Redaktsioonide võrdlus

(1) Raudteeveoettevõtja kindlustussumma alampiir üheaastase kindlustusperioodi kohta on: 1) avalikul raudteel raudteeveoga tegelemisel – 1 917 349 eurot; 2) mitteavalikul raudteel reisijateveogaraudteeveoga tegelemisel – kindlustussumma suurus ei ole määratud ning kujuneb kindlustusandja ja raudteeveoettevõtja vahelise kokkuleppe järgi. (2) Avaliku reisijateveoga tegeleva raudteeveoettevõtja vastutuskindlustusleping peab tagama vähemalt 639 116 eurot reisijate otsese varalise kahju ja kehavigastuste tekitamisest tulenevate nõuete hüvitamiseks. (3) Avalikul raudteel raudteeveoga tegeleva ettevõtja vastutuskindlustusleping peab hõlmama ka kauba ja postisaadetiste omanikele otsese varalise kahju hüvitamist.

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib avalikku raudteed majandada, kui tal on lisaks käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloale ka ohutusluba. (2) Mitteavaliku raudtee valdaja võib mitteavalikku raudteed majandada, kui tal on vastav tegutsemise ohutustunnistus. (3) Ettevõtja võib tegeleda kaubaveoga mitteavalikul raudteel, kui tal on vastav tegutsemise ohutustunnistus või käesoleva seaduse § 27 kohane ühtne ohutustunnistus. (4) Ettevõtja võib tegeleda reisijateveoga mitteavalikul raudteel, kui tal on vastav tegutsemise ohutustunnistus või käesoleva seaduse § 27 kohane ühtne ohutustunnistus. (5) Ohutusluba kinnitab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusjuhtimise süsteem ning protseduurid ja tingimused, mis on vajalikud raudteeinfrastruktuuri ning liiklusjuhtimis- ja signaalimissüsteemi ohutuks projekteerimiseks, hoolduseks ja käitamiseks, vastavad käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele. (6) Tegutsemise ohutustunnistus antakse välja ettevõtjale, kelle raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus või raudteeveerem ning personal vastavad käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele ning kui ettevõtja on võimeline täitma raudteeohutusalaseid nõudeid. (7) Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja uuendamise otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Otsus ja positiivse otsuse korral ohutusluba või tegutsemise ohutustunnistus edastatakse taotlejale viivitamata taotluses valitud viisil. (8) Ohutusluba ja tegutsemise ohutustunnistus kehtivad viis aastat. (9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib otsustada anda ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse lühemaks ajaks kui viis aastat, kui see on vajalik raudteeinfrastruktuuri majandamist kahjustavate riskide tõhusa kontrolli tagamiseks. Sel juhul lisab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsusesse põhjenduse.

(1) Avalikku raudteed majandada sooviv raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab ohutusloa saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastava taotluse, millele lisatakse: 1) raudteeohutuse ja -liikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitatakse töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number; 2) nende raudteerajatiste nimekiri, mis raudteeliiklusregistris ei kajastu; 3) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded, kui neid ei ole käesoleva seaduse § 46 kohaselt esitatud; 4) käesoleva seaduse § 40 nõuetele vastava ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsioon; 5) millisel viisil taotleja otsuse edastamist soovib; 6) andmed riigilõivu tasumise kohta. (2) Ohutusloa uuendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne ohutusloa kehtivuse lõppemist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib taotluse menetlemise ajal ohutusloa kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada. (3) Ohutusloa uuendamise taotlusele lisatakse andmed riigilõivu tasumise kohta ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud andmed ja dokumendid, kui neis olevad andmed on muutunud, ning näidatakse muudatused võrreldes varem esitatuga. (4) Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja muudab raudteeinfrastruktuuri, signaalimise või elektrivarustusseadmete allsüsteeme või nende töö- või hoolduspõhimõtteid, esitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse ohutusloa muutmiseks koos muudatusi kajastavate andmete ja dokumentidega. (5) Kui raudteeohutust puudutav õiguslik raamistik muutub, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt täiendavaid andmeid seoses muutunud nõuetega ning vajaduse korral ohutusluba muuta. (6) Ohutusloa väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

(1) Mitteavalikku raudteed majandada sooviv raudtee valdaja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastavaasjakohase taotluse, millele lisatakse: 1) kõikide osaliste allkirjastatud kinnituskiri või leping, kus on märgitud raudteeohutuse ja -liikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitataksevastutava töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number; 2) nende raudteerajatiste nimekiri, mis raudteeliiklusregistris ei kajastu; 3) raudteeinfrastruktuuriraudteede skeem koos asjakohaste raudteerajatistega ning skeemile märgitud rööbasteede ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded, kui neid ei ole käesoleva seaduse § 46 kohaselt esitatud; 4) millisel viisil taotleja otsuse edastamist soovib; 5) andmed riigilõivu tasumise kohtapöörmete numbritega. (2) Mitteavalikul raudteel kauba- või reisijateveoga tegeleda sooviv ettevõtja, kellel ei ole käesoleva seaduse § 27 kohast ühtset ohutustunnistust, peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastava taotluse, millele lisatakse: 1) ettevõtja vedurijuhtide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed vedurijuhile väljaantud vedurijuhiloa kohta, sealhulgas vedurijuhiloa number, veduriliik, mille juhtimise õigus vedurijuhil on, vedurijuhiloa väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev; 2) ettevõtja vedurijuhiabide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning vedurijuhiabile väljaantud kutsetunnistuse number; 3) selle raudteeveeremi liik, alaliik, raudteeliiklusregistri koodEuroopa raudteeveeremi number, tootjatehas ja väljalaskeaasta, mida ettevõtja kavatseb kasutada kauba- või reisijateveoga tegelemiseks; 4) millisel viisil taotleja otsuse edastamist soovib; 5) andmed riigilõivu tasumise kohta. (3) Tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne selle kehtivuse lõppemist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib taotluse menetlemise ajal tunnistuse kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada. (4) Tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotlusele lisatakse andmed riigilõivu tasumise kohta ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 punktides 1–4 nimetatud andmed ja dokumendid, kui neis olevad andmed on muutunud, ning näidatakse muudatused võrreldes varem esitatuga. (5) Kui muutuvad ettevõtja tegevuse ulatus, raudteeinfrastruktuuri töö- või hoolduspõhimõtted, esitab ettevõtja viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse tegutsemise ohutustunnistuse muutmiseks koos muudatusi kajastavate dokumentidega. (6) Tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(1) Enne ohutusloa väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavust ning käesoleva seaduse § 23 lõike 1 alusel esitatud andmete ja dokumentide õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt. (2) Enne mitteavalikku raudteed majandada soovivale raudtee valdajale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 24 lõike 1 alusel esitatud andmete ja dokumentide õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt. (3) Enne mitteavalikul raudteel kauba- või reisijateveoga tegeleda soovivale ettevõtjale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel esitatud dokumentide õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt. 3 (43¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kontrolli osana on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annabAmetil õigus kontrollida ettevõtjat kohapeal, teha auditeid ja nõuda asjakohase lisateabe esitamist. (4) Ühe kuu jooksul ohutusloa ning tegutsemise ohutustunnistuse välja, muudab või uuendab neid 30 päeva jooksul taotluse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhtudel pikendada menetlustähtaega käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 aluselettevõtjale, kas esitatud dokumentide õigsuse kontrollimiseks kuni 30 päeva võrradokumendid on täielikud, teavitades menetlustähtaja pikendamisestvõi palub esitada asjakohast lisateavet, andes selleks mõistliku tähtaja. 4 (4¹) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab ohutusloa või jätab ohutusloa taotluse esitajatrahuldamata hiljemalt neli kuud pärast taotlejalt nõutava teabe saamist. Taotluse esitaja peab esitama lisateabe Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti määratud tähtajaksAmet annab tegutsemise ohutustunnistuse või jätab tegutsemise ohutustunnistuse taotluse rahuldamata hiljemalt üks kuu pärast taotlejalt nõutava teabe saamist. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta ohutusluba ning tegutsemise ohutustunnistust eelnimetatud tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Raudteeametit ohutusloa väljaandmisest, muutmisest ja uuendamisest ning käesoleva seaduse § 26 lõike 4 kohasest ohutusloa kehtetuks tunnistamise otsusest viivitamata, kuid hiljemalt kahe nädala jooksul. Teates märgitakse: 1) ettevõtja nimi ja aadress; 2) otsuse tegemise kuupäev; 3) loa ulatus ja kehtivusaeg; 4) loa kehtetuks tunnistamise korral otsuse põhjus. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest ja uuendamisest ning käesoleva seaduse § 26 kohasest keeldumisest või kehtetuks tunnistamisest viivitamata Konkurentsiametit. (7) Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse taotlemise ning väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(1) Avalikul raudteel kaubaveo või reisijateveoga tegelemiseks peab raudteeveoettevõtjal olema kehtiv ühtne ohutustunnistus. (2) Ühtne ohutustunnistus antakse välja raudteeveoettevõtjale, kellel on käesoleva seaduse nõuetele vastav ohutusjuhtimise süsteem ja kes on võimeline kavandatud tegevuspiirkonnas ohutult tegutsema. (3) Ühtsele ohutustunnistusele märgitakse hõlmatud tegevusliik, tegevusulatus ja tegevuspiirkond. Lisaks märgitakse ühtsele ohutustunnistusele raudteeveoettevõtja omandis olevad haruteed, kui nende kasutamine on reguleeritud raudteeveoettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis. (4) Tegevusliik võib olla reisijatevedu, kaubavedu või ainult rongide koostamise ja manööverdamise teenus, tegevusulatus on mõõdetav reisijate arvu või kaubavedude mahu või asjaomase raudteeveoettevõtja eeldatava suuruse järgi, mis määratakse raudteesektoris töötavate inimeste arvu järgi, ning tegevuspiirkond on raudteevõrgustik või raudteevõrgustikud ühes või mitmes liikmesriigis, kus raudteeveoettevõtjal on kavas tegutseda. (5) Ühtne ohutustunnistus kehtib kuni viis aastat ja seda muudetakse raudteeveoettevõtja taotlusel tervikuna või osaliselt iga kord, kui tegevusliik või tegevusulatus muutub. (6) Ühtse ohutustunnistusega seotud toimingud teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.05.2016, lk 1–43), artiklis 12 käsitletud ühtse kontaktpunkti (edaspidi ühtne kontaktpunkt) kaudu. (7) Ühtne ohutustunnistus kehtib tegevuspiirkonna laiendamiseta ka naaberriigis, kui raudteeveoettevõtja sõidab naaberriigi piirilähedasse jaama, kus on samasuguste omadustega raudteevõrgustik ja käituseeskirjad ning see on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja asjaomase riigi ohutusasutuse vahel kokku lepitud kas juhtumipõhiselt või omavahelises lepingus. (8) Ühtse ohutustunnistuseta võib kolmanda riigi raudteeveoettevõtja siseneda Eesti piirijaamadesse tingimusel, et ohutustase on tagatud järgmisega: 1) on olemas vastav rahvusvaheline leping Eesti ja kolmanda riigi vahel, mis on naaberriik, või 2) on olemas vastav kokkulepe kolmanda riigi ettevõtja ja raudteeveoettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja vahel, kellel on ühtne ohutustunnistus või ohutusluba selles raudteevõrgustikus tegutsemiseks, ja selle kokkuleppe ohutusaspektid kajastuvad raudteeveoettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis. (9) Raudteeveoettevõtja teavitab hiljemalt kaks kuud enne uue raudteeveo tegevuse alustamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, et viimane saaks kavandada järelevalvet. (10) Ühtse ohutustunnistuse omanik teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata olulistest muutustest raudteeveo tegevuses, raudteeveeremitüüpides või töötajakategooriates. (11) Ühtse ohutustunnistuse taotluse menetlemisel järgitakse lisaks käesoleva seaduse §-des 28–34 sätestatud nõuetele komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/763, millega kehtestatakse raudteeveo-ettevõtjatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 alusel ühtse ohutustunnistuse väljaandmise praktiline kord ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007 (ELT L 129, 25.05.2018, lk 49–67), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 102–149) artiklis 18 sätestatud otsustamise põhimõtteid.

(1) Raudteeveeremi valdaja määrab enne raudteeveeremi raudteevõrgustikus kasutusele võtmist selleleselle hoolduse eest vastutava üksuse, mis registreeritakse käesoleva seaduse § 137 kohases raudteeliiklusregistris või muu liikmesriigi vastavasEuroopa raudteeveeremi registris. (2) Hoolduse eest vastutav üksus tagab, et raudteeveerem, mille hoolduse eest ta vastutab, on töökorras. Selleks loob ta hooldussüsteemi, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõigete 2 ja 3 nõuetele. (3) Kaubavagunite hoolduseHoolduse eest vastutav üksus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 III lisa nõuetele, mida kinnitab vastav sertifikaat. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sertifikaadi saamiseks esitatakse taotlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. (5) Nõuded hoolduse eest vastutava üksuse ja allhangitud hooldusfunktsioonide sertifitseerimisele ning taotluse ja sertifikaadi vorm on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/779, millega kehtestatakse veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011 (ELT L 139I, 27.05.2019, lk 360–389). (6) Kui hoolduse eest vastutav üksus on raudteeveoettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja taotlusel kontrollida selle üksuse nõuetele vastavust käesoleva seaduse § 23 kohase ohutusloa või § 27 kohase ühtse ohutustunnistuse menetluses ning kinnitada üksuse nõuetele vastavust nimetatud dokumentides. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 nimetatud taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (8) Kaubavagunite hoolduseHoolduse eest vastutav üksus ei pea taotlema käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sertifikaati, kui tema hooldussüsteem vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 nõuetele ja ta hooldab: 1) kolmandas riigis registreeritud raudteeveeremit selle riigi nõuete kohaselt; 2) raudteeveeremit, mida kasutatakse raudteevõrgustikus, mille rööpmelaius erineb Euroopa Liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest ja mille puhul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmine tagatud kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvahelise lepinguga; 3) kauba- ja reisivaguneid, mida kasutatakse ühiselt ettevõtjatega sellisest kolmandast riigist, mille raudteevõrgustiku rööpmelaius erineb Euroopa Liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest.

(1) Raudteeohutust mõjutavaks juhtumiks on tõsine õnnetusjuhtum, õnnetusjuhtum ja vahejuhtum (edaspidi koos raudteeohutust mõjutav juhtum). (2) Tõsine õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongide kokkupõrge või rööbastelt mahasõit, mis põhjustab inimese surma või vähemalt viiele inimesele raske tervisekahjustuse või mille tulemusena saab raudteeveerem, raudteeinfrastruktuur või keskkond Ohutusjuurdluse Keskuse hinnangul vähemalt kahe miljoni euro ulatuses kahjustusi, ja muud samade tagajärgedega õnnetusjuhtumid, millel on selge mõju raudteeohutusele. (3) Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on ettekavatsemata või ootamatu sündmus või sündmuste jada, mille tagajärjel tekib kahju. Õnnetusjuhtumid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1) rongi kokkupõrge teise rongi, manööverdava raudteeveeremi või muu takistusega; 2) rongi rööbastelt mahasõit; 3) raudteeületuskohal toimunud õnnetus; 4) raudteeveeremi otsasõit inimesele; 5) raudteeveeremi põleng; 6) muud raudteega seotud õnnetusjuhtumid. (4) Vahejuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongi kasutamisega seotud sündmus, mis ei ole tõsine õnnetusjuhtum ega õnnetusjuhtum, kuid mõjutab või võib mõjutada raudtee kasutamise ohutust. (5) Tõsises õnnetusjuhtumis või õnnetusjuhtumis osalenud juhil on vahetult pärast juhtumit keelatud alkoholi või narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamine. (6) Raudteeohutust mõjutava juhtumi korral on raudteeinfrastruktuuriettevõtjal ja teistel raudteeinfrastruktuuri valdajatel kohustus likvideerida juhtumi tagajärjed ning taastada võimalikult kiiresti raudteeliiklus. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja peab korrapäraselt analüüsima raudteeliikluse taastamiseks tehtavate tööde tõhusust ja vajaduse korral rakendama meetmeid raudteeliikluse taastamise tööde paremaks korraldamiseks. (7) Tõsise õnnetusjuhtumi või õnnetusjuhtumi korral on riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne osutada õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ning raudteeliikluse võimalikult kiireks taastamiseks igakülgset abi. (8) Raudteeohutust mõjutava juhtumi tagajärjel raudteeliikluse katkemise korral kauemaks kui 12 tunniks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt või mitteavaliku raudtee valdajalt aruande esitamist raudteeliikluse taastamise ajakulu põhjuste, ohutusjuhtimise süsteemis kajastatud tegutsemisplaani ajakohasuse ning vajalike lisameetmete kohta. (9) Pärast tõsist õnnetusjuhtumit peab raudteeveoettevõtja abistama ohvreid, aidates neid eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜEL) nr 13712021/2007782 kohaste kaebuste esitamise menetlustes, ilma et see piiraks teiste poolte kohustusi. Selline abi hõlmab asjakohaste suhtluskanalite kasutamist ja psühholoogilist tuge tõsise õnnetusjuhtumi ohvritele ja nende pereliikmetele.

(1) Vedurijuhiloa vormistab ja annab isikule Transpordiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel. (2) Vedurijuhiloa saamiseks peab isik sooritama Transpordiametis vedurijuhieksami. (3) Vedurijuhiluba antakse isikule, kes on: 1) vähemalt 20-aastane; 2) omandanud vähemalt põhihariduse ja läbinud vedurijuhi 3. taseme kutseõppe või läbinud keskhariduse baasil vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse; 3) esitanud tõendi käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta; 4) edukalt sooritanud vedurijuhieksami. (4) Vedurijuhiluba kehtib kümme aastat. Enne nimetatud tähtaja möödumist tuleb vedurijuhiluba uuendada. Vedurijuhiloa uuendamiseks peab vedurijuht Transpordiametis edukalt sooritama vedurijuhieksami. (5) Vedurijuhiloa kehtivuse säilitamiseks peab selle omanik läbima käesoleva seaduse § 37 lõikes 5 määratud perioodilisi tervisekontrolle ja osalema raudtee-ettevõtja pakutavatel üldiste kutseteadmiste koolitustel. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiloa väljaandmisest või uuendamisest järgmistel juhtudel: 1) taotleja ei soorita nõutava tulemusega vedurijuhieksamit; 2) taotleja on esitanud taotluses enda kohta ebaõigeid andmeid; 3) taotleja ei ole läbinud tervisekontrolli; 4) taotleja ei ole tasunud riigilõivu; 5) taotleja raudteeveeremi juhtimise õigus on käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punkti 2 kohaselt peatatud ning peatamise tähtaeg ei ole möödunud. (7) Vedurijuhiloa taotlemise või uuendamise taotluse läbivaatamise ja duplikaadi väljastamise eest ning vedurijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (8) Vedurijuhiloa väljaandmise, uuendamise ja duplikaadi väljastamise eeskirja, vedurijuhiloa vormi ning vedurijuhi eksamineerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (9) Vedurijuhiloa vorm ja vedurijuhiloale kantavad andmed on kehtestatud komisjoni määruse (EL) nr 36/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade, lisasertifikaatide, lisasertifikaatide kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta (ELT L 13, 19.01.2010, lk 1–27) I lisas.

(1) Raudteevõrgustiku teadaanne koosneb kuuest jaost, mille sisu on nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7, ning läbilaskevõime taotluse vormist. Raudteevõrgustiku teadaandele lisatakse käesoleva seaduse § 89 lõike 1 kohaselt sõlmitava raudteeinfrastruktuuriettevõtja ning läbilaskevõime taotleja vahelise raamkokkuleppe näidis. (2) Üks jagudest peab kirjeldama raudteeveoettevõtjatele pakutava infrastruktuuri tehnilisi näitajaid ning sellele juurdepääsu tingimusi. Selles jaos esitatav teave viiakse igal aastal kooskõlla raudteeliiklusregistriEuroopa raudteeinfrastruktuuri registri andmetega või viidatakse raudteeliiklusregistrilesellele registrile. (3) Üks jagudest peab sisaldama nõuetekohaseid üksikasju kasutustasude määramise põhimõtete kohta, teavet kasutustasude suuruse kohta ning muud asjakohast teavet seoses juurdepääsuga käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud teenustele ja teenindusrajatises osutatavatele teenustele, mida pakub raudteeinfrastruktuuriettevõtja. Lisaks esitatakse selles jaos üksikasjalik teave otseste kulude, lisatasude, kasutustasude vähendamise, tulemuslikkuskava, reserveerimistasude kohaldamise meetodite ja eeskirjade ning vajaduse korral määrade kohta nii kulude kui ka tasude puhul. Jagu sisaldab teavet teadaolevate kasutustasude muudatuste kohta, mis on juba otsustatud või mida kavandatakse järgmisel viiel aastal. (4) Üks jagudest peab sisaldama läbilaskevõime jaotamise põhimõtteid ja kriteeriume, milles sätestatakse raudteeveoettevõtjatele pakutava infrastruktuuri läbilaskevõime ning selle kasutuspiirangute põhinäitajad ja eeldatav hoolduseks vajalik läbilaskevõime. Lisaks sätestatakse läbilaskevõime jaotamisega seotud menetlus ja tähtajad. Jagu sisaldab vähemalt järgmist läbilaskevõime jaotamise menetluses kasutatavat teavet: 1) läbilaskevõime taotlemise protseduur; 2) läbilaskevõime taotlejate kohta kehtivad nõuded; 3) läbilaskevõime taotlemise ja jaotamise ajakava, ajakava kohta teabe taotlemise menetlus ning kavandatud ja erakorraliste hooldustööde ajakava koostamise menetlus; 4) koordineerimismenetlust reguleerivad põhimõtted ja selle menetluse raames kättesaadavaks tehtav vaidluste lahendamise süsteem; 5) läbilaskevõime ammendumise korral kasutatav menetlus ja läbilaskevõimeosa eraldamise prioriteetsuskriteeriumid, mis arvestavad teenuse olulisust ühiskonna jaoks võrreldes teise teenusega, mis kõrvale jäetakse; 6) üksikasjalikud andmed infrastruktuuri kasutuspiirangute kohta; 7) tingimused, mille alusel võetakse jaotamismenetluses eelistuste määramiseks arvesse varasemat läbilaskevõime kasutamise määra; 8) andmed meetmete kohta, mida võetakse kaubaveoteenuste, rahvusvaheliste vedude ning ühekordse läbilaskevõime taotluse nõuetekohaseks käsitlemiseks. (5) Üks jagudest peab sisaldama käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud tegevusloa taotlemise ja §-s 27 nimetatud ühtse ohutustunnistuse taotlemise protseduuri kirjeldust või viidet veebilehele, millel selline teave on tasuta elektrooniliselt kättesaadav vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles. (6) Üks jagudest peab kirjeldama raudteeinfrastruktuurile ja teenustele juurdepääsuga ning käesoleva seaduse § 97 lõike 3 kohase tulemuslikkuskavaga seotud vaidluste lahendamise menetluse ja kaebuste esitamise korda. (7) Üks jagudest peab kirjeldama teenindusrajatistele juurdepääsu ja sellekohase kasutustasu määramist. Käitajad, kelle teenindusrajatisi raudteeinfrastruktuuriettevõtjad ei kontrolli, esitavad teabe rajatisele juurdepääsu ja teenuste osutamise eest makstavate kasutustasude kohta ning raudteevõrgustiku teadaandesse lisamiseks teabe juurdepääsu tehniliste tingimuste kohta või viite veebilehele, millel selline teave on tasuta elektrooniliselt kättesaadav vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles. (8) Raudteevõrgustiku teadaanne sisaldab ka teavet rahvusvaheliste rongiliinide jaotusmenetluse kohta. (9) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja avaldab raudteevõrgustiku teadaandes loetelu turusegmentidest, milles tegutsevatele isikutele kehtestatakse käesoleva seaduse § 99 lõike 1 kohane lisatasu, ja vaatab selle vähemalt iga viie aasta järel üle.

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab tagama kõigile ettevõtjatele alljärgnevalt kindlaks määratud juurdepääsu tagavad põhiteenused: 1) läbilaskevõime taotluse läbivaatamine, milleks on esitatud taotluste alusel liiklusgraafiku kavandi koostamine raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotaja poolt, arvestades jaotamisele pandud läbilaskevõime mahtu ja käesoleva seaduse § 81 lõigetes 3 ja 4 nimetatud liiklusgraafikusse kandmise eelistusi, samuti liiklusgraafiku kavandi kohta esitatud ettepanekute läbivaatamine, nendega võimaluste piires arvestamine, koordineerimismenetluse korraldamine, menetlus läbilaskevõime ammendumise korral ning liiklusgraafiku kinnitamine; 2) eraldatud läbilaskevõimeosa kasutada andmine, milleks on raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu võimaldamine saadud läbilaskevõimeosa ulatuses ja läbilaskevõimeosa kasutamise võimaldamine raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse sätteid; 3) tee-, side- ja turvanguseadmete kasutamise ja toimimise tagamine, milleks on raudteeliikluse juhtimiseks kasutatavate seadmete, millega tagatakse ohutu rongiliiklus, manöövritööde tegemine ning distantsjuhtimine raudteeliikluse operatiivseks ja ohutuks teostamiseks, sealhulgas elektrooniline, kaabel- ning raadioside, raudtee-ettevõtjale kasutusse andmine ja tehnilistele nõuetele vastavuse tagamine; 4) raudteeliikluse korraldamine, milleks on raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele vastav rongiliikluse juhtimine raudteelõikudel ning manöövritööde korraldamine jaamades, jaamavahedes, manöövripiirkondades ja haruteedel; 5) raudteeveoettevõtjale eraldatud läbilaskevõimeosa kasutamiseks vajaliku teabe edastamine, milleks on raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolne raudteeveoettevõtja teavitamine infrastruktuuri liikluskorraldusest, eeskirjadest, liiklushäiretest ja teistest liiklusmuudatustest selle läbilaskevõimeosa ulatuses; 6) raudteeinfrastruktuuri, sealhulgas pöörangutepöörmete ja haruteede kasutamine; 7) veoalajaamade, kontaktvõrgu ja veoelektri ülekandeliinide kasutamise tagamine kohtades, kus see on võimalik. (2) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab pakkuma juurdepääsu tagavaid lisateenuseid juhul, kui ettevõtjal ei ole võimalik kasutada teisi variante. Juurdepääsu tagavad lisateenused on muu hulgas: 1) veoelektri edastamine, mille eest makstav tasu näidatakse eraldi kontaktvõrgu kasutustasust; 2) reisirongide eelsoojendus, mis on reisirongi vaguni reisijatesalongi soojendamine kehtestatud temperatuurini enne rongi liinile saatmist; 3) ohtliku veose veo kontrollimine erilepingu alusel, mis on ohutusnõunikuta raudteeveoettevõtja ja ohutusnõunikuga raudteeinfrastruktuuriettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel raudteeveoettevõtja teostatav ohtliku veose vedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusnõuniku järelevalve all; 4) erilepingu alusel abi osutamine erirongide liiklemisel. (3) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib kokkuleppe saavutamisel osutada ettevõtjale ka juurdepääsu abiteenuseid. Juurdepääsu abiteenused on muu hulgas: 1) raudteeveoks vajalike rajatisteni viivate juurdepääsuteede kasutamise võimaldamine kütuse tankimise, rongide koostamise ja muude teenuste pakkumise eesmärgil – jaama piirides oleval või jaama piirest hargneval teedevõrgustikul raudteeveeremiga juurdepääsu võimaldamine raudteeveoks vajalike rajatisteni, nagu kaubalaadimisplatvorm, estakaad ja muu, kütuselattu ning teistesse raudteeveoks vajalikesse kohtadesse; 2) translatsioonisüsteemile juurdepääsu võimaldamine – reisijatele reisiliikluse info edastamise võimaldamine raudteejaama teavitussüsteemi kaudu; 3) raudteeveeremi tehnoülevaatus – raudteeveeremi tehnilise seisundi kontrollimine plaaniliste remontide vahelisel ajal eesmärgiga ennetada võimalikke rikkeid ning teha kindlaks raudteeveeremi remondivajadus; 4) piletimüügiteenused jaamahoones; 5) hooldusteenus, mida osutatakse kiirrongide või muude erirajatisi vajavate raudteeveeremi liikide jaoks mõeldud hooldusrajatises; 6) sidevõrgule juurdepääsu võimaldamine; 7) lisateabe andmine.

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määrab käesoleva seaduse § 98 lõike 7 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja raamatupidamisandmete põhjal raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ja lisatasu ning kogub kasutustasusid. (2) Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja on raudteeveoettevõtjast õigusliku vormi, organisatsiooni või otsustusfunktsiooni poolest sõltumatu, määrab kasutustasu juurdepääsu abiteenuste eest ja kogub raudteeinfrastruktuuriettevõtja kasutustasusid raudteeinfrastruktuuriettevõtja ise.

(1) Raudteeveoettevõtja võib tegeleda avaliku reisijateveoga või teiste raudteevedudega avalikul raudteel, samuti ohtliku kauba veoga mitteavalikul raudteel, kui see ei toimu enda tarbeks, üksnes veoeeskirja alusel. Veoeeskirjas kehtestab raudteeveoettevõtja veotingimused reisijate või veoste veoks kauba või raudteeveeremi liikide alusel. (2) Veoeeskirjas tuleb muu hulgas kajastada: 1) tasu määramise, kehtestamise ja muutmise kord; 2) tasu muutmisest teatamise kord; 3) reisijateveo või kaubaveo kasutaja kaebuse menetlemise kord; 4) reisijateveoga tegeleva ettevõtja puhul häiringute lahendamise plaan, milles määratakse teenuse olulise katkemise korral reisijatele abi andmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜEL) nr 13712021/2007782 artikli 1820 tähenduses. (3) Veoeeskirja ja selle muudatuse avalikustab raudteeveoettevõtja enne jõustumist oma veebilehel. (4) Veoeeskiri või selle muutmine jõustub kõige varem 45 päeva möödudes veoeeskirja või selle muudatuste veebilehel avalikustamise päevast. (5) Kehtestatud veoeeskiri ja sellesseselles tehtud muudatused edastatakse teadmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning, Konkurentsiametile ning avaliku reisijateveo korral Transpordiametile. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet ning Konkurentsiamet võivad teha ettekirjutuse veoeeskirja muutmiseks, kui see on vastuolus õigusaktidega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ettekirjutuse tegija rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(1) Raudteeveeremi turule laskmise loa taotlus ning teave kõigi taotluste ning menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta esitatakse ühtse kontaktpunkti kaudu. (2) Loa taotluses märgitakse raudteeveeremi kasutusala ning esitatakse tõendid selle kohta, et raudteeveeremi tehnilist ühilduvust kasutusala raudteevõrgustikuga on kontrollitud. (3) Taotlusele tuleb lisada raudteeveeremit või raudteeveeremi tüüpi käsitlev toimik, mis sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmise kohta: 1) raudteeveeremit moodustavate liikuvate allsüsteemide EÜ vastavusdeklaratsioon; 2) kuidas on tagatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud allsüsteemide tehniline ühilduvus raudteeveeremis ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele; 3) kuidas on tagatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud allsüsteemide ohutu integreerimine raudteeveeremisse ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ning kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele ning ühistele ohutusmeetoditele; 4) kuidas on tagatud raudteeveeremi tehniline ühilduvus taotluses märgitud kasutusala raudteevõrgustikuga ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ning kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele, raudteeliiklusregistriteEuroopa raudteeveeremi registri andmetele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 käsitletud riskihindamise ühisele ohutusmeetodile.

(1) Pärast käesoleva seaduse §-s 118 nimetatud loa saamist ja enne raudteeveeremi esmakordset kasutamist tuleb see valdaja taotluse alusel registreerida § 137 kohases raudteeliiklusregistrisEuroopa raudteeveeremi registris. (2) Kui raudteeveeremi kasutusala hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumiKäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimise toimingud teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) 2018/1614, registreeritakse raudteeveerem sellemilles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 268, 26.10.2018, lk 53–91). (3) Enne raudteeveeremi registreerimise taotluse esitamist või registrikande muutmise taotluse esitamist peab raudteeveeremi omanik või valdaja taotlusel ühes asjaomastest liikmesriikidesttasuma selle Euroopa raudteeveeremi registrisse kandmise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (4) Raudteeliikluses on keelatud kasutada Euroopa raudteeveeremi registris registreerimata raudteeveeremit. Väljaspool liikmesriike registreeritud raudteeveeremit võivad Eestis tegutsevad raudtee-ettevõtjad raudteeveol kasutada vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. (5) Registreerimata raudteeveeremiga võib liigelda üksnes järgmistel juhtudel: 1) Eesti Vabariigi territooriumile esmakordselt siseneva raudteeveeremi toimetamiseks piirilt sihtpunkti (kodujaama); 2) raudteeveeremi katsetamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve all.

(1) Enne raudteeveeremi kasutamist selle turule laskmise loas nimetatud kasutusalas kontrollib raudteeveoettevõtja, kas raudteeveerem: 1) on saanud turule laskmise loa kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 118 ja kas raudteeveerem on nõuetekohaselt registreeritud; 2) ühildub raudteeinfrastruktuuriga, millel seda kavatsetakse kasutada, lähtudes raudteeliiklusregistristEuroopa raudteeveeremi registrist, koostalitluse tehnilistest kirjeldustest või muust olulisest teabest, mille raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitab tasuta ja mõistliku aja jooksul, kui register puudub või on puudulik; 3) on nõuetekohaselt integreeritud rongikoosseisu, milles teda kavatsetakse kasutada, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud ohutusjuhtimise süsteemi ning käitamise ja liikluskorralduse koostalitluse tehnilisi kirjeldusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrollide tegemiseks võib raudteeveoettevõtja koostöös raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga korraldada katse. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja teeb taotlejaga kooskõlastatult kõik võimaliku selleks, et katse saaks toimuda kolme kuu jooksul pärast raudteeveoettevõtjalt taotluse saamist.

(1) Raudteeliiklusregistri eesmärgiks on pidada arvestust raudteerajatiste, raudteeveeremi, vedurijuhilubade, sertifikaatide, ühtsete ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade üle. (2) Raudteeliiklusregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus ning andmete kandmine raudteeliiklusregistrisse ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Omaniku või valdaja nõudmisel väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raudteeliiklusregistris registreerimisel raudteerajatise või raudteeveeremi kohta registreerimistunnistuse. (4) Raudteeveeremi valdaja kannab raudteeveeremile, mis liigub ainult Euroopa Liidu territooriumil, Euroopa raudteeveeremi numbri. (2) Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse mineva, kolmandatest riikidest tuleva või kolmandates riikides kasutamiseks ette nähtudettenähtud 1520 või 1524 millimeetri laiusel rööbasteel liikuvale raudteeveeremile kantakse raudteeveeremi number „SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, ja Eesti Vabariigi kaubavagunite ning konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe” ning „Endiseendise NSVL TM kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel jagamise ning nende edaspidise ühiskasutuse kokkuleppe” nõuete alusel. (5) Enne raudteeveeremi või raudteerajatise registreerimise taotluse esitamist või registrikande muutmise taotluse esitamist peab raudteeveeremi või raudteerajatise omanik või valdaja tasuma selle raudteeliiklusregistrisse kandmise ning registreerimistunnistuse väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras ja esitama andmed selle kohta taotluses. (6) Raudteeliiklusregistri asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Raudteeliiklusregistri vastutav töötleja on Kliimaministeerium ning volitatud töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Raudteeliiklusregistri põhimäärusega võib määrata täiendavaid volitatud töötlejaid. (8) Raudteeliiklusregistrit peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina.

(1) Raudteeliiklusregister koosneb: 1) raudteerajatiste andmebaasist; 2) raudteeveeremi andmebaasist; 3) vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasist; 4) ühtsete ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasist. (2) Raudteerajatiste andmebaasis registreeritakse raudteed, raudteesillad ja -viaduktid, pöörmed, raudteetruubid ja käigutunnelid, raudteeülesõidukohad, raudteeülekäigukohad, ooteplatvormid, laadimisplatvormid, dispetšeritsentralisatsioonid, jaamavaheblokeeringud ja kontaktvõrgud ning nende kohta kantakse andmebaasi järgmisedRaudteeliiklusregistri andmed: 1) raudteerajatise registrikood; 2) raudteerajatise nimetus; 3) raudteerajatise tähised, tehnilised andmed ja otstarve; 4) raudteerajatise asukoha andmed; 5) raudteerajatise omaniku ja muu valdaja andmed; 6) raudteerajatise projekteerija ja projekteerimise andmed; 7) raudteerajatise ehitaja ja ehitamise andmed; 8) raudteerajatise kasutamise tingimused ja piirangud; 9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmed. (3) Raudteeveeremi andmebaasis registreeritakse käesoleva seaduse § 2 punktis 26 nimetatud ja raudteeliikluses kasutatav raudteeveerem. Raudteeveeremi andmebaasialusdokumendid kantakse üle registri arhiivi kümne tööpäeva jooksul arvates ajast, kui: 1) raudteeveeremi numbervedurijuhiloa kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat; 2) raudteeveeremi tähtmärgistusvedurijuhi sertifikaadi kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat; 3) raudteeveeremi tehnilised andmed, tootjatehas ja väljalaskeaastategutsemise ohutustunnistuse kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat; 4) andmed EÜ vastavusdeklaratsiooni ja selle väljaandja kohtaohutusloa kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat; 5) raudteeveeremi omaniku ja muu valdaja andmedisik on surnud; 6) hoolduse eest vastutava üksuse andmed; 7) viide raudteeveeremi tüübilubade Euroopa registrile; 8) piirangud raudteeveeremi kasutamisele; 9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmed; 10) andmed raudteeveeremi turule laskmise loa kehtetuks tunnistamise kohtajuriidiline isik on lõppenud. (4) Vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasi kantakse: 1) vedurijuhiloa andmed; 2) juhtimisõiguse peatamiseRaudteeliiklusregistri andmete ja taastamise andmed; 3) sertifikaadis sisalduvad andmed; 4) sertifikaadi peatamise või kehtetuks tunnistamise andmed; 5) vedurijuhi koolituse ja teadmiste hindamisega seotud andmed; 6) tervisetõendi andmetena tervisetõendi väljastanud arsti nimi, tõendi väljastamise ja kehtivusealusdokumentide registri arhiivi kandmisel märgitakse nende juurde arhiivi kandmise kuupäev ning tõendi number. (5) Ühtsete ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste Arhiveeritud registriandmeid ja ohutuslubade andmebaasi kantakse raudtee-ettevõtjale väljaantud tunnistuse ja loa andmedalusdokumente säilitatakse 50 aastat. (6) Raudteeliiklusregistri andmed on avalikud ja need avaldatakse raudteeliiklusregistri veebilehel, võttes arvesse õigusaktidega sätestatud piiranguid.

(1) Raudteeveeremi registreerimiseks, registreeringu muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab raudteeveeremi omanik või valdaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse komisjoni otsuse 2011/107/EL, millega muudetakse otsust 2007/765/EÜ, millega võetakse vastu riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused 2 (ELT L 43, 17.02.2011, lk 33–54), lisa 4. liites kehtestatud vormil. (2) Raudteerajatise registreerimiseks, selle kohta tehtud kande muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab raudteerajatise omanik või valdaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse koos käesoleva seaduse § 138 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud andmetega. (3) Kui raudteeliiklusregistrisse kantud raudteerajatist ei kasutata, tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis. Kasutusel mitteoleva raudteerajatise uuesti kasutusele võtmise korral tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis koos raudteeinfrastruktuuri nõuetele vastavuse kontrollimise aruandega. (4) Raudteeliiklusregistrile esitavad andmeid: 1) raudteerajatise omanik või valdaja käesoleva seaduse § 138 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud andmete puhul; 2) raudteeveeremi omanik või valdaja käesoleva seaduse § 138 lõike 3 punktides 3–6 sätestatud andmete puhul; 3) raudtee-ettevõtja käesoleva seaduse § 138 lõike 4 punktides 3 ja 4 sätestatud andmete puhul; 4) koolitaja või eksamineerija käesoleva seaduse § 138 lõike 4 punktis 5 sätestatud andmete puhul; 5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 138 lõike 2 punktides 1 ja 9, lõike 3 punktides 1, 2 ja 7–10, lõike 4 punktides 1, 2 ja 6 ning lõikes 5 sätestatud andmete puhul. (5) Raudteeliiklusregistrile andmete esitaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest.

Andmete raudteeliiklusregistrisse esitamise tähtajad on järgmised: 1) raudteerajatise või raudteeveeremi andmete muutumise korral esitatakse andmed kümne tööpäeva jooksul pärast nende muutumist; 2) Euroopa Liidus registreerimata raudteeveeremi andmed esitatakse enne raudteeveeremi kasutuselevõttu Eesti Vabariigi territooriumil; 3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab käesoleva seaduse § 139 lõike 4 punktis 5 nimetatud andmed viivitamata.

(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tuvastab registreerimise käigus, et raudteerajatis või raudteeveerem ei vasta nõuetele, keeldub ta registreerimast. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab registreeringu kehtetuks, kui: 1) raudteerajatise või raudteeveeremi omanik või valdaja esitab kehtetuks tunnistamise taotluse; 2) käesoleva seaduse § 139 lõike 3 kohaselt uuesti kasutusele võetav raudteerajatis ei vasta nõuetele.

(1) Raudteeliikluse korraldamisel on keelatud kasutada raudteeliiklusregistris registreerimata raudteerajatist. (2) Raudteeliikluses on keelatud kasutada liikmesriigis registreerimata raudteeveeremit. Väljaspool liikmesriike registreeritud raudteeveeremit võivad Eestis tegutsevad raudtee-ettevõtjad raudteeveol kasutada vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. 3 (3) Registreerimata raudteeveeremiga võib liigelda üksnes järgmistel juhtudel: 1) Eesti Vabariigi territooriumile esmakordselt siseneva raudteeveeremi toimetamiseks piirilt sihtpunkti (kodujaama); 2) raudteeveeremi katsetamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve all.

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teevad järgmised korrakaitseorganid: 1) Kliimaministeerium; 1¹) Keeleamet; 2) Konkurentsiamet; 3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 4) Transpordiamet; 5) Tööinspektsioon;. 6) (2) Kliimaministeeriumi pädevuses on rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ja raudteega seonduvate Eesti Vabariigi kohustuste täitmise tagamine ning vajaduse korral Eesti Vabariigi esindamine rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, samuti avalikku raudteed majandava raudtee-ettevõtja poolt teiste riikide raudteed majandavate raudtee-ettevõtjate või raudteeorganisatsioonidega sõlmitud lepingutest kinnipidamise kontrollimine, kui need toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele. 2 (2¹) Keeleameti pädevuses on vedurijuhtide eesti keele oskuse taseme kontrollimine vastavalt komisjoni määruse (EL) 2019/554, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ (ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta) (ELT L 97, 08.04.2019, lk 1–5), VI lisale. (3) Konkurentsiameti pädevuses on: 1) käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1–3 sätestatud raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine; 2) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuslubade andmine, nende kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning kehtetuks tunnistamine; 3) käesoleva seaduse § 77 lõikes 5 nimetatud lepingute nõuetele vastavuse üle järelevalve tegemine; 4) vastavalt käesoleva seaduse §-le 109 esitatud kaebuste menetlemine. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on: 1) raudteerajatiste ja raudteeveeremi korrashoiu ning raudteeliikluse korraldamise nõuete täitmise kontrollimine; 2) järelevalve tegemine ohutusjuhtimise süsteemi rakendamise üle; 3) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuslubade andmine, nende kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning kehtetuks tunnistamine; 4) käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud nõuete täitmise kontrollimine ning vedurijuhi koolituse, oskuste hindamise, vedurijuhilubade ja sertifikaatidega seotud tegevuste pidev jälgimine; 5) käesoleva seaduse 10. peatükis sätestatud raudteesüsteemide koostalitluse nõuete täitmise kontrollimine. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb järelevalvet raudtee-ettevõtjatele väljaantud ühtsete ohutustunnistuste, ohutusjuhtimise süsteemide ning raudteeäärse kontrolli ja signaalimise, energia ja raudteeinfrastruktuuri allsüsteemide üle lisaks käesolevas seaduses sätestatule vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artiklile 17 ning tal on raudteesüsteemide koostalitluse nõuete üle järelevalvet tehes toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused. (6) Transpordiameti pädevuses on raudtee-ettevõtjatele kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine, arvestades käesoleva seaduse §-s 7 sätestatut. (7) Tööinspektsiooni pädevuses on teha riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 131–136 kehtestatud tingimuste üle. (8) 9 (9) Et võimaldada Kliimaministeeriumil täita käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannet, esitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kelle raudtee on määratud avalikuks kasutamiseks ja kes soovib sõlmida teise riigi raudtee-ettevõtja või raudteeorganisatsiooniga lepingu, mis toob kaasa õigusi või kohustusi kolmandatele isikutele, valdkonna eest vastutavale ministrile heakskiitmiseks lepingu kavandi.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜEL) nr 13712021/2007782 artiklis 89 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜEL) nr 13712021/2007782 artiklis 1315 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜEL) nr 13712021/2007782 artiklis 16 või 18 või 20 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜEL) nr 13712021/2007782 artiklis 20, 22 või 23 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.