Määrusega kehtestatakse väetamisplaanis esitatavate andmete loetelu ja väetamisplaani pidamise kord eesmärgiga ennetada üleväetamist ja vältida veekeskkonna saastamist.
Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 50 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutab lämmastikku sisaldavat väetist, koostab igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne vegetatsiooniperioodi algust väetamisplaani.
(1)Väetamisplaanis esitatakse järgmised andmed: 1) kasvatatav kultuur; 2) kasvatatava kultuuri planeeritav saak; 3) kasutada planeeritud väetise liik ja kogus; 4) taimede omastatava lämmastiku sisaldus väetises; 5) kasvatatava kultuuri ning selle planeeritava saagi saamiseks vajaliku omastatava lämmastiku tarve; 6) taimede omastatava lämmastiku lisakogused talinisu toiduks kasvatamise korral; 7) arvesse võetud eelkultuuri mõju; 8) eelkultuuri mõju arvestamise vähendamine või arvestamata jätmine, kui eelkultuur ei ole lämmastikku sidunud nii nagu võib mõistlikult eeldada; 9) arvesse võetud sõnniku järelmõju.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 ja 9 sätestatud andmed esitatakse veeseaduse § 161 lõike 11 alusel kehtestatud nõuete järgi.
(1)Väetamisplaan koostatakse iga põllu kohta, kus planeeritakse kasutada lämmastikku sisaldavat väetist.
(2)Väetamisplaani võib pidada põlluraamatus.
(3)Väetamisplaani andmeid säilitatakse kümme aastat.
Keskkonnaministri 24.10.2019 määrus nr 59 „Vedelsõnniku laotamise plaanis esitatavate andmete loetelu ning laotamisplaani esitamise ja menetlemise kord ning väetamisplaanis esitatavate andmete loetelu ja väetamisplaani pidamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.