(1)Määrusega kehtestatakse Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja (edaspidi koos teenistuja) tervisenõuded ja tervisekontrolli kord.
(2)Määrusega kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud korras tervisekontrolli läbima: 1) teenistujad; 2) teenistuja kandidaadid enne teenistusse või tööle (edaspidi koos teenistus) võtmist.
Teenistujad jaotatakse Kaitsepolitseiameti peadirektori otsusega kahte tervisenõuete gruppi: 1) I grupp – teenistujad, kellele võib anda õiguse kanda ja kasutada töö- või teenistusülesannete (edaspidi koos teenistusülesanded) täitmise ajal tulirelva või kelle teenistusülesannete iseloomust või töökeskkonnast tuleneb muu suurem oht teenistuja või teise isiku elule või tervisele; 2) II grupp – punktis 1 nimetamata teenistujad.
(1)Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad meditsiinilised vastunäidustused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks.
(2)Absoluutne meditsiiniline vastunäidustus välistab isiku ameti- või töökohale (edaspidi koos teenistuskoht) võtmise või sellel olemise.
(3)Suhtelise meditsiinilise vastunäidustuse korral võib teenistuja olla teenistuskohal ja jätkata teenistusülesannete täitmist juhul, kui tervisekontrolli tegija seda lubab, tervisekontrolli tegija nõutud töötingimused on tagatud ja Kaitsepolitseiameti hinnangu järgi ei ole teenistujal esinenud teenistusülesannete täitmisel takistusi.
(1)Teenistuja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma oma teenistusülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise.
(2)Teenistuja terviseseisund peab võimaldama töötamist järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) suure vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired, sealhulgas öötöö; 3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale; 5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine; 6) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 7) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht; 8) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine; 9) töö kuvariga.
(3)Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused on: 1) orgaanilised psüühikahäired, välja arvatud kerged mööduvad lühiajalised häired; 2) vaimne alaareng; 3) skisofreenia ning skisotüüpsed ja luululised häired; 4) sõltuvus alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest; 5) psühhoaktiivsete ainete, välja arvatud tubaka kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäired; 6) alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired.
(4)Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad suhtelised meditsiinilised vastunäidustused on: 1) epilepsia, kui hooge on olnud viimase viie aasta jooksul; 2) narkolepsia; 3) ravile allumatu või ravimata südamepuudulikkus või vererõhuhaigus; 4) ravile allumatu või ravimata astma.
(1)I gruppi kuuluva teenistuja terviseseisund peab lisaks § 4 lõikes 2 sätestatule võimaldama töötamist järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) relva kandmine ja kasutamine; 2) füüsilist vastupidavust nõudvad olukorrad; 3) erinevad häirivad helid ja kõrge müratase; 4) kuulivesti kandmine; 5) olustiku jälgimine erinevates valgustingimustes; 6) erinevate nägemisseadmete, näiteks termokaamera ja binokli kasutamine; 7) mootorsõiduki juhtimine; 8) suure riskitasemega, ajakriitilised, kohest tegutsemist ja ümberorienteerumist nõudvad olukorrad.
(2)I gruppi kuuluva teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused on lisaks § 4 lõikes 3 sätestatule: 1) neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired, välja arvatud kerged mööduvad lühiajalised häired; 2) täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired; 3) pervasiivsed arenguhäired ja muud rasked lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired; 4) epilepsia; 5) neuroloogilised progresseeruva kuluga haigused, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu- või neuromuskulaarne kahjustus, ja teised teenistusülesannete täitmist takistavad neuroloogilised haigused; 6) narkolepsia; 7) ajukahjustus, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu- või neuromuskulaarne kahjustus; 8) äkki tekkida võiva teadvuse- või motoorse häirega kulgevad haigused; 9) meeleoluhäired, välja arvatud esmane kerge ja mõõdukas depressiivne episood.
(3)I gruppi kuuluva teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused on lisaks § 4 lõikes 3 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. aasta määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded” § 2 lõikes 2 nimetatud soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad füüsilised puuded.
(4)I gruppi kuuluva teenistuja suhtelised vastunäidustused on lisaks § 4 lõikes 4 sätestatule: 1) korrigeeritud nägemisteravus binokulaarselt halvem kui 0,8 hinnatuna standardiseeritud testiga, näiteks Snelleni tabeliga, kuuemeetriselt distantsilt; 2) rasked kaasasündinud värvitaju häired; 3) hämaras nägemise häired, näiteks kanapimedus; 4) raske uneapnoe, mis ei ole raviga korrigeeritud; 5) pearinglusega kulgevad seisundid.
Teenistuja tervisekontrolli teeb Kaitsepolitseiametiga lepingu sõlminud töötervishoiuarst.
(1)Tervisekontrolli tehakse järgmiselt: 1) enne isiku teenistusse võtmist või I gruppi kuuluvale teenistuskohale üleviimist (edaspidi eelnev tervisekontroll); 2) teenistuses olemise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll).
(2)Isik ei pea läbima eelnevat tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisekontrolli otsus, millest nähtub, et ta on läbinud politseiametniku erialale õppima asumisel või politseiametnikuna töötamisel või Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus on kontrollitud tema vastavust §-des 4 ja 5 kehtestatud nõuetele.
(3)Enne isiku teenistusse võtmist tehakse eelnev tervisekontroll üldjuhul julgeolekukontrolli ajal, kuid mitte varem kui kolm kuud enne teenistusse asumist.
(4)Teenistuja peab perioodilise tervisekontrolli läbima vähemalt üks kord kolme aasta jooksul eelmise tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates.
(5)Kaitsepolitseiameti peadirektor võib erandjuhul muuta teenistuja perioodilisse tervisekontrolli suunamise sagedust, kui selleks teeb põhjendatud ettepaneku: 1) tervisekontrolli tegija suhtelise meditsiinilise vastunäidustuse korral; 2) teenistuja; 3) teenistuja vahetu või kõrgemalseisev juht.
(6)Kui teenistuja viimasest tervisekontrollist on möödunud vähem kui kuus kuud, võidakse ta suunata perioodilisse tervisekontrolli vaid tema enda nõusolekul.
(1)Teenistuja või teenistuja kandidaat täidab lisas 1 esitatud vormi kohase tervisekontrolli kaardi ja kinnitab selle õigsust oma allkirjaga.
(2)Tervisekontrolli tegija määrab tervisekontrolli kaardi ning § 4 lõikes 2 ja § 5 lõikes 1 toodud töötamise tingimuste ja olukordade alusel terviseuuringute mahu ning teeb teenistuja või teenistuja kandidaadi terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamiseks vajalikud terviseuuringud, kaasates vajaduse korral eriarste.
(3)Tervisekontrollis tehakse järgmised uuringud: 1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru, kolesterooli (HDL ja LDL), alaniini aminotransferaasi (ALT), aspartaadi aminotransferaasi (AST) ja gamma-glutamüüli transferaasi (GGT) analüüs; 2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll ning vaatevälja hindamine; 3) toonaudiomeetria; 4) kopsude röntgenuuring; 5) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 6) alkoholi tarbimise harjumuste hindamine.
(4)I gruppi kuuluvale teenistujale tehakse lisaks lõikes 3 sätestatule järgmised uuringud: 1) EKG koormuskardiogramm; 2) spiromeetria; 3) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamine.
(5)Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervisekontrolli tegija või muu tervishoiuteenuse osutaja on teenistujale või teenistuja kandidaadile varem teinud terviseuuringuid, mida on võimalik tervisekontrollis arvestada, ei ole vaja samu terviseuuringuid uuesti teha.
(6)Terviseseisundi täpsustamiseks on töötervishoiuarstil õigus saata teenistuja lõigetes 3 ja 4 nimetamata terviseuuringutele.
(7)Tervisekontrolli tegija kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu teenistuja või teenistuja kandidaadi terviseseisundile ja teeb otsuse teenistuja või teenistuja kandidaadi nõuetele vastavuse kohta ning töökeskkonna või töökorralduse teenistujale või teenistuja kandidaadile sobivuse kohta.
(8)Tervisekontrolli tegija teeb teenistujale või teenistuja kandidaadile teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.
(9)Tervisekontrolli tegija väljastab Kaitsepolitseiametile lisas 2 esitatud vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles ta esitab vajaduse korral ettepanekud teenistuja või teenistuja kandidaadi töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
Määruse jõustumise ajal teenistuskohal olev teenistuja peab läbima määruse nõuetele vastava tervisekontrolli ajal, kui ta oleks pidanud läbima töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle § 131 lõike 8 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastava tervisekontrolli.
Määrus jõustub 1. juulil 2022. aastal.