(1)Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 5 lõike 3 punkti 91 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva mesimuraka ehk soomuraka (Rubus arcticus) kasvukohad, mis asuvad väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid ning mida tuleb kaitsta selle liigi soodsa seisundi tagamiseks.
(2)Kaansoo soomuraka püsielupaiga (edaspidi püsielupaik) maa-ala kuulub tervenisti Kaansoo sihtkaitsevööndisse.
(3)Püsielupaigas tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
(1)Püsielupaik asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kaansoo ja Veskisoo külas.
(2)Püsielupaiga ja selle vööndi piir on kantud kaardile, mis on määruse lisas1.
Püsielupaiga valitseja on Keskkonnaamet.
Määruse seletuskirjas2 on põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
(1)Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu püsielupaigas.
(2)Püsielupaigas on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel.
(3)Püsielupaiga valitseja nõusolekul on püsielupaigas lubatud: 1) rahvaürituse korraldamine; 2) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine; 3) olemasolevate rajatiste hooldamine; 4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 5) metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile kusjuures püsielupaiga valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokkuveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta.
(1)Püsielupaigas on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaigas paikneva kinnistu või püsielupaiga tarbeks; 4) telkimine ja lõkke tegemine.
(2)Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on püsielupaigas keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks on vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.
(1)Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit.
(2)Kui tegevust ei ole püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud püsielupaiga valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevus õiguspärasuse suhtes.
Pärnu maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruse nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” lisa 1 punkt 24 tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 2. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/89 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.