(1) Määrusega määratakse kindlaks ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, veesõiduki, õhusõiduki või sõiduki otsimise ja päästmise (edaspidi otsingu- ja päästetööd) korraldus Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldus Eesti merealal ja piiriveekogudel. (2) Määrust ei kohaldata mereabi teenusele, muu hulgas isiku vara päästmisele. (3) Määruse 3. peatükki kohaldatakse ainult naftasaadustest ja kemikaalidest põhjustatud reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamisele.
(1) Otsingu- ja päästetöid juhib Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Rahvusvahelises suhtlemises on Eesti päästepiirkonna otsingu- ja päästetööde koordinatsioonikeskusekskontaktpunkt Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskus, kes täidab lennu- ja merepääste ühendatud koordinatsioonikeskusekoordinatsioonikeskus (edaspidi JRCC Tallinn) ülesandeid.
(3) JRCC Tallinnal on õigus otsingu- ja päästetööde käigus teha koostööd teiste pääste koordinatsioonikeskustega rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsiooni lisa punktides 3.1.6 ja 3.1.7 sätestatud ulatuses.
(1) Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator on asjakohase väljaõppega JRCC Tallinna ametiisik, kes on määratud juhtima konkreetse juhtumijuhib otsingu- ja päästetöid Eesti päästepiirkonnas.
(2) Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator määrab vajaduse korral sündmuskoha koordinaatori või lennutegevuse koordinaatori.
(3) Ohuolukorras allub otsingu- ja päästeüksus otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaatorile.
(4) Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaatoril on õigus anda otsingu- ja päästetöödel korraldusi teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele või selle üksusele ning füüsilisele või juriidilisele isikule, võttes arvesse asutuse või isiku oskusi ja volitusi.
(5) Kui otsingu- ja päästetööde ning reostusjuhtum esinevad korraga, on esmatähtis päästa inimelusid ning juhtumit juhib JRCC Tallinn kuni otsingu- ja päästetööde lõppemiseni.
(1) OtsinguParagrahvis 11 nimetatud riigiasutuste otsingu- ja päästetöödes osalevad või nendesse kaasatakse vastavalt juhtumile Päästeametpäästetöödel osalemise kulud kaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi kaudu, Kaitsevägi, Transpordiamet, Keskkonnaamet, tervishoiuteenuse osutajad ja muud riigikelle valitsemisalas otsingu- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning juriidilised isikud, kespäästetöödel osalev riigiasutus on nimetatud lennu- ja merepääste plaanis.
(2) TarbijakaitseRiigiasutus, kes osaleb suuremahulistel või pikaajalistel otsingu- ja Tehnilise Järelevalve Amet tagabpäästetöödel või on nendesse kaasatud, võib vajaduse korral taotleda otsingu- ja päästetöödel osalemise kulu hüvitamist Politsei- ja Piirivalveametile ja Kaitseväele vajalikud raadiosidekanalid ning sidepidamise ohtu sattunud veesõiduki ja otsinguPiirivalveametilt. Otsingu
(1) Kaitseväe mereoperatsioonide keskus kehtestab Eesti merealalt ja mujalt saadud teabe alusel esmase merereostuse ohuolukorra ja selle seisundi.
(2) JRCC Tallinn kehtestab piiriveekogult ja mujalt saadud teabe alusel esmase piiriveekogu reostuse ohuolukorra ja selle seisundi.
(3) Reostuse ohuolukorra ja selle seisundi kehtestamisel rakendatakse § 6 lõiget 2 ning reostustõrjeplaani ja selle alusel koostatud operatsiooniplaani.
(1) Merereostustõrje plaaniga määratakse kindlaks merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise, sealhulgas rannikureostuse likvideerimise korraldus Eesti merealal.
(2) Merereostustõrje plaanis on: 1) ohuolukorra kehtestamise, peatamise ja lõpetamise tingimused ja kord; 2) JRCC Tallinna ja Kaitseväe mereoperatsioonide keskuse ülesanded ohuolukorrasreostustõrjes; 3) ohuolukorrastreostustõrjega alustamisest ja tõrje lõpetamisest teavitamise korraldus; 4) sidepidamise korraldus ja selleks kasutatavad tehnilised vahendid; 5) ilmateadete ja -prognooside saamise korraldus; 6) ressursside ümberpaigutamise ja suunamise korraldus ohuolukorra ja selle muutuste järgi; 7) teadete esitamise korraldus; 8) reostustõrjeüksuste tegutsemisvalmiduse astmed ja nende rakendamise korraldus; 9) reostustõrjeüksuste juhtimise põhimõtted ja sidepidamise korraldus; 10) avalikkuse teavitamise korraldus; 11) juhtimise üleandmise korraldus; 12) merereostusereostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise vastutava koordinaatori (RC) ülesanded; 13) ranniku vastutava koordinaatori (SRC) ülesanded; 14) sündmuskoha juhtkoordinaatori (SOSCOSC
(1) Merereostustõrje korraldamise juhtimisel Kaitsevägi: 1) korraldab Eesti mereala seiret; 2) tagab merereostustõrje plaanis ettenähtud reostustõrjeüksuste valmisoleku merereostustõrjeks; 3) kontrollib kaasatavate üksuste komplekteeritust ja valmisolekut; 4) kontrollib sidesüsteemide valmisolekut; 5) tagab ööpäevaringse valveteenistuse Eesti merealal; 6) teeb koostööd merereostustõrjesse kaasatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega; 7) koostab ja kinnitabkehtestab püsitoimingud määramatuse, häire- ja õnnetusseisundi ajaksmerereostustõrjeks; 8) koordineerib ja suunab reostustõrjeüksuste väljaõpet ning koostab väljaõppekavad; 9) omab pidevat ülevaadet kõigi Eesti merealal olevate veesõidukite asukohast; 10) korraldab merereostustõrjeks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamist ja rakendamist.
(2) Merereostust tõrjub selleks väljaõpetatud reostustõrjeüksus, kes kasutab vajaliku tehnikaga vee- või õhusõidukit.
(1) Kaitseväe mereoperatsioonide keskus kogub ööpäev ringi teavet olukorra kohta Eesti merealal ning korraldab merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise.
(2) Eesti mereala reostusest teavitab Kaitseväe mereoperatsioonide keskus Keskkonnaametit ja merereostustõrjegaTranspordiametit, samuti JRCC Tallinna, kui mereala reostuse teave ei tulnud esimesena JRCC Tallinna kaudu. Merereostustõrjega alustamisest teavitab Kaitseväe mereoperatsioonide keskus JRCC Tallinna, Riigilaevastikku, Transpordiametit, Keskkonnaametit ja Päästeametit.
(3) Kaitseväe mereoperatsioonide keskus alustab merereostustõrjet merereostustõrje plaani kohaselt ning kaasab vajalikud asutused, üksused ja isikud.
(1) Piiriveekogudel reostustõrje korraldamise juhtimisel Politsei- ja Piirivalveamet: 1) korraldab piiriveekogude pidevat vaatlust; 2) tagab piiriveekogu reostustõrjeplaanis ettenähtud reostustõrjeüksuste valmisoleku reostustõrjeks; 3) kontrollib kaasatavate üksuste komplekteeritust ja valmisolekut; 4) kontrollib sidesüsteemide valmisolekut; 5) tagab pideva ööpäevaringse valveteenistuse piiriveekogudel; 6) teeb koostööd reostustõrjesse kaasatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega; 7) koostab ja kinnitabkehtestab tegevuskava määramatuse, häire- ja õnnetusseisundi ajaksreostustõrjeks; 8) koordineerib ja suunab reostustõrjeüksuste väljaõpet ning koostab väljaõppekavad; 9) omab pidevat ülevaadet kõigi piiriveekogudel olevate veesõidukite asukohast; 10) korraldab reostustõrjeks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamist ja rakendamist.
(2) Piiriveekogude reostust tõrjub selleks väljaõpetatud reostustõrjeüksus, kes kasutab vajaliku tehnikaga vee- või õhusõidukit.
(1) Reostustõrjes osalevadRiigiasutuse kulud, mis tekivad osalemisest reostustõrjes merel või sellesse kaasatakse vastavalt juhtumile Päästeametpiiriveekogul, Transpordiametkaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi kaudu, Keskkonnaamet ja muud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning juriidilised isikud, keskelle valitsemisalas reostustõrjes osalev riigiasutus on nimetatud merereostustõrje plaanis või piiriveekogu reostustõrjeplaanis.
(2) Riigiasutus, kes osaleb reostustõrjes merel või piiriveekogul või on sellesse kaasatud, võib vajaduse korral taotleda reostustõrjes osalemise kulu hüvitamist vastavalt kas Kaitseväelt või Politsei- ja PiirivalveametPiirivalveametilt. Riigiasutusele, kes osaleb Eesti merealal merereostuse avastamiselreostustõrjes merel või piiriveekogul või on sellesse kaasatud, ei hüvitata jooksvaid kulusid, nagu näiteks kütus, määrdeõli, toit, meeskonna- ja laevapereliikme tasu, välja arvatud lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul