(1) Koduteenus on ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Selleks abistatakse isikut toimingutes, mida isik oma terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.
(2) Ametnik hindab pärast taotluse saamist või abivajajast teada saamist isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuse vajadust.
(3) Koduteenuse osutamiseks vajalikud tegevused ja nende osutamise sagedus määratakse kindlaks teenuse määramise otsuses.
(4) Koduteenus on tasuline ning hind märgitakse halduslepingus.
(5) Koduteenuse hinnad kehtestab vallavalitsus.
(6) Vallavalitsus võib teenuse hinda vähendada või seda mitte rakendada, kui teenuse saaja ei ole võimeline omaosalustasu maksma või muul põhjendatud juhul. Teenuse määramise soodustingimustel otsustab ametnik oma otsusega.
(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi (kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises). Sealjuures: 1) last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine; 2) lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.
(2) Tugiisikuteenuse vajaduse hindamise viib läbi ametnik ning osutamiseks vajalikud tegevused ja teeb vastava otsusenende osutamise tähtaeg määratakse kindlaks ametniku otsusega.
(3) Lapsele tugiisikuteenuse määramise puhul sõlmitakse kirjalik leping teenuse osutajaga. Lepingusse märgitakse vajalikud tegevused ning nende sagedus.
(4) Ametiasutus võib abistada teenust vajavat isikut tugiisiku leidmisel.
(5) Juhul kui isik taotleb ametiasutuse poolt osutatavat tugiisikuteenust, määratakse tugiisikuteenuse osutamiseks vajalikud tegevused ja nende sagedus kindlaks teenuse määramise otsuses.
(6) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta.
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isikuseadusjärgseteisiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. Sealjuures1) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse osutamisel teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
(2) Isikliku abistaja teenust on õigus saada täisealisel puudega isikul.
(3) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab ametnik puudega isiku kõrvalabi vajaduse ulatust ning määrab koostöös teenuse saajaga kõrvalabi ajalise mahu.
(4) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab ametnik välja, kas taotluses märgitud isiklik abistaja on sobiv teenust osutama. Vajadusel abistab ametnik sobiva isikliku abistaja leidmisel.
(5) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja esimese ja teise astme ülenejat või alanejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(6) Isiklik abistaja osutamiseks vajalikud tegevused ja nende osutamise sagedus määratakse kindlaks teenuse määramise otsuses. Teenuseosutajaga sõlmitakse haldusleping, milles sätestatakse kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ja hind ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.
(7) Isikliku abistaja teenus on teenuse saajale tasuta.
(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.
(2) Varjupaigateenust on õigus saada isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Antsla valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalteenuse või meetmega alalist ööbimiskohta tagada.
(3) Lähimat varjupaigateenust osutab Võru linna haldusterritooriumil Nöörimaa Tugikodu.
(4) Varjupaigateenus on teenust vajavale isikule tasuline vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale.
(5) Vallavalitsus võib teenuse hinda vähendada või seda mitte rakendada, kui teenuse saaja ei ole võimeline omaosalustasu maksma või muul põhjendatud juhul. Teenuse määramise soodustingimustel otsustab ametnik oma otsusega.
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul või erivajadusega eakalterviseprobleemiga isikul, kellel puue või kõrgest vanusest tulenev erivajadus takistabtervislik seisund ei võimalda isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
(2) Teenuse saamiseks tuleb esitada ametiasutusele taotlus, milles märgitakse: 1) taotleja andmed, vajadusel taotleja esindaja andmed; 2) teenuse vajaduse põhjendus ning asjaolud, millest tulenevalt teenuse taotlejal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või alternatiivset transpordivahendit; 3) info abivahendi või muu kõrvalise abi (saatja) kasutamise kohta; 4) sõidu lähte- ja sihtkoht ning aeg.
(3) Sotsiaaltransporditeenuse määrab ametnik toiminguga.
(4) Sotsiaaltransporditeenus on teenuse saajale tasuline. Teenuse hinna kehtestab vallavalitsus.
(5) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada sotsiaaltransporditeenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
(6) Vallavalitsus võib teenuse hinda vähendada või seda mitte rakendada, kui teenuse saaja ei ole võimeline omaosalustasu maksma või muul põhjendatud juhul. Teenuse määramise soodustingimustel otsustab ametnik oma otsusega.
(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga. (1¹) Vallavalitsus võib eluruumi tagada munitsipaalelamispinna kasutusse andmisel või vabaturul üüripinna leidmisele kaasaaitamisel. (2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule ametiasutuse korraldatavat abi puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla. (3) Eluruumi taotlemiseks esitab eluruumi vajav isik vallavalitsusele taotluse, milles märgitakse: 1) taotleja ja temaga ühist eluruumi soovivate perekonnaliikmete andmed; 2) eluruumi vajaduse põhjendus; 3) andmed seni kasutatava eluruumi kohta. (4) Eluruumi kasutusse andmise, andmisest keeldumise või lõpetamise otsustab vallavalitsus korraldusega pärast kõigi menetluseks vajalike dokumentide esitamisest või esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. (5) Eluruumi kasutamiseks sõlmitakse isikuga kirjalik üürileping, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused. Üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatu. (6) Üürileping sõlmitakse kirjalikult viie tööpäeva jooksul, arvates taotlejale otsuse teatavakstegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt on valitsusel seadusest tuleneval juhul õigus vastav otsus kehtetuks tunnistada. (7) Üürilepingu sõlmimisel ja lõpetamisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt. (8) Üürilepingu pikendamise taotluse menetlemisele kohaldatakse eluruumi kasutusse andmisesätteid.
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et läbi toimetulekuvõime parandamise vältida uute võlgnevuste tekkimist ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. (1¹) Teenusega abistatakse finantsmajanduslikku hädaolukorda sattunud isikuid ja peresid, kellel on seetõttu tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid. (2) Võlanõustamisteenuse määramiseks hindab ametnik teenuse vajadust ja teeb otsuse teenusemääramiseks. (3) Võlanõustamisteenust antakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt.
(1) LapsehoiuteenuseSuure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse (edaspidi hoiuteenus) eesmärk on toetadavähendada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku hoolduskoormust, soodustada tema toimetulekut või töötamist või vähendadaning toetada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormustheaolu ja arengut.
(2) LapsehoiuteenuseHoiuteenuse määramiseks hindab ametnik teenuse vajadust tulenevalt lapse eripärastabivajadusest.
(3) TeenuseHoiuteenuse osutaja, teenuse osutamise koht, aeg, maht ja tingimused kooskõlastatakse enne ametniku poolt otsuse tegemist teenust vajava lapse esindaja ja teenuse osutajaga.
(4) Lapsehoiuteenus on teenust saavale isikule tasuta
(1) Vallavalitsus korraldab eelarveliste riigivahendite olemasolul vajaduspõhise sotsiaalteenusena psühholoogilise ja psühhosotsiaalse abi (edaspidi koos vaimse tervise teenus) andmist. Teenuse eesmärk on nõustamisega või muu psühhosotsiaalset heaolu toetava professionaalse tegevusega toetada Antsla valla elanike vaimset tervist.
(2) Vaimse tervise teenuse määramiseks selgitab sotsiaalametnik välja teenuse vajaduse ja sobiva teenuse liigi. Sotsiaalametniku algatusel on õigus suunata isik vaimse tervise teenusele ainult tema nõusolekul.
(3) Olenevalt teenuse saaja vajadustest osutatakse järgmisi vaimse tervise teenuseid: 1) pereteraapia ja perenõustamine; 2) psühholoogiline nõustamine; 3) loovteraapiad (kunsti-, muusika-, liikumisteraapia); 4) mänguteraapia; 5) vaimse tervise kriisinõustamine; 6) leinanõustamine; 7) vajadusel muud nõustamisteenused ja teraapiad.
(4) SotsiaalametnikAmetnik määrab vaimse tervise teenuse lähtudes isiku abivajadusest kuni neljaks nõustamisteenuse korraks eelarveaastas. Erandite tegemise õigus on Antsla Vallavalitsuse sotsiaalametnikulametnikul.
(5) Vaimse tervise teenuse pakkuja peab olema konkreetse teenuse pakkumiseks sobiva ja asjakohase ettevalmistusega. Vaimse tervise teenust osutab teenuse osutaja, kellel on sõlmitud koostöökokkulepe vallavalitsusega. Teenuseosutajate nimekiri avaldatakse Antsla valla kodulehel.
(6) Vaimse tervise teenuse saamiseks on õigus pöörduda ainult vallavalitsusega koostöökokkuleppe sõlminud teenuseosutaja poole.“.
(1) Sissetulekust mittesõltuvad toetused: 1) sünnitoetus; 2) esimesse klassi astumise toetus; 3) jõulutoetus; 4) toetus asendushooldusteenusel olevale noorele; 5) elluastumistoetus; 6) õnnetusjuhtumi toetus; 7) matusetoetus; 8) hooldajatoetus; 9) puudega lapse pere toetus; 10) toetus üldhooldusteenuse kohamaksu tasumiseks. (2) Abivajadusest sõltuvad toetused: 1) toetus ravikulude, raviteenuste või abivahendi soetamise hüvitamiseks; 2) toetus koolitarvete, riiete ja jalanõude soetamiseks; 3) haridusasutuses lapse toitlustamise ja koolieelse asutuse lapsevanema osalustasust vabastamine või hüvitamine; 4) küttematerjali hüvitamise toetus; 5) toimetulekutoetus; 6) vältimatu sotsiaalabi toetus; 7) erakorraline tervisetoetus.
(1) Sünnitoetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul: 1) lapse vanemal, kes on olnud rahvastikuregistri andmetel Antsla valla elanik lapse sünni hetkel ja laps on rahvastikuregistri andmetel Antsla valla elanik alates sünnist; 2) hooldusperel või eestkostjal kui laps on rahvastikuregistri andmetel Antsla valla elanik alates sünnist.
(2) Toetust makstakse kaheskolmes osas: 1) esimene osa kolme kuu jooksul pärast lapse sünni registreerimist; 2) teine osa kolme kuu jooksul lapse 1,5-aastaseks saamiselsaamisest; 3) kolmas osa kolme kuu jooksul lapse 3-aastaseks saamisest.
(3) Toetuse teine ja kolmas osa määratakse sünnitoetuse taotluses esitatud andmete alusel: 1) vanemale, kui laps ja vähemalt üks vanem on lapse 1,5-aastaseks saamisel rahvastikuregistri andmetel Antsla valla elanikelanikud; 2) hooldusperele või eestkostjale, kui laps on 1,5-aastaseks saamisel rahvastikuregistri andmetel Antsla valla elanik
(1) Esimesse klassi astumise toetust makstakse lapse põhihariduse omandamise alustamisel lapse ühele vanemale, kui lapse ja lapse ühe vanema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Antsla vald.
(2) Kui vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse esimesse klassi astumise toetust lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.
(3) Esimesse klassi astumise toetust on õigus taotleda lapse kooli minemise aastal alates 1. septembrist 3 kuu jooksul.
(4) SotsiaalametnikAmetnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses esitatud arveldusarvele või väljamaksmiseks sularahas.
(1) Asendushooldusteenusel oleva noore toetus määratakse asendus- või järelhooldusel olevale isikule peale esmakordset põhi- ja kesk- või kutseõppeasutuse lõpetamist.
(2) Asendushooldusel oleva noore toetuse taotlusele tuleb lisaks § 28 lõikes 1 sätestatule esitada õppeasutuse lõpetamist tõendav tunnistus ning toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul peale õppeasutuse lõpetamist.
(3) SotsiaalametnikAmetnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses esitatud arveldusarvele või väljamaksmiseks sularahas.
(1) Elluastumistoetus määratakse isikule, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Antsla vald ning kes lahkub asendushooldusteenuselt iseseisvasse ellu.
(2) Toetust ei määrata isikule, kes on suunatud järelhooldusteenusele.
(3) SotsiaalametnikAmetnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses esitatud arveldusarvele või väljamaksmiseks sularahas.
(1) Õnnetusjuhtumitoetus määratakse isikule või perekonnale, kelle vara on hävinud või ulatuslikult kannatada saanud tulekahju või loodusõnnetuse tagajärjel.
(2) Õnnetusjuhtumi toetuse taotlusele tuleb lisaks § 28 lõikes 1 sätestatule esitada ka kulutusi tõendavad dokumendid.
(3) SotsiaalametnikAmetnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses esitatud arveldusarvele või väljamaksmiseks sularahas.
(1) Matusetoetus on ühekordne toetus, mida määratakse Antsla valla registris olnud isiku matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks.
(2) Matusetoetust määratakse kolme kuu jooksul peale surmakande koostamist ühele matuse korraldamisega seotud füüsilisele isikule.
(3) Matusetoetuse taotlemisel tuleb lisaks § 28 lõikes 1 sätestatud andmetele märkida ka isiku andmed, kelle matmiskulusid hüvitatakse.
(4) SotsiaalametnikAmetnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses esitatud arveldusarvele või väljamaksmiseks sularahas.
(5) Matusetoetust ei maksta juhul, kui isik on tunnistatud surnuks kohtuotsuse alusel.
(1) Hooldajatoetus puudega lapse hooldamise eest määratakse tähtajaliselt raske või sügava puudega lapse vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale, kes ei saa puudega lapse hooldamise tõttu töötada või kui töötamine on oluliselt piiratud ning kui laps vajab eakohasest suuremat hooldust ja järelevalvet mitmeid kordi päevas, mida ei ole võimalik katta teiste teenustega. Lapse abivajadus selgitatakse välja hindamisinstrumendi alusel.
(2) Hooldajatoetus täiskasvanud puudega isiku hooldamise eest määratakse isikule, kes teostab igapäevaselt raske või sügava puudega täiskasvanud isiku hooldust.
(3) Hooldajatoetust lapse hooldajale ei määrata, kui hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(4) Hooldajatoetust täiskasvanud isiku hooldamise eest ei määrata, kui hooldust vajava isiku funktsioonihäiret on võimalik kompenseerida abivahendiga või tugiteenusega.
(5) Hooldajatoetuse määramise aluseks on kehtiv arstliku ekspertiisi otsus puude raskusastme määramise kohta.
(6) Hooldajatoetus määratakse taotluse esitamisele järgnevast kuust ning kantakse hooldust teostava isiku pangakontole hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks.
(7) Hooldust teostava isiku tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht peab üldjuhul olema Antsla vald.
(8) Põhjendatud juhtudel võib hooldust teostavaks isikuks ollaTäisealise isiku hooldajaks ei määrata üldjuhul: 1) ülalpidamiskohustusega isikisikut; 2) isikut, kellel esineb endal hooldusvajadus.
(8¹) Ülalpidamiskohustusega isik määratakse hooldajaks sel juhul kui hooldatava toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud või hooldatav ei esine hooldusvajadustsuuda neis osaleda või neid teostada.
(8²) Vallavalitsus lõpetab hoolduse hooldatava või tema (seadusliku) esindaja taotluse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel: 1) hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse; 2) hooldatava hoolduse korraldamine ööpäevases hoolekandeasutuses; 3) hooldatavale keskmise puude määramine; 4) hooldajale sügava või raske puude määramine; 5) hooldatava või hooldaja surm; 6) hooldaja suutmatus hooldust korraldada; 7) hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise otsusega pandud kohustustest.
(
(1) Üldhooldusteenuse kohamaksu toetust on õigus taotleda hooldekodu teenuse kohamaksu tasumiseks vanaduspensionäril, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel toetuse taotlemise hetkel on Antsla vald.
(2) Üldhooldusteenuse kohamaksu toetus makstakse välja taotleja taotluses näidatud arvelduskontole alates toetuse taotluse laekumisest järgnevast kuust.
(3) Toetust ei maksta juhul kui Antsla vald osaleb juba hoolduskulude tasumisel.
(4) Üldhooldusteenuse kohamaksu toetuse taotlemiseks esitab taotleja vallavalitsusele taotluse, milles märgib oma nime, isikukoodi, Eesti Rahvastikuregistri järgse elukoha aadressi, hooldusel viibimise koha ja arvelduskonto numbri kuhu toetus kantakse.
(5) Üldhooldusteenuse kohamaksu toetuse maksmine lõpetatakse hooldekodust lahkumisel.
(1) Toetus ravikulu, raviteenuse või abivahendi soetamise hüvitamiseks määratakse toimetulekuraskustesse sattunud isikule.
(2) Toetust makstakse isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Antsla vald: 1) prillide soetamise kulu hüvitamiseks; 2) proteeside, tugiaparaatide ja muude erivajadusest tulenevate abivahendite soetamise või rentimise kulu hüvitamiseks; 3) retseptiravimite ostmise kulu hüvitamiseks; 4) tervishoiuasutuse väljastatud omaosalusarve ja visiiditasu tasumisega seotud kulu hüvitamiseks; 5) eriarsti juures käimise kulude katteks; 6) psühholoogilise nõustamisteenuse kulude hüvitamiseks; 7) muude vajaduspõhiste teenuste eest tasumiseks.
(3) Erakorralise või suurenenud abivajaduse korral võib vallavalitsuse korraldusega määrata toetuse isiku või pere vajadusest lähtuvalt.
(4) Toetuse taotlusele tuleb lisaks määruse § 28 lg 1 sätestatule lisada kulusid tõendavad dokumendid.
(5) SotsiaalametnikAmetnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses märgitud arvelduskontole või väljamaksmiseks sularahas.
(1) Koolitarvete, jalanõude ja riiete ostmiseks antav toetus määratakse toimetulekuraskustesse sattunud isikule, kelle registrijärgne elukoht on Antsla vald.
(2) Toetus määratakse ühe kalendriaasta jooksul kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, kui ta õpib põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes.
(3) Toetuse taotlemisel tuleb lisaks määruse § 28 lg 1 sätestatule lisada ka kulutusi tõendavad dokumendid.
(4) SotsiaalametnikAmetnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses märgitud arvelduskontole või väljamaksmiseks sularahas.
(1) Haridusasutuses lapse toitlustamise kulude ja koolieelse asutuse lapsevanema osalustasust vabastamine või hüvitamine määratakse toimetulekuraskustesse sattunud isikule või perele ja kes kasvatab lasteaias või üldhariduskoolis käivat last.
(2) Toetust makstakse kuni 100% teenust osutava isiku määratud hinnast. Toetuse suurus sõltub isiku toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.
(3) Haridusasutuses lapse toitlustamise kuludest vabastamine või kulude hüvitamine ning koolieelse asutuse lapsevanema osalustasust vabastamine või hüvitamine määratakse korraga mitte rohkem kui kaheks kalendrikuuks.
(4) Toetuse taotlemisel tuleb lisaks määruse §-s 28 lg 1 sätestatule lisada ka lapse või üldhariduskoolis õppiva isiku nimi ning vastava õppeasutuse nimetus.
(5) SotsiaalametnikAmetnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendiotsuse.
(1) Kütteks tarbitud soojusenergia või küttematerjali hüvitamine on rahaline või asjaline toetus, mis määratakse toimetulekuraskustesse sattunud isikule, kelle registrijärgne elukoht on Antsla vald.
(2) Kütteks tarbitud soojusenergia või küttematerjali hüvitamise toetuse taotlusele tuleb lisaks määruse § 28 lg 1 sätestatule lisada ka küttematerjali ostu tõendavad dokumendid, kui taotluses soovitakse rahalist hüvitist.
(3) SotsiaalametnikAmetnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendiotsuse toetuse määramiseks või ülekandmiseks taotluses märgitud arvelduskontole või väljamaksmiseks sularahas.
(1) Toimetulekutoetus määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigieelarvest toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahenditest.
(2) Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks.
(2¹) Toetuse esmakordsel taotlemisel või järgmisesse loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitatakse lisaks kirjalik loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed: 1) vallasasjadest eluruumid (ratastel maja, teisaldatav hoone ehk siis liigutatav elamiseks kasutatav ehitis; 2) väärtpaberid.Nimetatud dokumentidele lisaks võib kohalik omavalitsus nõuda muid dokumente.
(3) Vallavalitsus ei arvesta toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka: 1) õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi; 2) konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi; 3) lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus.
(4) Üksi elavale isikule või perekonnale, kellele on toimetulekutoetuse arvestamisele vahetult eelnenud kuuel kuul määratud toimetulekutoetus, võib võtta arvesse muid ühekordseid eluasemekulusid, mille tegemise vajadus on vältimatu ja tuleneb õigusaktist või on tingitud ohust inimese tervisele või elule, kuni ühe toimetulekupiiri ulatuses kalendriaasta jooksul.
(5) Toimetulekutoetus määratakse 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.
(6) Toimetulekutoetuse maksmise otsustab sotsiaalametnikametnik toiminguga.
(7) Toimetulekutoetus makstakse välja kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(8) Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse arvestamisel kehtestab vallavolikogu.
(1) Vältimatu sotsiaalabi toetus määratakse elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule, kelle registrijärgne elukoht on Antsla vald, toidu, riietuse ja hädavajalike ravimite ning ajutise majutamise kulude katmiseks.
(2) Taotluse esitamiseks hinnatakse koostöös abitus olukorras isikuga sotsiaalsest abitust olukorrast väljumiseks vajalike kulude liigid ja eeldatav suurus ning vastavad asjaolud märgitakse taotlusse.
(3) Toetust makstakse olenevalt isiku abivajadusest ning sotsiaalselt abitust olukorrast väljumiseks vajalikku ajaperioodi hinnates kas ühekordse maksena või perioodiliste maksetena.
(4) SotsiaalametnikAmetnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendiotsuse toetuse määramiseks või ülekandmiseks taotluses märgitud arvelduskontole või väljamaksmiseks sularahas.
[Käesolevast tekstist välja jäetud(1) Erakorralise tervisetoetuse eesmärk on aidata isikul osta või üürida abivahend, osta retseptiravimeid, käia raviasutuses raviteenusel, tasuda raviteenuse eest.]
(2) Erakorraline tervisetoetus määratakse isikule, kes on rahvastikuregistri andmetel Antsla valla elanik.
(3) Erakorraline tervisetoetus on mõeldud harva esineva haigusega seotud kuludokumentide alusel tõendatud tervisekulu katmiseks, kui tavapärase ravikulude toetuse ülempiir ei ole piisav. Toetuse alla võib kuuluda näiteks arsti määratud kallis ravim, sealhulgas vähiravim, raviteenus, diagnostika või muu vältimatu tervisekulu, mida rahastaja ei hüvita piisavas ulatuses.
(4) Erakorralise tervisetoetuse taotluse saab esitada reeglina ühe kuu vältel pärast tervisega seotud kulu tekkimist.
(5) Ametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning ametniku ettepanekul määratakse toetus vallavalitsuse korraldusega.
Enne käesoleva määruse jõustumist antud haldusaktid sotsiaaltoetuste määramise kohta kehtivad nendes märgitud tähtajani[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi TeatajasEnne käesoleva määruse jõustumist antud haldusaktid sotsiaaltoetuste määramise kohta kehtivad nendes märgitud tähtajani.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.