Kanepi valla jäätmehoolduseeskiri

(1)Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korralduse tingimused Kanepi vallas.

(2)Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vältimine, vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine.

(3)Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Kanepi valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil juhib Kanepi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse tähenduses, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

(1)Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimaluse korral eelistatult korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või muul viisil taaskasutada.

(2)Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende korduskasutus, korduskasutuseks ettevalmistamine, ringlusse võtmine ja muu taaskasutamine võimalikult suures ulatuses.

(3)Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(4)Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

(5)Jäätmete paigutamine väljapoole kogumismahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel, mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole kogumismahutit.

(6)Jäätmete põletamine on lubatud ainult asjakohast luba omavas ettevõttes. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata ja värvidega töötlemata paberit või pappi. Paberit ja pappi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

(7)Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(1)Jäätmete käitlust kinnisasjal ja hoonestusõiguse alal korraldab selle omanik, täites jäätmevaldaja ülesandeid.

(2)Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt; 2) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle teenust osutavale jäätmevedajale; 3) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmete ja muude materjalidega; 4) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada antud jäätmete kogust ja ohtlikkust; 5) mitte andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub selleks vajalik vastuvõtmise ja käitlemise õigus; 6) kasutama jäätmete kogumiseks eeskirja nõuetele vastavaid kogumismahuteid ja hoidma need puhtana; 7) tagama kogumisvahendite tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku; 8) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks; 9) mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti; 10) paigutama kogumisvahendi tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, välja arvatud ühine kogumisvahend, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku; 11) tagama kogumisvahendi kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti.

(3)Korterelamu kinnistul, kus nõuetekohaste kogumismahutite paigutamiseks ei ole ohutuse tagamiseks piisavalt ruumi, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal.

(4)Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke, juriidilisi isikuid ja nende töötajaid eeskirja nõuetest.

(1)Jäätmete kogumise korraldab jäätmevaldaja, arvestades korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise osas kehtivaid erisusi.

(2)Jäätmete tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) paber ja kartong; 2) plastid; 3) metallid; 4) klaas; 5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed; 8) paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid; 9) puit; 10) tekstiil; 11) suurjäätmed; 12) probleemtoodete jäätmed; 13) ravimijäätmed; 14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed ning olmelise tekkega ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid.

(3)Liigiti kogutud jäätmeid tuleb ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile, kas korraldatud jäätmeveo raames, viies ise avalikesse kogumispunktidesse, viies jäätmejaama, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või kompostides biolagunevaid jäätmeid.

(4)Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud lõikes 2 nimetatud jäätmete kohta.

(5)Korraldatud jäätmeveo raames jäätmete kogumise ja üleandmise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise ning üleandmise kohustusest lõikes 2 ja 3 kirjeldatud viisil.

(6)Kogumismahutusse tohib paigutada ainult neid jäätmeid, mis vastavad antud kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi tunnustele.

(7)Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma tuhka; 3) vedelaid jäätmeid; 4) jäätmeid, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jne); 5) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid (autoromud või nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed, sh pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed); 6) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid; 7) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 9) radioaktiivseid jäätmeid; 10) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite tühjendajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid.

(1)Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete vastuvõtjale ja veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekke, jäätmete kaalu ja veosagedusega.

(2)Kogumismahutina võib kasutada: 1) kaanega varustatud käsitsi teisaldatavaid (ratastel) 80-1100 liitriseid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Suuremaid kui 4500 liitriseid mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga; 3) kuni 150-liitriseid kogumiskotte; 4) süvakogumismahuteid, mis vastavad asjakohastele standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada; 5) presskonteinerit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

(3)Jäätmed võib paigutada ka ühisesse kogumismahutisse, mida lepingu alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja (edaspidi ühismahuti). Ühismahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse, milles peavad olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik, kes sõlmib jäätmeveolepingu. Taotluses esitatud tingimuste muutumisest tuleb vallavalitsust hiljemalt 30 päeva jooksul teavitada.

(4)Sõltuvalt kogutava jäätme liigist võivad osad kogumisvahendid olla vajadusel lukustatavad.

(5)Kogumismahuti ei tohi olla paigaldatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Kogumismahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama nende avamise tühjenduspäeval.

(6)Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud ühismahuti, mille asukoht territooriumil tuleb kooskõlastada kinnistu omanikuga. Erandkorras võib kokkuleppel kinnistu omanikuga kogumismahuti paigutada ka väljapoole jäätmevaldaja kinnistu piire, kui see on vajalik eeskirja nõuete täitmiseks, sh parema ligipääsetavuse ja tegevuste ohutuse tagamiseks.

Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul asuvat eluhoonest vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(1)Valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.

(2)Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

(3)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise tingimused, sealhulgas käitlemise tulemuslikkus ja vajadusel käitluskohad, määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes või hangitakse eraldi käitluskoha hankega või määratakse vallavalitsuse otsusega.

(4)Korraldatud jäätmeveo hanke võib korraldada Põlva maakonna omavalitsuste ühishankena.

(1)Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid: 1) segaolmejäätmed jäätmekoodiga 20 03 01; 2) paberi- ja kartongijäätmed jäätmekoodiga 20 01 01; 3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete konteinerisse jäätmekoodiga 20 01 08, 20 02 01; 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed jäätmekoodiga 20 02 01 tiheasustusaladel; 5) suurjäätmed jäätmekoodiga 20 03 07 lisateenusena; 6) segapakendid jäätmekoodiga 15 01 06; 7) klaaspakendid jäätmekoodiga 15 01 07 korterelamute ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib klaaspakendit;

(2)Vallavalitsusel on õigus rakendada erisusi käesoleva paragrahvi rakendamisel ja lisada korraldatud jäätmeveosse täiendavaid jäätmeliike, lähtudes nii avalikust huvist, jäätmevaldajate vajadustest kui jäätmete tekkekohal liigiti kogumise edendamise eesmärkidest.

(3)Korraldatud jäätmeveoga võib täiendavalt hõlmata: 1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate kogumismahutite tühjendamise; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed; 3) kalmistul tekkivad jäätmed; 4) jäätmejaama, jäätmepunkti jms jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud üksuse haldamise ülesande.

(1)Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, erisused kehtivad kogutud jäätmete üleandmise tingimustes.

(2)Segaolmejäätmed antakse üle jäätmevedajale.

(3)Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine toimub järgmiselt: 1) tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal asuvad jäätmevaldajad annavad jäätmed üle jäätmevedajale; 2) äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus ei teki biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, on üleandmisest vabastatud; 3) hajaasustusalal toimub jäätmete kohtkompostimine, üleandmine jäätmevedajale või Kanepi jäätmejaama selleks ettenähtud konteinerisse; 4) jäätmete tekkekoha kinnistul on lubatud jäätmeid kohtkompostida kompostriga, mis vabastab jäätmevaldaja kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest; 5) jäätmevaldajad, kes ei anna korraldatud jäätmeveo raames jäätmeid jäätmevedajale üle, loetakse vallavalitsuse poolt köögi- ja sööklajäätmete kohtkompostijateks.

(4)Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete üleandmine toimub järgmiselt: 1) tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal asuvad jäätmevaldajad rakendavad jäätmete tekkekoha kinnistul kohtkompostimist, annavad jäätmed kogumisringide raames üle jäätmevedajale, või viivad Kanepi jäätmejaama vastavasse konteinerisse. 2) hajaasustusalal toimub jäätmete kohtkompostimine.

(5)Paberi- ja kartongijäätmete üleandmine toimub järgmiselt: 1) korterelamud ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistud, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid, annavad jäätmed üle jäätmevedajale; 2) ülejäänud jäätmevaldajad annavad jäätmed üle avalikesse kogumismahutitesse, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või Kanepi valla jäätmejaamadesse vastavasse konteinerisse.

(6)Suurjäätmed antakse üle jäätmevedajale või Kanepi valla jäätmejaamadesse vastavasse konteinerisse.

(7)Segapakendijäätmed antakse üle jäätmevedajale või Kanepi valla jäätmejaamadesse vastavasse konteinerisse.

(8)Klaaspakendite üleandmine: 1) korterelamute ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib klaaspakendit, annavad jäätmed üle jäätmevedajale; 2) ülejäänud jäätmevaldajad annavad jäätmed üle avalikesse kogumismahutitesse, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või Kanepi valla jäätmejaamadesse vastavasse konteinerisse.

(1)Vallavalitsusel õigus korraldatud jäätmevedu teostavalt jäätmevedajalt võtta ära korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja käitlemise õigus juhul kui: 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust nõuetekohaselt või on väljastatud luba tühistatud; 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast; 3) on rikutud jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide nõudeid; 4) on rikutud hankelepingu tingimusi; 5) muudel korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes määratud juhtudel.

(2)Vallavalitsus teavitab lõikes 1 nimetatud asjaolu esinemisest jäätmevedajat ja nõuab kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

(3)Kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud sellise kaaluga, et need õigustaksid rikkumist, otsustab vallavalitsus jäätmevedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.

(1)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja vallavalitsuse poolt edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud.

(2)Jäätmevedaja ei tohi jäätmevaldajalt lisatasu küsida olmejäätmete veo eest põhjustel, mida pole reguleeritud korraldatud jäätmeveo hanke tingimustega.

(3)Keelatud on võtta eraldi tasu järgmiste jäätmete veoga seotud toimingute eest: 1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine; 2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete; 3) kogumismahuti käsitranspordi eest 30 m ja 10 m raadiuses vastavalt § 7 lõigetes 9 ja 10 sätestatule; Kogumismahuti tuleb paigutada suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele kõva kattega pinnale sõidu- või juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ja ehitatud selliselt, et oleks võimalik jäätmeveoki pealesõit ja manööverdamine. Võimalusel peab vältima või vähendama jäätmeveoki tagurdamise vajadust, mis tekitab nii jäätmeveoki kui muu ümbritseva vara kahjustamise riski; 4) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 150 m; 5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel; 6) muudel korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes määratud juhtudel.

(4)Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt esitatud arvetele.

(5)Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit, kogumiskotti või suurjäätmeid välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal neile juurdepääsu, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu sõidu eest, mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas või jäätmeveolepingus sätestatud nõuete täimata jätmise tõttu (edaspidi tühisõit).

(6)Tasu tühisõidu eest on vastava suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise graafikujärgne teenustasu. Kogumiskoti osas, samuti aia- ja haljastujäätmete ja suurjäätmete osas on tasu suuruseks 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu.

(7)Kui liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus rakendada mittenõuetekohaste jäätmete tasu. Nimetatud tasu suurus on kogumismahuti graafikujärgse tühjendamise tasu kahekordne määr. Kogumiskoti osas on tasu suuruseks 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikuvälise tühjendamise tasu.

(1)Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine jäätmevaldajale on lubatud üksnes eeskirjas ja korraldatud jäätmeveo riigihankes sätestatud tingimustel.

(2)Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on vallavalitsusel õigus muuta teenustasu: 1) juhul kui teenustasu muutmine on tingitud riigipoolsete maksude ja riiklike tasude tõttu, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses; 2) muudel põhjendatud juhtudel.

(3)Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise motiveeritud põhjendust ning kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis tuleb võrrelda pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooni taotlusele eelneva kuue kuu andmetel põhineva kalkulatsiooniga.

(4)Vallavalitsusel on õigus nõuda taotluse menetlemiseks vajalikke lisaselgitusi ja -dokumente.

(5)Vallavalitsus teeb otsuse taotluse osas 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

(6)Teenustasusid ei muudeta enne 24 kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest.

(7)Vallavalitsusel on õigus iseseisvalt algatada teenustasude muutmine vastavalt vajadusele, kui see aitab kaasa korraldatud jäätmeveo ja jäätmehoolduse arendamise eesmärkide saavutamisele.

(8)Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.

(9)Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb lõike 2 punktis 1 toodud asjaolu.

(1)Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvatele jäätmevaldajatele.

(2)Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo loa kehtima hakkamisest.

(3)Jäätmevaldajal on soovitatav sõlmida jäätmevedajaga kirjalik jäätmeveoleping, kuid jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata nimetatud sõlmimisest.

(4)Kui lähestikku asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, loetakse ka mittevastutavad isikud liitunuks korraldatatud jäätmeveoga.

(5)Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

(1)Jäätmevedaja sõlmib jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks kirjaliku lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad.

(2)Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest, vallavalitsuse kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenustasudest ja korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentidest.

(3)Ühismahuti kasutamisel peab jäätmeveolepingu sõlmima ühist kogumismahutit kasutavaid jäätmevaldajaid esindav isik.

(1)Vallavalitsus võib jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse kinnistul alaliselt. Kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse kinnistul ajutiselt, sh talveperioodil, siis korraldatud jäätmeveoga mitteliitumist ei võimaldata.

(2)Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks tuleb esitada vallavalitsusele põhjendatud taotlus.

(3)Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumine on võimalik korraga kuni kaheaastaseks perioodiks.

(4)Vallavalitsus kontrollib taotluse vastavust nõuetele. Kui avaldus ei vasta nõuetele, määrab ametnik tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

(5)Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmine toimub ametniku otsusega.

(6)Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

(7)Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(8)Vallavalitsusel on õigus mitteliitunuks lugemine lõpetada, kui jäätmevaldaja ei ole vallavalitsust teavitanud lõikes 7 nimetatud asjaoludest või on esitanud valeandmeid.

(1)Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on: 1) tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; 2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

(2)Köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 2 nädala jooksul, vältides konteinerite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Perioodil 01.10 - 30.04 on lubatud rakendada tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul. Harvema tühjendamise lubatavuse tingimused määrab vallavalitsus.

(3)Vallavalitsusel on õigus lubada tiheasustusalal asuval jäätmevaldajal, kellel on nõuetekohaselt rakendatud biolagunevate jäätmete ja segapakendijäätmete kogumine, kasutada segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamist sagedusega üks kord 12 nädala jooksul.

(4)Muude liigiti kogutavate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Jäätmevedajal on kohustus nõustada jäätmevaldajaid sobivaima kogumismahuti suuruse ja tühjendamise sageduse määramisel ning õigus esitada jäätmevaldajale ettepanekuid sobivama kogumismahuti suuruse ja tühjendamise sageduse määramiseks.

(5)Kui kogumismahutile määratud tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud nimetatud probleemide jätkumise vältimiseks.

(6)Kogumismahuti suuruse valikul on jäätmevaldajal kohustus arvestada kogutava jäätmeliigi eeldatava tekkemahuga. Kogumisvahendi mahutavus peab tagama, et ületäitumist ei teki ka võimalike kõrvalekallete esinemisel kogumisvahendi graafikujärgsel tühjendamisel.

(1)Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

(2)Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud tööpäevadel ajavahemikus 23.00-07.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel 22.00-10.00.

(3)Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.

(1)Jäätmevedaja on kohustatud: 1) vedama jäätmed käitluskohta; 2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil; 5) täitma muid ülesandeid, mis tulenevad jäätmevedajaga sõlmitud lepingust.

(2)Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(3)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamisega seotud täiendavaid tingimusi reguleeritakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes ja jäätmevaldajatega sõlmitavas jäätmeveo lepingus. 1) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud taaskasutatavad jäätmed toimetama taaskasutamiseks või taaskasutamiseks ettevalmistamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.

(4)Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat keskkonnakaitseluba omavas nõuetekohases jäätmekäitluskohas.

(5)Jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja edasiseks käitlemiseks toimetada, võib määrata teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides. Vallavalitsus võib jäätmete kogumiskoha või -kohtade määramiseks korraldada ka riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

(1)Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(2)Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

(3)Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia Kanepi valla jäätmejaamadesse ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle käitlemise luba omavale isikule.

(4)Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma nende käitlemiseks luba omavale isikule.

(5)Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.

(1)Pakendimaterjali liigid on järgmised: 1) klaas; 2) plastik; 3) paber ja kartong; 4) metall; 5) tekstiil; 6) puit; 7) komposiit; 8) muu materjal.

(2)Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, anda üle korraldatud jäätmeveo raames, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud avalikku kogumismahutisse või Kanepi valla jäätmejaamadesse vastavasse konteinerisse. Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele.

(3)Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.

(4)Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile.

(5)Pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses. Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse avalikke kogumispunkte ja kohtkogumise teenust.

(6)Pakendimahutite asukohad, nende miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas asukohas ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja vallavalitsuse või tema poolt volitatud isiku vahel sõlmitavas lepingus.

(7)Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on kohustatud: 1) vältima liigiti kogutud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega; 2) tagama kogumismahutite nõuetekohasuse ja tehnilise korrasoleku; 3) tühjendama kogumismahuteid selliselt, et oleks välditud ületäitumine ja ümbruse reostumine; 4) koristama kogumismahuti ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud jäätmetest; 5) tühjendama kogumismahuti vastavalt vallavalitsuse tellimusele või hiljemalt 3 päeva jooksul selle täitumisest ning tagama mahutite täitumise monitoorimise ületäitumise ja häiringute tekke vältimiseks. Mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu; 6) tagama kogumismahuti üheselt arusaadava märgistuse. Märgistus peab olema vähemalt eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ning kogumismahutit teenindava isiku andmed. Segapakendi kogumismahuti peab olema kollane või kollase tähisega, klaaspakendi kogumismahuti peab olema roheline või rohelise tähisega ja paberpakendi kogumismahuti peab olema sinine või sinise tähisega. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel lähtuda Keskkonnaministeeriumi soovitatud siltidest; 7) tagama kogumismahutite ja nende ümbruse heakorra. Heakorra teostamise tingimuste osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga eraldi kokku leppida; 8) asendama koheselt kogumismahutid, mis on kasutamiskõlbmatud või ohtlikud või ei vasta eeskirja või paigaldamise lepingu tingimustele.

Eraldi kogutud paber ja kartong peab üleandmisel või vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning ei tohi sisaldada muid jäätmeliike ja võõriseid. Jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames, viia Kanepi valla jäätmejaamadesse vastavasse konteinerisse või avaliku kogumisvõrgu konteinerisse.

(1)Suurjäätmeid ei tohi ladustada väljapoole oma kinnistu piire ning nende ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid.

(2)Suurjäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames, või viia Kanepi valla jäätmejaamadesse vastavasse konteinerisse.

(1)Probleemtooted on: 1) patareid ja akud; 2) mootorsõidukid ja nende osad; 3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 4) rehvid; 5) põllumajandusplast.

(2)Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia Kanepi valla jäätmejaamadesse ohtlike jäätmete vastuvõtu punkti.

(3)Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(4)Rehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse või nõuetekohasesse kogumiskohta. Tootja on kohustatud korraldama rehvide tasuta vastuvõtmise.

(5)Patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

(6)Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale.

(7)Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turustatud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.

(1)Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.

(2)Metallijäätmeid ei tohi ladustada väljapoole oma kinnistu piire ning nende ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid.

(3)Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale või Kanepi valla jäätmejaamadesse, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.

(1)Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või kompostida eeskirja nõuete kohaselt tekkekoha kinnistul.

(2)Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib tekkekoha kinnistul rakendada biolagunevate jäätmete kohtkompostimist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga.

(3)Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida, tuleb köögi- ja sööklajäätmed üle anda korraldatud jäätmeveo raames. Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames korraldatavate veoringide käigus või üle anda Kanepi jäätmejaama.

(4)Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks. Kompostrid ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ning vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.

(5)Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loal. Biolagunevate jäätmete kompostimine ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.

(6)Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omal kulul likvideerima kinnist omanik. Jäätmete kompostimise nõuded on esitatud valla kodulehel.

(7)Reoveesetted tuleb käitlemiseks üle anda vastavat luba omavasse kogumiskohta.

(1)Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

(2)Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.

(3)Eriliigilisi isikuandmeid sisaldavat vanapaberit tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle vastavat teenust osutavale ettevõttele.

(4)Tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Terviseameti juhendmaterjalidest.

(5)Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

(6)Kemikaalide jäätmed tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga märgistusega “Kemikaalide jäätmed”. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.

(7)Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Nad peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

(8)Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust, kuidas neid juhiseid järgida.

(1)Inimestele tervishoiuteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele: 1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki; 2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad; 3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist; 4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi; 5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav; 6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.

(2)Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.

(1)Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2)Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti vähemalt: 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne); 2) puit; 3) pakend; 4) metallid; 5) püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne); 6) plastid; 7) klaas; 8) plaadid; 9) keraamika; 10) muud segajäätmed.

(3)Lõikes 2 nimetatud liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on Kanepi valla elanikel võimalik üle anda Kanepi valla jäätmejaamadesse vastavasse konteinerisse.

(4)Kui ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, peab ehitusjäätmed sortimiseks üle andma vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

(5)Jäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib koguda ehitusplatsi kinnistu piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.

(6)Kui jäätmeid ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse jäätmete kogumiskohta. Betooni, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Betoon ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduskasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda üle puiduhakke valmistamiseks. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

(7)Jäätmete sorteerimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või heakorraplaani alusel, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega.

(8)Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga.

(1)Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

(2)Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed; 4) ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid; 5) saastunud pinnas.

(3)Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.

(4)Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka. Jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud vastava jäätmeliigi nimetusega.

(5)Ohtlike ehitusjäätmete mahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.

(6)Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.

Plastijäätmed on plastmassist jäätmed (mänguasjad, kausid jne), v.a plastpakendid. Plastijäätmed tuleb tekkekohas eraldi liigiti koguda ja üle anda Kanepi jäätmejaama.

(1)Klaasijäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda ning anda üle Kanepi jäätmejaamadesse vastavasse konteinerisse.

(2)Aknaklaasi, autoklaasi, klaasnõusid jms klaasmaterjali ei tohi panna jäätmejaamas ja avalikus ruumis asuvate pakendiklaasi kogumise mahutisse.

Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, mida tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta (Aardlapalu ümberlaadimisjaam asukohaga Uhti küla, Kambja vald, Tartu maakond või Umbsaare jäätmekeskus asukohaga Umbsaare küla, Võru vald, Võru maakond).

Puidujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle Kanepi jäätmejaama või nõuetekohasesse kogumiskohta (Aardlapalu ümberlaadimisjaam asukohaga Uhti küla, Kambja vald, Tartu maakond või Umbsaare jäätmekeskus asukohaga Umbsaare küla, Võru vald, Võru maakond). Keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.

Rõiva- ja tekstiilijäätmed tuleb tekkekohas eraldi koguda ja juhul kui neid ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele, anda üle Kanepi jäätmejaama vastavasse konteinerisse.

(1)Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise loomsete jäätmete käitlemise luba omavale isikule lähtudes Põllumajandus- ja Toiduameti vastavatest regulatsioonidest.

(2)Lemmiklooma võib matta lemmikloomade kalmistule või jäätmevaldaja enda kinnistule juhul kui: 1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm); 2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne; 3) matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs; 4) matmispaik ei asu tiheasutusega alal, kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis.

(1)Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja.

(2)Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avaliku ürituse korraldaja: 1) vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest; 2) on kohustatud võimaldama jäätmete liigiti kogumist ja varustama ürituse toimumise ala piisaval arvul kogutavale jäätmeliigile vastavalt tähistatud kogumismahutitega; 3) peab rakendama meetmeid, mis aitavad vältida jäätmeteket. Ühekordsete nõude ja topside kasutamist tuleb võimalusel vältida; 4) peab rakendama meetmeid vältimaks jäätmetest tingitud häiringute tekkimist ja levikut nii ürituse alal kui sellega piirnevatel aladel.

(3)Avaliku ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada pärast ürituse lõppemist avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.

(4)Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab nõuetekohase jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, tagades vajalike kogumismahutite olemasolu ja teenindamise ning jäätmetest tulenevate häiringute tekke ja leviku vältimise.

(1)Jäätmete käitlemist kalmistul korraldab kalmistu haldaja.

(2)Kalmistu haldaja paigutab territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist. Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed.

(3)Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

(1)Eeskirja §-des 21–39 nimetatud jäätmed, juhul kui neid ei anta üle korraldatud jäätmeveo teenuste raames, tuleb üle anda Kanepi valla jäätmejaamadesse või vastava jäätmeliigi nõuetekohasesse kogumiskohta (Aardlapalu ümberlaadimisjaam asukohaga Uhti küla, Kambja vald, Tartu maakond või Umbsaare jäätmekeskus asukohaga Umbsaare küla, Võru vald, Võru maakond).

(2)Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kogumiskohtadest, kogumisringidest ning jäätmejaamade ja kogumispunktide tegutsemisaegade ning hinnakirjade kohta avaldatakse valla veebilehel.

(3)Kanepi valla jäätmejaamades saavad eraisikutena jäätmeid tasuta üle anda vaid rahvastikuregistri andmetel Kanepi vallas elavad elanikud, kes on sõlminud Kanepi valla jäätmejaamade kasutamise lepingu. Vallavalitsus võib jäätmejaamades ja kogumispunktides tasuta vastuvõetavatele jäätmetele kehtestada jäätmete liigid ja nende piirkogused elaniku kohta aastas.

(1)Segaolmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita 2023. aasta lõpuks 90% jäätmetekkekohtadest korraldatud jäätmeveoga.

(2)Paberi- ja kartongijäätmete liigiti kogumist tuleb tõhustada, et suurendada paberi- ja kartongijäätmete taaskasutamist materjalina. Eesmärgi saavutamiseks jätkatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumist korraldatud jäätmeveoga.

(3)Pakendite ja pakendijäätmete liigiti kogumise edendamiseks tuleb hiljemalt 2023. aastaks koostöös taaskasutusorganisatsioonidega korrastada ja täiendada avalike pakendikogumiskohtade võrgustikku. Pakendipunktide eesmärgipärasema kasutamise saavutamiseks tuleb teha järjepidevat teavitustööd ning tõhustada järelevalvet. Avalikku ruumi tuleb tavapäraste prügkastide asemel paigutada jäätmete sorteerimiskastid.

(4)Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise eesmärgiks on vähendada 2023. aasta lõpuks biolagunevate jäätmete osakaalu segaolmejäätmetes. 2023. aastal liidetakse biolagunevate jäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga. Kompostimise edendamiseks tuleb teha teavitustööd. Vajadusel rajada komposteeritavate jäätmete vastuvõtmiseks nõuetekohased kompostimisväljakud. Võimalusel toetada elanikkonda liigiti kogutavate jäätmete konteinerite ja kompostrite soetamisel.

(5)Suurjäätmete kogumine liidetakse 2023. aastal korraldatud jäätmeveoga. Kanepi valla elanikel on jätkuvalt võimalik suurjäätmeid tasuta üle anda Kanepi, Saverna, Krootuse ja Põlgaste jäätmejaamades.

(6)Plasti, metalli, klaasi, puidu, tekstiili, elektri- ja elektroonikaseadmete ning bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete liigiti kogumise edendamiseks tuleb jätkata ja suurendada nende jäätmete üleandmist valla jäätmejaamadesse. Jäätmete valikulist vastuvõttu tuleb olemasolevates jäätmekogumiskohtades jätkata. Keskkonnaohu vähendamiseks tuleb jätkata ohtlike jäätmete, sh eterniidi tasuta vastuvõttu Kanepi valla jäätmejaamades. Hiljemalt 2024. aasta lõpuks tuleb laiendada kasutatud ja korraliku mööbli, rõivaste ning elektri- ja elektroonikaseadmete äraandmise võimalusi, sealhulgas leida võimalus valda korduskasutuskeskuse rajamiseks, et võimaldada jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on suunata 2023. aasta lõpuks taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teavitustöö ja järelevalve.

(1)Jäätmehoolduse arendamist vallas korraldab vallavalitsus.

(2)Valla territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad vallavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab vallavalitsusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks valla jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava vormi ja selle täitmisega seonduvad tingimused kehtestab vallavalitsus.

(1)Jäätmete tekkekohal kogumise taristu peab toetama jäätmete keskkonnaohutut, säästlikku ja mugavat kogumist. Selleks peab valla haldusterritooriumil rakendama sobivaid lahendusi.

(2)Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõikes 1 toodud eesmärke.

(3)Vallavalitsusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristu osas.

(1)Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2)Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.

(3)Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi omaniku poolt.

(4)Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet vallavalitsus koos Keskkonnaameti ja muude vastavat pädevust omavate asutustega.

(1)Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viinud isik.

(2)Jäätmete käitlemisest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine toimub jäätmeseaduse § 128 sätestatud korras.

(1)Eeskirja nõuete rikkumise eest määratakse karistus jäätmeseaduse § 1207 sätestatud alustel.

(2)Eeskirja nõuete rikkumise väärteo menetleja on vallavalitsus.

(1)Määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid koostab vallavalitsus.

(2)Eeskirja 3. peatükk jõustub alates uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu rakendumisest.

(3)Kehtetuks tunnistatakse: 1) Kanepi Vallavolikogu 16. veebruari 2016. a määrus nr 1-1.2/8 „Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmehoolduseeskiri“; 2) Kanepi Vallavolikogu 24. jaanuari 2008. a määrus nr 7 „Kanepi valla korraldatud jäätmeveo tingimused ja kord“; 3) Valgjärve Vallavolikogu 16. veebruari 2016. a määrus nr 6 „Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmehoolduseeskiri“; 4) Valgjärve Vallavolikogu 2 4. mai 2016. a määrus nr 1-1.1-17 „Valgjärve valla korraldatud jäätmeveo tingimused ja kord“; 5) Kõlleste Vallavolikogu 11. märtsi 2016. a määrus nr 1-1.2/7 „Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmehoolduseeskiri“; 6) Kõlleste Vallavolikogu 29. juuli 2016. a määrus nr 1-1.2/8 „Kõlleste valla korraldatud jäätmeveo tingimused ja kord“.

(4)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.