(1) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuse õppetöö korraldamisel jälgitakse järgmisi põhimõtteid: 1) keelekümblusprogramm lähtub koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast (edaspidi LARÕ) ja põhikooli riiklikust õppekavast (edaspidi PRÕK); 2) haridusasutus rakendab ühte või mitut mudelit; 3) eesti keeles õpetav õpetaja peab eesti keelt valdama emakeelena või vähemalt C1-tasemel; 4) keelekümblusprogrammi keele-eesmärgid on sõnastatud õppekavas, õppijate keeleline areng toimub eakohaselt ja keele arengu etappe järgides; 5) keelekeskkond toetab õppija hakkamasaamist tegevustes ja õppeprotsessis; 6) õppetegevuse jooksul luuakse aktiivse suhtlemise võimalusi (80% õpilaste, 20% õpetaja aktiivsus), näiteks rühmaõppes ja paaristöös, kus õppijad julgevad ja saavad eesti keelt kasutada.
(2) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusel on õigus: 1) saada nõustamist ja tuge piirkondlike metoodikakeskuste koordinaatoritelt ja koolituskeskuste koolitajatelt; 2) saada nõustamist Eesti Keele InstituudiHaridus- ja Noorteameti (edaspidi Harno) nõustajatelt; 3) osaleda koolitustel ja keelekümblusvõrgustiku üritustel; 4) saada nõustamist toetuse andja keelekümblusprogrammi koordinaatorilt.
(1) Igas mudelis määratletakse vajalik eesti keele kasutamise osakaal, mis võimaldab saavutada eesmärgiks seatud tasemel keeleoskuse.
(2) Alusharidusasutuses rakendatavad mudelid: 1) osaline mudel – vähemalt pool õppe- ja kasvatustegevusest rühmas on eesti keeles. Rühmas on üks õpetaja ühe keele kandja; 2) täielik mudel – õppe- ja kasvatustegevus rühmas on üksnes eesti keeles; 3) kahesuunaline mudel – õppe- ja kasvatustegevus rühmas on nii vene kui ka eesti keeles. Rühmas on üks õpetaja ühe keele kandja.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mudelite rakendamisel tagatakse eesti keele õpe vähemalt 50% ulatuses kogu õppe- ja kasvatustegevuse mahust.4
(4) Põhikoolis rakendatavad mudelid: 1) varajane mudel – 1. kooliastmesklassis on õppetegevusõpe 100% eesti keeles. 22024. kooliastmesaasta 1. septembrist suureneb alates neljandast klassist eestikeelsete ainete maht ja õppetööd jätkatakse õppetegevust vastavalt kohanemismudelile; 2) hiline mudel – mudelit rakendatakse 5. või 6. klassist ning mudeli rakendamise ajal moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained kuni põhikooli lõpuni vähemalt 60%; 3) kahesuunaline mudel – õppe- ja kasvatustegevus on 1. kuni 9. klassini nii vene või ukraina kui ka eesti keeles, kusjuures eesti keele osakaal on vähemalt 60%; 4) kohanemismudel – 1. kooliastmes rakendatakse varajase keelekümbluse mudelit. Alates 2. kooliastmest rakendatakse eesti õppekeelega kooli õppekava ning toetatakse eesti keelest erineva emakeelega õpilasi vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 punktidele 5–7.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mudelite rakendamisel tagatakse keelekümblusklassides mudeli rakendamise ajal eesti keele õpe vähemalt 60% mahus.
(1) Pärast programmiga liitumise või järgmise mudeli kasutuselevõtu taotluse esitamist võib toetuse andja poolt moodustatud komisjon külastada haridusasutuses programmiga liituvaid rühmi/klasse ja nende tegevust/tunde vaadelda ning vajaduse korral nõustada.
(2) Otsus keelekümblusprogrammiga liitumise või järgmistes rühmades/klassides uue mudeli kasutuselevõtu kohta tehakse 20. oktoobriks ja sellest antakse haridusasutusele teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(3) Haridusasutus viib asutuse põhimääruse, õppekava ja arengukava kooskõlla liitumisest tingitud muudatustega.
(4) Haridusasutus teeb iga keelekümblusprogrammis osaleva lapse/õpilase kohta hiljemalt 10. novembriks märke Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS). Keelekümblusprogramm lisatakse EHISes haridusasutuse õppekeelte hulka kooliMärke tegemiseks esitab haridusasutus EHISe esindajale põhimääruse alusel.
(1) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusele eraldatakse: 1) ühekordne mudeli rakendamise toetus iga mudeli kohta keelekümblusprogrammiga liitumisel ja iga uue mudeli kasutuselevõtu toetus mudelivaliku laiendamisel; 2) keelekümblusprogrammi järgi õppiva põhikooliõpilase õpilaspõhine pearaha ühe põhikoolis õppiva õpilase kohta aastas; 3) keelekümblusprogrammi järgi töötava koolieelse lasteasutuse rühmapõhine toetus ühe keelekümblusrühma kohta aastas.
(2) Ühekordse mudeli rakendamise toetuse ja põhikooli õpilase pearaha ning koolieelse lasteasutuse rühmapõhise toetuse määra kinnitab minister käskkirjaga igal eelarveaastal.
(3) Põhikooli keelekümblusklassis õppiva õpilase ja koolieelse lasteasutuse keelekümblusrühma eest on haridusasutuselkoolil õigus saada toetustpearaha EHISe andmete ja ministri käskkirja alusel.
(4) Pärast liitumisotsust esitab haridusasutusekooli pidaja õpilaspõhise pearaha ja/või rühmapõhise toetuse saamiseks igal järgneval eelarveaastal vahemikus 1.–15. veebruarini vormikohase taotluse Toetuste Menetlemise Infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond). Toetuse andja teavitab taotlusvooru avamisest oma veebilehel.
(1) Toetuse kasutamise lõpptähtaeg on 31. detsember.
(2) HaridusasutuseKooli pidajal on kohustus pidada arvestust pearahapõhise toetuse kasutamise üle ja dokumenteerida toetuse kasutamisega seotud toimingud.
(3) HaridusasutuseKooli pidaja esitab taotluskeskkonna kaudu toetuse kasutamise lõpparuandekohta vormikohase aruande taotluskeskkonnas hiljemalt 15toetuse kasutamise aasta 31. jaanuariksdetsembriks.
(4) Toetuse andjal on õigus nõuda aruande ja toetuse sihipärase kasutamise kontrolliks juurdepääsu toetuse kasutamist kajastavatele kulu- ja maksedokumentidele ning toetusega seotud õppekeskkonnale.
(5) Toetuse andja vaatab aruanded läbi ja teeb aruannete kinnitamise või mittekinnitamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nende esitamise tähtajast. Toetuse andja teavitab haridusasutusekooli pidajat aruande mittekinnitamise otsusest ja aruande täiendamise vajadusest 3 tööpäeva jooksul.
(6) Toetuse andjal on õigus jätta aruanne kinnitamata ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) aruandes esitatud informatsioon ei vasta kehtestatud nõuetele ja puudused ei ole etteantud tähtajaks kõrvaldatud; 2) toetust on kasutatud toetuse eesmärgile mittevastavate kulude tegemiseks või tegevusteks; 3) toetuse eraldamise perioodil on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid; 4) toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud toetuse saaja kohustusi.
(7) Kool on kohustatud tegema sisehindamise, mille käigus esitatakse keelekümbluse tulemusnäitajad ja parendamist vajavad valdkonnad kõigi viie sisehindamise alavaldkonna lõikes. Sisehindamine annab sisendi järgmise perioodi arengukava koostamiseks.
(1) Kvaliteediauhinnaga tunnustatakse keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusi ja haridusasutuse esindajat/esindajaid, kes on andnud märkimisväärse panuse keelekümblusprogrammi rakendamisse ja arendamisse ja keelekümblusvõrgustiku töösse. (2) Kvaliteediauhinnale saab kandideerida haridusasutus, kus keelekümblusprogrammi on enne kandideerimist rakendatud järjest vähemalt kolm õppeaastat. (3) Kvaliteediauhinnale kandideerival haridusasutusel on võimalik täiendavaks tunnustamiseks esitada kuni kaks töötajat. (4) Toetuse andja kuulutab keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinna konkursi välja toetuse andja uudiste rubriigis ja Harno kodulehel ning saadab keelekümblusasutustele üleskutse konkursil osaleda. (5) Kvaliteediauhinna konkurssi koordineerib toetuse andja poolt moodustatud komisjon. (6) Kvaliteediauhinnad antakse üldjuhul välja igal aastal.
(1) Haridusasutus saab seada end või õpetajaid kandidaadiksüles täieliku kvaliteediauhinna kolmes kategoorias: 1) „Aasta keelekümblusasutus” kandidaadiks.
(2) Komisjonil on õigus teha ettepanek asutus(t)e või töötaja(te) tunnustamiseks auhindadega järgmistes valdkondades: 1) eestvedamine ja juhtimine; 2) aasta keelekümblustegupersonalijuhtimine; 3) koostöö huvigruppidega; 4) ressursside juhtimine; 5) õpe ja kasvatus; 6) aasta keelekümblusõpetaja. 2 (2; 7) aasta keelekümblustegu.
(1) Kvaliteediauhinnale kandideerimiseks esitab haridusasutus hiljemalt 1. aprilliks vabas vormis taotluse ja hiljemalt 1. juuniks järgmised dokumendid vastavalt üles seatud kandidatuurile valitud kategooriaslisadokumendid: 1) täielikult täidetud enesehindamisvorm „Aasta keelekümblusasutus”Haridusasutuse enesehindamise vormtabel”, milles tutvustatakseantakse hinnang haridusasutuse arengut keelekümbluses (sh tuuakse välja trendid ja tulemusnäitajad)tööle; 2) aasta keelekümblusteo taotlusmotivatsioonikiri, milles esitatakse põhjendusedkokkuvõtlikult põhjendatakse, kuidas asutuses järgitakse keelekümblusprogrammi põhimõtteid ja
(1) 2Kandideerimistaotluse esitanutele korraldatakse vahemikus 1. aprillist 1. maini kandideerimisdokumentide koostamist käsitlev seminar.
(2) Haridusasutuse enesehindamise vorm ja taotlustabel on avalikustatud toetuse andja kodulehel.
(3) Toetuse andja poolt moodustatud komisjon hindab haridusasutusi esitatud dokumentideenesehindamise tabeli alusel. Komisjoni kaasatakse vajaduse korral keelekümblusprogrammi partnereid.
(4) Komisjon korraldab kvaliteedihindamise protsessi, sh lepib kokku asutuste külastused (sh intervjuude põhiküsimused, õppekeskkonnaga tutvumise ülesanded, tagasisideringi temaatika, külastuse korraldamise ja dokumenteerimise põhimõtted) jm komisjoni ülesanded.
(5) Komisjon korraldab asutuste külastused sama aasta septembris, oktoobris ja/või novembris.
(6) Komisjon teeb ministrile ettepaneku haridusasutuste kvaliteediauhindade andmiseks.
(1) Aasta keelekümblusasutuse kvaliteediauhinnaga kaasneb tunnustuse saanud asutusele: 1) tegevustoetus, mis makstakse välja kolme nädala jooksul auhinna kätteandmisest; 2) tänukiri; 3) tunnusmeene.
(2) Aasta keelekümblusteoValdkondliku auhinnaga kaasneb tunnustuse saanud asutusele: 1) tegevustoetus, mis makstakse välja kolme nädala jooksul auhinna kätteandmisest; 2) tänukiri; 3) tunnusmeene.
(3) Aasta keelekümblusõpetajaValdkondliku auhinnaga kaasneb: 1) tunnustuse saanud haridusasutuse töötajale tänukiri; 2) tunnusmeene ja meene.
(4) Auhinna pälvinud haridusasutus ja isikud avalikustatakse toetuse andja uudistelehel.
(5) Kvaliteediauhinna tegevustoetust saab haridusasutus kasutada õppetegevuse arendamiseks.
(6) Kategoorias „Aasta keelekümblusasutus“ kvaliteediauhinnaKvaliteediauhinna saanud haridusasutusel on õigus kandideerida uuesti auhinnale kolme
(1) 2022. eelarveaastal esitab haridusasutus toetuse andjale §-s 9 sätestatud taotluse keelekümblusprogrammiga liitumiseks hiljemalt 1. juuniks.
(2) Enne käesoleva määruse jõustumist keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutus ei esita §-s 9 märgitud liitumistaotlust.
(3) 2022. eelarveaasta toetuse saamiseks esitatakse käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud taotlus/aruanne hiljemalt 5. maiks.
(4) Enne käesoleva määruse jõustumist keelekümblusprogrammiga liitunud põhikooli pidaja esitab taotlus/aruande iga järgneva eelarveaasta 1. veebruariks.2022. eelarveaastal esitab haridusasutus §-s 17 sätestatud kvaliteediauhinnale kandideerimise taotluse hiljemalt 1. maiks ja lisadokumendid hiljemalt 15. juuniks.
(5) Käesoleva määruse paragrahvis 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud osalise mudeli asemel rakendatakse alates 2024. aasta 1. septembrist täielikku mudelit.
(6) Käesoleva määruse paragrahvis 7 lõike 4 punktis 2 sätestatud mudelit võib rakendada alates 2023. aasta 1. septembrist alates 4. klassist.
(7) Alates 2023. aasta 1. septembrist on alushariduses võimalik liituda vaid täieliku keelekümblusmudeliga ning põhikoolis kohanemismudeliga ja hilise keelekümblusmudeliga.
(8) Käesoleva määruse paragrahvis 13 lõikes 3 nimetatud aruanne 2022. aasta toetuse kasutamise kohta esitatakse toetuse andjale e-posti teel 2023. aasta 15. jaanuariks aadressil [email protected].
(9) 2024. ja 2025. aastal on põhikoolidel võimalik liituda keelekümblusprogrammiga vaid hilise mudeli rakendajatel.
(10) 2024. aasta 1. septembrist ei saa koolieelsed lasteasutused rakendada §-s 7 nimetatud mudeleid ega liituda keelekümblusprogrammiga. Rakendatakse lõimitud aine- ja keeleõpet, tagades 100% eestikeelset õpet.
(11) 2024. aasta 1. septembrist ei saa alustada §-s 7 lõikes 4 punktis 1 kirjeldatud varajase mudeli rakendamist. Rakendatakse lõimitud aine- ja keeleõpet, tagades 100% eestikeelset õpet.
(12) 2024. aastal teeb haridusasutus iga keelekümblusprogrammis osaleva lapse/õpilase kohta hiljemalt 20. veebruariks märke EHISes. Keelekümblusprogramm lisatakse EHISes haridusasutuse õppekeelte hulka kooli põhimääruse alusel.