(1) Toetuse abikõlblikkuse periood on toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud periood, mille kestel tehakse toetatav tegevus, tekivad kulud ja saavutatakse tulemused ning mis jääb ajavahemikku 1. veebruarist 2020. a 31. maini 2026. a. Kui nõukogu rakendusotsuses on sätestatud 31. maist hilisem lõpparuande esitamise tähtaeg, loetakse toetuse abikõlblikkuse perioodiks hilisem tähtaeg, mis ei või olla hilisem kui 31. august 2026. a. 1 (1¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 21c tähenduses REPowerEU eesmärgil antava toetuse abikõlblikkuse periood on toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud periood, mille kestel tehakse toetatav tegevus, tekivad kulud ja saavutatakse tulemused ning mis jääb ajavahemikku 1. veebruarist 2022. a kuni 31. maini 2026. a. (2) Toetatavateks reformideks ja investeeringuteks võib saada toetust muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühte ja sama kulu. (3) Kui taastekava raames antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, kehtestatakse toetuse andmise tingimused kooskõlas §-ga 10 ja vastava abi andmist reguleeriva Euroopa Liidu õigusaktiga. (4) Toetusest rahastatud objektidele tuleb tagada ligipääsetavus vastavalt objektile kehtivatele erinõuetele või standardile, sõltumata toetatava tegevuse eesmärgist ja laadist. (5) Taastekava raames antavast toetusest ei hüvitata käibemaksu, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib riigile kulu. (6) Määruse alusel võib toetada ainult selliseid reforme ja investeeringuid, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikes 6 sätestatud erandeid. 6 (6¹) Kui taastekava alusel toetatakse taristuinvesteeringut või investeeringut tootmisse, tuleb toetuse saajal või lõppsaajal tagada toetatud investeeringu eesmärgipärane kasutus kuni 31. detsembrini 2026. a või riigiabi eeskirjades kehtestatud ajal. Investeeringu eesmärgipärase kasutuse tähtaega võib toetuse andmise tingimustes pikendada, kui lähtuvalt investeeringu eesmärgist on investeeringuga kaasnev mõju saavutatav pärast 31. detsembrit 2026. a. (7) Toetuse taotluse menetlemise, taotluse hindamise ja toetuse andmise otsustamisega seotud isik peab olema kompetentne ja erapooletu ning kui toetuse andmise tingimustes on kehtestatud lisanõudeid, vastama ka nendele nõuetele. (8) Taotluse menetleja ja toetuse andmise üle otsustaja ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. (9) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud registri (edaspidi e-toetus) kaudu. (10) Lõppsaajale ja partnerile kohaldatakse toetuse saajale kehtestatud nõudeid. (11) Koordineerival asutusel ja vahendusasutusel on õigus kontrollida toetuse eesmärgipärast ja nõuetekohast kasutamist vajaduse korral toetuse saaja või lõppsaaja juures. Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja.
(1) Rahandusministeerium täidab taastekava koostamisel ja rakendamisel järgmisi ülesandeid: 1) koostab taastekava ja selle muudatused ning esitab need Euroopa Komisjonile; 2) esindab riiki taastekava läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõikes 1 nimetatud taastekava rahastamislepingu sõlmimisel; 3) osaleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklis 27 nimetatud riiklike reformikavade aruande koostamises; 4) esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklis 27 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava täitmise aruande Euroopa Komisjonile; 5) koordineerib taastekavaülese tulemuslikkuse ja mõjude hindamist; 6) kooskõlastab määruse alusel antavad toetuse andmise tingimused; 7) auditeerib taastekava rakendamist ja tulemuste saavutamist; 8) koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklis 34 nimetatud teavitustegevuste riigisiseseks korraldamiseks juhise; 9) kogub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 29 lõikes 4 nimetatud andmeid ühiste näitajate kohta (edaspidi ühised näitajad); 10) täidab teisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/241 ja § 1 lõikes 3 nimetatud dokumentidest tulenevaid ülesandeid, mis olemuselt kuuluvad Rahandusministeeriumi pädevusse ja mida määruses ei ole reguleeritud.
(2) Ministeerium, kelle vastutusvaldkonda kuulub taastekavas nimetatud reform või investeering, täidab järgmisi ülesandeid: 1) osaleb taastekava koostamisel ja esitab ettepanekuid taastekava muutmiseks; 2) esitab Rahandusministeeriumi või koordineeriva asutuse nõudmisel informatsiooni ja dokumente taastekava rakendamise kohta; 3) kehtestab taastekava elluviimiseks toetuse andmise tingimuste määruse või käskkirja; 4) sõlmib § 6 kohaselt investeerimisprojektile toetuse andmiseks rahastamislepingu; 5) tagab oma vastutusvaldkonnas taastekavas fikseeritud nõukogu rakendusotsuse lisas fikseeritud tulemuste tähtaegse saavutamise; 6) hindab toetuse andmise riske ja seirab oma vastutusvaldkonnas taastekava elluviimise edenemist ning tulemuste saavutamist; 7) täidab muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/241 ja § 1 lõikes 3 nimetatud dokumentidest tulenevaid ülesandeid, mida määruses ei ole reguleeritud.
(3) Riigi Tugiteenuste Keskus täidab koordineeriva asutusena järgmisi ülesandeid: 1) menetleb ja esitab Euroopa Komisjonile toetuse maksetaotlusi; 1¹) otsustab §-de 6 ja 7 kohasele projektile toetuse väljamakse tegemise, väljamaksest keeldumise ja toetuse tagasinõudmise;
(1) Toetust makstakse toetuse saajale maksetaotluse alusel enne või pärast kulude ja tulemuste tõendamist. Maksetaotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse kaudu nõutud teabe ja dokumentidega.
(2) Kui toetust antakse investeerimisprojektile, esitab toetuse saaja pärast kõigi kavandatud tulemuste saavutamist maksetaotluse koordineerivale asutusele. Kui toetust antakse lõppsaajale, esitatakse maksetaotlus toetuse andmise tingimustes määratud vahendusasutusele. Toetus makstakse välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist.
(3) Toetuse andmise tingimustes ja taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus võib makse tegemiseks ette näha toetuse maksmise: 1) tekkinud ja tasutud kulude alusel; 2) kokkulepitud tingimuste täitmise alusel; 3) põhjendatud juhul osaliselt ettemaksena, välja arvatud riigiasutusteleministeeriumile, tema valitsemisala riigiasutusele, Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile.
(4) Toetuse lõppmakse võib teha pärast projekti elluviimist ja tulemuste tõendamist vastavalt toetuse andmise tingimustele ja taotluse rahuldamise otsusele või rahastamislepingule.
(5) Toetuse saajale võib teha makse enne kulude ja tulemuste tõendamist (edaspidi ettemakse) järgmistel tingimustel: 1) ettemakse võib moodustada kuni 40 protsenti määratud toetuse summast; 2) kui toetus on riigiabi, tehakse ettemakse garantii alusel; 3) punktis 2 nimetatud ettemakse kasutamine tõendatakse hiljemalt tegevustele või projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva kuu lõpuks.
(6) Lõike 5 punktis 2 nimetatud ettemakse tingimuse rakendamisel võib nõuda garantiid, mis peab vastama järgmistele tingimustele: 1) garantii andja on riik, Eestis tegevusloa alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus või Eestis filiaalina tegutsev välisriigi krediidi- või finantseerimisasutus; 2) garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem ettemakse kasutamise tõendamise tähtajast; 3) garantii katab kogu ettemakse summa; 4) garantiid andva krediidi- või finantseerimisasutuse või krediidi- või finantseerimisasutuse emaettevõtja pikaajaline krediidireiting on vähemalt Baa1 (Moodys) või BBB+ (Standard & Poor’s) või sellega samaväärne.
(7) Vahendusasutus või koordineeriv asutus võib toetuse maksmise või ettemakse tegemise peatada või maksmisest keelduda, kui: 1) eeldused makse tegemiseks ei ole täidetud või asjaolud makse tegemiseks ei ole üheselt selged;
(1) Vahendusasutusel ja koordineerival asutusel on õigus teha taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus või projektile eraldatud toetus tagasi nõuda proportsionaalselt rikkumise ulatusega järgmistel juhtudel: 1) toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult täidetud; 2) toetust on kasutatud selliste kulude või tegevuste rahastamiseks, mis ei ole toetatavad; 3) toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt; 4) toetust saanud isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus ja seeläbi ei ole võimalik tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ega kavandatud tulemuste saavutamist. 1 (1¹) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta järgmistel juhtudel: 1) toetuse saaja või lõppsaaja on avastanud ja teavitanud vahendusasutust või koordineerivat asutust esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud toetuse või selle osa kümne tööpäeva jooksul vahendusasutuse või koordineeriva asutuse kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu edastatud toetuse või selle osa tagastamiseks nõusoleku saamisest arvates; 2) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludega; (2) Koordineeriva asutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel vähendab taastekavas nimetatud investeerimisprojekti eest vastutav ministeerium toetuse andmise tingimuste käskkirjaga või rahastamislepinguga kinnitatud toetatavate kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole veel tehtud, loetakse, et toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud ulatuses on tegevuste toetatavate kulude eelarve väiksem. (3) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui toetuse saajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel, kui toetus on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise avastamist või toetust kavatsetakse maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates. (4) Kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti projektile või selle tegevusele eraldatud toetusest. (5) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha viie aasta jooksul või, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta jooksul projektile viimase makse tegemisest või ettemakse korral selle kasutamise tõendatuks lugemise päevast alates, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb teisiti. (6) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu jooksul, tagasinõude otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. (8) Tagasinõutud toetuse tagasimaksmise ajatamisele kohaldatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikeid 4, 6 ja 7. (9) Tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise korral kohaldatakse viivist vastavalt perioodi
(1) Toetuse saaja teavitab avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest kuni 31. detsembrini 2026. a või riigiabi eeskirjadest tuleneva või toetuse andmise tingimustes nimetatud investeeringu eesmärgipärase kasutuse lõpptähtajani, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide ja avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel logo koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas lõigetes 2–11 kehtestatud tingimustega. (2) Logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist (lisa, joonis 1). (3) Ese, dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale, ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud teavet, tähistatakse logoga. Üksikesemed ja andmekandjad ei pea olema logoga tähistatud, kui need ei ole mõeldud avalikkusele ja asuvad samas ruumis või objektil, kus asub plakat või tahvel. (4) Kõnes avalikkuse teavitamisel või kui objekti eripärast tulenevalt ei ole võimalik objekti tähistada logoga, tuleb suuliselt või tekstis kasutada väljendit „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU”. (5) Projekti kajastaval veebilehel, kui veebileht on olemas, avaldatakse lisaks logole projekti lühikirjeldus, eesmärk, tulemus ja toetuse summa. Partner võib paigutada oma projektiga seotud tegevusi kajastavale veebilehele logo, kui sealjuures on viide toetuse saaja veebilehele või veebirakendusele, kust nähtub lõike esimeses lauses nõutud teave projekti kohta. (6) Logo paigutatakse objektil kergesti märgatavale kohale ning see ja nõutud tekst peavad olema selgelt nähtavad ja mõistlikust kaugusest loetavad. Sõltumata digiseadmest peab veebilehele paigutatud või veebirakenduses kasutatud logo olema digiseadme ekraanil kergesti nähtav. Digitaalne logo on kättesaadav koordineeriva asutuse hallataval veebilehel. (7) Logo kasutatakse pärast objekti ostmist, kasutusse saamist või ehitus- või muu tegevusega alustamist. Logo kasutatakse lõigetes 3 ja 6 kehtestatud kujul, arvestades logo kujundusele kehtestatud nõudeid. (8) Reklaami, teavitamise või muul sellelaadsel eesmärgil kasutataval väikesel esemel ja andmekandjal, kus logo kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, samuti juhul, kui tumedast ja kirjust taustast ei saa loobuda, võib logo asemel kasutada Euroopa Liidu embleemi koos tekstiga „Euroopa Liit”, mis trükitakse valget värvi turvaalaga, mille laius on üks kahekümne viiendik embleemi „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kõrgusest. Eelistatud on embleemi horisontaalne versioon (lisa, joonised 18 ja 19). (9) Võõrkeelsel infomaterjalil võib kasutada logo ingliskeelset versiooni (lisa, joonis 2). (10) Kleebise, plakati või tahvli kahjustumisel enne teavitusnõuete tähtaja möödumist tuleb taastada selle kahjustuse-eelne olukord. (11) Määruses sätestatud teavitamisnõudeid tuleb täita kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud juhendi, riigisisese korra ja avaliku teabe seadusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
(1) Koordineeriva asutuse ja vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(2) Kui vaie esitatakse koordineeriva asutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide koordineeriv asutus. Kui vaie esitatakse vahendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide vahendusasutuse määranud ministeerium, välja arvatud juhul, kui ministeerium on toetuse andmise tingimuste õigusaktis määranud vaide lahendajaks vahendusasutusevahendusasutus. Kui vahendusasutuse otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab ministeerium, esitatakse vaie vahendusasutuse kaudu ministeeriumile.