(1) Tervishoiuteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidiline isik, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel antud tegevusluba, on kohustatud tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks sõlmima vastutuskindlustuslepingu. (2) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud tagama, et tegevusloa kehtivuse ja tervishoiuteenuse osutamise ajal oleks igal ajahetkel tema tegevus kaetud vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustuskaitsega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Kindlustusandja on kohustatud vastavalt võlaõigusseaduse §-le 520 sõlmima vastutuskindlustuslepingu või muutma olemasolevat vastutuskindlustuslepingut tervishoiuteenuse osutajaga, kellel on kehtiv tegevusluba, kes taotleb Terviseametilt tegevusloa muutmist või uue tegevusloa väljastamist või kelle majandustegevuse peatamine lõpeb. (4) Terviseamet on kohustatud kontrollima tervishoiuteenuse osutajate kindlustuskohustuse täitmist. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kindlustuskohustus ei kehti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tähtajalise tegevusloa puhul, mis on antud kriisiolukorra ajaks.
Käesoleva seaduse alusel ei hüvita kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumise korral järgmist: 1) käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud kindlustussummat ületav kahju; 2) patsiendi edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud varaline kahju; 3) kahju, mille eeldatav suurus on alla 200 euro; 4) kahju, kui tervishoiuteenust osutati väljaspool Eesti Vabariiki; 5) võlaõigusseaduse §-s 132 sätestatud kahju; 6) kahju, mille eest vastutab tootja, sealhulgas verekeskus või haiglaapteegi pidaja, võlaõigusseaduse § 1061 alusel või kahju õigusvastaselt tekitamise sätete alusel; 7) kahju, mille eest õigustatud isikul on õigus saada hüvitist riigilt, sealhulgas avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või kohaliku omavalitsuse üksuselt, muu seaduse alusel; 8) tervishoiuteenuse osutamise lepingust või muust lepingust tulenevad leppetrahvid; 9) kahju, mis on tekkinud kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, eriolukorratervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või hädaolukorrakriisiolukorra tõttu või seoses terroriakti toimepanemisega; 10) saamata jäänud tulu, välja arvatud surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse põhjustamise tõttu saamata jäänud tulu käesolevas seaduses sätestatud ulatuses; 11) tervishoiuteenuse osutamise lepingu mittekohase täitmise parandamisega seotud kulutused või kahju, mille hüvitamist patsient nõuab mittekohase täitmise parandamise asemel; 12) kahju juhtumite korral, kui tervishoiuteenuse osutamine on seotud ravimi või meditsiiniseadme kliinilise uuringuga või in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringuga; 13) kahju, mis tuleneb liiklusõnnetusest ja mille hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja; 14) tervishoiuteenuse osutaja poolt tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustatud sündmuse tõttu tekkinud kahju; 15) kahju, mis tuleneb tervishoiuteenuse osutamisest, mida tervishoiutöötaja osutas väljaspool omandatud eriala piire või milleks tervishoiuteenuse osutajal ei olnud tegevusluba.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]–
Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 758 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 770 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad” sõnaga „vastutab”; 3) paragrahvi 770 lõikest 3 jäetakse[Käesolevast tekstist välja tekstiosa „ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isiku”; 4) paragrahvi 771 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat alates ajast, kui ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisestjäetud.”.]
Kindlustustegevuse seaduse § 23 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) kindlustusandja, kes sõlmib tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud vastutuskindlustuslepinguid, ei täida nimetatud seadusest tulenevaid kohustusi.”.
Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse pärast tekstiosa „205²” tekstiosaga „, 205³”; 2) seadustikku täiendatakse §-ga 205³ järgmises sõnastuses: „§ 205³. Kriminaalmenetluse lõpetamine tervishoiuteenuse osutamise korral (1) Lisaks käesoleva seadustiku §-s 202 sätestatud alusele võib Riigiprokuratuuri määrusega lõpetada kriminaalmenetluse tervishoiuteenuse osutamise käigus ettevaatamatusest patsiendi surma või raske tervisekahjustuse põhjustanud tervishoiutöötaja suhtes, kui samal ajal on täidetud järgmised kriteeriumid: 1) tervishoiutöötaja on viivitamata esitanud teate patsiendiohutusjuhtumi kohta tervishoiuteenuse osutajale ja Terviseameti peetavale patsiendiohutuse andmekogule, kui see on ette nähtud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses; 2) tervishoiutöötaja on tegutsenud registreeritud kutse või eriala piirides; 3) tervishoiutöötaja ei ole põhjustanud ettevaatamatusest patsiendi surma või rasket tervisekahjustust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. (2) Kui tervishoiutöötajal ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teadet patsiendiohutusjuhtumi kohta tervishoiuteenuse osutajale ja Terviseameti peetavale patsiendiohutuse andmekogule, võib kriminaalmenetluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ja korras lõpetada ka juhul, kui patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teate teine tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja poolt volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav isik. (3) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse tegemist ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda kriminaalmenetlust lõpetada, võib Riigiprokuratuur oma määrusega menetlust tervishoiutöötaja suhtes uuendada.”.
Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktidega 62 ja 63 järgmises sõnastuses: „62) kindlustusandjale tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel hüvitise määramiseks ja maksmiseks; 63) Terviseametile kindlustusandja esindaja andmete kontrollimiseks, kui tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel on vastutuskindlustuslepingu andmed esitanud kindlustusandja.”.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 3² järgmises sõnastuses: „§ 3². Patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet (1) Patsiendiohutus käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva välditava tervisekahju riski eesmärgipärane vähendamine. Patsiendiohutuse süsteem hõlmab tegevusi, mis on seotud patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise, patsiendiohutuse andmekogu pidajale teabe edastamise ning dokumenteeritud ja edastatud teabe alusel patsiendiohutusjuhtumite analüüsi, ennetamise ning juhtumitest õppimisega. (2) Patsiendiohutusjuhtum on tervishoiuteenuse osutamisega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju. (3) Tervishoiuteenuse kvaliteet käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuse omaduste kogum, mis iseloomustab osutatud tervishoiuteenuse vastavust kehtestatud nõuetele, tänapäeva teadmistele, olemasolevatele ressurssidele, kutse- ja erialastele nõuetele ning patsiendi terviseseisundist tulenevatele vajadustele ja patsiendi rahulolule. (4) Tervishoiutöötaja on kohustatud dokumenteerima tervishoiuteenuse osutamisega kaasnenud patsiendiohutusjuhtumid, mis oleks võinud põhjustada või põhjustasid patsiendile välditavat tervisekahju. Dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumitele ja nende analüüsimisega seotud dokumentatsioonile on lubatud juurdepääs üksnes tervishoiuteenuse osutajale ning uurimist teostavale organile kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise ja patsiendiohutuse andmekogusse andmete esitamise tingimused ja korra, milles esitatakse: 1) juhtumiga otseselt seotud tervishoiutöötajate ja asjakohaste töötajate andmed; 2) patsiendi üldised isikuandmed; 3) patsiendiohutusjuhtumiga seonduvad andmed; 4) patsiendiohutuse andmekogusse esitatavate patsiendiohutusjuhtumite loetelu; 5) patsiendiohutuse andmekogusse juhtumi kohta esitatavad andmed. (6) Patsiendiohutusjuhtumit tõendavaid dokumente võib luua ja säilitada digitaalselt. Paberdokumendid, mis on digiteeritud, võib enne tähtaega hävitada, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul. (7) Patsiendiohutusjuhtumit tõendavaid dokumente säilitatakse 30 aastat patsiendiohutusjuhtumi registreerimisest arvates. (8) Tervishoiuteenuse osutaja: 1) analüüsib tervishoiuteenuse osutamisel aset leidnud ja dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumeid ja töötab välja meetmed juhtumite ennetamiseks; 2) teavitab patsiendiohutuse andmekogu pidajat patsiendiohutusjuhtumitest viisil, mis ei võimalda juhtumiga seotud patsiendi ja tervishoiutöötaja isikut otseselt tuvastada. (9) Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi ohutuse tagamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 2) paragrahvi 4¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid: 1) tervishoiuteenuse osutamiseks; 2) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist; 3) käesoleva seaduse § 3² lõigetes 5 ja 9 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.”; 3) paragrahvi 4¹ lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4¹ lõikes 1² asendatakse tekstiosa „lõike 1¹ punktis 1” tekstiosaga „lõike 1 punktis 2”; 5) paragrahvi 4¹ lõikes 1³ asendatakse tekstiosa „lõikes 1¹” tekstiosaga „lõike 1 punktides 2 ja 3”; 6) paragrahvi 4² täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Sellise tervishoiutöötaja suhtes, kes on nõuetekohaselt dokumenteerinud patsiendiohutusjuhtumi, millest on teavitatud ka patsiendiohutuse andmekogu pidajat, ei algata korrakaitseorgan esitatud teabe alusel järelevalvemenetlust, samuti ei saa tööandja öelda dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumi alusel töölepingut üles ega teha töölepingu ülesütlemiseks vajalikke ettevalmistavaid toiminguid, välja arvatud järgmistel juhtudel: 1) tervishoiutöötaja tegevuses oli tahtluse tunnuseid; 2) tervishoiutöötaja põhjustas patsiendiohutusjuhtumi alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; 3) tegemist oli tervishoiuteenuse osutamise nõuete või hea kliinilise tava ilmse ja tõsise eiramisega, millega otseselt põhjustati kahju inimese tervisele ja elule. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud regulatsiooni kohaldatakse ka sellise tervishoiutöötaja suhtes, kellel ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teavet enda tegevuse või tegevusetuse kohta, kuid patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teabe teine tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav isik.”; 7) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§ 56 lõike 1 punkti 7 alusel” tekstiosaga „§ 3² lõike 9 alusel”; [RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2024] 8) paragrahvi 42¹ tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) tervishoiuteenuse osutamise ajal kindlustuskaitse kohustus.”; 9) paragrahvi 42¹ täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Tervishoiuteenust võib asuda osutama vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või tervishoiukorralduse infosüsteemis märgitud ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise menetluses. (3) Vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi muutmine ei too kaasa tegevusloa muutmist.”; [RT I, 21.06.2024, 2 - jõust. 01.07.2024] 10) seadust täiendatakse paragrahviga 48¹ järgmises sõnastuses: „§ 48¹. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine Terviseamet võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses nõutud kindlustuskohustust.”; [RT I, 20,06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022] 11) paragrahvi 26⁴ lõiget 3 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses: „5¹) tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuslepingu sõlmimisega seotud andmed;”; [RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2024] 12) paragrahv 50², § 52 lõike 1 punkt 3 ja § 56 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 13) seadust täiendatakse §-ga 57⁵ järgmises sõnastuses: „§ 57⁵. Patsiendiohutuse andmekogu (1) Patsiendiohutuse andmekogu peetakse patsiendiohutuse korraldamiseks, patsiendiohutusjuhtumite ennetamiseks ja analüüsimiseks ning juhtumitest õppimiseks, ennetusmeetmete hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö tegemiseks. (2) Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda patsiendiohutusjuhtumiga seotud patsiendi ega tervishoiutöötaja isikut otseselt tuvastada. (3) Andmekogusse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. (4) Andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus andmekogu põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele. (5) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ja töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed; 5) muud andmekogu pidamisega seotud korraldusküsimused. (7) Andmekogus töödeldakse andmeid: 1) iga teavitatud patsiendiohutusjuhtumi kohta; 2) teavitatud patsiendiohutusjuhtumite analüüsi tulemuste kohta; 3) tervishoiuteenuse osutaja poolt sarnaste juhtumite vältimiseks ennetusmeetmete väljatöötamise kohta. (8) Andmekogu vastutaval töötlejal on kohustus andmeid analüüsida, esitada vähemalt üks kord aastas üldistatud statistikat patsiendiohutusjuhtumite kohta ja teha patsiendiohutuse olukorra parandamiseks tervishoiuteenuse osutajatele, erialaühendustele, õppeasutustele, Sotsiaalministeeriumile ning muudele isikutele ja asutustele ettepanekuid, moodustades selleks vajaduse korral asjatundjate nõukojad. (9) Andmekogus säilitatakse andmeid 30 aastat. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule. (10) Andmekogu vastutav töötleja on Terviseamet.”; 14) paragrahvi 59³ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele järgmistel juhtudel: 1) käesoleva seaduse § 4¹ lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel ja korras; 2) käesoleva seaduse § 4¹ lõike 1 punktis 3 tervishoiuteenuste kvaliteedi ning patsiendiohutusjuhtumite analüüsimise ja ennetamisega seotud eesmärkidel ja korras; 3) käesoleva seaduse § 4¹ lõikes 1² sätestatud eesmärkidel ja korras.”; 15) seadust täiendatakse §-ga 66¹⁰ järgmises sõnastuses: „§ 66¹⁰. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevuse lõpetamine (1) Kuni 2024. aasta 31. oktoobrini käesoleva seaduse alusel tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile esitatud kaebuste menetlemisele ja nimetatud komisjoni tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2024. aasta 31. oktoobrini. (2) Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevus lõpetatakse hiljemalt 2025. aasta 31. märtsil. Lõpetamise korraldab valdkonna eest vastutav minister”. [RT I, 21.06.2024, 2 - jõust. 01.07.2024]