(1)Määrus sätestab varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse (edaspidi koos Teenused) määramise, korraldamise ja osutamise ning kulude katmise korra Viljandi vallas (edaspidi kord).
(2)Viljandi Vallavalitsuse ametiasutus (edaspidi ametiasutus) korraldab teenuse osutamise isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Viljandi vallas või vältimatu abina kui teenuse taotleja viibimiskoht on Viljandi vallas, kuid rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises kohaliku omavalitsuse üksuses.
(3)Teenuse osutamise koht on Viljandi vald, vajadusel mõne teise kohaliku omavalitsuse haldusterritoorium.
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teenuse taotleja - isik, kes soovib teenust saada; 2) teenuse saaja - isik, kes on õigustatud teenust saama; 3) teenuse osutaja - võib olla füüsiline isik, juriidiline isik, ametiasutus või tema hallatav asutus; 4) teenuse vahetu osutaja - vastava ettevalmistusega täisealine isik, kes osutab vahetult varjupaiga- või turvakoduteenust; 5) ajutine eluase - on sotsiaaleluruum, mis tagab voodikoha, pesemisvõimaluse (pesupesemine, isikliku hügieeni toimingud), laste puhul mängimis- ja õppimisvõimaluse jms; 6) esmane abi - inimesele toidu, riiete, peavarju ja hoolitsuse ning vajaduse korral esmase meditsiinilise või kriisiabi võimaldamine ning tulenevalt isiku east ja vajadusest ka tema arendamise ja hooldamise tagamine (lapsed); 7) seadusjärgne ülalpidaja - perekonnaseaduse § 96 mõistes abivajava isiku täisealised esimese ja teise astme ülenejad (vanemad ja vanavanemad) ja alanejad sugulased (lapsed ja lapselapsed); 8) vanem(ad) - lapsevanem, eestkostja või perekonnas hooldamise lepingu alusel last kasvatav isik; 9) vältimatu sotsiaalabi - abi elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule, mis tagab vähemalt toidu ja ajutise ööbimisvõimaluse; 10) toiduabi - toidupakk või portsjon, mis kindlustab teenuse saajale eine minimaalselt ühe toidukorra ulatuses päevas; 11) spetsialist - ametiasutuse sotsiaalvaldkonna ametnik.
(1)Varjupaigateenuse osutamisel tagatakse teenuse saajale minimaalselt voodikoht, pesemis-, toiduvalmistamise ja pesupesemise võimalus, toiduabi ning turvaline keskkond.
(2)Varjupaigateenus on üldjuhul ööbimisteenus. Vastavalt vajadusele võib teenuse osutamine olla korraldatud kogu ööpäev (kooskõlastatult spetsialistiga).
(1)Varjupaigateenust osutatakse vastavalt isiku vajadusele, kuid üldjuhul mitte rohkem kui kolm järjestikust kalendrikuud.
(2)Vältimatu sotsiaalabi korras osutatakse varjupaigateenust üldjuhul üks öö. Isiku vajadustest lähtuvalt võib vältimatu sotsiaalabi korras varjupaigateenust osutada seni, kuni abivajaja ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
(1)Varjupaigateenuse saamiseks esitab teenuse taotleja ametiasutusele taotluse.
(2)Varjupaigateenuse vajaduse kindlakstegemiseks viib spetsialist koostöös teenuse taotlejaga ja vajadusel koostöös tema ülalpidamiskohustusega isikutega läbi teenuse taotleja abivajaduse hindamise. Hindamise läbiviimiseks võib kasutada erinevaid olemasolevaid metoodikaid.
(3)Varjupaigateenuse taotleja kohta selgitatakse välja järgmised andmed: nimi, vanus, rahvastikuregistrijärgsed ja tegeliku elukoha andmed, perekonnaseis, sotsiaalne seisund, tervislik seisund, lähedaste andmed ja teenuse vajaduse põhjendus.
(4)Varjupaigateenuse taotlejale, kes iseseisva toimetuleku parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorralduse põhimõtet ning koostatakse juhtumiplaan. Varjupaigateenuse võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.
(1)Varjupaigateenuse määramise, rahastamise, teenuse määramisest keeldumise, muutmise ja lõpetamise otsustab Viljandi Vallavalitsuse alatine sotsiaalkomisjon (edaspidi sotsiaalkomisjon), kes hindab kaalutlusõiguse alusel taotluse põhjendatust ja taotlusele lisatud dokumente ning teeb otsuse 10 tööpäeva jooksul alates viimase nõuetekohase dokumendi saamisest.
(2)Vajadusel osutatakse teenuse taotlejale varjupaigateenust vältimatu sotsiaalabina koheselt.
(3)Varjupaigateenuse määramise ja osutamise töövälisel ajal (sh enam kui üks öö kestva vältimatu sotsiaalabina antava teenuse) kuni 7 päevaks võib otsustada spetsialist, kes hindab isikule teenuse osutamise vajaduse ulatust. Vajadusel annab spetsialist § 4 lõikes 2 sätestatud tingimuste esinemisel loa varjupaiga ruumides viibimiseks väljaspool teenuse osutamise aega.
(4)Varjupaigateenus määratakse tähtajaliselt.
(5)Vajadusel soovitab ja/või korraldab spetsialist teenuse saaja toetamiseks teisi sotsiaalteenuseid.
(6)Isiku viibimisel varjupaigateenusel rohkem kui üks ööpäev, sõlmitakse teenuse saaja ja ametiasutuse vahel teenuse osutamise leping. Lepingu sõlmib või lõpetab sotsiaalnõunik või tema asendaja. Lepingus määratakse ära teenuste loetelu, kestvus ja tingimused ning poolte õigused ja kohustused kooskõlas Eesti Vabariigi seadusandluse ja käesoleva korraga.
(1)Varjupaigateenuse osutaja kehtestab sisekorraeeskirja, milles on muuhulgas välja toodud varjupaigas keelatud esemete ja ainete nimekiri ning nende hoiustamise kord.
(2)Varjupaigateenuse osutaja on kohustatud teenuse osutamise alustamisel teavitama teenuse saajat koheselt sisekorraeeskirjast ning isiku õigustest ja kohustustest (sh kaebuse esitamise võimalusest ja korrast) teenuse saamise ajal, sellisel viisil, et isik on võimeline neid mõistma. Kui teenuse taotleja üle on seatud eestkoste, siis peab varjupaigateenuse osutaja esimesel võimalusel teavitama teenuse taotleja eestkostjat tema varjupaigateenusele saabumisest.
(3)Varjupaigateenuse osutaja ja vahetu osutaja kasutab teenuse saajat ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muud teenuse osutamisega seotud informatsiooni ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides.
(4)Varjupaigateenuse vahetul osutajal on õigus teenuse osutamisest keelduda alkoholijoobes, toksikoosiga või narkootikumide kasutamise tunnustega ning psüühikahäiretega inimestele (juhul, kui nad käituvad agressiivselt).
(1)Varjupaigateenuse saajal on õigus turvalisele viibimiskohale, millega tagatakse teenuse saajale minimaalselt voodikoht, pesemis-, toiduvalmistamise ja pesupesemise võimalus, toiduabi ja vajadusel sotsiaalnõustamine.
(2)Varjupaigateenuse saaja on kohustatud tutvuma teenuse osutamise tingimustega, järgima sisekorraeeskirjas sätestatut ja tasuma teenuse osutamise kulud (va vältimatu sotsiaalabi korras osutatava teenuse puhul).
(3)Töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi ja kes kasutab teenust pikemalt kui 7 päeva, peab olema Töötukassas töötuna arvel ning on kohustatud vastu võtma pakutud sobiva töö või osalema tööturuteenusel, samuti ametiasutuse poolt korraldatavatel iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenustel või õppeprotsessides.
(4)Varjupaigateenuse saaja on kohustatud vastu võtma talle pakutava muu abi (abistamine asjaajamisel, eluaseme leidmisel jne) või kõrvaldama teenuse vajadust põhjustavad asjaolud.
(5)Varjupaigateenuse saaja on kohustatud teenuse osutaja nõudmisel tegema jõu- ja eakohaseid majapidamistöid teenuse osutamiseks kasutatavates ruumides.
(1)Turvakoduteenust osutatakse kuni 18-aastasele rahvastikuregistri järgi Viljandi vallas elavale lapsele: 1) kellel ei ole võimalik hooletusse jätmise või hüljatuse tõttu kodus olla; 2) keda on väärkoheldud; 3) kelle elukoht ja vanemad on väljaselgitamisel; 4) kes on eraldatud perekonnast ja kodust ning toimuvad lapse asendushoolduse ettevalmistused; 5) kes vajab abi muul põhjusel.
(2)Turvakoduteenust osutatakse lõikes 1 nimetatud lapsele koos vanemaga, kui: 1) vanem on langenud füüsilise, vaimse, seksuaalse või muu vägivalla ohvriks; 2) vanemal ei ole võimalik turvaliselt kodus olla; 3) tegemist on lapsega, kelle vanus ei võimalda teenusel olla ilma lapsevanemata.
(3)Turvakoduteenust osutatakse ka rahvastikuregistrijärgsele Viljandi valla täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(4)Turvakoduteenust on õigustatud saama ka isik (nii laps kui täisealine), kelle registreeritud elukoht ei ole Viljandi vallas, kooskõlastades teenuse osutamise rahastamise vastava valla- või linnavalitsusega.
(5)Vajadusel osutatakse teenuse taotlejale turvakoduteenust vältimatu sotsiaalabina koheselt.
(1)Turvakoduteenuse sisuks on lapsele, lapsega/lastega perele või täisealisele isikule ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi tagamine.
(2)Esmase abi raames tagatakse turvakoduteenuse saajale vajaduse korral kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitatakse isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse tema hooldamine ja arendamine.
(3)Turvakoduteenus tagatakse isikule perioodil, mis on vajalik isiku turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks.
(4)Turvakoduteenust osutatakse ööpäevaringselt.
(1)Turvakoduteenuse saamiseks esitab teenuse taotleja ametiasutusele taotluse. Lapse eest võib taotluse esitada ka spetsialist.
(2)Turvakoduteenusele saabumisel selgitatakse välja järgmised andmed: nimi, vanus, rahvastikuregistri- ja tegelik elukoht, perekonnaseis, sotsiaalne seisund, tervislik seisund, lähedaste andmed ja saabumise põhjus.
(3)Turvakoduteenuse vajaduse kindlakstegemiseks viib spetsialist läbi teenuse taotleja abivajaduse hindamise. Hindamise läbiviimiseks võib kasutada erinevaid olemasolevaid metoodikaid.
(4)Turvakoduteenuse sisu, osutamise sagedus ja kestus on teenuse saaja vajadustest sõltuvalt erinev.
(1)Turvakoduteenuse määramise, rahastamise, teenuse määramisest keeldumise, muutmise ja lõpetamise otsustab sotsiaalkomisjon haldusaktiga (edaspidi otsus) 10 tööpäeva jooksul alates viimase nõuetekohase dokumendi saamisest hinnates kaalutlusõiguse alusel taotluse põhjendatust ja taotlusele lisatud dokumente.
(2)Vajadusel osutatakse turvakoduteenuse taotlejale teenust vältimatu sotsiaalabina koheselt.
(3)Turvakoduteenuse määramise ja osutamise töövälisel ajal (sh enam kui üks öö kestva vältimatu sotsiaalabina antava teenuse) kuni 7 päevaks võib otsustada spetsialist või Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) juhtumikorraldaja, kes hindab isikule teenuse osutamise vajaduse ulatust.
(4)Teenus määratakse tähtajaliselt.
(5)Vajadusel soovitab ja/või korraldab spetsialist teenuse saaja toetamiseks teisi sotsiaalteenuseid.
(6)Täiskasvanud turvakoduteenuse saaja viibimisel turvakoduteenusel rohkem kui ühe ööpäeva, sõlmitakse teenuse saaja ja teenuse osutaja vahel teenuse osutamise leping. Lepingu sõlmib või lõpetab sotsiaalnõunik või tema asendaja. Lepingus määratakse ära teenuste loetelu, kestvus ja tingimused ning poolte õigused ja kohustused kooskõlas Eesti Vabariigi seadusandluse ja käesoleva korraga.
(1)Turvakoduteenuse osutaja kehtestab sisekorraeeskirja, milles on muuhulgas välja toodud turvakodus keelatud esemete ja ainete nimekiri ning nende hoiustamise kord.
(2)Turvakoduteenuse osutamise alustamisel peab teenuse osutaja teavitama teenuse saajat koheselt sisekorraeeskirjast ning isiku õigustest ja kohustustest (sh kaebuse esitamise võimalusest ja korrast) teenuse saamise ajal sellisel viisil, et isik on võimeline neid mõistma. Kui täisealise turvakoduteenuse taotleja üle on seatud eestkoste, siis peab varjupaigateenuse osutaja esimesel võimalusel teavitama teenuse taotleja eestkostjat tema teenusele saabumisest.
(3)Turvakoduteenuse osutaja ja vahetu osutaja kasutab teenuse saajat ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muud teenuse osutamisega seotud informatsiooni ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides.
(4)Alaealisele turvakoduteenuse vahetu osutaja peab vastama sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 36 lõigetes 1 ja 2 ning lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele.
(5)Turvakoduteenuse vahetul osutajal on teenuse osutamisest õigus keelduda: 1) psüühikahäiretega lastele ja täisealistele, kes käituvad agressiivselt; 2) ägedate haigustunnustega lastele ja täisealistele; 3) alkoholijoobes, toksikoosiga või narkootikumide kasutamise tunnustega lastele ja täisealistele.
(1)Turvakoduteenuse saajal on õigus kasutada ajutist eluaset, kus peab olema tagatud turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis aitab taastada isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse tema hooldamine ja arendamine.
(2)Turvakoduteenuse saaja (lapse puhul vanem) on kohustatud tutvuma teenuse osutamise tingimustega, järgima sisekorraeeskirjas sätestatut ja tasuma teenuse osutamise kulud (va vältimatu sotsiaalabi korras osutatava teenuse puhul).
(3)Turvakoduteenuse saaja (va laps) on kohustatud üldjuhul vastu võtma talle pakutava muu abi (abistamine asjaajamisel, eluaseme leidmisel jne) või kõrvaldama teenuse vajadust põhjustavad asjaolud.
(4)Turvakoduteenuse saaja on kohustatud teenuse osutaja nõudmisel tegema jõu- ja eakohaseid majapidamistöid teenuse osutamiseks kasutatavates ruumides.
(1)Sotsiaalkomisjoni otsusega on õigus keelduda varjupaigateenuse osutamisest teenuse taotlejale, kelle kohta on tõendeid, et isikul on piisavad vahendid endale eluaseme tagamiseks.
(2)Varjupaigateenuse osutamine lõpetatakse üldjuhul: 1) teenuse saaja (sh teenuse saaja eestkostja) taotluse alusel; 2) teenuse saaja enneaegsel lahkumisel teenuselt või elama asumisel teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile; 3) kui teenuse saaja ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras; 4) kui teenuse saaja toimetulek on tagatud muude toetuste ja teenustega; 5) kui teenuse saaja ei võta enda igapäevaeluga toimetuleku eest vastutust ja keeldub korduvalt talle pakutud abist; 6) kui teenuse saaja rikub sihilikult/tahtlikult varjupaiga sisekorraeeskirju; 7) muul põhjendatud juhul (nt teenuse taotleja ei võimalda läbi viia teenuse vajaduse hindamist, ei ole esitatud kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente ja muid tõendeid, mis on vajalikud teenuse määramise otsustamisel jne).
(3)Turvakoduteenuse osutamine lõpetatakse üldjuhul, kui: 1) teenuse saaja ei ole enam abitus olukorras; 2) teenuse saaja toimetulek on tagatud muude sotsiaaltoetuste ja –teenustega, mis ei ole vältimatu abi; 3) teenuse saaja keeldub pakutud abist; 4) teenuse saaja rikub sihilikult/tahtlikult turvakoduteenuse osutaja poolt kehtestatud sisekorraeeskirju; 5) teenuse saaja lahkub teenuselt; 6) muul põhjendatud juhul.
(4)Otsus teenuse määramisest keeldumise või lõpetamise kohta tehakse teenuse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.
(5)Teenuste osutamine lõpeb: 1) tähtaja möödumisel; 2) teenuse saaja surma korral (vajadusel ametiasutuse finantsvaldkonda teavitades).
Teenuste korraldamiseks selgitab spetsialist (laste puhul töövälisel ajal SKA juhtumikorraldaja) välja sobiva teenuse osutaja ja suunab teenuse saaja vastavale teenusele.
(1)Teenuse saajalt võib võtta temale osutatava teenuse eest tasu, mille suurus oleneb teenuse mahust ja teenuse osutaja poolt kehtestatud teenuse hinnast.
(2)Teenuste hinnakirja kehtestab Viljandi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) või teenuse osutaja.
(3)Teenuste eest tasumisest vabastamiseks või osaliseks vabastamiseks peab teenuse saaja esitama ametiasutusele ühekordse sotsiaaltoetuse taotluse. Sotsiaalkomisjon otsustab toetuse määramise ja maksmise vastavalt Viljandi Vallavolikogu 27.06.2018 määrusele nr 36 „Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“.
(4)Kui turvakoduteenust vajava lapse ülalpidamiskohustuslased keelduvad teenuse eest tasumisest, maksab ametiasutus teenuse osutamise kulud osaliselt või täies ulatuses Viljandi valla eelarvest teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel ning võib nõuda ülalpidamiskohustuslastelt teenuse eest tasumise kulud sisse võlaõigusseaduses sätestatud alustel.
(5)Lapsele turvakoduteenuse osutamisel toimub teenuse eest tasumine alates esimesest päevast.
(1)Järelevalvet teenuse osutamise üle teostatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele.
(2)Teenuste korraldamise ja teenuste osutamise üle arvestuse pidamise eest vastutab spetsialist, kes sisestab andmed teenuse kasutamise kohta sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrisse (STAR).
Tunnistada kehtetuks Kolga-Jaani Vallavolikogu 26.01.2017 määrus nr 1 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“ § 22 punktid 8 ja 9, § 44-45.
Määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid võib vajadusel kinnitada Vallavalitsus.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.