(1)Eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) reguleerib munitsipaaleluruumide valdamist, kasutusse andmist ja käsutamist.
(2)Eestkostetava omandis olevate eluruumide kasutusse andmisel ja käsutamisel kohaldatakse korra sätted kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1)Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks.
(2)Elamu on hoone, mis on ehitatud alaliseks elamiseks ja mis on võetud selleks kasutusse vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale.
(3)Munitsipaaleluruum on eluruum, mis kuulub Kohtla-Järve linna omandisse. Munitsipaaleluruumi kasutamise aluseks on munitsipaaleluruumi üürileping (edaspidi üürileping).
(4)Eestkostetav on laps või täisealine, kellele kohus on määranud eestkostjaks Kohtla-Järve linna (edaspidi linn) või Kohtla-Järve Linnavalitsuse (edaspidi valitsus).
(1)Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi volikogu) eluruumide omaniku õiguste teostajana: 1) otsustab eluruumide omandamise mille väärtus ületab 10 000 eurot, välja arvatud arvatud omandamine pärimismenetluse käigus; 2) otsustab elamu võõrandamise; 3) otsustab eluruumi otsustuskorras võõrandamise; 4) otsustab eluruumide ehitamist; 5) määrab kindlaks eluruumid, mida ei võõrandata; 6) kehtestab eluruumide üüri piirmäära.
(2)Valitsus eluruumide omaniku õiguste teostajana: 1) peab arvestust eluruumide üle; 2) otsustab korterite omandamise, välja arvatud korra § 3 lõike 1 punkti 1 sätestatud juhul; 3) otsustab korterite võõrandamis; 4) kehtestab üürimäära; 5) teostab eluruumi valdaja (üürileandja) funktsioone või volitab selleks teisi isikuid; 6) kontrollib üürilepingute täitmist ja esindab linna kohtus üürilepingu täitmisest tulenevates vaidlustes või volitab selleks teisi isikuid; 7) korraldab eluruumide hooldus- ja remonditöid või volitab selleks teisi isikuid; 8) teostab arveldusi korteriühistutega või elamuhaldusettevõtjaga (koos haldaja), kui nendes majades asuvad linnale kuuluvad korterid või volitab selleks teisi isikuid; 9) otsustab linna omandis olevast eluruumist kohtuotsuse alusel väljatõstetava isiku suhtes täitemenetluse edasilükkamise, peatamise või lõpetamise avalduse esitamise ning avalduse esitamiseks volituste andmise.
(1)Linn omandab eluruume: 1) ostmisega; 2) pärimisega; 3) ehitise peremehetuks tunnistamisega; 4) kinkelepingu sõlmimisega; 5) ehitamisega.
(2)Linna poolt eluruumide ostmine, pärimine, kingitusena vastuvõtmine ja peremehetute ehitiste hõivamine ning eluruumide ehitamine toimub Eesti Vabariigi ja linna õigusaktidega sätestatud korras.
(3)Linna poolt pärandvara vastuvõtmisel seadusjärgse pärimisõiguse korral, võib linn (valitsuse kaudu) rakendada kohtu kaudu pärandvara hoiumeetmeid.
Eluruumide haldamiseks ja valitsemiseks võib valitsus sõlmida elamuhaldusettevõttega lepingu, mille lahutamatuks osaks on haldamiseks üle antud eluruumide nimekiri.
Üürist saadav tulu kasutatakse: 1) asustamata eluruumidega seotud kulude katmiseks; 2) eluruumide korrashoiuks ja remondiks.
(1)Asustamata eluruumidega seotud kulud tasub valitsus.
(2)Valitsus võib haldaja taotluse alusel, millele on lisatud üüri ja/või kõrvalkulude võlgnevuse sissenõudmise dokumendid, tasuda ka üürile antud eluruumiga seotud kulud, kui üürnik ei ole neid tähtaegselt ja täies ulatuses tasunud ning nende tasumata jätmine seaks ohtu terve elamu soojusenergia ja/või ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenustega varustamise.
(1)Eluruumi taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab vastava linnaosa linnapeaabile (edaspidi linnapeaabi) vormikohase taotluse (Lisa 1) koos alljärgnevate dokumentidega: 1) tõend üüri- ja/või kommunaalmaksete võlgnevuste puudumise kohta; 2) muud täiendavad dokumendid.
(2)Taotluse vaatab läbi valitsuse poolt moodustatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse Korterikomisjon (edaspidi korterikomisjon), kelle otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta fikseeritakse korterikomisjoni protokollis.
(3)Eluruumide üürile andmise taotlus jäetakse rahuldamata, kui eluruumide taotlejal on võlad üüri- ja/või kommunaalmaksete eest.
(4)Taotlejate arvestust peab linnapeaabi.
(5)Taotlejal on õigus tutvuda vabade eluruumidega.
(6)Eluruumide üürileandmise ning üürilepingu sõlmimise ja ülesütlemise otsustab korterikomisjon.
(1)Lähtudes kehtestatud üüri määrast sõlmib linnapeaabi taotlejaga (edaspidi ka üürnik) üürilepingu.
(2)Üürileping sõlmitakse kirjalikult 14 päeva jooksul arvates üürile andmise otsuse teatavakstegemisest.
(3)Eestis alalist elamisluba mitteomavate isikutega sõlmitakse eluruumi üürileping mitte kauemaks kui elamisloa kehtivuse tähtaja lõppemiseni.
(4)Üürilepingu mõjuva põhjuseta sõlmimata jätmisel ettenähtud tähtajaks, tunnistatakse eluruumi eraldamise otsus kehtetuks.
(5)Mõjuvate põhjuste ilmnemisel pikendatakse üürilepingu sõlmimise tähtaega kuni 30 päeva võrra antud eluruumi kohta.
(1)Eluruum antakse üürile kuni 5 (viieks) aastaks.
(2)Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.
(3)Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet.
(4)Kui vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingu puhul kumbki lepingupool ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, muutub üürileping tähtaja möödumisel tähtajatuks.
(5)Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
Eluruumi üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürileandja andma üürniku kasutusse eluruumi viie päeva jooksul üürilepingu sõlmimise päevast arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(1)Üürnik kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt sihtotstarbele, maksma üüri ja tasuma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud.
(2)Eluruumide allkasutusse andmine ei ole lubatud.
(1)Eluruumi üürniku surma korral on selles eluruumis üürnikuga üürileandja loal koos elanud abikaasal õigus üürniku asemel eluruumi üürilepingusse astuda. Kui üürnikul ei olnud abikaasat, kellel on õigus või kes soovib eluruumi üürilepingusse astuda, on eluruumi üürilepingusse astumise õigus ühel teistest üüritud eluruumis üürnikuga üürileandja loal koos elanud isikul vastavalt nendevahelisele kokkuleppele.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib eluruumi üürilepingusse astuda ühe kuu jooksul alates üürniku surmast, esitades vastava avalduse üürilepingu sõlminud linnapeaabile.
(1)Eluruumide käsutamine korra mõttes on võõrandamine.
(2)Eluruumide võõrandamine toimub antud korras sätestatud tingimustel, välja arvatud järgmiste erisustega: 1) eluruumide võõrandamisel kohaldatakse kaasomaniku ostueesõigust; 2) võõrandamise enampakkumisel on ostmisel eelisõigus eluruumi üürilepingu alusel kasutaval isikul.
(3)Eestkostetava eluruum võõrandatakse kohtu nõusolekuga.
(1)Eluruumi võib võõrandada: 1) kui eluruum ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 2) kui eluruum on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 3) muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel.
(2)Eluruum võõrandatakse: 1) enampakkumise korras; 2) otsustuskorras tasu eest lähtudes turuväärtusest või tasuta.
(1)Korteri enampakkumise väljakuulutamise (edaspidi enampakkumine) otsustab korterikomisjoni ettepanekul valitsus oma korraldusega, milles märgitakse eluruumi aadress, üldpindala ja alghind.
(2)Elamu enampakkumise väljakuulutamise otsustab korterikomisjoni ettepanekul volikogu oma otsusega, milles märgitakse elamu aadress, üldpindala ja alghind.
(3)Enampakkumisest võivad osa võtta nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
(4)Eluruumi enampakkumisel on ostmisel eelisõigus: 1) esimese eelistusena – eluruumi üürilepingu alusel kasutaval isikul, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Kohtla-Järve linnas; 2) teise eelistusena - füüsilistel isikutel.
(1)Korterikomisjon peab vähemalt viisteist kalendripäeva enne enampakkumise toimumist avaldama kuulutuse ajalehes ja Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel nii eesti- kui ka venekeeles võõrandamiseks korraldatava avaliku enampakkumise kohta.
(2)Kuulutus peab sisaldama järgmist informatsiooni: 1) võõrandatava eluruumi aadress, üldpind, tubade arv, alghind, kas on tegemist asustamata või üürilepingu alusel kasutatava eluruumiga; 2) enampakkumise aeg ja koht; 3) osavõtumaksu suurus ja selle tasumise kord; 4) enampakkumiseks vajalike dokumentide esitamise kord ja tähtaeg; 5) ostmise eelisõigused.
Enampakkumisest osavõtumaksu suurus on 20 (kakskümmend) eurot. Osavõtumaks kantakse valitsuse arvelduskontole hiljemalt enampakkumisele eelnevaks tööpäevaks ning mis jääb enampakkumisega seotud kulude katteks ning ei kuulu tagastamisele, väljaarvatud korra § 23 lõikes 4 sätestatud juhul.
Enampakkumisest osavõtmiseks esitatakse Kohtla-Järve Linnavalitsuse Riigihangete komisjonile (edaspidi komisjon) järgmised dokumendid: 1) vormikohane avaldus (Lisa 2); 2) maksedokument osavõtumaksu tasumise kohta.
(1)Enampakkumist viib läbi komisjon.
(2)Kui väljakuulutatud ajaks eluruumi enampakkumisele ilmunud isikute hulgas on esimest eelistust omavaid isikuid, siis osalevad enampakkumisel ainult nimetatud isikud. Kui kohale ilmunute hulgas ei ole esimest eelistust omavaid isikuid, kuid on teist eelistust omavaid isikuid, siis osalevad enampakkumisel ainult need isikud.
(3)Enne enampakkumise algust registreerib komisjon enampakkumisele ilmunud isikud. Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees kohaleilmunutele enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumisel osalejad.
(4)Enampakkumine on suuline ja viiakse läbi järgmiselt: 1) enampakkumises osalejatele antakse pärast osavõtjate vastavuse kontrollimist komisjoni poolt kehtestatud tingimustele registreerimisnumber, mille all nad esinevad enampakkumise lõpuni; 2) enne enampakkumise alustamist teatab komisjoni esimees konkreetse objekti enampakkumisele lubatud ostjate arvu ja nende registreerimisnumbrid; 3) minimaalse pakkumise määra (enampakkumise sammu) iga objekti kohta otsustab komisjon ja esimees teeb selle teatavaks enne objekti enampakkumise algust; 4) enampakkumine algab müüdava vara alghinna kuulutamisega, mis on samasugune kui eluruumi ostuhind, selle ostueesõigusega võõrandamise teatamisest esimehe poolt ja tema haamrilöögist, kusjuures enampakkumise alghind määratakse analoogiliselt eelisostuõigusega võõrandamisele; 5) ostja annab oma soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega ja teatab pakkumise suuruse alles pärast esimehe vastavat luba; 6) enampakkumine lõpeb esimehe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima ostuhinna kolmekordset teatamist.
(5)Enampakkumist alustatakse eluruumi alghinnast. Isik, kes pakub kõrgeima hinna, saab müügilepingu sõlmimise õiguse. Kui enampakkumisel on ainult üks osaleja, siis on tal õigus osta eluruum alghinnaga.
(1)Enampakkumise kohta peetakse protokolli, kuhu märgitakse enampakkumise aeg, koht ja enampakkumisel osalenud komisjoni liikmete nimed. Igal enampakkumisel võõrandatava eluruumi kohta märgitakse protokolli kuulutuses sisalduvad, seda eluruumi iseloomustavad andmed, enampakkumisel osalejate nimed ja registreerimisnumbrid, minimaalse pakkumise määr ning kõik enampakkumisel tehtud ülepakkumised. Protokollis fikseeritakse ostuhind ja ostja nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, fikseeritakse see protokollis.
(2)Protokolli allkrjastab komisjoni esimees.
(3)Protokolli lahutamatuks lisaks on enampakkumises osalejate registreerimisleht, kuhu märgitakse kõigi osavõtjate nimed ja registreerimisnumbrid ning eluruumi aadress (kui sama enampakkumise objektiks on mitu eluruumi, siis eluruumide aadressid, mida osavõtja soovib võõrandada) ja osavõtjate allkirjad.
(1)Valitsus annab (neljateistkümne) päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist välja korralduse, millega enampakkumise tulemus kinnitatakse või tunnistatakse enampakkumine nurjunuks.
(2)Korraldus, mis kinnitab enampakkumise tulemused, peab sisaldama enampakkumise toimumise kuupäeva, võõrandatava eluruumi aadressi, ostuhinna ja ostja nime.
(3)Korraldus, mis tunnistab enampakkumise nurjunuks, peab sisaldama enampakkumise kuupäeva, võõrandatava eluruumi aadressi ja nurjumise põhjuse.
(4)Enampakkumise tulemuste kinnitamisel on müügilepingu sõlmimise õiguse saanud isik kohustatud valitsuse poolt määratud tähtajaks tasuma enampakkumisel kinnitatud eluruumi ostuhinna ning ilmuma müügilepingu vormistamisele.
(1)Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, juhul kui: 1) võõrandamise korraldamisel on rikutud seadusi ja teiste õigusaktide nõudeid; 2) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et osaleja on esitanud valeandmeid; 3) ükski osaleja ei tee pakkumist vähemalt alghinna ulatuses.
(2)Enampakkumise nurjunuks tunnistamisel müügilepingut ei sõlmita.
(3)Enampakkumise nurjunuks tunnistamine pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist toimub juhul, kui ostja ei täida korra § 22 lõikes 4 sätestatud kohustusi või ilmneb enampakkumise nurjumist põhjustanud asjaolu pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist ja enne müügilepingu notariaalset tõestamist. Sel juhul tuleb valitsusel anda välja korraldus, millega tühistatakse enampakkumise tulemus ja tunnistatakse enampakkumine nurjunuks.
(4)Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks võõrandamise korraldajast või korterikomisjonist tulenevatel põhjustel, tagastatakse kümne kalendripäeva jooksul pärast enampakkumise nurjunuks tunnistamist kõigile osalejatele osavõtumaks.
Võõrandatava eluruumi müügilepingu sõlmimine ja omandiõiguse üleminek toimub Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt. Sõlmitavale müügilepingule kirjutab alla linnapea või tema poolt volitatud isik.
Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse kirjalikult valitsusele enampakkumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks.
(1)Eluruumi võib võõrandada otsustuskorras avalduse alusel järgmistel juhtudel: 1) enampakkumine tunnistati kahel korral nurjunuks ühe aasta jooksul välja arvatud korra § 23 lõikes 4 sätestatud juhul; 2) mitterahalise sissemakse tegemisel äriühingu aktsia- või osakapitali; 3) igakordse otsuse alusel, lähtudes linna huvidest.
(2)Linnapeaabi valmistab vastavasisulise eelnõu korterikomisjonile. Korterikomisjon edastab valitsusele oma protokolli koos volikogu otsuse põhjendatud eelnõuga.
(3)Eluruumi võõrandamise otsusest teatatakse avaldajale kirjalikult 14 päeva jooksul volikogu otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
(1)Pärast korra § 26 lõikes 3 sätestatud otsuse kättesaamist on avaldaja kohustatud tasuma ostuhinna teatises märgitud tähtajal ja ilmuma müügilepingu sõlmimisele teates märgitud ajaks ja kohta.
(2)Määratud tähtpäeval müügilepingu sõlmimisele mitteilmumisel, kaotab avaldaja õiguse nõuda müügilepingu sõlmimist ja otsus otsustuskorras võõrandamise kohta tunnistatakse kehtetuks.
Kohtla-Järve Linnavolikogu 31. märts 2010. a määrus nr 14 “Kohtla-Järve linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord” tunnistatakse kehtetuks.