(1) Ehitusõiguse mõju arvestatakse käesoleva määruse § 11 lõikes 1 nimetatud katastriüksustel, mis asuvad järgmistes piirkondades: 1) Tallinnas Juhkentali, Järve, Kadriorg, Kalamaja, Kassisaba, Keldrimäe, Kelmiküla, Kitseküla, Kompassi, Kurepõllu, Lilleküla, Luite, Maakri, Maarjamäe, Merimetsa, Mustjõe, Paevälja, Pelgulinn, Rahumäe, Raua, Sadama, Sibulaküla, Sikupilli, Südalinn, Tatari, Tondi, Torupilli, Tõnismäe, Uus Maailm, Uuslinn, Vanalinn, Veerenni, Ülemiste ja Ülemistejärve asumid käesoleva määruse § 12 lõikes 2 kirjeldatud ulatuses; 2) Tartus Ees-Karlova, Kastani-Filosoofi, Riiamäe, Supilinna, Toometaguse, Tähtvere, Ujula-Kvissentali, Uueturu, Vaksali, Vanalinna ja Ülejõe asumid käesoleva määruse § 12 lõikes 2 kirjeldatud ulatuses.
(2) Katastriüksuse ehitusõiguse pindala määrab kohalik omavalitsus võttes aluseks: 1) kehtiva detailplaneeringu olemasolul detailplaneeringu andmed; 2) kehtiva detailplaneeringu puudumise korral või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel ehitisregistri andmed; 3) kehtivatest projekteerimistingimustest lisanduv ehitusõiguse pindala, mis liidetakse detailplaneeringu või ehitisregistri andmete alusel määratud pinnale; 4) muud andmed, sealhulgas üldplaneeringu ja Eesti topograafia andmekogu andmed.
(3) Kehtiva detailplaneeringu olemasolul võib erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktist 1 määrata ehitusõiguse pindala ehitisregistri andmete alusel järgmistel juhtudel: 1) maakatastris olevad katastriüksuse piirid ja sihtotstarbed ei vasta detailplaneeringule; 2) ehitisregistri andmete alusel leitud ehitusõiguse pindala on vähemalt 20% suurem detailplaneeringu andmete alusel leitud ehitusõiguse pindalast.
(4) Kehtiva detailplaneeringu andmete alusel määratakse ehitusõiguse pindala hoonete suletud brutopinnana, lähtudes majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” käesoleva määruse §-s 20 sätestatust, arvestades järgmist: 1) detailplaneeringus suletud brutopinna andmete olemasolul võetakse aluseks suletud brutopind; 2) punktis 1 nimetatud andmete puudumise korral arvutatakse suletud brutopind ehitisealuse pinna korrutamisel korruste arvuga; 3) punktis 2 nimetatud korruste arvu andmete puudumise korral arvutatakse suletud brutopind ehitisealuse pinna korrutamisel arvestusliku korruste arvuga, mis leitakse hoone kõrguse jagamisel korruse arvestusliku kõrgusega; 4) maa-aluse osa suletud brutopind lahutatakse, kui selle kohta on olemas andmed.
(5) Ehitisregistri andmete alusel määratakse ehitusõiguse pindala hoonete suletud brutopinnana, lähtudes majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” käesoleva määruse §-s 20 sätestatust, arvestades järgmist: 1) aluseks võetakse ehitisregistris kavandatavate, püstitamisel ja olemas olevate hoonete andmed; 2) suletud netopinna andmete olemasolul arvutatakse suletud brutopind suletud netopinna korrutamisel 1,2-ga; 3) punktis 2 nimetatud netopinna andmete puudumise korral arvutatakse suletud netopind ehitisealuse pinna korrutamisel korruste arvuga; 4) punktis 3 nimetatud korruste arvu andmete puudumise korral arvutatakse suletud netopind ehitisealuse pinna korrutamisel arvestusliku korruste arvuga, mis leitakse hoone kõrguse jagamisel korruse arvestusliku kõrgusega;. 5) maa-aluse osa suletud brutopind lahutatakse, kui selle kohta on olemas andmed.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 ja lõike 5 punktis 4 nimetatud korruse arvestuslikuks kõrguseks on kuni 11 meetri kõrgustel hoonetel 3,8 meetrit ja üle 11 meetri kõrgustel hoonetel 3,45 meetrit.
(7) Ehitusõiguse pindala mõju arvestamisel leitakse katastriüksuse väärtus käesoleva määruse §-s 12 sätestatu kohaselt.
(1) Ehitusmaa rühma kuuluvad järgmiste sihtotstarvete ja kõlvikutega katastriüksused või nende osad: 1) elamumaa, ärimaa, tootmismaa, mäetööstusmaa ja ühiskondlike ehitiste maa ning maatulundusmaa õuemaa kõlvik kõikides asukohaklassides; 2) riigikaitsemaa asukohaklassides 1–3. 1 (1¹) Ehitusmaa rühma kuulub ka sadamaregistris registreeritud sadama, välja arvatud väikesadama, maa-alasse jääv katastriüksus, sõltumata selle sihtotstarbest. (2) Ehitusmaa rühma kuuluva maa hindamisel kasutatakse ehitusmaa mudelina üldistatud aditiivset mudelit, millega analüüsitakse vähemalt viie hindamisele eelneva aasta elamumaa tehinguid ja hinnatakse järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju: 1) lähimate tehingute tegur, mis väljendab samasse asukohaklassi kuuluva kümne lähima hoonestamata elamumaa tehingu kaalutud keskmist väärtust; 2) keskuste tegur, mis väljendab katastriüksuse kaugust lähimast 2., 3. ja 4. taseme teenuskeskusest; 3) veekogu läheduse tegur, mis väljendab kaugust lähima veekoguni; 4) ehituskeeluvööndi tegur, mis väljendab piiranguid maa sihtotstarbepärases kasutamises; 5) avaliku tee juurdepääsu tegur, mis väljendab asukohaklassides 4–8 juurdepääsu avalikult kasutatavale teele; 6) pindala tegur, mis väljendab katastriüksuse sellesse rühma kuuluva osa pindala. (3) Ühiskondlike ehitiste maa, riigikaitsemaa ja mäetööstusmaa sihtotstarbega katastriüksuse hindamisel rakendatakse koefitsienti 0,5. (4) Kui katastriüksuse ehitusmaa hindamismudeliga hinnatava osa pindala on suurem kui 20 000 m², rakendatakse seda ületavale osale väärtust vähendavaid kohandusi: 1) asukohaklassides 1–3 koefitsienti 0,3; 2) asukohaklassides 4–5 koefitsienti 0,2; 3) asukohaklassides 6–8 koefitsienti 0,1. (5) Katastriüksustele pindalaga 20 000 m² ja vähem võib hindamisel seada minimaalseid ja maksimaalseid piirväärtusi, mis arvestavad piirkonna tüüpilist maaüksuse suurust. (6) Kui ehitusmaale arvutuslikult leitud väärtus on väiksem kui käesoleva määruse § 15 lõikes 3 esitatud sama asukohaklassi madalaim väärtustase, rakendatakse asukohaklassi madalaimat väärtustaset, aga mitte madalamat kui käesoleva määruse § 5 lõikes 1 esitatud 8. asukohaklassi elamumaa väärtustaseme alumine piir. (7) Kui käesoleva määruse § 11 lõikes 11 nimetatud katastriüksusele arvutuslikult leitud väärtus on väiksem kui 50% käesoleva määruse § 5 lõikes 1 esitatud sama asukohaklassi väärtustaseme alumisest piirist, rakendatakse katastriüksusele väärtustaset, milleks on 50% samas lõikes esitatud asukohaklassi väärtustaseme alumisest piirist, aga mitte madalamat väärtustaset kui samas lõikes esitatud asukohaklassi 8 elamumaa väärtustaseme alumine piir.