(1)Määrus reguleerib Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ülesandeid alaealise (edaspidi laps) ja täisealise isiku (edaspidi täisealine) üle eestkoste seadmisel ja teostamisel.
(2)Lapse või täisealise üle seatakse eestkoste perekonnaseaduse alusel ja eestkostet teostatakse kohtumäärusest lähtudes.
(3)4
(4)Linnavalitsuse ülesandeid eestkoste seadmisel ja teostamisel täidavad käesolevas määruses märgitud pädevuse piires linnaosade valitsused ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi sotsiaal- ja tervishoiuamet).
(5)6
(6)Erieestkostet teostab sotsiaal- ja tervishoiuamet.
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) eestkoste – seaduslikku esindatust vajava isiku õiguste ja huvide kaitsmine; 2) eestkostetav – laps või täisealine, kellele kohus on määranud eestkostja; 3) eestkostja – eestkostetava seaduslik esindaja; 4) eestkoste seadmine – seaduslikku esindatust vajava lapse või täisealise õiguste ja huvide kaitsmisele suunatud tegevus; 5) eestkoste teostamine – kohtumäärusega pandud ülesannete täitmine eestkostja poolt.
(1)Sotsiaal- ja tervishoiuamet esitab kohtule avalduse vanema hooldusõiguse piiramiseks, peatamiseks või täielikuks äravõtmiseks, kui lapse ja vanemate suhtes kasutusele võetud toetavatest abinõudest olenemata ei ole lapse huvide kahjustamist võimalik ära hoida ning lapse vanemad: 1) kuritarvitavad vanema hooldusõigust; 2) on jätnud lapse hooletusse; 3) ei suuda täita oma kohustusi; 4) ei ole võimelised last kaitsma.
(2)Kui lapse perekonda jätmine ohustab tema tervist või elu, võib sotsiaal- ja tervishoiuamet lapse perekonnast eraldada enne kohtumääruse jõustumist. Sellisel juhul peab sotsiaal- ja tervishoiuamet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitama kohtule avalduse vanema hooldusõiguse piiramiseks, peatamiseks või täielikuks äravõtmiseks. Kohtule avalduse esitamisel taotleb sotsiaal- ja tervishoiuamet vajaduse korral esialgse õiguskaitse rakendamist.
(1)Kui esindusõigust ei ole lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, siis sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja või tema volitatud isik: 1) esitab kohtule avalduse lapse üle eestkoste seadmiseks; 2) selgitab välja eestkostjaks sobiva isiku ja tema nõusoleku saada eestkostjaks; 3) küsib ja arvestab eestkoste seadmisel lapse arvamust, kui see on lapse vanust, arengutaset ja terviseseisundit arvestades asjakohane, ning kuulab ära vanema, kasuvanema, eestkostja või hooldaja arvamuse.
(2)Kui kohtule on lapse üle eestkoste seadmise avalduse esitanud huvitatud isik, kogub ja esitab sotsiaal- ja tervishoiuamet kohtu nõudmisel eestkoste seadmiseks vajalikud andmed ja esitab kohtu ettepanekul kohtule oma seisukoha.
(3)Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata füüsilist või juriidilist isikut, taotleb sotsiaal- ja tervishoiuamet linnavalitsuse eestkostjaks määramist.
(1)Kui kohus määrab lapse eestkostjaks linnavalitsuse, siis täidab eestkostjale pandud ülesandeid sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja või tema volitatud isik, kes esindab: 1) linnavalitsust kohtus seisukoha andmisel eestkostet puudutavas menetluses; 2) eestkostetavat riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning kõigis kohtutes ning eestkostetava isiku- ja varahooldusõiguse teostamisel.
(2)3
(3)Notariaaltoimingutes esindab linnavalitsust linnapea või muu isik linnapea volikirja alusel.
(4)Sotsiaal- ja tervishoiuamet esitab kohtule eestkostetava vara valitsemise ja oma muude kohtumäärusest tulenevate ülesannete täitmise kohta iga-aastase kirjaliku aruande ning kohtu nõudmisel täiendavat teavet oma ülesannete täitmise kohta.
(5)Sotsiaal- ja tervishoiuamet teatab kohtule viivitamata, kui: 1) eestkostetavale on võimalik määrata füüsilisest või juriidilisest isikust eestkostja; 2) eestkoste on põhjendatud lõpetada; 3) tekib vajadus määrata erieestkostja; 4) eestkostetava teovõimet on vaja laiendada või piirata.
Sotsiaal- ja tervishoiuamet täidab kohtumäärusega linnavalitsusele pandud ülesandeid ning tagab lapse õiguste ja heaolu igakülgse kaitse, muu hulgas: 1) korraldab lapse elukoha, hooldamise ja kasvatamise, on kursis asendushooldusel oleva lapse eluga ja aitab ta iseseisvasse ellu; 2) taastab lapse sideme talle oluliste inimestega ja hoiab seda, kui see on lapse huvides ja muu hulgas võimalik; 3) taotleb lapsele vajaduse korral kodakondsuse, isikut tõendava dokumendi või reisidokumendi ning teeb muid seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevaid toiminguid, mis on vajalikud lapse isiklike õiguste kaitseks; 4) annab leidlapsele ees- ja perekonnanime.
(1)Sotsiaal- ja tervishoiuamet täidab kohtumäärusega linnavalitsusele pandud ülesandeid, muu hulgas vajaduse korral: 1) esitab Sotsiaalkindlustusametile riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise või puudega lapse toetuse maksmise avalduse, kui lapsel on õigus saada riiklikku pensioni või puudega lapse toetust. Sotsiaal- ja tervishoiuameti juhatajal või tema volitatud isikul on õigus volitada lapse perekonnas hooldaja taotlema lapsele pensioni või puudega lapse toetust linnaosa valitsuse määratud tingimustel; 2) avab lapsele pangakonto; 3) esitab kohtule elatise nõude.
(2)3
(3)Kui eestkostetava kasutuses oleva või temale kuuluva eluasemega seotud varaliste kohustuste katmiseks ei piisa eestkostetava enda rahalistest vahenditest, võib kulutused katta linnaeelarves elamute haldamiseks ettenähtud vahenditest. Sellisel juhul esitab sotsiaal- ja tervishoiuamet Tallinna Linnavaraametile (edaspidi linnavaraamet) sellekohase taotluse.
Kui täisealise puhul esinevad eestkoste seadmise eeldused või täisealisele on määratud eestkostjaks füüsiline või juriidiline isik, siis linnaosa valitsus: 1) nõustab lähedaste olemasolul neid avalduse esitamisel ja esitab kohtu nõudmisel seisukoha või esitab kohtule avalduse täisealise üle eestkoste seadmiseks, eestkostja määramiseks või eestkostja vabastamiseks, muu hulgas eestkoste lõpetamiseks; 2) teeb täisealise üle eestkoste seadmise vajaduse väljaselgitamiseks koostööd nii tema lähedaste kui ka täisealise endaga ulatuses, mis on tema terviseseisundit arvestades asjakohane, muu hulgas selgitab välja, kas täisealise huve on võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või teiste abiliste kaudu; 3) selgitab välja täisealise eestkostjaks sobiva isiku, arvestades tema isikuomadusi ja suhet täisealisega, ning teeb kindlaks isiku nõusoleku saada eestkostjaks; 4) taotleb linnavalitsuse eestkostjaks määramist, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata füüsilist või juriidilist isikut.
(1)Kui kohus määrab eestkostjaks linnavalitsuse, siis täisealise puhul teostab eestkostet sotsiaal- ja tervishoiuamet.
(2)Sotsiaal- ja tervishoiuamet täidab kohtumäärusega linnavalitsusele pandud ülesandeid, muu hulgas hoolitseb selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
(3)Sotsiaal- ja tervishoiuametile pandud ülesandeid täidab sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja või tema volitatud isik, kes esindab eestkostetavat riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning kõigis kohtutes ning eestkostetava isikuhooldus- ja varahooldusõiguse teostamisel.
(4)Notariaaltoimingutes esindab linnavalitsust linnapea või muu isik linnapea volikirja alusel.
(5)Sotsiaal- ja tervishoiuamet esitab kohtule eestkostetava vara valitsemise ja oma muude kohtumäärusest tulenevate ülesannete täitmise kohta iga-aastase kirjaliku aruande ja kohtu nõudmisel täiendavat teavet oma ülesannete täitmise kohta. 5 (5¹) Eestkoste pikendamise ja lõpetamise menetluses seisukoha andmisel ja määruskaebuse esitamisel esindab linnavalitsust linnaosa valitsus, kaasates sotsiaal- ja tervishoiuameti.
(6)Linnaosa valitsus, kaasates sotsiaal- ja tervishoiuameti, teatab kohtule viivitamata sellest, kui eestkostetavale on võimalik määrata füüsilisest või juriidilisest isikust eestkostja. 1) 2) 3) 4)
(7)Sotsiaal- ja tervishoiuamet, kaasates linnaosa valitsuse, teatab kohtule viivitamata sellest, kui: 1) eestkoste on põhjendatud lõpetada; 2) eestkostetava teovõimet on vaja laiendada või piirata; 3) tekib vajadus määrata erieestkostja.
(1)Sotsiaal- ja tervishoiuamet täidab seaduse ja kohtumäärusega pandud ülesandeid, muu hulgas: 1) koostab ja esitab kohtule kirjaliku aruande eestkostetava vara kohta; 2) haldab ja korraldab tehinguid ning esindab eestkostetavat kõikides tehingutes kohtumäärusega määratud ulatuses. Tehingute tegemisel lähtub sotsiaal- ja tervishoiuamet kohtumäärusest ja perekonnaseadusest ning küsib kohtu nõusoleku kinnisvaratehinguteks ja muudeks tehinguteks, kui see on seadusest tulenevalt vajalik.
(2)Kui eestkostetava kasutuses oleva või temale kuuluva eluasemega seotud varaliste kohustuste katmiseks ei piisa eestkostetava enda rahalistest vahenditest, võib kulutused katta linnaeelarves elamute haldamiseks ettenähtud vahenditest. Sellisel juhul esitab sotsiaal- ja tervishoiuamet linnavaraametile sellekohase taotluse.
(1)Kui täisealisele on eestkoste määratud enne 2022. aasta 1. jaanuari ja linnaosa valitsus esitab kohtule iga-aastase aruande pärast 1. juulit 2022, kohaldatakse käesolevat määrust alates aruande esitamisest. Pärast aruande esitamist annab linnaosa valitsus eestkoste teostamise üle sotsiaal- ja tervishoiuametile.
(2)Vara võõrandamisega seotud tehingud, mis on alustatud enne 2022. aasta 1. jaanuari, viib lõpuni linnavaraamet, lähtudes võõrandamise ajal kehtinud õiguslikust regulatsioonist.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022.