Saaremaa Spordikooli (edaspidi kool) põhimäärus sätestab kooli ametliku nime, asukoha, kooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded, kooli juhtimis- ja õppekorralduse, õppurite õigused ja kohustused, kooli finantseerimise alused, kooli ümberkorraldamise ja lõpetamise ning põhimääruse muutmise korra.
Kooli ametlik nimi on Saaremaa Spordikool, inglise keeles Saaremaa Sports School.
Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Vallimaa 16a.
(1)Kool on Saaremaa Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) hallatav asutus, mis tegutseb vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö ning kultuuri- ja spordivaldkondade eest vastutavate struktuuriüksuste haldusalas.
(2)Kool registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris ning Eesti Hariduse Infosüsteemis.
(3)Kool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, Eesti Vabariigi ja Saaremaa valla (edaspidi vald) õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
Koolil on oma sümboolika: lipp ja logo.
Kooli õppe- ja asjaajamise keel on eesti keel.
(1)Kooli teeninduspiirkond on valla haldusterritoorium. Kooli õpilasnimekirja võetakse vastu eelkõige rahvastikuregistri andmetel vallas elukohta omavaid lapsi ja noori.
(2)Väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse vabadele kohtadele õpilasi tingimusel, kui õppuri elukohajärgne omavalitsus või muu huvitatud isik osaleb täies ulatuses kooli õpilaskoha maksumuse kulude katmisel.
Kooli tegevuse eesmärkideks on: 1) laste ja noorte sportlike võimete arendamiseks treening- ja võistlusvõimaluste loomine toetavas koolikeskkonnas; 2) sportlike ja tervislike eluviiside ning käitumisharjumuste levitamine; 3) Kuressaare linnas toimuvate liikumisharrastuse ürituste korraldamine; 4) Kuressaare linnas asuvate spordiehitiste haldamine ja arendamine.
Kooli ülesanded on: 1) laste ja noorte sportlike võimete arendamine ning juhendamine sportlike treeningute ja muude õppevormide kaudu; 2) järjepideva ja regulaarse õppe- ja treeningkorralduse kindlustamine, arvestades laste ja noorte huve, eeldusi ja ettevalmistustaset; 3) tingimuste loomine laste, noorte ja täiskasvanute vaba aja sportlikuks sisustamiseks; 4) spordivõistluste ja spordiürituste korraldamine; 5) kooli kasutusse ja käsutusse antud spordiehitiste haldamine, korrashoiu tagamine ja arendamine; 6) tegevuse eesmärkidega seotud projektide algatamine, koostamine ja juhtimine; 7) spordiehitiste ja muu vara rentimine ja kasutusse andmine ning muude teenuste osutamine.
(1)Kooli struktuuriüksused on: 1) õppeosakond, mille ülesandeks on õppe- ja treeningtöö koordineerimine; 2) haldusosakond, mille ülesandeks on spordibaaside- ja rajatiste halduse koordineerimine.
(2)Kooli struktuur ja teenistuskohtade koosseis kinnitatakse valla põhimääruses sätestatud korras.
(1)Treeningud ja muu õppetegevus koolis toimub õppuri üldhariduse omandamisest vabal ajal ning vabatahtlikkuse alusel.
(2)Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on kooli õppekavad ja tunniplaan.
(3)Kooli õppe- ja kasvatuskorraldus põhineb plaanipärasel ja regulaarsel treeningul kolmes järjestikuses spordimeisterlikkuse astmes: 1) algettevalmistuse aste; 2) õppe-treeningaste; 3) meisterlikkuse aste.
(4)Õpe koolis toimub õpperühmades treeneri juhendamisel. Õpperühmade suuruse, treeningtöö mahu ja moodustamise alused kehtestab valitsus. Õpperühmade nimekirjad kinnitab kooli direktor (edaspidi direktor).
(5)Kooli õppetasu määrad, õppetasust vabastamise ja soodustuste andmise alused ning õppetasu tasumise korra kehtestab vallavalitsus oma määrusega.
(1)Iga koolis õpetatava spordiala kohta koostab kool õppekava, milles sätestatakse spordiala õppe-eesmärgid, õppeaja kestus, õppetöö maht ning korraldus.
(2)Õppekava eelnõu kiidab heaks õppenõukogu ja kooli hoolekogu (edaspidi hoolekogu) ning kinnitab direktor.
(3)Õppekava sulgemise või uue õppekava avamise otsuse eelnõu tuleb kooskõlastada hoolekogu ja valitsusega.
(4)Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.
(5)Õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.
(1)Õppetöö korraldamise aluseks on õppeaasta. Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest.
(2)Õppeaasta algab üldjuhul 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.
(3)Õppeperioodis on vähemalt 175 kalendripäeva, 35 õppenädalat. Õppevaheajad on üldhariduskooliga samal ajavahemikul. Vajaduse ja võimaluse korral võib õppetöö toimuda ka õppevaheajal.
(4)Õppeperioodi arvestusühikud on õppenädal ja õppetund.
(5)Õppetöö põhivormiks on treeningtund. Ühe treeningtunni pikkus on 45 minutit.
(6)Treeningtundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.
(1)Kooli vastuvõtt toimub avalduse alusel, mis esitatakse elektrooniliselt valitsuse huvihariduse registri kaudu. Alaealise õppuri eest esitab avalduse lapsevanem või eestkostja.
(2)Õpilaste kooli vastuvõtu, õpilasnimekirja arvamise ja väljaarvamise ning kooli lõpetamise täpsustatud korra ja tingimused kehtestab valitsus.
(3)Õpilaste nimekirja kinnitab direktor käskkirjaga iga kuu 6. kuupäevaks.
(4)Õppur arvatakse koolist välja: 1) kooli lõpetamisel; 2) lapsevanema taotluse alusel.
(5)Kooli direktor võib õppuri nimekirjast välja arvata kui: 1) õppur rikub süstemaatiliselt kooli põhimäärust või sportlikku režiimi või kooli kodukorda; 2) õppur puudub pikema aja vältel mõjuva põhjuseta õppe-treeningtööst; 3) õppetasu on kahel järjestikusel kuul tasumata.
(1)Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ning juhtida kooli õppe-, treening- ja kasvatustegevust ning majandustegevust.
(2)Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi, arengu, vara ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest, kooli kasutada antud vara heaperemeheliku majandamise ja selle säilimise ning korrashoiu eest.
(3)Direktor on aruandekohustuslik kooli pidaja ja tema poolt volitatud ametiisikute ees.
(4)Direktor: 1) teostab oma pädevuse piires tehinguid kooli töö korraldamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele; 2) esindab kooli talle antud volituste ulatuses kõigis õigustoimingutes; 3) juhatab kooli õppenõukogu (edaspidi õppenõukogu); 4) tagab hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise; 5) kinnitab kooli töökorralduse reeglid, töötajate ametijuhendid ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli töötajatega; 6) määrab kindlaks kooli töötajate töökohustused ja töötasu suuruse vastavalt kinnitatud palgafondile ja töötasustamise üldalustele, määrab palgafondi piires töötajatele lisatasusid, preemiaid ja ühekordseid toetusi; 7) kinnitab kooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid; 8) kinnitab kooli õppekava ja selle muudatused või tunnistab õppekava kehtetuks; 9) korraldab kooli eelarveprojekti ja arengukava koostamise ning esitab need vastavalt kehtestatud korrale valitsusele; 10) esitab vähemalt üks kord aastas õppetöö aruande kooli tegevusest hoolekogule ja valitsusele; 11) käsutab kooli raha ja vara vastavuses kooli eelarvega; 12) tagab kooli andmete ajakohase uuendamise ja õigsuse Eesti Hariduse Infosüsteemis; 13) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise; 14) annab kooli töö korraldamiseks oma pädevuse piires käskkirju ja suulisi või kirjalikke korraldusi; 15) lahendab muid seadusega, kooli põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi.
(1)Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab valitsus. Konkursi tingimused kooskõlastatakse hoolekoguga.
(2)Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas nõuded erialateadmiste taseme kohta kehtestab valitsus.
(3)Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ning ütleb valitsuse korralduse alusel üles vallavanem.
Direktori äraolekul asendab teda direktori poolt määratud isik.
(1)Õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.
(2)Õppenõukogu liikmeteks on kõik kooli treenerid. Õppenõukogust osavõtt on kõigile õppenõukogu liikmetele kohustuslik.
(3)Õppenõukogu tööd juhib direktor.
(4)Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
(1)Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vajaduse korral, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas.
(2)Õppenõukogu kutsub kokku direktor.
(3)Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.
(4)Õppenõukogu koosoleku päevakorra teatavakstegemine toimub 5 päeva enne koosolekut ja kinnitamine toimub koosoleku alguses.
(5)Õppenõukogu otsused võetakse vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud lihthäälteenamusega.
(6)Õppenõukogu koosoleku kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(1)Hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja valitsusele kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
(2)Hoolekogu moodustab ja selle liikmete arvu määrab valitsus.
(3)Hoolekogusse kuuluvad: 1) direktori ettepanekul kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kohaliku spordielu eestvedajad jt spordivaldkonnaga seotud isikud; 2) õppenõukogu otsusel treenerite esindajad; 3) õppurite esindaja; 4) lastevanemate poolt valitud lastevanemate esindajad; 5) pidaja esindaja.
(4)Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu koosseisu kinnitamist kutsub hiljemalt esimese veerandi lõpus kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.
Hoolekogu töökorra aluseks on Saaremaa Vallavalitsuse määrusega kehtestatud kord.
(1)Kooli töötajad on direktor ja õppe- ning haldusalal töötajad.
(2)Kooli töötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingus ja ametijuhendis.
(3)Töötajate üldised töökorralduslikud kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse kooli töökorraldusreeglites.
(1)Õppuril on õigus: 1) saada enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal teavet kooli õppekavade ning õppetöö korralduse kohta; 2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust; 3) kasutada vastavalt kehtestatud korrale treeninguteks kooli inventari, spordivarustust ja spordirajatisi; 4) osaleda valitud esindaja kaudu hoolekogu tegevuses; 5) osaleda kooli õpilasomavalitsuse moodustamisel ja selle tegevuses; 6) kasutada vastavalt kehtestatud korrale kooli sümboolikat; 7) lahkuda koolist omal soovil selleks kehtestatud korda järgides.
(2)Õppuril on kohustus: 1) osaleda kooli õppe- ja kasvatustöös, harjutada regulaarselt oma sportliku ettevalmistuse tõstmiseks; 2) järgida sportliku režiimi ja ausa mängu põhimõtteid; 3) seista kooli hea maine eest; 4) esindada võistlustel esmajärjekorras kooli (võimaluse puudumisel võib esindada ka spordiklubi); 5) järgida kooli põhimäärust ja kodukorda; 6) hoida kooli kasutuses olevat vara; 7) täita muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
(3)Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema turvalisuse ja tervise kaitse.
(1)Kooli vara moodustavad koolile valitsuselt või teistelt isikutelt või asutustelt sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ka käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, raha, inventar ja muu vara.
(2)Kooli vara on vallavara.
(3)Kool valdab, kasutab ja käsutab oma valduses olevat vara, lähtudes riigi ja valla õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 2023-11-06 14:35:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.
(4)Kool kasutab oma valduses olevat vallavara sihtotstarbeliselt oma ülesannete täitmiseks. Kool peab vara üle arvestust ning võib varaga teha tehinguid vastavalt vallavara valitsemise korras sätestatud tingimustele.
(1)Kooli finantseeritakse valla eelarvest.
(2)Kooli eelarve tulud moodustuvad: 1) riigi -ja vallaeelarve eraldistest; 2) õppetasudest; 3) tasuliste teenuste osutamisest; 4) laekumistest sihtfondidest, annetustest ja eraldistest; 5) majanduslikust tegevusest saadud tuludest.
(3)Kooli õppetasude suurused ja sellest vabastuste ning soodustuste andmise alused kinnitab valitsus.
(4)Kooli poolt osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab valitsus.
(5)Kooli kulud kaetakse kooli kinnitatud eelarvest.
(6)Kooli raamatupidamist korraldab valitsus.
(7)Kooli eelarve arvestust peetakse vallaeelarve koosseisus iseseisva tegevusalana.
(1)Arengukava on kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatav kooli arengueesmärke määratlev ja nende saavutamiseks tegevusi kavandav dokument.
(2)Kooli arengukava koostamise algatab valitsus.
(1)Kooli asjaajamine toimub eesti keeles asjaajamiskorra ühtsete aluste kohaselt, lähtudes kehtivastest õigusaktidest.
(2)Koolil on oma veebileht, mille kaudu teeb kool üldsusele kättesaadavaks avalikustamist vajavad dokumendid ja muu asjakohase informatsiooni.
(3)Kool esitab aruandeid õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(4)Kool on aruandekohustuslik valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib kooli tegevust.
(5)Koolil peab olema dokumentatsioon, mis võimaldab korrektset arvestust organisatsioonilise, metoodilise, pedagoogilise ja majandusliku tegevuse üle.
(1)Haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
(2)Teenistuslikku järelevalvet teostab valitsus.
(3)Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve teostaja määratud tähtpäevaks.
(1)Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab kooli pidaja ja toimingud korraldab valitsus.
(2)Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.
(3)Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatakse õppuritele, lapsevanematele, kooli töötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.
Kooli põhimääruse kehtestab või muudab volikogu oma määrusega. Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õppenõukogule.
Määrus jõustub 1. septembril 2022. a.