Redaktsioonide võrdlus

(1) Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. (2) Toetuse saaja tagab, et ilma käibemaksuta rahvusvahelist piirmäära ületava maksumusega riigihanke alusdokumentides on seatud tingimus, mille kohaselt pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. (3) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 4–10 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest. 3 (3¹) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja kasutatakse lihtsustatud kulusid või §-s 47 nimetatud kuludest sõltumata rahastamist, tuleb tal järgida lõike 4 punktis 4 toodud põhimõtet. (4) Ostumenetluse läbiviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt; 2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt; 3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele; 4) ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse huvide konfliktist, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena; 5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga vältida lõikes 3 nimetatud kohustust; 6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi. (5) Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimustes on sätestatud madalam maksumus, mis ei või olla väiksem lõikes 3 nimetatud maksumusest, või on toetuse andmise tingimustes lubatud sellist ostumenetlust korraldada riigihangete registri väliselt. (6) Ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) kirjeldatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele pakkumus peab vastama; 3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on proportsionaalne ostu kohta koostatavate pakkumuste aja suhtes; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub ostukeskkonnas; 5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) rakendusüksuse esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui „vaatleja”; 7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel; 8) teade ostumenetluse kohta on avalik. (7) Ostumenetlus, mida ei viida läbi riigihangete registris, peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele omavahel sõltumatule ettevõtjale; 4) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal toimunud kirjavahetust pakkuja ja toetuse saaja vahel ning teisi ostumenetluse tõendeid, säilitatakse ÜSS2021_2027 §-s 18 sätestatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni. 5) (8) Lõikes 3 nimetatud ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega. (9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitud lepingut võib muuta, kui: 1) ei muudeta lepingu üldist olemust, näiteks lepingu eset, ja muudatuse väärtus kokku ei ületa 20 protsenti lepingu algsest maksumusest või ei pikene lepingu algne täitmistähtaeg kokku rohkem kui 20 protsenti; 2) muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused on ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud; 3) samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on toetuse saajal tekkinud vajadus ja mida ostumenetluse alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks toetuse saajale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid eganing oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalikebamõistlik; 4) muudatuse põhjustavad toetuse saajale ettenägematud või vääramatust jõust tingitud asjaolud; 5) muudatuse tingivad toetuse saajast tulenevad asjaolud, mille tulemusel ei muutu lepinguliste kohustuste vahekord ettevõtja kasuks. (10) Toetuse saaja ei ole kohustatud lõikes 3 kirjeldatud ostumenetlust korraldama, kui: 1) leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel; 2) leping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist; 3) tellitakse meediateenuseid programmimaterjali või selle osa omandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või koostootmiseks või saateaja või programmi tellimiseks; 4) sõlmitakse tööleping; 5) sõlmitakse leping reisijate veoks raudteel või metroos; 6) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil; 7) tellitakse teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes toetuse saajale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses toetuse saaja; 8) varasema ostumenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või ükski esitatud pakkumustest ei ole ostumenetluse alusdokumentidele vastav ja esialgseid ostumenetluse tingimusi oluliselt ei muudeta; 9) lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomise või omandamise korral; 10) lepingu kiire sõlmimine on vajalik toetuse saajast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda riigihangete registris läbiviidava ostumenetluse korda järgida; 11) lepingu esemeks olevaid asju toodetakse või teenuseid osutatakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja lepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude katmiseks; 12) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme; 13) asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe jõustamiseks; 14) lepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi; 15) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades turuhinnast oluliselt madalama hinnaga; 16) lepingu ese on õhutransporditeenused; 17) lepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav kultuuriväärtusega asi; 18) lepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning toetuse saaja on teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses; 19) asju ostetakse seoses lavastuse või kontsertkava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning toetuse saajaks on etendusasutus.

(1) Kulu loetakse abikõlblikuks, kui: 1) kulu on põhjendatud; 2) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab jääma ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava elluviimise korral rakenduskava abikõlblikkuse perioodi 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2030. a ja sama lõike punktides 3–5 nimetatud rakenduskava elluviimise korral rakenduskava abikõlblikkuse perioodi 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2029. a; 3) tegelik kulu tasutakse rakenduskava abikõlblikkuse perioodil; 4) kulude standardiseeritud ühikuhinnana, ühtse määra alusel või kindlasummaliselt abikõlblikuks arvestamisel on tegevused tehtud või tulemus saavutatud; 5) kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud toetatavate tegevuste käigus. (3) Abikõlblik kulu loetakse tekkinuks, kui: 1) tegeliku kulu aluseks olev töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a kohaselt ja see on tõendatav lõike 4 kohaselt; 2) lihtsustatud kulude korral on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktide b–f, artikli 94 või 95 kohased tingimused. (4) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnituse või osalejate registreerimislehega. Töö- või teenistusülesannete eest makstava tasu (edaspidi palk) puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht. (5) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul arvestatakse mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 67.

(1) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Rakendusüksus võib toetuse andmise tingimustes nimetatud juhul algatada makse, kui makse tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatavad andmekogust. (3) Riigiasutus ja muu § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku omavalitsuse üksus ja tema asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente.

(1) Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 1 kohast makset ja ettemakse kasutamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid menetletakse kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates ning ettemakset kuni 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates. (2) Kui makse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada lõikes 1 nimetatud tähtaegu puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (3) Rakendusüksus kinnitab makse hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist. Nimetatud kolm tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus. (4) Toetuse saajale, kes on riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud üksus ja kellele Riigi Tugiteenuste Keskus osutab raamatupidamise teenust, tehakse ülekanne pärast Euroopa Komisjonilt makse laekumist.

(1) Toetust makstakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud rakenduskava elluviimise korral kuni 31. märtsini 2030. a ja sama lõike punktis 1 nimetatud rakenduskava elluviimise korral kuni 31. märtsini 2031. a. (2) Toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine. (3) Makse tehakse vastavalt määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. (4) Kui toetus hõlmab riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse makse vastavalt fondi vahendite ja riikliku kaasfinantseeringu proportsioonidele. (5) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest, tehakse makse pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. (6) Lõppmakse tehakse pärast lõikes 2 nimetatud tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist.

(1) Tegelike kulude alusel tehakse makse ühel järgmistest tingimustest: 1) abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud; 2) abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses tasutud. (2) Lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja) järgmistel tingimustel: 1) toetuse saaja on selleks soovi avaldanud ja arve väljastaja on andnud kinnituse, et ta on sellest teadlik; 2) makset on võimalik teha arvel märgitud maksetähtajaks; 3) toetuse saaja ei ole riigiasutus. 2 (2¹) Kui makse tehakse lõike 1 punkti 2 alusel ja kulult arvestatakse ühtset määra, tehakse makse toetuse saajale. 2 (2²) Lõikes 21 nimetatud juhul esitab toetuse saaja rakendusüksusele tasumist tõendavad dokumendid, välja arvatud ühtse määra alusel makstava toetuse korral, kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. (3) Rakendusüksuse õigus teha toetuse makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu tasumise nõue loetakse täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud arve väljastajale. (4) Kui hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, kontrollitakse riigihanke kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega või kõnealusele riigihankele kohalduvate riigihangete seaduse sätetega.

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse, kui: 1) kulu ei ole abikõlblik või lihtsustatud kulude korral ei ole kulude alusel toetuse saamise eeldused täidetud; 2) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja ei täida kestuse nõuet või ei saavuta kokkulepitud tulemust; 4) toetuse saaja või partner on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas on esitanud valeandmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 5) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja projekti tulemuse saavutamise või kestuse nõuet ei ole täidetud ettenähtud aja jooksul. (2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse finantskorrektsiooni otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub finantskorrektsiooni otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. (3) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta järgmistel juhtudel: 1) puudus on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega; 2) toetuse saaja avastas ja teavitas rakendusüksust esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud abikõlbmatu kulu, ning tagastas toetuse või § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja leidis uue katteallika kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu edastatud toetuse tagastamise nõusoleku saamisest arvates; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 lõikes 3 nimetatud juhul.

(1) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse: 1) otsustaja nimi; 2) toetuse saaja nimi; 3) projekti nimetus ja number; 4) finantskorrektsiooni faktilised asjaolud ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti; 5) vähendatud toetuse ja omafinantseeringu summad; 6) maksmisele mittekuuluv, ettemakse tõendamata jätmisele või tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa; 7) tagastamisele kuuluva toetuse tagasimaksmise tähtaeg; 8) pangakonto number, kuhu tagasimaksmisele kuuluva toetuse peab kandma, tagasimakse tulukonto viitenumber ja saaja nimi, välja arvatud juhul, kui finantskorrektsiooni otsuses tasaarveldatakse tagasi makstav summa maksmisele kuuluva toetuse summaga; 9) viide viivise maksmise kohustuse alusele, kui toetuse saajal on viivise maksmise kohustus; 10) intressi maksmise kohustus, kui toetuse saaja on saanud riigiabi või kui toetuse tagasimaksmine ajatatakse; 11) otsuse vaidlustamise võimalus, koht, tähtaeg ja kord, kui toetuse saajal on vaide või kaebuse esitamise õigus; 12) toetuse vähendamise ja tagasimaksmisega seotud muu vajalik teave. 1 (1¹) Paragrahvi 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja puhul märgitakse finantskorrektsiooni otsuses: 1) lõike 1 punktides 1–6 ja 10–12 nimetatud teave; 2) toetuse saaja kohustus leida tagastamisele kuuluvale toetusele uus katteallikas; 3) uue katteallika leidmise tähtaeg. (2) Finantskorrektsiooni otsus saadetakse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile, või vajaduse korral haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil. (3) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõigetega 3 ja 5 toetuse ja omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses, toetuse andmise tingimuste käskkirjas, rahastamisvahendi rakendamiskäskkirjas või rahastamisvahendi rakendamise lepingus kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. (4) Finantskorrektsiooni otsuse alusel vähendab rakendusasutus toetuse andmise tingimuste käskkirjaga või rahastamisvahendi rahastamislepingu või -käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike kulude eelarve väiksem. (5) Kui finantskorrektsiooni otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 1000 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti projektile määratud toetusest, jäetakse finantskorrektsiooni otsus tegemata, välja arvatud juhul, kui tuvastatud abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ja nimetatud kuriteo toimepanemise suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud. (6) Lõikes 5 nimetatud juhul vähendatakse e-toetuse keskkonnas projekti abikõlblike kulude, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu eelarvet ning vähendatud toetuse summa viiakse muu riikliku finantseeringu alla. Eelarve, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu vähendamisest ja muu riikliku finantseeringuga asendamisest teavitab rakendusüksus toetuse saajat vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sealhulgas e-toetuse keskkonnas. (7) Kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetust, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. (8) Kui § 28 lõikes 6 nimetatud juhul jäävad rakenduskavaga ette nähtud vahendid Euroopa Komisjonilt laekumata, tagab rakendusasutus laekumata summa ulatuses vahendite tagastamise vastavalt riigieelarve seadusele.

(1) Kui rakenduskava rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 51 punkti a ning artiklite 94 ja 95 tähenduses Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt, võib toetuse kasutamise kavandada riigieelarve seaduses sätestatud riigieelarve eelnõu koostamise korra kohaselt, tagades nõutud dokumentide säilitamise, toetuse kasutamisest avalikkuse teavitamise, rakenduskava seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriumide ja -metoodika järgimise ja asjakohasel juhul kestuse nõude täitmise kohaldamise. 1 (1¹) Lõike 1 tähenduses toetuse kasutamiseks antava määruse, käskkirja või lepingu eelnõu kooskõlastatakse § 48 lõikes 1 nimetatud asutustega rakenduskava seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriumide ja -metoodika järgimise kohustuse ulatuses ja riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise korral. 1 (1²) Korraldusasutus täidab toetuse andmisel kontrollija ülesandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 95 lõike 3 tähenduses. (2) Rakendusasutus koostab rakenduskava rahastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 94 tingimustel rakendusmetoodika, mille kooskõlastab auditeeriva asutusega. (3) Rakendusasutus esitab auditeerivale asutusele hinnangu saamiseks kõik rakendusmetoodika kujundamisega seotud dokumendid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 V lisa 1. liite kohase teabe. (4) Auditeeriv asutus hindab, kas rakendusmetoodika põhineb ausal, õiglasel ja kontrollitaval arvestusmeetodil ning esitab rakendusasutusele hinnangu kirjalikult.

Siseturvalisuspoliitika rahastamiskavas kehtestatakse vähemalt järgmine teave: (1) poliitikaeesmärk ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud määruse Enne 12. augustil 2024. a jõustunud muudatusi algatatud ostumenetlus viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. (edaspidi fondimäärus) tähenduses; 2) erieesmärk fondimääruse tähenduses; 3) rakendusmeetme nimetus fondimääruse II lisa tähenduses; 4) sekkumisvaldkonna kood ning nimetus Varjupaiga-, Rände-Enne 2026. aasta juulis jõustunud muudatust algatatud partneri riigihange viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja Integratsioonifondi ja piirihalduse ja viisapoliitika rahastu puhul ning meetme laadi kood ja nimetus Sisejulgeolekufondi puhul fondimääruse VI lisa tähenduses; 5) projekti kogusumma, mille raames eristatakse fondi vahendite, riikliku kaasfinantseeringu, ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud; 6) asjakohasel juhul tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad koos mõõtühikute, alg-, vahe- ja sihttasemetegakorras.

Enne 12. augustil 2024. a jõustunud muudatusi algatatud ostumenetlus viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.