(1) Määrusega antakse toetust vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses, riigiabina konkurentsiseaduse § 341 tähenduses või grupierandiga hõlmatud riigiabina konkurentsiseaduse § 342 lõike 1 tähenduses järgmiselt: 1) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 11 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 2) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 3) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuseks antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 25. novembri 2021. a teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga” (ELT C 528, 30.12.2021, lk 10–18, edaspidi IPCEI teatis) tähenduses ning sellele kohaldatakse IPCEI teatises ja konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut; 4) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 5) paragrahvi 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 6) 7) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 8) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 5 sätestatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi abi saajale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. (3) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. (4) Määruse alusel ei anta: 1) riigiabi raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 2) grupierandiga hõlmatud abi üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja regionaalabi artiklis 13 sätestatud juhtudel; 3) vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 4) IPCEI teatise alusel riigiabi IPCEI teatise punktis 10 sätestatud juhtudel; 5) toetust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20) (edaspidi ÕÜFi määrus), artiklis 9 sätestatud juhtudel.
(1) Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisse ning mille elluviimise tulemusena luuakse minimaalselt viis uut täistööajaga töökohta.
(2) Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringu elluviimine; 2) taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku edendamiseks tehtavate investeeringute elluviimine, ning investeeringud päikese- ja tuuleparkide rajamisse, kui nendest toodetav elekter on ette nähtud toetatava projekti elektrivarustuse tagamiseks; 3) IPCEI projekti elluviimine.
(3) Toetatakse järgmisi tegevusi, kui need on vajalikud projekti ettevalmistamiseks või lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks: 1) konsulteerimine, projektijuhtimine, tasuvusuuringute tegemine, tehnoloogiate võrdlemine, hinnangute koostamine, projekteerimine ja ülevaade ehitusloa taotlemiseks taotleja poolt tehtud ja kavandatavatestkavandatud tegevustest koos ajakava ningja dokumentatsiooniga ning toetuse saamisega seotud teavitamine; 1¹) projekteerimine, omanikujärelevalve, infrastruktuuri arendamine, ja võrkudega liitumine ja toetuse saamisega seotud teavitamine; 2) rakendusuuringu läbiviimine; 3) tootearenduse läbiviimine; 4) punktis 2 või 3 nimetatud toetatud tegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine; 5) toetuse saaja töötajate koolitamine.
(3¹) Lõike 2 punktis 3 toodud tegevusele toetuse taotlemisel peavad toetatavad tegevused sisalduma Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubavas otsuses.
(4) Lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevused loetakse tõhusaks koostööks, kui need viiakse ellu: 1) ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või kui projekt viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ühegi ettevõtja abikõlblikud kulud ei moodusta enam kui 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest või 2) ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vahel, kelle abikõlblikud kulud moodustavad projekti abikõlblikest kuludest vähemalt kümme protsenti ning kellel on õigus avaldada enda läbiviidud tegevuste tulemused.
(5) Lõike 3 punktis 5 toodud tegevust toetatakse järgmistel tingimustel: 1) koolituse kulude toetamine ei ole välistatud üldise grupierandi määruse artikli 31 lõike 2 alusel; 2) koolituse kogumaht töötaja kohta on alla 50 tunni; 3) koolituse kestvus on alla aasta; 4) koolitus vastab täiskasvanute koolituse seaduses täiendkoolitusele kehtestatud tingimustele; 5) kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, võib taotleja tellida ise sobiva õppekavaga koolituse; 6) koolituse õppekava vastab täienduskoolituse standardile; 7) koolituse lõpus väljastab koolitaja koolitusel osalejatele tunnistuse või tõendi.
(6) Kui § 7 lõikes 3 nimetatud toetatava tegevuse asukoht on väljaspool Eestit, peab tegevus vastama ühissätete määruse artikli 63 lõikes 4 sätestatud tingimustele.
(7) Lõike 2 punkti 2 alusel ei toetata investeeringuid, millele taotletakse või planeeritakse taotleda toetust teistest põhivarainvesteeringute elluviimiseks ja taastuvenergiapõhiste kaugküttelahenduste pakkumiseks ette nähtud õiglase ülemineku fondi meetmetest.
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuste kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetele 6 ja 8: 1) materiaalse vara turutingimustel omandamise või rentimise kulu; 2) immateriaalse vara turutingimustel omandamise kulu.
(2¹) Kinnisasja soetamise korral kohaldub ühissätete määruse artikli 64 lõike 1 punktis b esitatud piirmäär.
(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud vara seadistamise, transpordi- ja transportimiseks vajalik kindlustuskulu on abikõlblik juhul, kui see sisaldub vastava vara soetusmaksumuses.
(4) Lõikes 2 nimetatud kulud on abikõlblikud, kui omandatavat või renditavat vara ei ole varasemalt majandustegevuses kasutatud, välja arvatud, kui vara omandatakse VKE-st toetuse saaja poolt või üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 51 b alusel suurettevõtjast toetuse saaja poolt.
(5) Kui toetust antakse suurettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 51 alapunkti a alusel või VKEle üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49 alapunkti a tegevuse mitmekesistamiseks, et toota uut kõrgema lisandväärtusega toodet, on lõikes 2 nimetatud kulud abikõlblikud, kui nad ületavad vähemalt 200 protsendi võrra uuesti kasutatava vara tööde algusele eelneva majandusaasta arvestuslikku väärtust.
(6) Kulu on abikõlblik, kui taotleja on lõike 2 alusel omandatud vara omanik ja renditava vara kasutaja abikõlblikkuse perioodil ja suurettevõtjast toetuse saaja vähemalt viis ja VKE-st toetuse saaja vähemalt kolm aastat projekti lõppmakse tegemisest arvates.
(7) Abikõlblikud on § 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud investeeringukulud.
(8) Abikõlblikud on § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud IPCEI projektide elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt IPCEI teatise lisa punktidele a–g, välja arvatud maa omandamise kulud.
(8¹) IPCEI teatise alusel toetust saava projekti halduskulud on abikõlblikud, kui neid arvutatakse ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest, lähtudes ühissätete määruse artikli 54 punkti b kohasest ühtsest määrast.
(8²) AbikõlblikudAbikõlblik on § 7 lõike 3 punktides 1 ja 11 nimetatud tegevusega seotud personalikulu ühendmääruse § 16 lõike 1 punktide 1 ja 4 kohaselt või sisseostetud teenuse kulu. Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuste kulud on abikõlblikud ulatuses, mis ei ületa kümmet protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(9) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste kulud: 1) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 ning lõigetes 2–4 ja üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis a sätestatule; 2) turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; 3) vahendite ja seadmete kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis b sätestatule; 4) materjali ja tarvikute kulud.
(10) Abikõlblikud on § 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks vajalikud patendi ja muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärk, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud.
(11) Abikõlblikud on § 7 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuse kulud sisseostetava teenusena vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktis 6 ja üldise grupierandi määruse artikli 31 lõikes 3 sätestatud tingimustele, välja arvatud nõustamisteenuste kulud.
(12) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele: 1) 2) riiklik maks ja riigilõiv, välja arvatud töötaja töötasuga seotud maks ja makse; 3) liiklusseaduse § 2 punktis 34 sätestatud liikurmasina soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui soetatav liikurmasin on vajalik toetuse saaja majandustegevuse teostamiseks ning toetuse saaja võtab liikurmasina põhivarana arvele; 4) liiklusvahendi soetamise kulu; 5) toitlustamiskulu; 6) töötaja üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemeõppe kulu; 7) käibemaks; 8) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud projekti partnerite vahel. 9)
(1) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 11 toodud projekti tegevuseks üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 45 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral; 2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 25 protsenti suurettevõtja korral. (2) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuseks üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 45 protsenti, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punkti a alusel; 2) 30 protsenti, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punkti b alusel. (3) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal IPCEI projekti abikõlbliku kogueelarve osana esitatud riigiabi maksimaalse summa osakaal, mis ei ole rohkem kui 2/3 projekti abikõlblikust kogueelarvest ja mille Euroopa Komisjon on heaks kiitnud. (4) Toetuse taotlemisel vähese tähtsusega abina kooskõlas VTA määrusega on kõikide tegevuste osas toetuse maksimaalne osakaal 80 protsenti abikõlblikest kuludest, sõltumata ettevõtja suurusest. Kui ühele tegevusele antakse toetust nii VTA määruse kui ka üldise grupierandi määruse alusel, kohaldatakse vastavas üldise grupierandi määruse artiklis sätestatud maksimaalset abi osakaalu. (5) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 70 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral; 2) 60 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 50 protsenti suurettevõtja korral. (6) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, mis hõlmab § 7 lõikes 4 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 80 protsenti väikeettevõtja korral; 2) 75 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 65 protsenti suurettevõtja korral. (7) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 3 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 45 protsenti väikeettevõtja korral; 2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 25 protsenti suurettevõtja korral. (8) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 3 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, mis hõlmab § 7 lõikes 4 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 60 protsenti väikeettevõtja korral; 2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 40 protsenti suurettevõtja korral. (9) Paragrahvi 7 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusteks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal 50 protsenti abikõlblikest kuludest. (10) Omafinantseeringu määr on vähemalt 35 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud, kui toetust antakse kooskõlas VTA määrusega, mil omafinantseeringu määr on 20 protsenti.
(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule vastama järgmistele nõuetele ja sisaldama järgmisi andmeid ning kinnitusi: 1) toetust taotletakse §-s 8 sätestatud abikõlblikele kuludele; 2) projekti eelarves on nende abikõlblike kulude katmiseks, mida toetuse arvelt ei kaeta, finantseerimiseks ette nähtud omafinantseering nõutavas suuruses; 3) taotlus sisaldab hinnangut koos tõendava dokumentatsiooniga projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele; 4) investeeringu tegemisel taristusse, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hinnang; 5) paragrahvi 16 kohaselt läbitud eelnõustamise tulemusena on projektiplaan saanud positiivse eelhinnangu; 6) taotleja nime ja suurust, projekti kirjeldust, algus- ja lõppkuupäeva, kulude loetelu, toimumise kohta ning teisi taotlusvormil nõutud taotleja andmeid; 7) taotleja jooksva majandusaasta bilanssi ja kasumiaruannet taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga; 8) taotlemisele eelnenud majandusaasta aruannet, kui see ei ole kättesaadav äriregistris; 9) taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud majandusaasta aruande koopiat, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav; 10) taotleja kontserni kuuluvuse korral taotleja kontserni liikmete skeemi ning konsolideeritud majandusnäitajaid; 11) taotleja äriplaani; 12) projekti eelarve kalkulatsioone; 13) taotleja majandusnäitajate prognoosi projekti perioodil ja projekti lõpetamise aastale kuni järgneva viie aasta kohta, milles peab sisalduma vähemalt müügitulu, ekspordi osakaal müügitulus, ärikasum või -kahjum, kulum, TA investeeringute maht, töötajate keskmine arv, sealhulgas TA töötajate arv, ja töötajate keskmine brutokuupalk; 14) teavet selle kohta, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest; 15) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel investeering, ning et ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on investeering tehtud; 16) inglise keelset projektiplaani koos lisadega, kui eelnõustamise käigus selgus vajadus kaasata taotluse hindamisse väliseksperte; 17) dokumente, mis kinnitavad taotleja kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, omandi- või kasutusõigust või andmed, et taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul VKE-st toetuse saaja korral ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates; 18) ehitamise korral ülevaadet ehitusloa taotlemiseks taotleja poolt tehtud ja kavandatavatest tegevustest koos ajakava ning dokumentatsiooniga; 19) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 5 sätestatud tegevuse puhul koolitusplaani, mis sisaldab eeldatavat koolitatavate arvu, eelarve ülevaadet, koolituste kirjeldust, mahtu ja kestust; 20) taotleja, ja partneri olemasolul, partneri kinnitust enda vastavuse kohta §-s 12 toodud nõuetele; 21) volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 22) kinnitust, et § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatis on saanud Euroopa Komisjoni heakskiidu või kinnitust, et Euroopa Komisjonile on esitatud IPCEI riigiabi eelteatis; 23) 24) kinnitust, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 25) kinnitust, et projekt vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. 26)
(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud hinnangu koostamisel projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele koostamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30).
(3) Lõike 1 punktis 4 toodud kliimakindluse tagamise hinnangu koostamine viiakse läbi lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92) ning rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist.
(4) Lõike 1 punkti 12 alusel taotleja esitatavad eelarve kalkulatsioonid peavad olema esitatud koos selgituste ning põhjendustega, kuivõrd taotletav toetussumma mõjutab projektiga kavandatavate tegevuste elluviimise tõenäosust, ulatust ja kiirust ning taotleja poolse finantseeringu mahtu.
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. (1¹) Toetuse saajal on õigus taotleda toetuse andmise otsuse muutmist, kui projekti elluviimisel ilmneb vajadus muuta projekti tegevusi, tingimusel, et muudatuse tulemusel ei muutu erinevate riigiabi liikide alusel antava toetuse summad ega kohaldatavad abi osakaalud. Toetuse summat võib suurendada, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina VTA määruse alusel, järgides nimetatud määruses sätestatud tingimusi ja piirmäärasid. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning ei ole vastuolus riigiabi reeglitega.
(1) Käesoleva määruse 2022. a oktoobris vastu võetud muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2022. a. (2) 2023. aasta juulis vastu võetud § 9 lõike 3 muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2022. aastal. (3) Enne 2023. aasta juulis vastu võetud § 16 lõike 3 muudatust esitatud projektiplaanile antud positiivne eelhinnang kehtib kuus kuud selle andmisest arvates. (4) 2024. a juulis jõustunud § 2 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a. (5) 2024. a juulis jõustunud § 8 lõike 4 muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2022. a ja lõike 5 muudatust alates 1. juulist 2023. a. (6) Käesoleva määruse 2025. aasta mais vastu võetud § 12 lõike 1 muudatusi ei kohaldata enne nimetatud muudatuste jõustumist esitatud taotlustele. (7) 2025. a juunis jõustunud § 9 lõike 2 muudatust rakendatakse 1. juulist 2022. a. (8) 2026. a jaanuaris jõustunud § 4 lõigete 4 ja 5 muudatusi rakendatakse 1. juulist 2022. a. (9) 2026. a oktoobris jõustunud muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2022. a.