Seaduse ülesanne on reguleerida põllumajandusloomade tõuaretust, et suurendada nende geneetilist potentsiaali ja jõudlusvõimet, säilitada genofondi, tõsta loomakasvatuse majanduslikku tasuvust ning saada kvaliteetset toodangut.
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) aretusväärtus - põllumajanduslooma geneetiline potentsiaal, võrreldes tõukaaslastega, arvestades majanduslikku tasuvust; 2) aretuspopulatsioon - teataval territooriumil ühte tõugu kuuluvate tõuaretuses kasutatavate isendite kogum; 2.1) tõuaretusregister - andmekogu ristandloomade põlvnemise, jõudluse ja aretusväärtuse kohta; 3) geneetiline ekspertiis - põlvnemisandmete kontroll laboratoorsete meetoditega; 4) geneetiline potentsiaal - põllumajanduslooma pärilik jõudlusvõime; 5) jõudluskontroll - põllumajanduslooma jõudluse määramine ja registreerimine aretusväärtuse selgitamiseks; 6) [kehtetu] 7) põllumajandusloom - veis, siga, lammas, kits, hobune, karusloom, põllumajanduslinnud ja mesilased; 8) põlvnemistunnistus - dokument tõuaretusregistris oleva põllumajanduslooma põlvnemise kohta; 9) tõug - ühte liiki kuuluvate loomade rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ning kelle arvukus võimaldab teha tõuaretustööd; 10) tõuloom - põllumajandusloom, kes on kantud või sobiv kandmiseks tõuraamatusse või kelle vanemad ja vanavanemad on kantud sama tõu tõuraamatusse; 10¹) tõuloomapidaja - tõuloomakasvatusega tegelev isik; 11) tõumaterjal - tõuaretuses kasutatavad põllumajandusloomad ja nende paljundusmaterjal; 12) tõuraamat - andmekogum tõuloomade põlvnemise, jõudluse ja aretusväärtuse kohta; 13) tõutunnistus - tõuaretusühingu poolt väljaantud dokument tõulooma põlvnemise, jõudluse ja aretusväärtuse kohta.
Tõuaretus on loomatõugude pidev täiustamine, mis hõlmab järgmiste aretusvõtete rakendamist: 1) põllumajanduslooma märgistamine, jõudluse määramine jõudluskontrolli ja kontrollkasvatamisega; 2) tõuaretusalane arvestus ja informatsiooni töötlemine; 3) põllumajanduslooma aretusväärtuse määramine majandusliku tasuvuse suurendamise eesmärgil; 4) parimate põllumajandusloomade sihipärane valik; 5) tõukarja hindamine; 6) väärtusliku tõumaterjali kasutamine ja paljundamine; 7) tõuaretusalane nõuandetegevus; 8) geneetiliste ressursside säilitamine.
(1) Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev Tõuaretusinspektsioon: 1) teostab riiklikku järelevalvet käesolevast seadusest ja teistest tõuaretust käsitlevatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle; 2) kontrollib aretusprogrammide täitmist; 3) tunnistab kehtetuks tõuaretusdokumendi, kui see ei vasta kehtivatele nõuetele; 4) nõuab selgitusi tõuaretuseeskirju rikkunud isikutelt ja teeb neile ettekirjutusi ning koostab õiguserikkumiste kohta akte; 5) kontrollib tõuaretuseks eraldatud riiklike vahendite sihipärast kasutamist; 6) annab tõuaretusühingule, tõuaretusega tegelevale isikule, seemendusjaamale ja embrüojaamale välja tegevusloa; 7) kontrollib tõumaterjali kasutamist; 8) kogub ja säilitab tõuaretusalaseid andmeid. (2) Põllumajandusminister kehtestab määrusega tõuaretuseeskirjad, sealhulgas: 1) tõumaterjali märgistamise; 2) jõudluskontrolli läbiviimise ja välimiku hindamise; 3) aretusväärtuse määramise; 4) tõukarja hindamise; 5) tõuraamatu ja -aretusregistri pidamise; 6) tõu- ja põlvnemistunnistuse väljaandmise; 7) tõuaretusühingule, tõuaretusega tegelevale isikule, seemendusjaamale ja embrüojaamale tegevusloa andmise; 8) tõumaterjali kasutamise ja paljundamise ning 9) tõumaterjali turustamise kohta. (3) [kehtetu]
(1) Seemendusjaam käesoleva seaduse tähenduses on tõuaretusühingu struktuuriüksus või isik, kes on ametlikult tunnustatud Tõuaretusinspektsiooni poolt väljaantud tegevusloaga. (2) Seemendusjaamale antakse tegevusluba, kui: 1) seemendusjaamal on vajalikud isasloomad; 2) on olemas vastavad tehnilised ja organisatsioonilised tingimused sperma varumiseks, selle töötlemiseks, säilitamiseks ja väljastamiseks vastavalt veterinaarnõuetele. (3) Embrüojaam käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on ametlikult tunnustatud Tõuaretusinspektsiooni poolt väljaantud tegevusloaga. (4) Embrüojaamale antakse tegevusluba, kui ta varub, töötleb, säilitab ja siirdab embrüoid. (5) Sperma ja embrüo märgistatakse pärast võtmist ning seemendusjaam ja embrüojaam peavad registrit sperma või embrüo võtmise, säilitamise ja kasutamise kohta.
(1) Põllumajandusloomade jõudluskontrolli viivad läbi ja nende aretusväärtust määravad tõuaretusühingud ja tõuaretusega tegelevad isikud, kes on ametlikult tunnustatud Tõuaretusinspektsiooni poolt väljaantud tegevusloaga. (2) Jõudluskontrolli all olevad põllumajandusloomad märgistatakse püsiva ning kordumatu sümboliga või neid kirjeldatakse. Nimetatud andmed kantakse tõudokumentidesse. (3) Jõudluskontrolli läbiviijad ja aretusväärtuse määrajad vastutavad jõudluskontrolli andmete ja aretusväärtuse hindamise tulemuste õigsuse eest. (4) Aretusväärtuse määramise aluseks võivad olla ka teiste riikide tõuaretusorganisatsioonide poolt määratud jõudlusandmed, kui tõuaretusühing tunnustab nende määramise metoodikat. (5) Põlvnemisandmete kontrollimiseks viiakse läbi geneetiline ekspertiis.
(1) Tõuraamatusse kantakse ühe tõu ja selle sugulastõugude puhtatõuliste tõuloomade põlvnemise, jõudluse ja aretusväärtuse andmed koos looma eellaste äranäitamisega. (2) Tõuraamatut peab ametlikult tunnustatud tõuaretusühing. (3) Importlooma, kes on registreeritud ekspordimaa tõuraamatusse, võib kanda Eestis vastava tõu tõuraamatusse tõuaretusühingu otsuse alusel. (4) Tõuaretusregistrisse kantakse ristandloomade põlvnemise, jõudluse ja aretusväärtuse andmed koos looma eellaste äranäitamisega. (5) Tõuaretusregistrit peab tõuaretusühing või isik, kes on ametlikult tunnustatud Tõuaretusinspektsiooni poolt väljaantud tegevusloaga.
[kehtetu]
(1) Käesoleva seaduse §-s 9 2 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-s 9 2 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tõuaretusinspektsioon.
Riigi toetus tõuaretusele Riik toetab tõuaretust. Toetuse suurus määratakse kindlaks igal aastal riigieelarvega Põllumajandusministeeriumi taotluse alusel. Tõuaretustoetuse andmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister.
Kui rahvusvahelise kokkuleppega laienevad Eesti Vabariigile tõuaretusnõuded, mis erinevad käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatuist, kohaldatakse rahvusvahelises kokkuleppes sisalduvaid sätteid.
(1) Tõuaretusinspektsioon kontrollib tõuaretusühingu, tõuaretusega tegeleva isiku, seemendusjaama või embrüojaama tegevuse vastavust käesolevale seadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele. (2) Tõuaretusühing, tõuloomapidaja, tõuaretusega tegelev isik või jõudluskontrolli all oleva looma omanik peab tagama Tõuaretusinspektsiooni poolt kontrollimiseks volitatud isikutele juurdepääsu territooriumile ja ruumidesse, kus peetakse loomi või hoitakse aretusmaterjali, samuti tõuaretusega seonduvale dokumentatsioonile ning esitama järelevalve teostamiseks vajaliku teabe. (3) Tõuaretusinspektsioon võib tõuaretusühingult, tõuaretusega tegelevalt isikult, seemendusjaamalt ja embrüojaamalt nõuda ilmnenud puuduste kõrvaldamist tema poolt määratud tähtaja jooksul. (4) Tõuaretusinspektsioon võib tegevusloa tühistada või määratud tegevuse ulatust piirata, kui tõuaretusega tegeleja ei kõrvalda puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]