(1)Lääneranna valla finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) täitmise korraldamise tingimused ja korra.
(2)Korraga reguleeritakse: 1) eelarve ja lisaeelarve ülesehituse ja liigendamise põhimõtted; 2) eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ja avalikustamine; 3) vastu võtmata eelarve korral väljaminekute tegemise kord; 4) kaasava eelarve menetlemine; 5) eelarve täitmise põhimõtted; 6) reservfondi kasutamine; 7) majandusaasta aruande koostamine, menetlemine, kinnitamine ja avalikustamine.
Määrust kohaldatakse valla ametiasutusele ja hallatavatele asutustele.
(1)Eelarve koostatakse tekkepõhiselt. Tehingud kajastatakse vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.
(2)Eelarve koosneb põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutusest.
(3)Lääneranna Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitab eelarve kahekohaliste tulu- ja kulukontodena. Põhitegevuse kulude jaotus tegevusalade lõikes esitatakse eelarve seletuskirjas neljakohalise konto täpsusega.
(4)Lääneranna Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) kinnitab hallatavate asutuste ja tegevusvaldkondade alaeelarved majandusliku sisu järgi vähemalt kahekohaliste tulu- ja kulukontodena 10 tööpäeva jooksul pärast eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist volikogus, määrates iga alaeelarve kasutamise eest vastutava isiku ja vajadusel suunised eelarveliste vahendite kasutamise kohta.
(1)Vallavalitsus alustab järgmise eelarveaasta eelarve projekti koostamist augustis, kinnitades eelarve koostamise lähtealused.
(2)Osakonnajuhid ja hallatavate asutuste juhid, juhindudes saadud lähtealustest, esitavad tema vastutusel oleva tegevusala eelarve projekti veebirakenduses VEERA koos kulurea kommentaaridega ja täpsustatud arvestustega tabelarvutusdokumendi kujul. Tegevusalade eelarve koostamise ja esitamise tähtaeg on hiljemalt 30. september.
(3)Esitatud tegevusalade eelarvete projekte menetletakse aruteludena, hinnates tulude ja kulude põhjendatust ja otstarbekust ning vastavust eelarve koostamise lähtealustele, õigusaktidele, eelarvestrateegiale ja arengukavale.
(4)Eelarvetaotluste menetlemisel osalevad vallavalitsuse liikmed, osakonnajuhid, hallatavate asutuste juhid ning vajadusel teised valdkonna spetsialistid. 4 (4¹) Finantsjuht esitab peale arutelude läbiviimist eelarve eelnõu vallavalitsusele hiljemalt 15. novembriks. Vallavalitsusel on eelarve koondpositsiooni paremaks juhtimiseks õigus muuta tegevusalade eelarveid.
(5)Vallavalitsuse kooskõlastatud eelarve eelnõu esitatakse volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Eelnõule lisatakse seletuskiri, mis peab sisaldama KOFS § 22 lõikes 2 sätestatut.
(6)Pärast eelarve esimest lugemist annab volikogu tähtaja eelarve eelnõule muutmise ettepanekute tegemiseks.
(7)Eelarve eelnõu muutmise ettepanekutele, mis tingivad projektis ettenähtud tulude või kulude vähendamise/suurendamise, ümberpaigutamise, lisatakse algataja põhjendused ja arvestused kavandavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.
(8)Vallavalitsus esitab muudatusettepanekute kohta oma arvamuse.
(9)Vallavalitsus võib teha volikogule ettepaneku muudatusettepaneku tagasilükkamiseks juhul kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid või katteallikaid ei ole piisavalt selgitatud või see ei ole kooskõlas kehtiva arengukava ja eelarvestrateegiaga. Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega volikogu arvestama neid muutmise ettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat, kuid millele ei ole lisatud katteallikaid.
(1)Väljaminekute tegemata jätmine jooksval eelarveaastal ja selle kavandamine järgmisel eelarveaastal on lubatud ainult objektiivsetel põhjendustel.
(2)Järgmisse eelarveaastasse võib üle kanda ja kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks järgmisi tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest; 2) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.
Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve korral lähtub vallavalitsus KOFS §-st 24.
(1)Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Lisaeelarvet ei pea koostama, kui eelarve muutub KOFS § 26 lõikes 4 sätestatud asjaoludest tulenevalt.
(2)Lisaeelarve eelnõu koostamist menetleb vallavalitsus lähtuvalt käesoleva määruse § 4 lõigetes 1-41 toodud põhimõtetest ning hallatavate asutuste juhtide poolt esitatud eelarve muutmise taotlustest. Eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.
(3)Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kajastada sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.
(4)Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.
(5)Lisaeelarve eelnõud võib menetleda ühel lugemisel.
(6)Volikogu võtab lisaeelarve vastu määrusega.
(1)Eesmärgiga parandada kogukondade arusaama vallaeelarvest ja selle kujunemisest, parandada kogukondade vahelist koostööd ja viia ellu mõni uus idee või leida lahendus mõnele olulisele valupunktile vallas, rakendatakse vallaeelarve koostamisel kaasava eelarve menetlust.
(2)Vallaeelarve vastuvõtmisega samal ajal otsustab volikogu eelarveaasta kaasava eelarve suuruse. Kaasava eelarve suurus sätestatakse korra § 4 lõikes 13 nimetatud määruses.
(3)Kaasava eelarvega finantseeritakse Lääneranna vallaga seotud objekti, mis pakub avalikku hüve ja on vallas avalikus kasutuses, rajamist või parendamist. Objekt ei tohi tekitada ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele.
(4)Kaasava eelarve menetluse käigus võib idee esitada igaüks.
(5)Kaasava eelarvega kuulub realiseerimisele rahvahääletusel enim hääli saanud idee.
(6)Kui enim hääli saanud idee realiseerimise maksumus on väiksem volikogu poolt määratud kaasava eelarve objektile ette nähtud maksumusest, kuulub realiseerimisele ka järgmine enim hääli saanud idee, mis mahub volikogu poolt määratud maksumuse sisse.
(7)Kui enim hääli saanud idee maksumus ületab volikogu poolt määratud kaasava eelarve objektile ette nähtud maksumust, on vallavalitsusel põhjendatud juhtudel õigus anda idee esitajale võimalus ettepaneku realiseerimisest puudujäävas osas kaasrahastada, kasutada projekti realiseerimiseks lisaraha eelarve vahenditest või realiseerida hääletustulemusel selgunud paremusjärjestuses järgmisel kohal olev idee.
(8)Vallavalitsus moodustab kaasava eelarve menetlemiseks ajutise komisjoni, kuhu kuuluvad volikogu alatiste komisjonide esimehed ja vallavalitsuse poolt määratud esindajad.
(9)Kaasavasse eelarvesse ideede esitamise korra ja tähtajad ning ideede rahvahääletusele suunamise korra kinnitab Lääneranna Vallavalitsus.
(10)Asulasse, kuhu on teostatud kaasava eelarve abil investeering, ei saa uut kaasava eelarve ettepanekut esitada järgnevas kahes taotlusvoorus.
(1)Reservfond moodustatakse iga-aastaselt eelarve põhitegevuse kulude koosseisus.
(2)Reservfondi suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel.
(3)Volikogu võib lisaeelarvega muuta reservfondi suurust.
(1)Reservfondi kasutatakse ettenägematute sihtotstarbeliste väljaminekute tegemiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.
(2)Vallavalitsus ei tohi reservfondi vahendeid kasutada enda või hallatavate asutuste eelarves kinnitatud palgafondi suurendamiseks.
(3)Vallavalitsus võib teha reservfondist eraldisi avalikes huvides järgmisteks ettenägemata ja põhjendatud kuludeks: 1) kriisiolukordade ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks ning õnnetusjuhtumite tagajärgede likvideerimiseks; 2) ettekirjutuste tähtaegseks täitmiseks; 3) ülevallaliste või piirkondliku tähtsusega tegevuste ja ürituste toetamiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida; 4) arvestuslike kulude katmiseks summas, mis ületab eelarves kavandatud kulusid ja mille tegemise kohustus tuleneb otseselt riigi ja valla õigusaktidest; 5) kohtulahenditest tulenevad ja juriidilise teenindamisega seotud kulud; 6) kulude katmine, mis on vallaeelarvesse planeeritud, kuid tegelik kulu on planeeritust suurem ja kulu ületamine on põhjendatud (nt eeldatava maksumuse suurenemine riigihankel); 7) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541 alusel makstavaks hüvitiseks; 8) projektide omaosaluste katmiseks, kui selleks ei ole valla eelarvesse vahendeid planeeritud või planeeritud vahendid on ebapiisavad; 9) koondamishüvitiste kulu katmiseks, mida ei olnud valla eelarve koostamisel võimalik ette näha; 10) muude ettenägemata ning põhjendatud kulude katmiseks.
(1)Reservfondi kasutamist korraldab vallavalitsus.
(2)Reservfondist raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus. Taotlus peab sisaldama andmeid raha kasutamise eesmärgi ja perioodi ning ettenägemata kulu kohta.
(3)Vallavalitsusel on õigus: 1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või; 2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste ära näitamisega või; 3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.
(4)Raha eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses näidatakse eraldise saaja, eraldatav summa, eraldamise sihtotstarve, tegevusala ja kulukonto, kuhu eraldis suunatakse.
(5)Vallavalitsus esitab ülevaate reservfondi vahendite kasutamisest volikogule koos majandusaasta aruandega või volikogu nõudmisel.
(1)Eelarve täitmine on tulude kogumine, kulude tegemine ning tehingud varade ja kohustistega ning nende kohta arvestuse pidamine vastavuses tekkepõhiste arvestuspõhimõtetega.
(2)Vallaeelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab valitsus.
(3)Jooksva aasta eelarves ja järgnevateks aastateks eelarvestrateegias kinnitatud summade piires on vallavalitsusel ametiasutusena ja hallatavatel asutustel õigus ilma täiendava volikogu loata ning ilma eelarvestrateegias konkreetse lepingu andmeid välja toomata korraldada hankeid ja sõlmida kuni nelja aastaseid lepinguid, mille esemeks on: 1) vallale täitmiseks kohustuslike haridus- ja sotsiaalteenuste osutamine, sh hooldamis- ja raviteenused; 2) vallale täitmiseks kohustuslike hariduskulude tasumine; 3) vallavara igapäevane majandamine, sh kommunaal-, korrashoiu-, valve-, sideteenuste osutamine ja tehnosüsteemide hooldamine; 4) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rentimine.
(4)Vallavalitsuse ametiasutuse ja hallatavate asutuste eelarve täitmise eest vastutab vallavalitsuse ametiasutuse juht ning hallatavate asutuste juhid.
(1)Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest ja KOFSi 5. peatükis sätestatud nõuetest.
(2)Majandusaasta aruande koostamist korraldab vallavalitsus.
(3)Lääneranna valla valitseva ja olulise mõju all olev äriühing ja sihtasutus peavad majandusaasta lõppemisest arvates nelja kuu jooksul esitama vallavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik.
(4)Vallavalitsus kiidab majandusaasta aruande heaks, vormistades protokollilise otsuse.
(5)Vallavanem allkirjastab majandusaasta aruande koos kuupäeva märkimisega viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.
(6)Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.
(7)Enne majandusaastaaruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule.
(8)Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.
(9)Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
(10)Kõik tähtaegselt esitatud muudatusettepanekud esitatakse koos vallavalitsuse seisukohaga eelarve eelnõu teiseks lugemiseks.
(11)Eelarve lugemiste vahel võib vallavalitsus täiendada eelarve eelnõu sihtotstarbeliste tulude ja kuludega, riigieelarveliste eraldistega ning teha tehnilisi muudatusi ja täpsustusi.
(12)Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. Eelarve võib vastu võtta teisel lugemisel.
(13)Volikogu võtab eelarve vastu määrusega.
(14)Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel.