Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Kaitstavad loodusobjektid on:- kaitsealad,- kaitstavad looduse üksikobjektid,- kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid. (2) Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus- ja/või kultuuriobjekte, taime-, seene- ja loomaliike (edaspidi liike), kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust. Kaitsealatüübid on:- rahvuspark,- looduskaitseala,- maastikukaitseala (looduspark),- programmiala. (3) Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt nagu puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm. (4) Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid jaotatakse kaitsekorra ranguse ja eripära järgi I, II ja III kategooriasse.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline, looduskaitseline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus.
(1) 2 (2) Kõikidele kaitse alla võetud loodusobjektidele tagatakse võrdne õiguslik kaitse, sõltumata omanikust või sellest, kes objekti kaitse alla võttis.
(1) Kaitsekorralduskava koostatakse rahvusparkide ja looduskaitsealade kaitse eesmärgil tehtava kavandamiseks. (2) Keskkonnaminister võib määrata kaitsekorralduskava koostamise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldamiseks, kui: 1) keskkonnaseisund või selle muutus ohustab või võib ohustada kaitse eesmärki; 2) majandustegevus kaitsealal või väljaspool kaitseala ohustab või võib ohustada keskkonnaseisundit kaitsealal; 3) leitakse, etkaitsealuseliigi kaitseks seni rakendatud abinõud ei taga liigi säilimist. (3) Kaitsekorralduskava koostatakse käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirjaga sätestatud nõuetest lähtudes. Kaitsekorralduskava on tegevuse eelisjärjestamise ja planeeringu koostamise alus. (4) Kaitsekorralduskava koostamise korra kehtestab ja kaitsekorralduskava kinnitab keskkonnaminister.
(1) Kaitseala ja kaitstava looduse üksikobjekti valitsemine on järelevalve teostamine ja kaitse-eeskirjaga sätestatud ning kaitsekorralduskavaga kavandatud tegevuse korraldamine. (2) Täidesaatvat riigivõimu teostab kaitseala ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja: 1) käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirja nõuete täitmise kontrollimisega; 2) käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirjaga määratud ulatuses keskkonna kasutamise tingimuste andmisega; 3) keskkonna kasutamise ja ehitistele esitatavate nõuete täitmise järelevalvega, omades protokolli koostamise õigust. (3) Kaitseala valitsejal on õigus kaitse-eeskirjaga sätestatud ja kaitsekorralduskavaga kavandatud tegevust korraldada omavalitsusega, maaomanikuga või mõne muu isikuga sõlmitud lepingu alusel.
(1) Kaitsekohustuse teatis on kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omanikule, kinnistusraamatusse kantud valdajale või riigivara valitseja volitatud isikule või asutusele (edaspidi valdaja) väljastatav informatiivdokument, mis sisaldab: 1) andmeid kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti või kaitsealuse liigi kasvukoha või püsielupaiga, selle kaitse alla võtja ja kaitse alla võtmise aja kohta; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärki; 3) andmeid kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja kohta; 4) käesolevas seaduses või selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud kitsenduste ja kohustuste loetelu. (2) Kaitsekohustuse teatise väljastab: 1) kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti piiresse jääva kinnisasja valdajale; 2) keskkonnaminister väljaspool kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndit asuvat I kategooria kaitsealuse liigi kasvukohta või püsielupaika sisaldava ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 14 nimetatud ala piiresse jääva kinnisasja valdajale; 3) maakonna keskkonnateenistus väljaspool kaitseala asuvat metsise püsielupaika sisaldava kinnisasja valdajale. (3) Kaitsekohustuse teatis antakse üle allkirja vastu või saadetakse posti teel koos väljastamisteatega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja valdaja muutumisel väljastatakse kaitsekohustuse teatis uuele valdajale. (5) Kaitsekorra muutumisel väljastatakse kinnisasja valdajale uus kaitsekohustuse teatis.
(1) [kehtetu] (2) Kinnisasja omaniku kaitse-eeskirja alusel Kinnistusametile esitatud avaldus seadusjärgsete kitsenduste ja kohustuste lõpetamise või muutmise kandmiseks kinnistusraamatusse on riigilõivuvaba. (3) Kinnisasja või selle osa võõrandamisel, samuti koormamisel asjaõigusega peab leping sisaldama täielikku teavet kaitsekorrast tulenevatest kitsendustest ja kohustustest.
(1) Kaitseala piires oleva kinnisasja või selle osa ning kaitstavat looduse üksikobjekti või I kategooria kaitsealuse liigi elupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel on riigil ostueesõigus, seda ka omavalitsuse ees, välja arvatud juhul, kui kinnisasi võõrandatakse kinnisasja omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele, õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele või kui kinnisasi asub programmiala üldvööndis. (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud riigi ostueesõigust on volitatud teostama keskkonnaminister edasivolitamise õigusega. (3) Notar on kohustatud kolme päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul esitama võõrandaja kulul tehingudokumendi tõestatud ärakirja Keskkonnaministeeriumile. (4) I kategooria kaitsealuse liigi isendi elupaiga asukoha keskkonnateenistuse või kaitseala valitseja lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus selle kohta, et kinnistu on koormatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ostueesõigusega. Avalduses ja märkuse kandes tuleb viidata käesolevale paragrahvile ja õigusaktile, millega kinnistu määrati kaitseala piires asuvaks. Kaitsealuse liigi isendi elupaiga korral tuleb avaldusele lisada vastav väljavõte riiklikust registrist.
(1) Kaitsealavöönd on kaitseala eri kaitsekorraga osa. Kaitsealavööndi tüübid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd ja programmiala üldvöönd. (2) Kaitseala kogu maa- ja veeala jaguneb kaitse-eeskirjas sätestatult kaitsealavööndite vahel. (3) Kaitsealavööndites rakendatavad kitsendused ja kohustused (§-d 11-13) kehtestatakse kas täielikult või osaliselt, kas püsivalt või ajutiselt ja need sätestatakse kaitse-eeskirjas.
(1) Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. (2) Loodusreservaadis on keelatud: 1) igasugune majandustegevus ning loodusvarade kasutamine; 2) inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel.
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. (2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud: 1) inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; 2) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga liiklemine; 3) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve-, teadus- ja päästetöödega tegelevatele isikutele. (3) Sihtkaitsevööndis on majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti. (4) Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajaliku või seda objekti mittekahjustava tegevusena võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd; 2) metsakoosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile; 3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste kasutamist; 4) jahipidamist ja ulukite arvukuse reguleerimist; 5) kalapüüki; 6) tee, liinirajatise ja tootmisega mitteseotud ehitise rajamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja nende hooldustöid; 7) tegevust poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks. (5) [kehtetu]
(1) Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kohustuslik kaitsekorrast tulenev tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine kaitse-eeskirjaga sätestatud ulatuses. (2) Kaitse-eeskirjas sätestatud kohustuslike tööde tegemiseks võib kaitseala valitseja anda kaitsealal asuva kinnisasja omaniku tasuta kasutusse nende tööde läbiviimiseks vajalikku riigile kuuluvat vallasvara. (3) Kaitsealal kohustuslike tööde tegemiseks riigile kuuluva vallasvara tasuta kasutusse andmisel ei kohaldata riigivaraseaduses riigivara kasutusse andmise kohta sätestatut. Kasutusse andmiseks sõlmitakse kaitseala valitseja ja vallasvara kasutaja vahel leping, milles sätestatakse vähemalt: 1) kasutusse antava vara nimetus ja arv vara nimetuste kaupa; 2) kasutaja nimi, tema elu- või asukoht; 3) lepingu tähtaeg; 4) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 5) kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 6) kasutusse antava vara korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus; 7) lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 8) kaitsekorrast tuleneva kohustusliku tegevuse tingimused, töö kirjeldus ja tehnilised nõuded; 9) kasutusse antava vara kasutusotstarve. (4) Kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast tulenevat tegevust ei loeta ettevõtluseks.
Programmiala üldvöönd on maa- või veeala, mis luuakse eesmärgil siduda loodusreservaadid, sihtkaitsevööndid ja piiranguvööndid terviklikuks programmialaks.
(1) Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (2) Rahvuspark jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. (3) Eesti rahvuspargid on: 1) Lahemaa - Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastike kaitseks; 2) Karula - Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks; 3) Soomaa - Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks; 4) Vilsandi - Lääne-Eesti rannikumaastiku ja -mere ning linnurikaste väikesaarte kaitseks.
(1) Looduskaitseala on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ning haruldaste ja hävimisohus olevate ja/või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. (2) Looduskaitseala jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(1) Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. (2) Maastikukaitseala jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. (3) Kaitse alla võetud pargi, arboreetumi ja botaanikaaia maa-ala on piiranguvöönd.
(1) Programmiala on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. (2) Programmiala jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piiranguvööndiks ja programmiala üldvööndiks. (3) Programmiala piires asuvad käesoleva seaduse §-des 15-17 nimetatud kaitsealad säilitavad oma õigusliku staatuse.
(1) Üksikobjekti mis tahes kahjustamine on keelatud. (2) Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul. (3) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on kinnisasja omanik kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrastamise eest. (4) Üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Selle kaitsekord on määratud käesoleva seaduse §-s 13. (5) Kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga tohib lubada käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 loetletud tegevusi.
(1) Loodusliku mitmekesisuse, sealhulgas liigirikkuse säilitamiseks tuleb tagada looduslike liikide kaitse võimalikult madala taksonoomilise üksuse tasemel ja võimalikult kõigi liikide säilimiseks. (2) Kaitsealustesse liikidesse kuuluvate isendite elu- või kasvutingimuste säilitamiseks, parandamiseks ja paljunemise soodustamiseks rakendatakse kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi programme. (3) Teede ja teiste tehisobjektide rajamisel tuleb tagada kaitsealustesse liikidesse kuuluvatele isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused ning kaitsealuste kivististe või mineraalide teada olevate leiukohtade säilimine. (4) Ökosüsteemide ohustamise vältimiseks on võõrliikide loodusesse viimine keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamine keskkonnaministri loal.
(1) I kategooria kaitsealused liigid on:muda-lahnarohi - Isoetes echinospora karedahambaline osi - Equisetum trachyodon haruline võtmehein - Botrychium matricariifolium põhja-raunjalg - Asplenium septentrionale ida-kiviürt - Woodsia ilvensis sudeedi põisjalg - Cystopteris sudetica odajas astelsõnajalg - Polystichum lonchitis Brauni astelsõnajalg - Polystichum braunii kollane käoking - Aconitum lasiostomum põhja-lipphernes - Oxytropis sordida pisilina - Radiola linoides püsiksannikas - Swertia perennis sinine kopsurohi - Pulmonaria angustifolia püramiidjas akakapsas - Ajuga pyramidalis silmjärvikas - Littorella uniflora harilik kobarpea - Ligularia sibirica mägi-kadakkaer - Cerastium alpinum nõtke näkirohi - Najas flexilis lehitu pisikäpp - Epipogium aphyllum lääne-sõrmkäpp - Dactylorhiza praetermissa Ruthe sõrmkäpp - Dactylorhiza ruthei leeder-sõrmkäpp - Dactylorhiza sambucina jalgtarn - Carex rhizina ebapärlikarp - Margaritifera margaritifera must-toonekurg - Ciconia nigra merikotkas - Haliaëtus albicilla madukotkas - Circaëtus gallicus kaljukotkas - Aquila chrysaëtos kalakotkas - Pandion haliaëtus suur-konnakotkas - Aquila clanga väike-konnakotkas - Aquila pomarina rabapistrik - Falco peregrinus rabapüü - Lagopus lagopus lendorav - Pteromys volans naarits (euroopa) - Mustela lutreola (2) I kategooria kaitsealuste liikide isendite ning nende elu-, sigimis- või pesitsuspaikade ja rändeteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud. (3) I kategooria kaitsealuste liikide puhul kehtivad ka kõik käesoleva seaduse § 22 2. ja 3. lõikes kehtestatud nõuded. (4) [kehtetu] (5) I kategooria kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud, kui objekt selle tagajärjel ohtu võib sattuda. (6) [kehtetu] (7) Käesolevas lõikes nimetatud kaitsealuste liikide isendite pesapuude, kui need asuvad väljaspool kaitseala, ümber olevate kaitsetsoonide ulatus on: 1) lendorava pesapuu ümber ring raadiusega 25 meetrit; 2) merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuu ümber ring raadiusega 200 meetrit; 3) suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuu ümber ring raadiusega 250 meetrit; 4) väike-konnakotka pesapuu ümber ring raadiusega 100 meetrit; 5) kaljukotka pesapuu ümber ring raadiusega 500 meetrit. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kaitsetsoonis kehtib käesoleva seaduse §-s 12 kirjeldatud kaitsekord, kusjuures inimeste liikumine ja jahipidamine on lubatud kalju- ja merikotka pesapuu kaitsetsoonis 1. augustist 14. veebruarini, madu- ja kalakotka pesapuu kaitsetsoonis 1. oktoobrist 15. märtsini, suur- ja väike-konnakotka pesapuu kaitsetsoonis 1. oktoobrist 29. veebruarini, must-toonekure pesapuu kaitsetsoonis 1. septembrist 14. märtsini ning lendorava pesapuu kaitsetsoonis aastaringselt. (9) Kaitsetsoonis ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud omandikitsendusi tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja elamumaa, põllumajandusmaa ja õuemaa kõlvikutel ning kõlvikute üleviimine seal ühest kõlvikuliigist teise toimub üksnes keskkonnaministri loal.
(1) [kehtetu] (2) II kategooria kaitsealuste taimede ja seente korjamine on keelatud. Keelatud on ka nende kasvukohtade hävitamine või kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles kohas. (3) II kategooria kaitsealuste loomade püüdmine, tapmine, ohustav häirimine ja jälitamine on keelatud. Keelatud on ka nende sigimis- ja muude püsielupaikade hävitamine või kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist nimetatud aladel. (4) II kategooria kaitsealuste kivististe või mineraalide kahjustamine, looduslikust asukohast eemaldamine ja leiukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud. (5) [kehtetu] (6) II kategooria kaitsealuse liigi, kivistise või mineraali täpset kasvukohta, püsielupaika või leiukohta käsitleva teabe avalikustamine on keelatud, kui selle teatavakssaamine võib põhjustada objekti kahjustamist. (7) II kategooria kaitsealuse liigi, kivistise või mineraali kasvukoha, püsielupaiga või leiukoha säilimise tagamiseks võidakse moodustada looduskaitseala.
(1) [kehtetu] (2) Keelatud on III kategooria kaitsealuste taimede ja seente kasvukohtade kahjustamine ning taimede ja seente loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles kasvukohas. (3) Keelatud on III kategooria kaitsealuste loomade püüdmine, tapmine, ohustav häirimine või jälitamine. (4) Keelatud on III kategooria kaitsealuste kivististe või mineraalide kahjustamine. (5) [kehtetu] (6) III kategooria kaitsealuse liigi, kivistise või mineraali kasvukohas, püsielupaigas või leiukohas võidakse moodustada looduskaitseala, kui muude kaitseabinõudega pole võimalik tagada vastava liigi, kivistise või mineraali säilimist Eestis.
(1) Kaitsealuste taimede, seente ja loomade ümberasustamine on lubatud vaid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (2) Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (edaspidi CITES) (RT II 1993, 27/28, 83) lisadesse kantud taimede ja loomade ning nende osade ja nendest valmistatud toodete riiki toimetamine ja riigist väljavedu võib toimuda keskkonnaministri kehtestatud korras ja keskkonnaministri või tema volitatud isiku antud loa alusel. (3) I kategooria kaitsealuste liikide ning loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni lisasse I kantud liikide isendite kasutamine mis tahes ärilisel eesmärgil on keelatud. (4) Tehingud kaitsealuste liikide isenditega ja CITESi lisadesse kantud liikide isendite valdamine ning tehingud nendega on lubatud üksnes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel registreeritud isendite puhul. (5) Kaitsealuste liikide isendite ja CITESi lisadesse kantud liikide isendite valdamine ning tehingud nendega registreeritakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras. Isend käesoleva seaduse tähenduses on kogutud ja säilitatud mis tahes arengujärgus elus või surnud loom, taim või seen või tema osa või temast valmistatud toode. (6) Kaitsealuste liikide või mineraalide ja kivististe uurimine ning teaduslikul või õppe- ja kasvatuslikul otstarbel kasutamine, kaitsealuste liikide isendite püüdmine märgistamiseks või raadiosaatjaga varustamiseks, nende eemaldamine loodusest, paljundamine, tehistingimustes kasvatamine ja pidamine, nende elutingimuste parandamine, sigimis- ja pesitsuspaikade pildistamine, filmimine ja häälte salvestamine toimub loa alusel, mis antakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras.
Kaitstavate loodusobjektide seisundi jälgimine Kaitstavate loodusobjektide seisundi jälgimist ja sellega seotud teadustööd tehakse keskkonnaministri kehtestatud korra alusel.
Kaitstavate loodusobjektide arvestus (1) Kõigi Eestis paiknevate looduskaitse alla võetud loodusobjektide, sealhulgas kaitstavate liikide kasvukohtade ja püsielupaikade ning kivististe ja mineraalide leiukohtade arvestust peetakse riiklikus registris. (2) Riiklikus registris olev teave kaitstavate loodusobjektide asukoha ja kaitsetingimuste kohta edastatakse maakatastri pidajale.
(1) Kaitsekorrast tuleneva tegevuse toetamiseks makstakse loodushoiutoetust. (2) Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra ning nõuded toetuse maksmiseks kehtestab keskkonnaminister määrusega. (3) Loodushoiutoetust kasutab kinnisasja valdaja õigusaktide nõuete ning tema ja keskkonnaministri või viimase poolt volitatud isiku vahel sõlmitud lepingu alusel.
(1) Keskkonnainspektsioonil ja kaitseala valitsejaks määratud asutusel on õigus esitada riigilõivuvaba hagi kaitstavale loodusobjektile tekitatud kahju sissenõudmiseks ning seda ka teiste isikute õiguste kaitseks. (2) Kaitstava loodusobjekti kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju arvestamise korra ja määrad kehtestab Vabariigi Valitsus. Selle kahju hüvitamine ei takista omanikku nõudmast süüdlaselt kahjustatud või hävitatud loodusobjekti taastamist või taastamistööde maksumuse või loodusobjekti väärtuse tasumist. (3) Kaitstavale loodusobjektile tekitatud kahju hüvitist kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras.
-29 § 29-294.
(1) - (4) [Käesolevast tekstist välja jäetud] (5) Tunnistada kehtetuks Eesti Vabariigi seadus «Lahemaa Rahvuspargi kohta» (RT 1991, 13, 171) ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 27. märtsi otsus «Eesti Vabariigi seaduse «Lahemaa Rahvuspargi kohta» rakendamisest» (RT 1991, 13, 172) käesoleva seadusega ettenähtud Lahemaa Rahvuspargi kaitseeeskirja jõustumise päevast. (6) Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord (tsoneering) jäävad kehtima kuni käesoleva seadusega ettenähtud kaitse-eeskirjade rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. (7) Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitseala ümbritsev kaitsetsoon loetakse piiranguvööndina vastavasse kaitsealasse kuuluvaks kuni vöönditeks jaotamiseni käesoleva seadusega ettenähtud korras. (8) Käesoleva seaduse § 5 nõuded loodusobjekti kaitse alla võtmise, § 7 nõuded kaitsekohustuse teatise ning § 24 nõuded kaitsealuste liikide isendite ja nendega tehtavate tehingute registreerimise kohta jõustuvad 2002. aasta 1. juulil. (9) Isiku valduses olevad registreerimata CITESi lisadesse kantud liikide isendid tuleb registreerida enne tehingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui 2003. aasta 31. detsembril. (10) Kui kaitsekohustuse teatis on väljastatud enne käesoleva sätte jõustumist, väljastatakse pärast kaitsekorra muutumist või omandi võõrandamist uus, käesoleva seaduse § 7 nõuete kohane kaitsekohustuse teatis. (11) Enne 2001. aasta 15. maid alustatud kaitseala piires asuva kinnisasja ja maareformi õigustatud subjekti nõudeõiguse vahetamise eeltoimingud kehtivad ulatuses, milles need on kooskõlas käesoleva seadusega, välja arvatud nõuded vahetamise objekti õigusliku seisundi kohta. (12) [Käesolevast tekstist välja jäetud]