Redaktsioonide võrdlus

(1) Tervishoiuteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidiline isik, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel antud tegevusluba, on kohustatud tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks sõlmima vastutuskindlustuslepingu. (2) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud tagama, et tegevusloa kehtivuse ja tervishoiuteenuse osutamise ajal oleks igal ajahetkel tema tegevus kaetud vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustuskaitsega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Kindlustusandja on kohustatud vastavalt võlaõigusseaduse §-le 520 sõlmima vastutuskindlustuslepingu või muutma olemasolevat vastutuskindlustuslepingut tervishoiuteenuse osutajaga: 1), kellel on kehtiv tegevusluba või kellele on antud tegevusluba, mille kehtima hakkamine on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 421 lõike 2 kohaselt seotud vastutuskindlustuse olemasoluga; 2) kes taotleb Terviseametilt tegevusloa muutmist või uue tegevusloa väljastamist või kelle majandustegevuse peatamine lõpeb ning tegevusloa kehtivus on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 421 lõike 2 kohaselt seotud vastutuskindlustuse olemasoluga. (4) Terviseamet on kohustatud kontrollima tervishoiuteenuse osutajate kindlustuskohustuse täitmist.

(1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama Terviseametile teabe vastutuskindlustuslepingu sõlmimise või selle pikendamise kohta ning kindlustusandja, kindlustuskaitse perioodi ja kindlustussumma kohta. Andmete esitamise kohustus loetakse täidetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja asemel esitab need kindlustusandja või tema volitatud isik. (2) KindlustuskohustuseTervishoiuteenuse osutaja kindlustuskohustuse täitmise tõendamiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja Terviseametile koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabega kindlustuspoliisi väljavõtte, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja või tema volitatud isik on võtnud selle esitamise kohustuse endalekäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Terviseameti peetavasse tervishoiukorralduse infosüsteemi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed avaldatakse koos muude tegevusloa andmetega Terviseameti kodulehel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave koos nõude esitamise juhendiga peab olema avaldatud nii tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas nähtaval kohal kui ka tema veebilehel selle olemasolu korral, et patsiendil oleks võimalik enne tervishoiuteenuse saamist teabega tutvuda. (5) Kindlustusandja on kohustatud Terviseametile esitama aruande sõlmitud vastutuskindlustuslepingute, kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud aruande andmete loetelu, aruannete esitamise korra ning andmetele juurdepääsu võimaldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Kindlustusandjale tagatakse juurdepääs käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud aruannetele kindlustusmakse määra arvutamiseks ja kindlustusriski hindamiseks. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed avaldab Terviseamet veebilehel koondatult ja viisil, mis ei võimalda tuvastada konkreetset tervishoiuteenuse osutajat või kindlustusandjat.

(1) Vastutuskindlustuse lepituskomisjon (edaspidi lepituskomisjon) on Terviseameti juures alaliselt tegutsev kohtueelne sõltumatu vastutuskindlustuse vaidluste lahendamise organ, kes lähtub oma tegevuses lepitusseadusest, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepituskomisjon on riigi lepitusorgan lepitusseaduse tähenduses. (2) Lepituskomisjon lahendab patsiendi või muu käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud õigustatud isiku poolt kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebust (edaspidi avaldus). (3) Kindlustusandjal on erandkorras õigus pöörduda enne käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist lepituskomisjoni poole, kui kindlustusjuhtumi ja kindlustusandja täitmise kohustuse olemasolu väljaselgitamine eeldab meditsiinilisi eriteadmisi ja nendele tuginevate järelduste tegemist, kuid kindlustusandjal pole vaatamata jõupingutustele õnnestunud ekspertiisi korraldada ja eriteadmistega isikut kaasata, või juhul, kui juhtumi kohta on eriteadmistega isikud andnud vastakaid hinnanguid. Sellisel juhul käsitatakse avalduse esitajana kindlustusandjat ja õigustatud isik kaasatakse lepitusmenetlusse komisjoni poolt. (4) Kindlustusandja pöördumisega käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul loetakse lepitusmenetlus alustatuks. Käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tähtaja kulgemine on lepitusmenetluse kestel peatunud.

(1) Lepituskomisjonis toimuvale menetlusele ja selle õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse lepitusseaduses sätestatud regulatsiooni käesolevast seadusest tulenevate erisustega. (2) Avalduse läbivaatamine lepituskomisjonis on avalduse esitajale tasuta. (3) Lepituskomisjon vaatab avalduse läbi mõistliku aja jooksul. (4) Lepituskomisjoni liikmetel ja lepitusseaduse §-s 24 nimetatud erialaasjatundjal on õigus vaidluse lahendamiseks saada andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, isikutelt, kellel on teavet kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude kohta. Isikud on kohustatud esitama asjakohased andmed viivitamata, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval pärast taotluse saamist. (5) Kindlustusandja on kohustatud lepitusmenetluses osalema. (6) Kindlustusandja maksab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 3 ja 4 nimetatud lepitusmenetluse korral Terviseametile lepitusasja läbiviimise ja sellega seotud kulude eest mõistliku tasu, mis arvutatakse faktiliselt kantud kulude alusel. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega kulude arvestamise metoodika.

(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutsevatel tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus sõlmida vastutuskindlustusleping 30 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisestSotsiaalministeerium teeb hiljemalt 2029. (2) Kui tervishoiuteenuse osutaja on käesoleva paragrahvi lõikes aasta 1 nimetatud tähtaja jooksul sõlminud vastutuskindlustuslepingu, siis jätkab ta tegevust senise tegevusloa alusel ning tegevusloale kõrvaltingimuse lisamine ei too kaasa tegevusloa muutmist. (3) Käesoleva seaduse alusel hüvitatakse kahju seoses kindlustusjuhtumiga, mis on toimunud pärast jaanuariks järelhindamise käesoleva seaduse jõustumist,rakendamise mõju ja tulemuslikkuse kohta ning arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodiesitab vajaduse korral ettepanekud sätete muutmiseks.

Eesti Haigekassa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 ja § 46¹ täiendatakse pärast sõna „tasumine” sõnadega „, vaktsiinikahjude hüvitamine”; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 ja lõike 2 punkti 3, § 3 sissejuhatavat lauseosa, § 46¹ ja § 46³ lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõnu „ravikindlustuse seadus,” sõnaga „ravimiseadus,” vastavas käändes; 3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) korraldab vaktsiinikahjude hüvitamist ja täidab muid sellega seonduvaid ülesandeid vastavalt ravimiseadusele;”; 4) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses: „4¹) hüvitada isikule vaktsiinikahjud vastavalt ravimiseaduses sätestatule;”; 5) paragrahvi 35 täiendatakse punktiga 1² järgmises sõnastuses: „1²) ravimiseaduse alusel tasutavast vaktsiinikahjude sundkindlustusmaksest;”; 6) paragrahvi 36 lõike 1¹ esimeses lauses asendatakse tekstiosa „21[Käesolevast tekstist välja jäetud. augustiks” tekstiosaga „1. septembriks”.]

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 lõike 3 punkte 3 ja 4 täiendatakse pärast sõnu „hinnakokkuleppes sätestatud hinda” sõnadega „või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinda”; 2) paragrahvi 41 lõikeid 5–7 täiendatakse pärast sõnu „hinnakokkuleppes märgitud hind” sõnadega „või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hind” vastavas käändes; 3) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „hinnakokkuleppega” sõnadega „või kujuneb hind Euroopa Komisjoni ravimite ühishanke tulemusel”; 4) paragrahvi 44 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõnu „hinnakokkuleppe olemasolu korral” sõnadega „või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna alusel”; 5) paragrahvi 44 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul” sõnadega „Valdkonna eest vastutav minister kehtestab”; 6) paragrahvi 44 lõigetes 5 ja 6 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus” sõnadega „Valdkonna eest vastutav minister”[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses: „(1²) Käesolev seadus reguleerib ka inimtervishoius kasutatavaid vaktsiine sisaldava immunoloogilise ravimi (edaspidi vaktsiin) kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahju või surma korral isikule varalise ja mittevaralise kahju (edaspidi vaktsiinikahju) hüvitamist, sealhulgas vaktsiinikahjude sundkindlustust (edaspidi vaktsiinikindlustus), vastutust vaktsiinikahjude tekkimise korral ja kahju hüvitamise menetluse korda.”; 2) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse punktiga 210 järgmises sõnastuses: „210) tagama käesoleva seaduse 5¹. peatükis sätestatud vaktsiinikindlustusmakse tasumise ja andmete edastamise Eesti Haigekassale.”; 3) seadust täiendatakse 5¹. peatükiga järgmises sõnastuses: „5¹. peatükk VAKTSIINIKAHJUDE HÜVITAMINE 1. jagu Üldsätted § 9914. Vaktsiinikindlustuse üldpõhimõtted (1) Vaktsiinikindlustus on sundkindlustus, mille eesmärk on käesolevas peatükis sätestatud tingimustel ja korras tagada vaktsineerimise tagajärjel tekkinud vaktsiinikahju hüvitamine õigustatud isikule, kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel patsient sureb või patsiendil on tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. (2) Õigustatud isik käesoleva peatüki tähenduses on patsient või patsiendi pärija, kellel on õigus nõuda kahju hüvitamist. (3) Turustaja käesoleva peatüki tähenduses on hulgimüügi või ravimite tootmise tegevusloa omaja või muu isik, kes toodab Eestis või veab sisse vaktsiine Eestis turustamiseks ja kasutamiseks. (4) Kindlustusjuhtumi toimumise korral on kahju hüvitamise kohustus Eesti Haigekassal (edaspidi haigekassa) käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. § 9915. Kindlustuskohustus (1) Turustaja on kohustatud tasuma vaktsiinikindlustusmakse iga kasutamiseks turustatud vaktsiinidoosi eest. Vaktsiinidoose arvestatakse vastavalt vaktsiinipakendi kohta ravimiregistrisse kantud vaktsiini turustamise ajal kehtinud vaktsiinidooside arvule pakendis. Vaktsiinipakendi kohta ravimiregistrisse kantud vaktsiinidooside vahemiku korral arvestatakse vaktsiinidoose vastavalt vaktsiinipakendi kohta ravimiregistrisse kantud vaktsiini turustamise ajal kehtinud vaktsiinidooside vähimale arvule pakendis. (2) Maksustamisperioodiks on vaktsiinide Eestis kasutamiseks turustamise kvartal. Turustaja on kohustatud kandma tasumisele kuuluva vaktsiinikindlustusmakse haigekassa arvelduskontole eelmise kvartali kohta järgneva kvartali esimese kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. (3) Turustaja on kohustatud edastama haigekassale andmed eelmises kvartalis turustatud vaktsiinidooside kohta järgneva kvartali esimese kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Andmed edastatakse haigekassale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tuues seejuures

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 3² järgmises sõnastuses: „§ 3². Patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet (1) Patsiendiohutus käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva välditava tervisekahju riski eesmärgipärane vähendamine. Patsiendiohutuse süsteem hõlmab tegevusi, mis on seotud patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise, patsiendiohutuse andmekogu pidajale teabe edastamise ning dokumenteeritud ja edastatud teabe alusel patsiendiohutusjuhtumite analüüsi, ennetamise ning juhtumitest õppimisega. (2) Patsiendiohutusjuhtum on tervishoiuteenuse osutamisega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju. (3) Tervishoiuteenuse kvaliteet käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuse omaduste kogum, mis iseloomustab osutatud tervishoiuteenuse vastavust kehtestatud nõuetele, tänapäeva teadmistele, olemasolevatele ressurssidele, kutse- ja erialastele nõuetele ning patsiendi terviseseisundist tulenevatele vajadustele ja patsiendi rahulolule. (4) Tervishoiutöötaja on kohustatud dokumenteerima tervishoiuteenuse osutamisega kaasnenud patsiendiohutusjuhtumid, mis oleks võinud põhjustada või põhjustasid patsiendile välditavat tervisekahju. Dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumitele ja nende analüüsimisega seotud dokumentatsioonile on lubatud juurdepääs üksnes tervishoiuteenuse osutajale ning uurimist teostavale organile kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise ja patsiendiohutuse andmekogusse andmete esitamise tingimused ja korra, milles esitatakse: 1) juhtumiga otseselt seotud tervishoiutöötajate ja asjakohaste töötajate andmed; 2) patsiendi üldised isikuandmed; 3) patsiendiohutusjuhtumiga seonduvad andmed; 4) patsiendiohutuse andmekogusse esitatavate patsiendiohutusjuhtumite loetelu; 5) patsiendiohutuse andmekogusse juhtumi kohta esitatavad andmed. (6) Patsiendiohutusjuhtumit tõendavaid dokumente võib luua ja säilitada digitaalselt. Paberdokumendid, mis on digiteeritud, võib enne tähtaega hävitada, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul. (7) Patsiendiohutusjuhtumit tõendavaid dokumente säilitatakse 30 aastat patsiendiohutusjuhtumi registreerimisest arvates. (8) Tervishoiuteenuse osutaja: 1) analüüsib tervishoiuteenuse osutamisel aset leidnud ja dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumeid ja töötab välja meetmed juhtumite ennetamiseks; 2) teavitab patsiendiohutuse andmekogu pidajat patsiendiohutusjuhtumitest viisil, mis ei võimalda juhtumiga seotud patsiendi ja tervishoiutöötaja isikut otseselt tuvastada. (9) Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi ohutuse tagamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 2) paragrahvi 4¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid: 1) tervishoiuteenuse osutamiseks; 2) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist; 3) käesoleva seaduse § 3² lõigetes 5 ja 9 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.”; 3) paragrahvi 4¹ lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4¹ lõikes 1² asendatakse tekstiosa „lõike 1¹ punktis 1” tekstiosaga „lõike 1 punktis 2”; 5) paragrahvi 4¹ lõikes 1³ asendatakse tekstiosa „lõikes 1¹” tekstiosaga „lõike 1 punktides 2 ja 3”; 6) paragrahvi 4² täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „ (7) Sellise tervishoiutöötaja suhtes, kes on nõuetekohaselt dokumenteerinud patsiendiohutusjuhtumi, millest on teavitatud ka patsiendiohutuse andmekogu pidajat, ei algata korrakaitseorgan esitatud teabe alusel järelevalvemenetlust, samuti ei saa tööandja öelda dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumi alusel töölepingut üles ega teha töölepingu ülesütlemiseks vajalikke ettevalmistavaid toiminguid, välja arvatud järgmistel juhtudel: 1) tervishoiutöötaja tegevuses oli tahtluse tunnuseid; 2) tervishoiutöötaja põhjustas patsiendiohutusjuhtumi alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; 3) tegemist oli tervishoiuteenuse osutamise nõuete või hea kliinilise tava ilmse ja tõsise eiramisega, millega otseselt põhjustati kahju inimese tervisele ja elule. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud regulatsiooni kohaldatakse ka sellise tervishoiutöötaja suhtes, kellel ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teavet enda tegevuse või tegevusetuse kohta, kuid patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teabe teine tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav isik.”; 7) paragrahvi 37 lõike

(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulilnovembril. (2) Käesoleva seaduse § 32 jõustub üldises korras. (3) Käesoleva seaduse §-d 28 ja 33 jõustuvad 2022. aasta 1. mail.