(1)Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 1 lõike 2 punkti 21 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi püsiksannika (Swertia perennis) väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad kasvukohad, mida tuleb kaitsta selle liigi soodsa seisundi tagamiseks.
(2)Püsiksannika püsielupaikade (edaspidi püsielupaik) maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse, välja arvatud Kaatsi ja Reola-Ülenurme püsielupaik, mis kuuluvad vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse.
(3)Püsielupaigas tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
(1)Põlva maakonnas võetakse kaitse alla Prangli püsielupaik Kanepi vallas Prangli külas.
(2)Tartu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised püsielupaigad: 1) Aakaru Kambja vallas Aakaru külas; 2) Haava Tartu vallas Haava külas; 3) Kaatsi Kambja vallas Ransi külas; 4) Kastli Tartu vallas Kastli külas; 5) Kavilda Elva vallas Kobilu, Mäeotsa ja Vahessaare külas; 6) Kolga Nõo vallas Kolga külas; 7) Lalli Kambja vallas Lalli külas; 8) Madise Kambja vallas Mäeküla ja Madise külas; 9) Raua Tartu vallas Haava külas; 10) Reola-Ülenurme Kambja vallas Ülenurme alevikus ja Reola külas; 11) Reolasoo Kambja vallas Vana-Kuuste külas; 12) Tatra oru Kambja vallas Lepiku, Madise ja Reolasoo külas.
(3)Valga maakonnas võetakse kaitse alla järgmised püsielupaigad: 1) Hiie Tõrva vallas Ransi külas; 2) Hummuli Tõrva vallas Ransi külas; 3) Tõlliste Valga vallas Tõlliste külas.
(4)Viljandi maakonnas võetakse kaitse alla järgmised püsielupaigad: 1) Allaste Mulgi vallas Allaste ja Raja külas; 2) Kulla Mulgi vallas Kulla ja Päigiste külas; 3) Leeli Mulgi vallas Leeli ja Pöögle külas.
(5)Püsielupaikade ja nende vööndite piirid on kantud kaartidele, mis on esitatud määruse lisas1.
Püsielupaiga valitseja on Keskkonnaamet.
Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
(1)Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu püsielupaigas.
(2)Püsielupaigas on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel.
(3)Püsielupaigas on püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud: 1) lõkke tegemine; 2) rahvaürituse korraldamine.
(1)Püsielupaigas on keelatud telkimine.
(2)Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on püsielupaigas keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.
(1)Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit.
(2)Kui tegevust ei ole püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud püsielupaiga valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
Sihtkaitsevöönd on püsielupaiga osa seal väljakujunenud või kujundatavate sookoosluste, seal leiduvate püsiksannika ja muude kaitsealuste liikide kasvukohtade ning allikate säilitamiseks.
Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd; 2) loodusliku veerežiimi taastamine; 3) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on püsielupaiga valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta; 4) olemasolevate rajatiste hooldustööd; 5) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus.
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tee- ja tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaiga tarbeks või püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks.
Piiranguvöönd on püsielupaiga majanduslikult kasutatav osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse ja on vajalik püsiksannika kasvukohtades looduslähedase veerežiimi tagamiseks.
(1)Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) uuendusraie.
(2)Püsielupaiga valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.
(1)Piiranguvööndis on keelatud: 1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine püsielupaiga valitseja nõusolekul; 2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 3) maavara kaevandamine; 4) uue veekogu rajamine; 5) uue maaparandussüsteemi rajamine; 6) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllumaal.
(2)Piiranguvööndis on keelatud puidu kokkuvedu külmumata pinnaselt. Püsielupaiga valitseja võib lubada puidu kokkuvedu, kui pinnas seda võimaldab.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 30. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/695 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.