(1) Toetuse abikõlblikkuse periood on toetuse andmise tingimustes või, taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus kindlaks määratud periood, mille kestel tehakse toetatav tegevus, tekivad kulud ja saavutatakse tulemused ning mis jääb ajavahemikku 1. veebruarist 2020. a 31kuni 30. mainijuunini 2026. a. Kui nõukogu rakendusotsuses on sätestatud 31. maist hilisem lõpparuande esitamise tähtaeg, loetakse toetuse abikõlblikkuse perioodiks hilisem tähtaeg, mis ei või olla hilisem kui 31. august 2026. a.
(1¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 21c tähenduses REPowerEU eesmärgil antava toetuse abikõlblikkuse periood on toetuse andmise tingimustes või, taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus kindlaks määratud periood, mille kestel tehakse toetatav tegevus, tekivad kulud ja saavutatakse tulemused ning mis jääb ajavahemikku 1. veebruarist 2022. a kuni 30. juunini 2026. a.
(1²) Erandina lõigetest 1 ja 11 võib põhjendatud juhul jääda toetuse abikõlblikkuse periood ajavahemikku 1. veebruarist 2020. a kuni 31. mainiaugustini 2026. a eeldusel, et selline võimalus on ette nähtud toetuse andmise tingimustes, taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus ning sellel on Rahandusministeeriumi ja koordineeriva asutuse kooskõlastus.
(1³) Abikõlblikkuse perioodil tekkinud kulud tuleb tasuda hiljemalt 30. oktoobriks 2026. a. Pärast nimetatud tähtaega tasutud kulud toetusest hüvitamisele ei kuulu.
(2) Toetatavateks reformideks ja investeeringuteks võib saada toetust muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühte ja sama kulu.
(3) Kui taastekava raames antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, kehtestatakse toetuse andmise tingimused kooskõlas §-ga 10 ja vastava abi andmist reguleeriva Euroopa Liidu õigusaktiga.
(4) Toetusest rahastatud objektidele tuleb tagada ligipääsetavus vastavalt objektile kehtivatele erinõuetele või standardile, sõltumata toetatava tegevuse eesmärgist ja laadist.
(5) Taastekava raames antavast toetusest ei hüvitata käibemaksu, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib riigile kulu.
(6) Määruse alusel võib toetada ainult selliseid reforme ja investeeringuid, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikes 6 sätestatud erandeid.
(6¹) Kui taastekava alusel toetatakse taristuinvesteeringut või investeeringut tootmisse, tuleb toetuse saajal või lõppsaajal tagada toetatud investeeringu eesmärgipärane kasutus kuni 31. detsembrini 2026. a või riigiabi eeskirjades kehtestatud ajal. Investeeringu eesmärgipärase kasutuse tähtaega võib toetuse andmise tingimustes pikendada, kui lähtuvalt investeeringu eesmärgist on investeeringuga kaasnev mõju saavutatav pärast 31. detsembrit 2026. a.
(7) Toetuse taotluse menetlemise, taotluse hindamise ja toetuse andmise otsustamisega seotud isik peab olema kompetentne ja erapooletu ning kui toetuse andmise tingimustes on kehtestatud lisanõudeid, vastama ka nendele nõuetele.
(8) Taotluse menetleja ja toetuse andmise üle otsustaja ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.
(9) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud registri (edaspidi e-toetus) kaudu.
(10) Lõppsaajale ja partnerile kohaldatakse toetuse saajale kehtestatud nõudeid.
(11) Koordineerival asutusel ja vahendusasutusel on õigus kontrollida toetuse eesmärgipärast ja nõuetekohast kasutamist vajaduse korral toetuse saaja või lõppsaaja juures. Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja.
(1) Taastekavas nimetatud reformide ja investeeringute tulemuste lõpparuanne tuleb vahendusasutusel ja toetuse saajal, välja arvatud lõppsaaja, esitada koordineerivale asutusele hiljemalt 31viieteistkümnendal päeval pärast reformi või investeeringu lõplike tulemuste saavutamise tähtaega. mail 2026. a, välja arvatud juhul, kui nõukogu rakendusotsuses on sätestatud hilisem tähtaeg.
(2) Taastekavas nimetatud reformide ja investeeringute vahetulemuse saavutamise kinnitus koos seda tõendatavate dokumentidega tuleb vahendusasutusel ja toetuse saajal, välja arvatud lõppsaaja, esitada koordineerivale asutusele ühe kuu jooksul pärast iga vahetulemuse saavutamist.
(3) Tulemuste saavutamise lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) aruandlusperiood; 2) tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info riigihangete või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise kohta; 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.
(4) Vahendusasutus või toetuse saaja, välja arvatud lõppsaaja, esitab tulemuste edenemise vahearuanded koordineerivale asutusele e-toetuse kaudu 31. märtsi seisuga hiljemalt 7. aprillil ning 30. septembri seisuga hiljemalt 7. oktoobril. Koordineeriv asutus kehtestab aruande vormid ning teeb need kättesaadavaks oma veebilehel ja e-toetus keskkonnas.
(5) Vahendusasutus ja toetuse saaja, välja arvatud lõppsaaja, esitab reformide ja investeeringute puhul, millele kohalduvad ühised näitajad, koordineerivale asutusele aruande ühiste näitajate saavutamise kohta koos tõendavate dokumentidega kaks korda aastas – 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril ning 30. juuni seisuga hiljemalt 15. juulil. Koordineeriv asutus kehtestab aruande vormi ning teeb selle kättesaadavaks oma veebilehel või e-toetus keskkonnas.
(6) Lõppsaaja esitab aruanded vahendusasutusele e-toetuse kaudu. Aruannete esitamise tähtajad määratakse toetuse andmise tingimustes, taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus. Vahendusasutus kehtestab aruande vormid ning teeb need kättesaadavaks oma veebilehel ja e-toetus keskkonnas.
(7) Toetuse saaja ja vahendusasutus täiendavad aruannet koordineeriva asutuse nõudmisel. Lõppsaaja täiendab aruannet vahendusasutuse nõudmisel.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklis 27 nimetatud riiklike reformikavade aruande, milles antakse aru taaste- ja vastupidavuskavade lõpliku elluviimise edusammude kohta, esitab Euroopa Komisjonile Euroopa poolaasta raames Riigikantselei.
Paragrahvi 2 lõikes 12 nimetatud kooskõlastusprotsessi ei pea läbima selliste reformide või investeeringute puhul, mille abikõlblikkuse periood oli enne nõukogu 11. novembri 2025. a rakendusotsust või enne § 2 lõikes 12 nimetatud muudatuste jõustumist määratud toetuse andmise tingimustes, taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus hilisemaks kui 31. mai 2026. a.