(1) Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi linnaplaneerimise amet) üldplaneeringute, eriplaneeringute ja detailplaneeringute koostamise korraldajana ja pädeva asutusena ehitusseadustiku mõistes: 1) koostab ja menetleb detailplaneeringuid ning koostab detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise, kehtestamise ja koostamise lõpetamise ning muude detailplaneeringutega seotud linnaplaneerimise ameti juhataja käskkirjade, linnavalitsuse korralduste eelnõusid ja seaduses sätestatud juhul linnavolikogu otsuste eelnõusid, sealhulgas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuste eelnõusid; 1¹) algatab linnaplaneerimise ameti juhataja käskkirjaga detailplaneeringuid, välja arvatud detailplaneeringud, mille algatamine on seaduse kohaselt linnavolikogu pädevuses; 1²) koostab planeeringute ja projekteerimistingimuste aluseks võetavaid linnaruumilisi visioone ja analüüse ning korraldab arhitektuurivõistlusi; 1³) koostab ja menetleb üldplaneeringuid ja eriplaneeringuid ning koostab üldplaneeringu ja eriplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste eelnõusid ning muude üldplaneeringu ja eriplaneeringu menetlemisega seotud otsuste eelnõusid; 14) annab detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste menetluses arvamusi nii avaliku ruumi rajatiste kui ka muude oluliselt avalikku ruumi mõjutavate ehitiste kohta ja hindab nende vastavust linna strateegilistele dokumentidele; 2) sõlmib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga halduslepingu, millega annab üle planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise; 3) koostab projekteerimistingimusi, välja arvatud osas, mis on käesoleva määruse kohaselt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (edaspidi keskkonna- ja kommunaalamet) pädevuses; 4) teeb planeerimisvaldkonnas koostööd Muinsuskaitseametiga vastavalt Muinsuskaitseametiga sõlmitud halduslepingule.
(2) Keskkonna- ja kommunaalamet: 1) osaleb keskkonnaalastes küsimustes üldplaneeringute ja eriplaneeringute koostamises ja menetluses, korraldades keskkonnamõju strateegilise hindamise, ja teeb ettepanekuid üldplaneeringute ja eriplaneeringute keskkonnaalase osa koostamisel oma pädevusse kuuluvates küsimustes; 2) osaleb keskkonnaalastes küsimustes detailplaneeringute menetluses, korraldades vajaduse korral keskkonnamõju strateegilise hindamise, ning detailplaneeringutega seotud käskkirjade, korralduste ja otsuste koostamises; 3) sõlmib detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna (edaspidi Tallinna linn või linn) nimel halduslepingu, kui detailplaneering näeb ette avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse ja tehnoehitiste valmisehitamise ja haljastuse rajamise; 4) annab planeeringu koostamise käigus selle kohta arvamuse, kui planeeringuga kavandatakse avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee, nii avalikuks kui ka erakasutuseks ettenähtud parkla ja tehnoehitiste rajamist ja kui planeeringuga kavandatav transpordimaa on vaja taotleda munitsipaalomandisse või rajatise avaliku kasutamise tagamiseks on kinnisasjale vaja seada servituut, ning annab arvamuse kavandatavate tehnovõrkude lahenduse kohta; 5) annab üldplaneeringu, eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise käigus arvamuse selle maastikuarhitektuurse lahenduse, haljastuse, rohevõrgustiku, elurikkuse (sealhulgas looduskaitse), veekaitse, välisõhu kaitse, radooniohutuse ja müraolukorra kohta; 6) hindab ranna või kalda ehituskeeluvööndi ulatuse muutmise põhjendatust ning esitab vastuvõetud planeeringu alusel Keskkonnaametile taotluse ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja teeb asjaomaste asutustega koostööd muudes keskkonnaalastes küsimustes; 7) menetleb olulise avaliku huviga rajatiste, teede, nii avalikuks kui ka erakasutuseks ettenähtud parklate ja tehnoehitiste, sealhulgas alajaamade ja tehnovõrkude projekteerimistingimuste taotlusi ja annab sellekohaseid projekteerimistingimusi; 8) menetleb detailplaneeringu täpsustamiseks esitatud projekteerimistingimuste taotlusi nii avalikuks kui ka erakasutuseks ettenähtud parklate ja tehnoehitiste, sealhulgas alajaamade ja tehnovõrkude osas ning annab sellekohaseid projekteerimistingimusi.
(3) Tallinna Strateegiakeskus (edaspidi strateegiakeskus) üldplaneeringute ja eriplaneeringute koostamise korraldajana: 1) koostab planeeringute ja projekteerimistingimuste aluseks võetavaid vajalikke linnaruumilisi visioone ja analüüse ning korraldab arhitektuurivõistlusi; 2) koostab ja menetleb üldplaneeringuid ja eriplaneeringuid ning koostab üldplaneeringu ja eriplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste eelnõusid ning muude üldplaneeringu ja eriplaneeringu menetlemisega seotud otsuste eelnõusid; 3) annab detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste menetluses linnaplaneerimise ameti ja keskkonna- ja kommunaalameti taotlusel arvamusi nii avaliku ruumi rajatiste kui ka muude oluliselt avalikku ruumi mõjutavate ehitiste kohta ja hindab nende vastavust linna strateegilistele dokumentidele; 4) annab detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste koostamise käigus arvamuse selles käsitletud jäätmehoolduse ja reostusega seotud küsimuste kohta.
(4) Tallinna Transpordiamet (edaspidi transpordiamet): 1) osaleb linnatranspordi ja liikluskorralduse küsimustes üldplaneeringute, eriplaneeringute, detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel; 2) teeb detailplaneeringu koostajaga koostööd liiklus- ja parkimislahenduse sobivuse hindamisel, sealhulgas juhul, kui planeeritavale alale kavandatakse ühistransporti või planeeritavat ala läbib ühistransport või kui detailplaneeringuga kavandatav toob kaasa avalikult kasutataval tänaval liikluskorralduse muudatuse või liikluskoormuse tuntava kasvu.
(5) Tallinna Linnavaraamet (edaspidi linnavaraamet): 1) korraldab lepingu sõlmimise planeeritaval maa-alal avalikuks kasutamiseks määratava kinnisasja või selle osa linnale omandamiseks või linna kasuks piiratud asjaõiguse seadmiseks või linna omandis oleva maa (edaspidi linna maa) koormamiseks või võõrandamiseks; 2) korraldab kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise või sundvalduse seadmise juhul, kui selle vajaduse tingib planeering või projekteerimistingimused; 3) annab detailplaneeringu koostamise käigus arvamuse, kui planeeringusse on hõlmatud linna maa või reformimata riigimaa või eraomandis olev maa, mis kavandatakse avalikult kasutatavaks; 4) korraldab linnaselgitab enne maareformi seaduse alusel munitsipaalomandisse antud maa katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseksvõõrandamist ja võõrandamiseks või kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormamisekskoormamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile vastavalt maareformi seaduse § 25 lõikeslõikele 3 sätestatud lubade taotlemise; 5) esitab vajaduse korral ehitusseadustiku § 95 lõike 1 alusel linnavalitsusele otsustamiseks korralduse eelnõu ostueesõiguse teostamise kohta kinnisasja suhtes, mida läbib detailplaneeringu kohaselt avalikuks kasutamiseks määratav olemasolev või kavandatav tee.
(6) Linnaosa valitsus: 1) teeb strateegiakeskusegalinnaplaneerimise ametiga koostööd üldplaneeringu ja eriplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel; 2) annab arvamuse üldplaneeringu ja eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta; 3) annab arvamuse detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku, projekteerimistingimuste taotluse ja eelnõu kohta; 4) annab linnaplaneerimise ametile arvamuse detailplaneeringu algatamise ettepaneku ja detailplaneeringu kohta, kuulates detailplaneeringu kohta arvamuse andmisel ära linnaosakogu seisukoha; 5) korraldab koostöös linna asutusega, kelle pädevuses on vastava dokumendi koostamise korraldamine, linnaosa üldplaneeringute, eriplaneeringute, detailplaneeringute, projekteerimistingimuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud avalikke väljapanekuid ja nende tulemuste avalikke arutelusid linnaosa valitsuse haldushoones või muus avalikkusele avatud hoones; 6) esitab linnavolikogu pädevusse kuuluva planeeringu algatamise, vastuvõtmise, kehtestamise või kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esimesel võimalusel tutvumiseks linnaosakogule.
(7) Käesolevas paragrahvis nimetamata linna asutused annavad planeerimisvaldkonna korraldamisel strateegiakeskuse taotlusel üldplaneeringute ja eriplaneeringute kohta ning linnaplaneerimise ameti taotlusel üldplaneeringute, eriplaneeringute, detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste kohta arvamusi oma pädevusse kuuluvates küsimustes.
(8) Linnale kuuluva maa-ala kohta detailplaneeringu või projekteerimistingimuste koostamiseks esitab detailplaneeringu algatamise ettepaneku või projekteerimistingimuste taotluse üldjuhul linnavara valitseja.
Kaasamise ja menetluse põhimõtted planeerimisvaldkonna korraldamisel
(1) Käesoleva määruse tähenduses on kaasamine projekteerimistingimuste ja planeeringute kohta arvamuse küsimine linna asutustelt ning vajaduse korral muudelt asutustelt ja isikutelt. Projekteerimistingimuste ja planeeringute menetlusse (edaspidi koos planeerimismenetlus) kaasab osalisi menetlust korraldav linna asutus.
(2) Kaasatud linna asutus: 1) sõnastab oma arvamuse ja märkused arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt. Arvamus ja märkused peavad olema põhjendatud. Negatiivse arvamuse või lisatingimust sisaldava märkuse korral tuleb võimaluse korral viidata õigusaktile, normile, standardile või heale tavale, mille alusel negatiivne arvamus või lisatingimust sisaldav märkus on esitatud; 2) annab konkreetse valdkonna kohta planeerimismenetluses asutust esindava ametniku kaudu ühtse arvamuse; 3) hoidub arvamuse andmisel selliste märkuste tegemisest, mis ei kuulu asutuse põhimääruse kohaselt tema pädevusalasse. Menetlust korraldaval linna asutusel on õigus tähelepanuta jätta arvamused ja vastuväited, mis on esitatud põhjendamatult ja väljaspool kaasatud asutuse pädevusala; 4) esitab arvamuse menetlust korraldavale linna asutusele õigeaegselt käesolevas määruses ettenähtud tähtajal. Arvamuse esitamisel tähtaega ületades esitab kaasatud linna asutus hilinemise põhjenduse. Menetlust korraldaval linna asutusel on õigus hilinenult esitatud arvamus ja vastuväited tähelepanuta jätta; 5) esitab arvamuse menetlust korraldavale linna asutusele 15 tööpäeva14 päeva jooksul, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.
(3) Planeerimismenetlust korraldav linna asutus: 1) esitab arvamuse ja märkused menetlusosalisele arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt, põhjendades arvamust ja märkusi; 2) esitab arvamuse ja märkused, mida on võimalik vastavas planeerimismenetluse etapis esitada, menetlusosalisele ühekorraga ja väldib märkuste esitamist, mida oli võimalik esitada varasemates planeerimismenetluse etappides; 3) järgib menetlusosalisele kohustuslike tingimuste ja nõuete esitamisel ärakuulamis- ja selgituskohustust.
(1) Enne üldplaneeringu algatamist ja üldplaneeringu koostamise kestel võib strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet korraldada üldplaneeringu koostamiseks ideekorje, millesse kaasab planeeritava maa-ala elanikke ja teisi huvipooli esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused ning linnaelanikud. Ideekorje raames laekunud tagasisidet käsitletakse strateegiakeskuselinnaplaneerimise ameti korraldataval avalikul arutelul.
(2) Üldplaneeringu koostamist ja menetlemist korraldab strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet koostöös keskkonna- ja kommunaalametiga, kelle ülesanne on korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine.
(3) StrateegiakeskuselLinnaplaneerimise ametil on õigus moodustada linna ruumilise arengu ja planeerimise ühtse strateegia kujundamiseks ja rakendamiseks töörühmi, kaasates sellesse teisi linna asutusi ja väliseid eksperte.
(4) Üldplaneeringu algatamiseks, lõpetamiseks, vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks vajalike otsuste eelnõud koostab strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet. Keskkonna- ja kommunaalamet koostab üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja lõpetamise otsuse eelnõu. Samuti koostab keskkonna- ja kommunaalamet üldplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise osa.
Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu koostamisel
(1) StrateegiakeskusLinnaplaneerimise amet: 1) korraldab koostöö planeerimisseaduse § 76 lõike 1 mõistes ehk üldplaneeringu kooskõlastamise valitsusasutustega; 2) korraldab kaasamise planeerimisseaduse § 76 lõigete 2 ja 3 mõistes ehk üldplaneeringu esitamise isikutele ja asutustele arvamuse avaldamiseks; 3) tagab asjaomaste linna asutuste kaasamise üldplaneeringu koostamisse.
(2) Keskkonna- ja kommunaalamet korraldab kaasamise ja koostöö keskkonnamõju strateegilisel hindamisel, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamise asjaomaste asutustega.
Teabe avaldamine üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta avaldab planeerimisseaduse kohaselt nõutava teabe vastavas ajalehes, Ametlikes Teadaannetes või Tallinna veebilehel strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet. Keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud teabe, mis tuleb avaldada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt, avaldab seaduses ettenähtud väljaannetes keskkonna- ja kommunaalamet.
Ajutine planeerimis- ja ehituskeeld üldplaneeringu koostamisel Üldplaneeringu koostamise ajaks võib planeeringualal või selle osal vajaduse korral kehtestada planeerimisseaduse §-s 79 sätestatud ajutise planeerimis- ja ehituskeelu. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestab ja seda pikendab linnaplaneerimise ameti või strateegiakeskuse ettepanekul linnavalitsus korraldusega, mille eelnõu koostab strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet.
Üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
(1) Pärast üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist korraldab strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet üldplaneeringu lähteseisukohtade ning keskkonna- ja kommunaalamet keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise.
(2) StrateegiakeskusLinnaplaneerimise amet küsib üldplaneeringu lähteseisukohtade kohta planeerimisseaduse §-s 81 sätestatud korras ettepanekuid ja teeb vajaduse korral nende alusel üldplaneeringu lähteseisukohtades muudatusi. Keskkonna- ja kommunaalamet küsib keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta planeerimisseaduse §-s 81 sätestatud korras ettepanekuid ja teeb vajaduse korral nende alusel väljatöötamiskavatsuses muudatusi.
(3) Üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kinnitab linnavalitsus korraldusega.
Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek ja avalik arutelu
(1) StrateegiakeskusLinnaplaneerimise amet korraldab pärast üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu koostamist koos keskkonna- ja kommunaalameti ning vastava linnaosa valitsusega üldplaneeringu ja selle eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu. Avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse linnavalitsuse ja vastava linnaosa valitsuse haldushoones või muus avalikkusele avatud hoones planeerimisseaduse §-des 82 ja 83 ettenähtud korras.
(2) Avaliku väljapaneku ajal üldplaneeringu eelnõu kohta kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab oma põhjendatud seisukoha arvamuse kohta strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet. Avaliku väljapaneku ajal keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab oma põhjendatud seisukoha arvamuse kohta keskkonna- ja kommunaalamet. StrateegiakeskusLinnaplaneerimise amet ning keskkonna- ja kommunaalamet teatavad seisukoha planeerimisseaduses ettenähtud tähtaja jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu.
(3) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb üldplaneeringu eelnõus vajalikud muudatused strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus teeb vajalikud muudatused keskkonna- ja kommunaalamet.
(1) StrateegiakeskusLinnaplaneerimise amet edastab üldplaneeringu koos lisadega arvamuse avaldamiseks linna asutustele, kellega on üldplaneeringu koostamise käigus koostööd tehtud, ning põhjendatud vajaduse korral teistele linna asutustele. Üldplaneering koos lisadega edastatakse Tallinna planeeringute registri (edaspidi TPR) kaudu või muul sobival viisil elektrooniliselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud linna asutus esitab strateegiakeskuselelinnaplaneerimise ametile arvamuse üldplaneeringu kohta TPRi kaudu või muul sobival viisil elektrooniliselt 30 päeva jooksul. Kui arvamuse esitamine eeldab asjaomase riigiasutuse seisukoha väljaselgitamist, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud linna asutus oma arvamuse 30 päeva jooksul riigiasutuse seisukoha saamisest arvates.
(1) Pärast üldplaneeringu vastuvõtmist korraldab strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet koos vastava linnaosa valitsusega planeerimisseaduse §-des 87 ja 88 ettenähtud korras üldplaneeringu avaliku väljapaneku linnavalitsuse ja linnaosa valitsuse haldushoones või muus avalikkusele avatud hoones.
(2) StrateegiakeskusLinnaplaneerimise amet teatab koostöös keskkonna- ja kommunaalametiga üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele planeerimisseaduses ettenähtud tähtaja jooksul oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha.
(3) Kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati üldplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi ja kui strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet ei võtnud kõiki kirjalikke arvamusi arvesse, korraldatakse üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Avaliku arutelu korraldab strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet koos linnaosa valitsusega linnaosa valitsuse haldushoones või muus avalikkusele avatud hoones.
(4) StrateegiakeskusLinnaplaneerimise amet teeb koostöös keskkonna- ja kommunaalametiga avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel üldplaneeringus vajalikud muudatused.
(1) StrateegiakeskusLinnaplaneerimise amet esitab üldplaneeringu heakskiitmiseks RahandusministeeriumileMaa- ja Ruumiametile. Koos üldplaneeringuga esitatakse RahandusministeeriumileMaa- ja Ruumiametile avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja strateegiakeskuselinnaplaneerimise ameti põhjendatud seisukoht arvamuste arvestamata jätmise kohta. Vajaduse korral tutvustab strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet arvestamata jäänud arvamusi eelnevalt linnavalitsusele.
(2) Kui RahandusministeeriumMaa- ja Ruumiamet on üldplaneeringu heaks kiitnud, otsustab linnavalitsus üldplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule. Kui RahandusministeeriumMaa- ja Ruumiamet jätab üldplaneeringu heaks kiitmata, korraldab strateegiakeskus
Eriplaneeringu koostamise korraldamine
(1) Eriplaneeringu koostamist korraldab strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet koostöös keskkonna- ja kommunaalametiga, kelle ülesanne on korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine.
(2) Eriplaneeringu koostamise menetluses jagunevad strateegiakeskuselinnaplaneerimise ameti ning keskkonna- ja kommunaalameti ülesanded sama moodi, nagu on käesolevas määruses ette nähtud üldplaneeringu koostamise menetluse puhul.
Asukoha eelvalik ning avalikud väljapanekud ja arutelud eriplaneeringu koostamisel
(1) Eriplaneeringuga kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks korraldab strateegiakeskuslinnaplaneerimise amet planeerimisseaduses ettenähtud korras eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostöös keskkonna- ja kommunaalameti ning muude asjaomaste linna asutustega.
(2) Lisaks planeerimisseaduses sätestatule kohaldatakse eriplaneeringu koostamisel käesolevas määruses üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu kohta sätestatut järgmistel juhtudel: 1) eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku ja arutelu puhul; 2) eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ja arutelu puhul; 3) eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu puhul; 4) pärast eriplaneeringu vastuvõtmist korraldatava eriplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu puhul.
(1) Detailplaneeringu algatamise taotlus (edaspidi algatamisettepanek) esitatakse linnaplaneerimise ametile TPRi kaudu digitaalselt allkirjastatuna TPRis oleval vormil koos käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisadega. Linnaplaneerimise ameti juhatajal on õigus kehtestada detailplaneeringu algatamise ettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend ning detailplaneeringu TPRis menetlemise juhend. Kehtestatud juhendid avaldatakse Tallinna veebilehel. 1 (1¹) Enne seda, kui taotleja esitab algatamisettepaneku, võib linnaplaneerimise amet selgitada talle menetluse käiku. Muu hulgas võidakse koostöös taotleja ning keskkonna- ja kommunaalametiga välja selgitada uuringute tegemise, linnaruumiliste analüüside koostamise, arhitektuurivõistluse korraldamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus. (2) Algatamisettepanekus esitatakse järgmised andmed: 1) taotleja või tema esindaja nimi ja kontaktandmed (isikukood või registrikood, elukoht või asukoht, telefoninumber, meiliaadress); 2) planeeritav maa-ala (TPRis genereeritav ruumikuju); 3) planeeringu koostamise eesmärk; 4) selgitus taotletava ehitusõiguse vastavuse kohta üldplaneeringule või üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepaneku korral muutmise vajaduse põhjendus; 5) krundi kasutamise taotletav sihtotstarve ja ehitise kasutamise otstarve; 6) maa-ala kruntimine ja/või vajadus muuta krundi piire; 7) olemasolevad või säilitatavad või lammutatavad hooned ja rajatised; 8) uute ehitiste arv, hoonete korruselisus ning kõrgus, jaotus põhi- ja kõrvalhooneteks; 9) hoonete rekonstrueerimine või laiendamine; 10) olemasolevate ja uute hoonete ligikaudne brutopindala ja hoonete ehitisealune pindala; 11) soovitud korterite arv ning olemasolev ja planeeritav parkimiskohtade arv; 12) kavandatavad ehitised või kavandatav tegevus, millega võib kaasneda keskkonnaoht; 13) olemasolev või planeeritav tehnovõrkudega varustatus; 14) servituutide olemasolu või vajadus (juurdepääsuga kaasneva teeservituudi, üle- ja allaehitusservituutide olemasolu või vajadus); 15) puude likvideerimise või ulatuslike pinnasetööde vajadus; 16) avalikuks kasutamiseks määratavate alade planeerimise kavatsus (esitatakse vormis „jah“, „ei“, „ei tea“) ja võimaluse korral avalikuks kasutamiseks määratavate alade kirjeldus; 17) andmed käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud toimingute tulemuste kohta juhul, kui need toimingud viidi läbi
Detailplaneeringu koostamise algatamisele eelnevad toimingud
(1) Linnaplaneerimise amet edastab detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku koos lisadega arvamuse avaldamiseks TPRi kaudu: 1) vastava linnaosa valitsusele; 2) keskkonna- ja kommunaalametile; 3) transpordiametile; 4) strateegiakeskusele vastavalt käesoleva määruse § 2 lõikes 3 sätestatud pädevusele; 5) Kaitseministeeriumile; 6) põhjendatud vajaduse korral teistele asutustele ja isikutele.
(2) Keskkonna- ja kommunaalamet detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku kohta arvamuse andmisel: 1) tuvastab uuringute tegemise vajaduse ja teeb ettepaneku keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks või algatamata jätmiseks. Põhjendatud vajadusel korraldab keskkonna- ja kommunaalamet eelhinnangu koostamise ning küsib selle kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib puudutada; 2) annab hinnangu taotletava ehitusõiguse elluviimise võimalikkusele, lähtudes maa-ala müraolukorrast, kui kavandatava ehitisega kaasneb mürakasv, ning vajaduse korral esitab mürauuringu koostamise nõude ja taotletava ehitusõiguse muutmise ettepaneku; 3) annab detailplaneeringu koostamiseks avalikult kasutatavate teede ja tehnoehitiste lähtetingimused, haljastuse, maastikuarhitektuursed ja keskkonnaalased lähtetingimused; 4) annab hinnangu, kas enne detailplaneeringu vastuvõtmist on vaja sõlmida planeerimisseaduse § 131 lõikes 1 nimetatud rajatiste väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude kandmise haldusleping.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud linna asutused esitavad: 1) arvamuse detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku kohta TPRi kaudu linnaplaneerimise ameti määratud vähemalt 1410-päevase tähtaja jooksul; 2) arvamuses vastavalt oma pädevusele lähtetingimused detailplaneeringu koostamiseks, sealhulgas esitab transpordiamet lähtetingimused liikluskorralduse ja liikluse korraldamiseks vajalike tehnoehitiste kohta ning keskkonna- ja kommunaalamet annab teada, kas keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik või esineb põhjendatud vajadus eelhinnangu koostamiseks.
(4) Linnaplaneerimise amet kontrollib muinsuskaitseseaduses sätestatud juhul detailplaneeringu algatamise taotluse vastavust muinsuskaitseseaduse nõuetele ja annab lähtetingimused, lähtudes Muinsuskaitseametiga sõlmitud halduslepingust.
(5) Linnaplaneerimise amet hindab detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus kavandatut, lähtudes põhimõttest, et kavandatavad ehitised peavad lahenduselt arvestama Tallinnas väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid.
(6) Linnaplaneerimise amet, võttes arvesse esitatud arvamusi, hindab detailplaneeringu koostamise algatamise otstarbekust ja põhjendatust, eskiislahenduses kavandatava ruumimuudatuse sobivust linnaruumi ning kavandatava vastavust õigusaktidele, üldplaneeringule ja muudele alusdokumentidele (arengukavad, standardid jms).
(7) Linnaplaneerimise amet määrab detailplaneeringuga planeeritava ala ja kontaktvööndi piiri.
(8) Linnaplaneerimise amet teatab detailplaneeringu algatamise taotlejale seisukoha detailplaneeringu algatamise (või algatamata jätmise) ja detailplaneeringu koostamise lähtetingimuste kohta ning annab taotlejale arvamuse esitamiseks, vajaduse korral algatamisettepaneku ja eskiislahenduse täiendamiseks või muutmiseks mõistliku tähtaja.
Haldusleping detailplaneeringu koostamise kohta
(1) Linnaplaneerimise amet võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise kohta. Lepingus lepitakse kokku linna ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja detailplaneeringu koostamise rahastamisel.
(2) Planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 sätestatud juhul võib linnaplaneerimise amet sõlmida huvitatud isikuga halduslepingu detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta. Kui linn soovib planeeritaval maa-alal näha ette kinnisasja või kinnisasja osa kasutamise avalikul otstarbel, võib lepingusse lisada sellekohase sätte.
(3) Haldusleping sõlmitakse üldjuhul enne detailplaneeringu koostamise algatamist. Leping jõustub, kui selle on allkirjastanud kõik osalised. Viimasena allkirjastab lepingu linnaplaneerimise ameti juhataja.
(4) Halduslepingus nähakse ette, et linnaplaneerimise ametil on õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada, kui esineb asjaolu, mis takistab detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikut halduslepingus ettenähtud ülesannet täitmast, või kui huvitatud isik või detailplaneeringu koostaja on oluliselt rikkunud halduslepingu tingimusi (nt esitab detailplaneeringu, ületades halduslepingus ettenähtud tähtaega mõjuva põhjuseta; esitab detailplaneeringu, mis on ilmselgelt ebaprofessionaalselt koostatud või on lähtetingimustega vastuolus). Halduslepingus nähakse ette, et nimetatud juhul võib linnavalitsus või linnavolikogu teha otsuse detailplaneeringu koostamise lõpetamise kohta.
(1) Linnaplaneerimise amet koostab koostöös keskkonna- ja kommunaalametiga detailplaneeringu algatamise ja vajadusel keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise korralduse või otsusekäskkirja eelnõu ja esitab selle linnavalitsuse istungile. Kui on vaja algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, koostab otsuse eelnõu vastava osa keskkonna- ja kommunaalamet. Kui algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine või kui detailplaneeringuga kavandatakse üldplaneeringu muutmist, esitatakse algatamise otsuse eelnõu linnavalitsusele linnavolikogule esitamiseks ja linnavolikogule vastuvõtmiseks.
(2) Detailplaneering algatatakse linnavalitsuse korraldusegalinnaplaneerimise ameti käskkirjaga, välja arvatud juhul, kui seadusest tulenevalt on otsustajaks linnavolikogu. KorraldusKäskkiri või otsus peab muu hulgas vastavalt asjaoludele sisaldama järgmist: 1) detailplaneeringu nimetus; 2) planeeritava maa-ala suurus; 3) detailplaneeringu koostamise eesmärk, sealhulgas eraomandis oleva maa avalikuks kasutamiseks määramise vajadus; 4) lähteseisukohad ja lisatingimused detailplaneeringu koostamiseks, sealhulgas vajalike lisakooskõlastuste loetelu; 5) märge detailplaneeringuga üldplaneeringu põhilahenduse muutmise kavandamise kohta; 6) otsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks arutelu(de) korraldamise vajalikkuse kohta; 7) võimalike uuringute, sealhulgas mürauuringute vajadus ja otsus, mis sisaldab vähemalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud andmeid juhul, kui kaalutakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist või algatamata jätmist; 8) loetelu asutustest ja isikutest, kellega tuleb planeeringu koostajal teha koostööd ja keda tuleb kaasata planeeringu koostamisse enne selle vastuvõtmist; 9) planeerimisseaduse § 131 lõikes 1 nimetatud rajatiste väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude kandmise halduslepingu sõlmimise vajadus; 10) vajaduse korral otsus ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise kohta.
(3)
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
(1) Keskkonna- ja kommunaalamet korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks vajalike lepingute sõlmimise.
(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostaja koostab kõigepealt keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (edaspidi väljatöötamise kavatsus) eelnõu.
(3) Keskkonna- ja kommunaalamet küsib väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta kirja teel ettepanekuid koostöö tegijatelt ning kaasatavatelt asutustelt ja isikutelt.
(4) Kui detailplaneeringu algatamise korralduseskäskkirjas või otsuses on ettenähtudette nähtud detailplaneeringu lähteseisukohtade avaliku väljapaneku korraldamine või selle korraldamise vajadus ilmneb pärast detailplaneeringu algatamist, edastab linnaplaneerimise amet detailplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse TPRi kaudu vastavale linnaosa valitsusele avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamiseks. Linnaosa valitsus määrab kindlaks avaliku väljapaneku ja vajaduse korral arutelu aja ja koha, teavitab avalikkust avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamisest vastava ajalehe ja Tallinna veebilehe kaudu ja huvitatud isikuid kirja teel ning korraldab avaliku väljapaneku ja vajadusel arutelu.
(5) Pärast avalikku väljapanekut ja arutelu edastab linnaosa valitsus lähteseisukohtade ja eskiislahenduse kohta esitatud vastuväited ja ettepanekud ning vajadusel enda arvamuse pöördumistes ja arutelul tõstatatud teemade kohta linnaplaneerimise ametile TPRi kaudu või muul sobival viisil. Vastuväited ja ettepanekud ning muud avalikku väljapanekut ja arutelu puudutavad dokumendid kantakse TPRi, lähtudes käesoleva määruse § 30 lõikes 11 sätestatud loetelust.
(6) Väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku ja arutelu korraldab keskkonna- ja kommunaalamet koostöös linnaosa valitsusega. Võimaluse korral ühitatakse väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek ja arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja aruteluga. Väljatöötamise kavatsuse avalikustamisest teavitab keskkonna- ja kommunaalamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 37 sätestatu kohaselt.
(7) Vajaduse korral täiendab keskkonna- ja kommunaalamet esitatud ettepanekute alusel detailplaneeringu lähteseisukohti ja väljatöötamise kavatsust. Ettepanekute alusel täiendatud detailplaneeringu lähteseisukohad ja väljatöötamise kavatsus avalikustatakse koos nende kohta esitatud ettepanekutega Tallinna veebilehel.
Kaasamine ning koostöö enne detailplaneeringu esitamist linnaplaneerimise ametile
(1) EnneKäesoleva määruse §-s 21 sätestatud halduslepingus lepitakse kokku, et enne detailplaneeringu esitamist linnaplaneerimise ametile kaasabkoostamist huvitatud isik või detailplaneeringu koostaja detailplaneeringu koostamisse järgmised isikud ja asutused: 1) planeeritava maa-ala elanikudtellib detailplaneeringu algatamise käskkirjas või otsuses nõutud uuringud ning kinnisasjadetehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused; 2) konsulteerib asjaomaste asutuste ja naaberkinnisasjade omanikud ning neid esindavad mittetulundusühingudisikutega, sealhulgas tehnovõrgu valdajatega, ja sihtasutused; selgitab välja naaberkinnisasja omanike huvid. 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9) 1 (1¹) Detailplaneeringu koostaja koostab detailplaneeringu lahenduse, lähtudes uuringute tulemustest ja võrguvaldajate tehnilistest tingimustest, ning esitab hiljemalt poole aasta jooksul pärast detailplaneeringu algatamist selle linnaplaneerimise ametile TPRi kaudu.
(
(1) Detailplaneeringu koostaja koostab detailplaneeringu, lähtudes selle koostamise algatamise korraldusest või otsusestlinnaplaneerimise ameti seisukohast, kaasamise käigus esitatud arvamustest ning käesoleva määruse § 21 kohasest halduslepingust, kui see on sõlmitud. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada: 1) kaasamise ja koostöö käigus esitatud arvamusi; 2) linnaplaneerimise ameti seisukohti; 3) planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punktide 3 ja 4 alusel kehtestatud planeeringu vormistamise ja ülesehituse nõudeid; 4) käesolevast määrusest tulenevaid nõudeid, sh linnaplaneerimise ameti juhataja kehtestatud. Linnaplaneerimise amet võib anda juhiseid detailplaneeringu vormistamise juhenditvormistamiseks.
(2) Detailplaneeringu koostaja esitab detailplaneeringu linnaplaneerimise ametile TPRi kaudu ja ühes eksemplaris paberil.
(3) Linnaplaneerimise amet tagab detailplaneeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele.
(4) Linnaplaneerimise amet analüüsib ja hindab: 1) planeerimismenetluse õiguspärasust; 2) detailplaneeringu vastavust vormistus- ja ülesehitusnõuetele; 3) planeeringulahenduse sisulist vastavust õigusaktidele, üldplaneeringule ja muudele alusdokumentidele, nagu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, arengukavad ja standardid; 4) planeeringulahenduse sobivust linnaruumi ja vastavust hea planeerimise tavale
(1) Pärast detailplaneeringulahenduse läbivaatamist edastab linnaplaneerimise amet detailplaneeringu koos lisadega arvamuse avaldamiseks TPRi kaudu: 1) vastavavastavale linnaosa vanemale, kes kaasab arvamuse avaldamiseks linnaosakoguvalitsusele; 2) keskkonna- ja kommunaalametile muu hulgas avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude, haljastuse, maastikuarhitektuurse ning keskkonnaalase lahenduse sobivuse kohta; 3) transpordiametile ühistranspordi, liiklus- ja parkimiskorralduse lahenduse sobivuse kohta; 4) linnavaraametile, kui kinnisasi või selle osa kavandatakse detailplaneeringuga määrata avalikult kasutatavaks, planeeritav maa-ala või selle osa ei ole maakatastrisse kantud, detailplaneeringuga kavandatakse piiratud asjaõiguse seadmist linna maale või linna maa võõrandamist või planeering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse; 5) strateegiakeskusele vastavalt käesoleva määruse § 2 lõikes 3 sätestatud pädevusele; 6) linnavara valitsejale, kui planeeritaval maa-alal asub linna omandis olev maatükk; 7) põhjendatud vajaduse korral käesolevas lõikes loetlemata asutustele või isikutele.
(2) Linnaplaneerimise amet korraldab detailplaneeringu kooskõlastamise, hindab planeeringu kohta avaldatud arvamusi ja otsustab nende arvestamise üle ning korraldab detailplaneeringu kooskõlastamise võivajadusel esitab planeeringu koostajale nõude täiendada detailplaneeringut või esitada lisaandmeid. Linnaplaneerimise amet võib põhjendatud juhul jätta linna asutuse avaldatud arvamuse arvestamata, teavitades sellest arvamuse avaldajat.
(3) Linnaplaneerimise amet esitab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu enne vastuvõtmist
Detailplaneeringu vastuvõtmine, avalik väljapanek ja teavitused
(1) Kui detailplaneeringusse on avalikustamise, kooskõlastamisearvamuste ja kaasamise tulemustekooskõlastuste põhjal tehtud linnaplaneerimise ameti nõutud täiendused ja parandused ning keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustel põhinevad muudatused, esitab koostaja detailplaneeringu linnaplaneerimise ametile uuesti. Detailplaneering tuleb detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse või otsuse eelnõu koostamiseks esitada TPRi kaudu ja paberil kahes eksemplaris.
(2) Linnaplaneerimise amet koostab detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse või otsuse eelnõu ja30 päeva jooksul (põhjendatud juhul hiljemalt 90 päeva jooksul) nõuetekohase detailplaneeringu esitamisest. Linnaplaneerimise amet esitab selleeelnõu linnavalitsuse istungile kas otsustamiseks või linnavolikogule esitamiseks.
(3) Detailplaneering võetakse vastu linnavalitsuse korraldusega, välja arvatud juhul, kui seadusest tulenevalt on otsustajaks linnavolikogu. Korraldus või otsus peab muu hulgas sisaldama järgmist: 1) detailplaneeringu nimetust ja eesmärki; 2) detailplaneeringu koostaja nime; 3) vajaduse korral ülesannet linnavaraametile sõlmida leping planeeritaval maa-alal avalikuks kasutamiseks määratava kinnisasja või selle osa (viitega detailplaneeringukohasele positsiooni numbrile ja kavandatud kasutusotstarbele) linnale omandamiseks või linna kasuks piiratud asjaõiguse seadmiseks ja ülesannet korraldada loa taotlemine linna maa katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks ja võõrandamiseks; 4) kui detailplaneering sisaldab ettepanekut vähendada ranna või kalda ehituskeeluvööndi ulatust, siis keskkonna- ja kommunaalameti kohustust esitada Keskkonnaametile pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ranna või kalda ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise taotlus; 5) kohustust teavitada avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust; 6) kohustust avaldada teade vastavas ajalehes, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.
(4) Asjaomane linnaosa valitsus koos linnaplaneerimise ametiga korraldab vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku
Detailplaneeringu kohta esitatud arvamuste menetlemine
(1) Linnaplaneerimise amet teatab detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele ja asutustele oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha, lähtudes planeerimisseaduses sätestatud tähtaegadest. Kui pöördumistes kajastatakse mõne teise linna asutuse pädevusse kuuluvaid teemasid, edastab linnaplaneerimise amet pöördumise tervikuna või osaliselt vastamiseks teisele linna asutusele.
(2) Linnaosa valitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu oma haldushoones või muus avalikkusele avatud hoones, protokollib avaliku arutelu ja teavitab sellest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Avalik arutelu korraldatakse juhul, kui see on planeerimisseaduse kohaselt nõutav. Avaliku arutelu korraldamisel ja sellest teavitamisel lähtutakse planeerimisseaduses sätestatud tähtaegadest.
(3) Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitati detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi, avaldab linnaosa valitsus teabe avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta planeerimisseaduses sätestatud tähtaja jooksul vastavas ajalehes.
(4) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb detailplaneeringu koostaja linnaplaneerimise ameti nõudel detailplaneeringus muudatusi, parandusi ja täiendusi. Vajaduse korral esitatakse muudetud lahendus arvamuse saamiseks puudutatud linna asutusele.
(5) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused, parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendust, esitab linnaplaneerimise amet detailplaneeringu pärast selle parandamist ja täiendamist arvamuse avaldamiseks isikutele ja asutustele, keda muudatus puudutab. Detailplaneeringu muutunud põhilahenduse korral korraldatakse uus avalik väljapanek ja vajadusel avalik arutelu.
(6) Planeerimisseaduse § 138 lõigeteslõikes 1 ja 2 toodud juhul esitab linnaplaneerimise amet detailplaneeringu RahandusministeeriumileMaa- ja Ruumiametile
Detailplaneeringu kehtestamine ja kehtestatud detailplaneeringust teavitamine
(1) Detailplaneeringu kehtestamiseks esitab selle koostaja linnaplaneerimise ametile linnaplaneerimise ameti nõudest lähtudes täiendatud ja parandatud detailplaneeringu TPRi kaudu ja kahes eksemplaris paberil. Enne detailplaneeringu linnaplaneerimise ametile esitamist esitab selle koostaja detailplaneeringu läbivaatamiseks keskkonna- ja kommunaalametile. Kehtestamiseks esitatud detailplaneeringu ülesehitus ja vormistus peavad vastama planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punktide 3 ja 4 alusel kehtestatud riigihalduse ministri määruse, käesoleva määrusemäärusele ja arvestama linnaplaneerimise ameti juhataja kehtestatud detailplaneeringu vormistamise juhendi nõueteleantud juhistega.
(2) Üldjuhul peavad enne detailplaneeringu kehtestamist olema sõlmitud kõik vajalikud käesoleva määruse § 2 lõike 5 punktis 1 nimetatud linnavaraameti pädevusse kuuluvad lepingud ning keskkonna- ja kommunaalameti pädevusse kuuluvad avalike ehitiste kaasrahastamise lepingud.
(3) Linnaplaneerimise amet koostab detailplaneeringu kehtestamise korralduse või otsuse eelnõu 30 päeva jooksul (põhjendatud juhul hiljemalt 90 päeva jooksul) nõuetekohase detailplaneeringu esitamisest. Detailplaneering kehtestatakse linnavalitsuse korraldusega, välja arvatud juhul, kui seadusest tulenevalt on otsustajaks linnavolikogu. Korraldus või otsus peab muu hulgas sisaldama järgmist: 1) detailplaneeringu nimetus ja eesmärk; 2) detailplaneeringu koostaja nimi; 3) detailplaneeringuga hõlmatava planeeritava maa-ala suurus; 4) üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu puhul üldplaneeringu muutmise põhjendused; 5) detailplaneeringu kehtestamise põhimotiivid ja kaalutlused, sh kinnisasja või selle osa osaliselt või täielikult avalikuks kasutamiseks määramise vajadus; 6) viide samal maa-alal seni kehtinud detailplaneeringu kehtestamise haldusaktile ja viide varasema detailplaneeringu kehtetuks muutumisele; 7) viide halduslepingule, kui see on sõlmitud detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seotud rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnoehitiste valmisehitamiseks, ja Tallinna linna õigusele tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel sõlmitud halduslepingus määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. See tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringualal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist; 8) vajaduse korral viide lepingule, mille Tallinna linn on sõlminud planeeritaval maa-alal avalikuks kasutamiseks määratava kinnisasja või selle osa linnale omandamiseks või kinnisasjale Tallinna linna kasuks piiratud asjaõiguse seadmiseks, või lepingule, millega on seatud piiratud asjaõigus linna maale, või vajaduse korral kohustus sõlmida üks eelnimetatud lepingutest enne detailplaneeringuga kavandatava ehitise ehitus- või kasutusloa andmist; 9) vajaduse korral kõrvaltingimused; 10) kohustust avaldada teade vastavas ajalehes, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel; 11) vaidlustamisviide.
(4) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut