(1)Viimsi valla sademeveesüsteemide kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise nõudeid ja tingimusi ning teenuse osutamise ja kasutamise korda Viimsi vallas.
(2)Sademe-, drenaaži- ning muu pinnasevee ärajuhtimise ehitised ja seadmed ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi ning nende korrashoiu eest vastutab Viimsi vallavalitsus. Lõike tekst
(3)Sademe- ja pinnasevee juhtimine ühiskanalisatsiooni on Viimsi valla territooriumil keelatud.
(4)Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Viimsi vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
(1)Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) Sademeveekorraldus – kogu sademevee valdkonda (sh sellega seotud tegevusi, korraldust, seadusandlust ja rajatisi) hõlmav süsteem. 2) Sademeveesüsteem – ühtne ehitiste süsteem sademevee kogumiseks, ärajuhtimiseks ja/või puhastamiseks. 3) Drenaaž/drenaažisüsteem – perforeeritud torusid ja/või kaeve/mahuteid sisaldav süsteem sademevee pinnasesse immutamiseks. 4) Eesvool/eelvool – kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust või toru veejuhtme vee läbilaskevõimest sõltub reguleeriva võrgu nõuetekohane toimimine või suublaks olev vooluveekogu (nt kraav, jõgi, oja). 5) Hooldus – sademeveesüsteemi pideva toimimise tagamiseks tehtav korraline töö. 6) Immutamine – sademevee hajutatult pinnasesse juhtimine. 7) Infiltratsioon – sademevee või pinnavee imbumine pinnasesse. 8) Kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus. 9) Liivapüüdur – sademevee puhastusseade liiva, muda vms eemaldamiseks. 10) Liitumispunkt- viimane kaev sademeveesüsteemis, millest edasi teenindab erakinnistut valla sademeveesüsteemi kuuluv torustik. 11) Sademevesi – Sademevesi on sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi. 12) Siirdekatendiga ala- peamiselt kruus-või killustikkattega katendiga ala. 13) Suubla – veekogu või maapõue osa, millesse juhitakse sademevesi. 14) Truup – rajatis, mille abil juhitakse oja või kraav tee alt läbi. 15) Valgala – maa-ala, kust veekogu saab oma vee. 16) Õlipüüdur – sademevee puhastusseade õli või rasva vms veepinnale kerkiva saasteaine eemaldamiseks.
(1)Sademevee ärajuhtimist korraldab Viimsi valla territooriumil Viimsi vallavalitsus.
(2)Sademevee ärajuhtimise korraldamisel lähtutakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses sätestatud üldpõhimõtetest.
(3)Sademevee ärajuhtimise rajatisi, ehitisi ja seadmed ei loeta ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks.
(4)Sademevee käitlemisel Viimsi valla territooriumil tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist.
(5)Viimsi valla territooriumil on lahkvoolne kanalisatsioon ning sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.
(6)Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda kinnistu reo- ja sademeveeneeludele õli ja/või liivapüüdurite või muude puhastusseadmete paigaldamist kinnistu omaniku kulul lähtudes käesoleva määruse §-s 6 sätestatust.
(7)Kohalikul omavalitsusel on õigus teostada kontrolli kinnistu sademevee süsteemide toimimise ja korrasoleku üle lähtudes käesoleva määruse §-s 7 sätestatust.
(1)Sademevee äravoolu tehniliste tingimuste andmise eesmärk on sademevee äravoolu kinnistusisene, detailplaneeringute puhul ka kogu arendusala, lahendamine.
(2)Sademevee äravoolu tehniliste tingimuste taotlemine on kohustuslik (sh detailplaneeringu, projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluse käigus) järgnevatel juhtudel: 1) eramu kavandamisel, juhul, kui mahasõit kinnistule on üle olemasoleva kraavi, mis nõuab kraavi osalist torutamist. 2) arendusaladel alates 4 üksikelamu kavandamisest; 3) ridaelamute ja kortermajade kavandamisel; 4) tanklate, autopesulate, lao- ja tööstushoonete kavandamisel; 5) märkimisväärse mõjuga ehitiste/rajatiste kavandamisel; 6) avalike teede kavandamisel; 7) kraavi torutamise kavandamisel.
(3)Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnal on õigus kehtestada sademevee tehniliste tingimustega kinnistule maksimaalne lubatud sademeveekanalisatsiooni või süsteemi juhitav sademevee vooluhulk.
(4)Sademevee tehniliste tingimuste väljastamisel on kinnistuomanikul kohustus kooskõlastada sademevee äravoolu lahenduse projekt vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnaga.
(5)Sademevee äravoolu tehniliste tingimuste taotlus tuleb esitada Viimsi valla iseteeninduskeskkonnas. Tehnilised tingimused annab vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakond 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.
(6)Põhjendatud juhul ja alusel on ehitus- ja kommunaalosakonnal õigus sademevee tehnilisi tingimusi mitte väljastada.
(1)Planeerida tuleb kõik rajatised, mis on vajalikud sademevee ärajuhtimiseks.
(2)Sademevee lahenduste planeerimisel tuleb eelistada looduslähedasi lahendusi (sh kohtkäitlus), mida vajadusel kombineeritakse piirkonna olemasoleva tavapärase lahendusega.
(3)Sademevee käitlemise lahenduste kavandamisel tuleb eelistada vee saastumist vähendavaid ja imbumist soodustavaid lahendusi, sealjuures on kohustuslik: 1) määrata võimalused ärajuhitava sademevee suunamiseks valgala põhiveejuhtmesse või suublasse; 2) määrata erinevate tehiskatete ja haljastuse osakaal; 3) vett halvasti läbilaskvate katendite, eelkõige parklate ja platside kavandamisel tuleb hinnata saastunud sademevee puhastamise vajadust ja sellest tulenevalt leida lahendused, kas sademevee juhtimiseks haljasalale ja üldjuhul sealt edasi sademeveesüsteemi; sademevee eelpuhastamiseks kohapeal koos juhtimisega sademeveekanalisatsiooni või platside katusega katmiseks saastunud sademevee tekke vältimiseks. 4) määrata vertikaalplaneerimise põhimõtted ja tingimused äravoolu suunamiseks, reguleerimiseks ja lubatud sademeveeuputuse alade kujundamiseks; 5) tänava ristlõike ja haljasalade asukoha määramisel arvestada selle sobivust ja vajadust ajutiseks lubatud sademeveeuputuseks; 6) määrata tingimused sademeveesüsteemi hoolduseks vajalikuks juurdepääsuks ning tagada vajadusel nende kasutamine servituudiga; 7) määrata muud konkreetsest asukohast ja projekteeritava rajatise olemusest sõltuvad tingimused välisruumi kujundamiseks (näiteks nõuded tiigile või viibealale kui
(1)Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda kinnistu reo- ja sademeveeneeludele õli ja/või liivapüüdurite või muude puhastusseadmete paigaldamist kinnistu omaniku kulul.
(2)Kaubanduskeskuste, hotellide, tanklate, autoremonditöökodade, suurte garaažide, autopesulate, suurte õliküttel töötavate katlamajade, autolammutuskodade, metallitöökodade ja muude sarnaste objektide territooriumitelt ning üle 30 parkimiskohaga parklate ja üle 1000 m2 suuruse kattega platside territooriumitelt (välja arvatud siirdekatendiga alad) tuleb enne sademevee ärajuhtimist sademeveekanalisatsiooni kasutada õli-bensiinipüüdureid ja vajadusel liivapüüdurit või muid asjakohaseid puhastusseadmeid.
(3)Erandina on kortermajade parklatest sademevee ärajuhtimisel lubatud kuni 75 parkimiskohaga parklates jätta õli- ja liivapüüdur paigaldamata juhul, kui liitumiskaevule eelneva kinnistupoolse kaevuna paigaldatakse proovivõtukaev.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõue sisaldub käesoleva määruse § 4 käsitletud ja vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna poolt väljastatavates sademevee äravoolu tehnilistes tingimustes.
(5)Kinnistuomanikul, kelle kinnistule on paigaldatud sademevee puhastamiseks õli-ja/või liivapüüdur(id), on vastavalt püüdurite tootjapoolsele instruktsioonile kohustus püüdureid sellekohaselt hooldada.
(6)Kinnistuomanikul, kelle kinnistule on paigaldatud sademevee puhastamiseks õli-ja/või liivapüüdur(id), on kohustus anda vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale nõudmisel informatsiooni püüdurite seisukorra, puhastustsükli ja hooldusvälpade kohta.
Kinnistuomanik on kohustatud: 1) juhtima valla omandis olevasse sademevee kanalisatsiooni õigusaktides määratud saasteainete lubatud piirväärtusi mitteületavat sademevett ning tagama tema kasutuses olevalt territooriumilt kõigi abinõudega sademevee reostuse vähendamise (sh territooriumi, restkavude ja -rennide regulaarne kuivpuhastus, juhusliku lokaalse õli- või muu reostuse tekkimisel selle kohene lokaliseerimine ja likvideerimine jms); 2) teavitama vallavalitsust koheselt sademeveesüsteemi rikkest või kahjustusest; 3) vastutama alates liitumispunktist sademevee ärajuhtimise torustiku korrasoleku ja sademeveekanalisatsiooni omavolilise kasutamise eest.
(1)Kohalik omavalitsus hooldab sademeveesüsteeme ja võrku kuni kinnistu liitumispunktini.
(2)Sademeveekanalisatsiooni hooldustööde käigus tuleb teemaal paiknevad veeviimarid ja rentslid ning äravoolurestid hoida puhtana ja neid regulaarselt hooldada. Hooldega tuleb tagada teedel asuvate drenaaži- ja sademevee äravooluvõrkude aastaringne töötamine. Restkaevud tuleb puhastada settest ja restkaevude luugid peavad olema puhastatud aastaringselt.
(3)Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada kraavide hooldus ja puhastus tagamaks sademevee takistusteta äravool.
(4)Kohalik omavalitsus peab korraldama truupide hooldustsükli selliselt, et oleks tagatud sademevee takistusteta äravool.
(5)Kohalik omavalitsus peab korraldama sademevee magistraaltorude hoolduse selliselt, et oleks tagatud sademevee takistusteta äravool.
(6)Kohalik omavalitsus peab korraldama sademeveekaevude puhastamise selliselt, et oleks tagatud sademevee takistusteta äravool.
(7)Kohalik omavalitsus peab korraldama merrelaskude puhastamise selliselt, et oleks tagatud sademevee takistusteta äravool ning hooldama merrelaskude ees olevaid valle.
(8)Veekogude (ka tiikide) hooldusvajadust tuleb hinnata kord aastas ja hooldustöid teostada vastavalt vajadusele.
(9)Immutamiseks kasutatavate pindade ja pinnaste imamis- ja filtreerimisvõimet tuleb hinnata kord aastas, hooldustöid tuleb teostada vastavalt vajadusele.
(10)Sademevee reostusnäitajate ning ohtlike ainete sisalduse määramiseks võtab kohalik omavalitsus väljalaskudest vastavaid proove tulenevalt seaduses sätestatust.
(11)Juhul, kui sademeveesüsteemide rajatised asuvad kinnistutel, mis ei ole valla omandis, sõlmib kohalik omavalitsus vastavatel lõikudel vajalike hooldus- ja korrastustööde tegemise eesmärgil eraomandis olevate kinnistute omanikega vastavad servituudilepingud.
(1)Kohalikul omavalitsusel teenusepakkujana on õigus sademevee ärajuhtimise teenuse osutamist piirata või teenuse osutamine ajutiselt peatada: 1) loodusõnnetuse korral; 2) sademeveesüsteemi avarii korral; 3) sademeveesüsteemi remondiks ning suuremahulisteks hooldustöödeks.
(2)Kohalikul omavalitsusel on õigus piirata või peatada teenuse osutamine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Teenusepakkuja taastab teenuse osutamise alates remonttööde valmimisest.
(3)Plaaniliste sademeveesüsteemi remonttööde algusest ning nendega seonduvatest teenuse katkestustest teavitatakse tarbijat kirjalikult ette vähemalt 2 tööpäeva. Avariilistest remonttöödest ja sellega seonduvatest katkestustest teavitab teenusepakkuja koheselt pärast avariiteate vastava teate avaldamise kaudu oma kodulehel. Kui avarii tõttu on teenuse osutamine häiritud rohkem kui 8 tundi, teavitab teenusepakkuja sellega seotud tarbijaid ning avaldab avariiga seotud informatsiooni koos avarii likvideerimise orienteeruva ajaga oma kodulehel.
(4)Kohalikul omavalitsusel on õigus sademevee ärajuhtimise teenus peatada eelneva kirjaliku hoiatuseta: 1) kui kinnistu sademevee ärajuhtimise seadmed ei ole nõuetekohased ning nende kasutamine ohustab sademeveesüsteemi ning teisi teenuse kasutajaid või keskkonda; 2) kui teenuse kasutaja kasutab teenust omavoliliselt; 3) kui kinnistult sademeveekanalisatsiooni juhitud sademevee reostumus ületab lubatud piirväärtusi ja selle kohta puudub eelnev kokkulepe teenusepakkujaga; 4) sisendustoru lekke ilmnemisel.
(5)Kohalik omavalitsus ei vastuta eeskirja kohasel sademevee ärajuhtimise teenuse katkestamisel sellest teenuse kasutajale või kolmandatele isikutele põhjustatud võimalike kahjude eest.
(1)Mistahes torustiku ühendust sademeveekanalisatsiooni, mis on rajatud õigusliku aluseta, lisaks ühendust, mille kaudu juhitakse sademe-, drenaaži- või muud pinnasvett reoveekanalisatsiooni, loetakse omavoliliseks.
(2)Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul koostatakse vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub kohesele sulgemisele.
(3)Kinnistu omanikul, kelle tarbeks omavoliline ühendus tehti, tuleb teenusepakkujale tasuda ühenduse sulgemisega seotud kulud ning kulud sademeveekanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahjude eest.
(1)Sademeveekanalisatsiooni võib juhtida vaid sellist sademevett, mis ei kahjusta sademeveekanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning mille reostusnäitajad ei ületa sademeveele kehtestatud reostusnäitajate piirväärtuseid.
(2)Sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained; 3) üle seaduses sätestatud piirmäära inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid (sealhulgas ravimeid, taimekaitsevahendeid, umbrohutõrjevahendeid, mikroplasti jt).
(3)Sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.
(4)Sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi, kui reostuslikke löökkoormusi.
(5)Sademevee juhtimisel sademeveekanalisatsiooni on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l.
(6)Sademevee juhtimisel sademeveekanalisatsiooni on hõljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad ÜVVKS alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud piirväärtustele.
(7)Kui sademevee reostusnäitajad ületavad käesolevas määruses sätestatud piirväärtusi, on klient kohustatud enne sademevee juhtimist sademeveekanalisatsiooni, kasutama eelpuhastust.
Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakond ning järelevalveosakond vastavalt oma pädevusele.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.