(1) Ametiasutus osutab või korraldab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest. (2) Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on: 1) sotsiaalnõustamine; 2) psühholoogiline nõustamine; 3) perenõustamine (sealhulgas pereteraapia); 4) perelepitusteenus; 5) logopeedi teenus; 6) kriisiabiteenus (sealhulgas leinanõustamine, hingehoid; 7) tugirühmades ja -programmides osalemine (sealhulgas erinevad teraapiad); 8) toiduabi; 9) omasteta surnud isiku matmise korraldamine; 10) päevakeskuse teenus eakale ja puudega isikule; 11) päevahoiuteenus täisealisele puudega isikule; 12) projektipõhised teenused. (3) Teenused on üldjuhul isikule teenuseosutaja juures tasulised. (4) Vaimse tervise teenuse teenused on käesoleva paragrahvi lõikes 2 punktis 2, 3, 4, 6, 7 nimetatud teenused. Vaimse tervise teenuse eesmärk on pakkuda isikutele nende abivajadusest tulenevat tuge psühhosotsiaalse või psühholoogilise abi pakkumiseks. 1) Vaimse tervise teenuse rahastamine riigieelarvest toimub vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-s 156 lõike 39 sätestatule ja eraldatud raha kasutamise kohta tuleb esitada aruanne üks kord aastas, aasta lõpu seisuga eelneva 12 kuu kohta.
(1) Teenuse määramisel lähtutakse isiku abivajadusest.
(2) Teenuse määramise või määramisest keeldumise otsus tehakse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist.
(3) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 5 tööpäeva jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil.
(4) Lõike tekst