(1)Määruse eesmärk on Rae valla haldusterritooriumil tagada olemasoleva haljastuse kaitsmine ja säilimine ning uue haljastuse nõuetekohane rajamine.
(2)Määrusega seatakse ehitusalal olemasoleva ja rajatava haljastuse hooldamise ja kaitsmise tingimused.
(3)Määrus on kohustuslikuks täitmiseks likvideeritava, säilitatava ja rajatava haljastuse kavandamisel ning ehitusalal olemasoleva haljastuse säilitamisel ja kaitsmisel.
(4)Määrust kohaldatakse kooskõlas Rae valla heakorraeeskirja, Rae valla kaevetööde eeskirja, Puu raieloa andmise korraga Rae vallas ning teiste Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja õigusaktidega.
(1)Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) asendusistutus – raiutud puude asendamine uutega või kui kinnistule ei mahu detailplaneeringu või ehitusprojekti alusel ettenähtud puud objektiivsetel põhjustel samale kinnistule ära ja on vajadus osa puudest istutada teisele kinnistule; 2) avalik ala – Rae valla omandis või Rae valla omandisse antav ala, mis on igaühele kasutamiseks mõeldud terviklik ja sidus välisruum, mis koosneb tänavatest, kergliiklusteedest ning nendega seotud teenustest, külaplatsidest ja väljakutest, rohe- ja pargialadest, mänguväljakutest ning muudest samalaadsetest paikadest; 3) ehitusala – kinnistu, kus kavandatakse või toimub ehitustegevus ja täiendavalt ehitustegevuse mõjupiirkond, mille ulatuses ehitustegevus võib mõjutada olemasolevat haljastust; 4) ehitusprojekt, sh lammutusprojekt – projekteerimise ja ehitusprojekti koostamise käigus loodud dokument või dokumentide kogum, mis lähtuvalt ehitusprojekti staadiumist sisaldab vajalikku teavet: kavandatava ehitise arhitektuuri- ja insenerivaldkondade lahenduste põhimõtete sobivuse hindamiseks; kavandatava ehitise maksumuse hindamiseks; kavandatava ehitise nõuetele vastavuse hindamiseks, ehitushanke korraldamiseks; ehitise või selle osa ehitamiseks; 5) haljastus – looduslik või inimtekkeline taimkate, mis koosneb puit- ja/või rohttaimestikust. Haljastuse alla ei kuulu kivimuru, tehismuru jms; 6) kaevevaba katendilahendus – teekatendi kihtide maapinnale paigaldamine süvendit kaevamata; 7) kasvumuld – kasvualuseks või istutusaugu täitmiseks sobiv, kontrollitud koostisega viljakas muld või mullasegu; 8) kasvupinnas – taimede istutamiseks või külviks rajatav mullast jt vajalikest koostisosadest (nt erosioonitõkkematerjal) teatud mõõtudega kiht või kihid, millesse taim saab juurduda; 9) konteineristik – konteineris, potis, kilekotis vms nõus kasvatatud istik, mille narmasjuurtest läbikasvanud mullapall ei tohi nõu eemaldamisel laguneda; 10) kõrghaljastus – haljastus, mille moodustavad leht- ja okaspuud ning üle 2,5 m kõrgused põõsad; 11) madalhaljastus – haljastus, mille moodustavad rohttaimed ja kuni 2,5 m kõrgused põõsad; 12) mullapalliga istik – koolitatud juurestikuga istik, mis on enne turustamist koos mullapalliga välja kaevatud ning pakitud spetsiaalsesse kangasse vm materjali; 13) ohtlik puu – puu, mis on osaliselt või täielikult murdunud või mis murdub välise vaatluse järgi ilmselgelt lähiajal, või ohustab elanikke või vara, ja/või on ilmselgete haigustunnustega ning mida on vaja kohe raiuda; 14) pargipuu – liigi või vormiomase kasvukujuga puude kvaliteedi üldnõuetele vastav ühe või mitmetüveline puu; 15) puistu – puude kogum, mille võrad on sageli liitunud ja mida võib hinnata ühe objektina; 16) puu – puittaime pikaealine isend, millel on vähemalt üks püstine puitunud tüvi rinnasdiameeteriga üle 8 cm ning selgelt määratletav elusatest külgokstest moodustunud võra, mis kinnitub tüvele maapinnast kõrgemal; 17) põõsas – puittaim, mille varred harunevad maapinna lähedal ilma selget püstist tüve moodustamata ja mille uued võrsed moodustuvad vanade alusel; 18) põõsastik – põõsaste kogum, mille võrad on sageli liitunud ja mida võib hinnata ühe objektina; 19) raie – puu likvideerimine juurekaelalt; puu tavapärase võra vähendamine rohkem kui 25% võrra; puu mõõtmete vähendamine selliselt, et puu kõrgus jääb kuni 6 m ja puuvõra laius jääb kuni 2 m; 20) rinnasdiameeter – puutüve läbimõõt, mõõdetuna 1,3 m kõrguselt juurekaelast; 21) tugevdatud struktuuriga kasvualus (tugipinnas) – kõvakattega või mõnele muule tugeva tallamiskoormusega alale istutava puu juurestiku kasvuks vajalik rajatis, mis ulatub vähemalt puu liigiomase võra laiuselt teekatte alla ning mille koormustaluvus ja külmakerkeomadused vastavad ümbritseva ala pinnakatete ja aluskihtide tugevusomadustele. Tugevdatud struktuuriga kasvualuse rajamiseks võib kasutada tugipinnast, spetsiaalseid mooduleid või muid projektikohaseid materjale; 22) vastava ala spetsialist – kõrgharidusega metsanduse spetsialist, botaanik, aianduse eriala spetsialist, kutsetunnistusega arborist, või muu isik, kes on saanud vastava väljaõppe, et hinnata ehitustegevuse mõju puudele ja puittaimedele.
(2)Määruses kasutatavate mõistete definitsioonid, mis ei ole loetletud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes, on sätestatud Rae valla heakorraeeskirja § 2 lõikes 1, Rae valla kaevetööde eeskiri §-s 2 või muudes õigusaktides.
(1)Ehitusprojekti koostamisel tuleb vältida ehitiste, sh tehnorajatiste, kavandamist olemasoleva kõrghaljastuse juurekaitsevööndisse. Juurekaitsevööndi üldjoonis on näidatud lisas 1.
(2)Ehitusprojekti koosseisus peab olema: 1) olemasoleva haljastuse korral säilitatava kõrg- ja/või madalhaljastuse kaitsemeetmete kirjeldus; 2) kõrg- ja/või madalhaljastuse raie kirjeldus; 3) kõrg- ja/või madalhaljastuse taastamise kirjeldus; 4) kavandatava haljastuse, sh kõrg- ja/või madalhaljastuse, rajamise kirjeldus.
(3)Hoonete, tehnorajatis jms kavandamisel säilitatava kõrg- ja/või madalhaljastusega alale ja/või säilitatava kõrghaljastuse juurekaitsevööndisse peab ehitusprojekti koosseisus olema: 1) joonis kuhu on kantud säilitatava kõrghaljastuse juurekaitsevööndid. Lisaks peavad olema joonisele kantud inimeste liikumisteed ning pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamiskohad, mis ei tohi jääda säilitatava haljastuse juurekaitsevööndisse; 2) kõrg- ja/või madalhaljastuse kaitsemeetmete kirjeldus, kui kavandatakse maapinna tõstmist või langetamist enam kui 20 cm; 3) muu haljastuse (nt rohi jms) kaitsemeetmete kirjeldus.
(4)Kõrg- ja/või madalhaljastuse raie puhul peab ehitusprojekti koosseisus olema: 1) kõrg- ja/või madalhaljastuse hindamise metoodika kohased tulemused vastavalt Rae Vallavalitsuse määruses "Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded" sätestatule; 2) vajadusel säilitatavate puude ja/või põõsaste kaitsemeetmed; 3) vajadusel taimestiku-, loomastiku- ja linnustiku kaitsemeetmed, arvestades pesitsus- ja sigimisaegu; 4) muud asjakohased meetmed.
(5)Haljastuse taastamise puhul peab ehitusprojekti koosseisus olema vähemalt: 1) kasvupinnase taastamise kirjeldus; 2) haljastatava pinna taastamistehnoloogia kirjeldus koos vastava liigi külvinormi ja hoolduse kirjeldusega; 3) kõrg- ja/või madalhaljastuse okste ja juurte kärpimise ning muude asjakohaste meetmete kirjeldus; 4) vajadusel muu asjakohane ja oluline teave.
(6)Kavandatava haljastuse puhul peab ehitusprojekti koosseisus olema vähemalt: 1) rohu liigiline koosseis, kõrg- ja madalhaljastuse liigid, seemnete ja istikute kvaliteedinõuded, istikute suurused, istikute vahekaugused ja vajadusel muu oluline teave; 2) vastavalt haljastuse liigile kasvumulla nõuded; 3) muu asjakohane ja oluline teave.
(1)Üldised nõuded ehitusalal: 1) kõrg- ja/või madalhaljastust, mis jääb ehitusalasse, tuleb kaitsta vigastuste, pinnase tihenemise eest ja pinnase tõstmise või madaldamise korral; 2) säilitatava kõrg- ja/või madalhaljastuse juurekaitsevööndi märgistus tuleb piiritleda kas (latt- või plast) tara või mitmekordse märgistuskilega; 3) hoiduda tuleb masinatega kõrghaljastuse võra alt läbisõitmisest; 4) juurekaitsevööndis on keelatud sõidukite parkimine, ehitusmaterjali ja ehitusprahi ladustamine ning soojaku või muude raskete esemete paigutamine; 5) soojaku paigaldamisel ja ladustamist vajava materjali või ehitusmaterjali transportimisel ei tohi kahjustada kõrg- ja/või madalhaljastuse tüvesid, oksi ega juurestikku; 6) kui masinate liikumine kõrghaljastuse juurekaitsevööndis on vältimatu, tuleb ala katta puidust laastude, liikumissildade või muu sobiliku vahendiga, et vältida mulla tihenemist juurestiku ümber; 7) kui kõrghaljastuse juurekaitsevööndis on muld liigselt tihenenud, tuleb seal sõltuvalt kõrghaljastuse liigist pinnase 45 cm paksune kiht välja vahetada või seda õhustada spetsiaalsete masinate ja/või võtetega; 8) enne ehitustegevuse alustamist tuleb säilitatava haljastus nõuetekohaselt kaitsta; 9) puude kaitsmiseks tuleb säilitatavad puud eraldada aiaga või ümber tüve asetada laudvooderdis, mis tuleb kinni siduda ja märgistada erksavärvilise lindi või muu sarnase materjaliga. Laudvooderdise ja tüve vahele tuleb panna spetsiaalne pehmendus, mis tuleb kinnitada selliselt, et konstruktsioon ei laguneks tuule, vibratsiooni jms toimel. Laudvooderdis peab ulatuma ülevalt võra alguseni ja alt katma juurekaela; 10) laudvooderdis ja juurekaitsevööndi märgistus tuleb säilitada terve ehitustegevuse aja jooksul kuni viimaste haljastustööde valmimiseni; 11) ehitustegevuse käigus tuleb vältida okste vigastamist. Vajadusel tuleb kärpida kõrg- ja/või madalhaljastuse alumisi oksi selliselt, et see ei tekitaks puule/põõsale jäävaid kahjustusi ja säiliks liigi ja sordiomane võrakuju ja tuulepüsivus; 12) ehitustegevuse käigus ei tohi kahjustada kõrg- ja/või madalhaljastuse võra; 13) maapinnal olevate okste rebimise vältimiseks tuleb need ära lõigata arvestades vastava liigi eripärasid ja vältides ühepoolse võra tekkimist.
(2)Nõuded juurestiku kaitseks: 1) juurekaitsevööndis tuleb võimalusel vältida kaevetöid; 2) juurekaitsevööndis eelistada võimalusel töid kinnisel meetodil; 3) kui juurekaitsevööndis on kaevetööde tegemine vältimatu, tuleb lähtuda käesoleva lõike punktidest 4 -13; 4) kaevetöödel tuleb kaitsta kõrg- ja/või madalhaljastuse juuri ja igal küljel tuleb säilitada üle 4 cm läbimõõduga juured. Ankurjuurte läbilõikamine on keelatud; 5) üle 4 cm läbimõõduga juurte lõikamisse tuleb kaasata vastava ala spetsialist; 6) üle 4 cm läbimõõduga juurte läheduses tuleb käsitsi labidaga kaevata ja üksnes ühelt küljelt; 7) juurte läbilõikamine tuleb teha sirgelt terava lõikevahendiga, mitte kopaga rebides; 8) kõik kaevetöödel vigastatud juured tuleb terve osani tagasi lõigata selliselt, et lõiked on juurega risti, mis tagab minimaalse lõikepinna; 9) kaevetöödel tuleb paljastunud juuri hoida kuivamise ja päikese eest, kattes need viivitamatult multši või niiske turba ja liiva seguga; 10) kaeviku sein tuleb toestada maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega ning juurte ja kaeviku seina vahe tuleb täita liiva- ja turbasegust kihiga, et peale kaevetööde lõppu saaksid sinna juured kasvada; 11) juhul, kui kaevikut hoitakse lahti üle ühe nädala, tuleb kaeviku juurtepoolne serv katta kilega ning kõrg- ja madalhaljastust tuleb kasta iga päev; 12) kaeviku kinni ajamisel tuleb säilitada turba- ja liivasegu kinnihoidev kangas ja eemaldada kile; 13) juhul, kui juured saavad pinnasetöödel siiski ulatuslikke kahjustusi, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks proportsionaalselt harvendada kõrg- ja/või madalhaljastuse võra, arvestades liigi eripära.
(1)Rae Vallavalitsus võimaldab asendusistutust üksnes erandlikel juhtudel, kui ei ole objektiivsetel võimalustel täita detailplaneeringu või projekteerimistingimuste kõrghaljastuse nõuet ning ehitamise käigus ei ole võimalik vältida kõrghaljastuse likvideerimist.
(2)Asendusistutuse kohustust ei määrata: 1) avalikul alal tehtava kujundusraie korral; 2) ohtliku puu korral; 3) kui on täidetud III väärtusklassi kõrghaljastuse detailplaneeringu või projekteerimistingimuste järgne kõrghaljastuse osakaal; 4) Rae valla hajaasustusega aladel, v.a Rae Vallavalitsuse põhjendatud nõudel.
(3)Kui ehitustegevuse käigus ei ole võimalik vältida II–III väärtusklassi kõrghaljastuse raiet, siis tuleb asendusistutuse määramisel lähtuda alljärgnevast: 1) II väärtusklassi kõrghaljastuse raiel tuleb iga raiutava puu asemel istutada vähemalt 6 samaväärset liigiehtsat puuistikut; 2) III väärtusklassi kõrghaljastuse raiel tuleb iga raiutava puu asemel istutada 2 samaväärset liigiehtsat puu istikut; 3) asendusistutuse puhul rakendatakse avalikule alale esitatud istikute nõudeid.
(4)Rae Vallavalitsusel on õigus määrata tingimused asendusistutuse istikute osas (nt istikute liik, kõrgus, võra läbimõõt, asendusistutuse aeg ja koht jms). Reeglina tehakse asendusistutus endises asukohas või erandina selle läheduses, arvestades naabrusõigusi ja avalikku huvi.
(5)Ehitusloa menetluse käigus tuleb asendusistutuse tingimused lisada eraldi peatükina ehitusprojekti seletuskirja.
(6)Asendusistutuse lubamise korral tuleb ehitusloa menetluse käigus esitada Rae Vallavalitsuse määruse „Puu raieloa andmise kord Rae vallas“ lisas 2 toodud asendusistutuse garantiikiri.
(7)Asendusistutuse puhul tuleb arvestada olemasolevate ja kavandatavate hoonete ja tehnorajatistega, et oleks tagatud istiku ohutu istutuskaugus vastavalt valitud liigi ja sordiomasele täiskasvanud puu mõõtmetele.
(8)Asendusistutuse kohustus tuleb täita enne hoone kasutusloa taotlemist.
Järelevalvet käesolevas määruses kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Rae Vallavalitsus.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(7)Kõrg- ja/või madalhaljastuse täieliku või osalise likvideerimise korral tuleb kinnistu piires kavandada uus kõrg- ja/või madalhaljastus, mille minimaalne osakaal peab vastama detail- või üldplaneeringus toodud nõuetele.
(8)Avalikule alale haljastuse projekteerimisel tuleb lähtuda järgnevast: 1) puule tuleb luua sobivad kasvutingimused vähemalt 20 aastaks; 2) sõltuvalt istutuskohast tuleb valida sobiv puu liik, mis talub linnakeskkonda; 3) vältida tuleb monokultuuride teket.
(9)Tänavaäärse ja parklate haljastuse projekteerimisel tuleb täiendavalt arvestada: 1) istiku asukoht peab olema vähemalt 2 m kaugusel sõiduteepoolsest äärest/äärekivist va põhjendatud juhul. Vajadusel tuleb rakendada puu kaitseks täiendavaid sobilikke meetmeid; 2) istik peab olema kaitstud libedusetõrjeks kasutatava soola eest; 3) istikute omavaheline kaugus ja juurestikule vajalik kasvupinnase maht peab vastama määruse lisas 2 ja lisas 3 toodud nõuetele; 4) parklasse istutamisel tuleb eelistada puuliike, millel ei ole pinnapealne juurestik, mis heidavad rohkem varju ja millel ei ole suuri vilju ning mille lehtedelt ei eraldu nestet.
(10)Sillutatud alale istutamisel tuleb tagada: 1) sademevee voolamine puutüvest eemale; 2) sillutise väikese kalde korral pinna tõstmine sillutatud alast kõrgemale (nt sobiva äärekiviga vms); 3) võraaluse sillutamata ala suurus vähemalt 1,2 m x 1,2 m; 4) juurestiku kaitse.
(11)Sillutatud alale puu istutamise põhimõtteline joonis on toodud lisas 4.
(12)Kaevevaba katendilahenduse rajamise põhimõtted on järgmised: 1) rajatakse kohta, kus puujuurte kahjustamise vältimiseks on võimalik kasutada kaevevabalt rajatavat katendit; 2) katendi kavandab insener konkreetse koha aluspinnasest ja niiskustingimustest lähtuvatele arvutustele tuginedes.
(13)Kaevevaba katendilahenduse põhimõtteline joonis ning rajamise järjekord on toodud lisas 5.
(14)Tugevdatud struktuuriga kasvualus (tugipinnas) rajatakse juhul, kui ei ole võimalik tagada kasvupinnase mahtu lisas 3 toodud nõuetele muul viisil.
(15)Tugevdatud struktuuriga kasvualuse rajamise nõuded on järgmised: 1) rajatakse vähemalt meetripaksuse kihina kõnni- või kergliiklustee alla; 2) tugipinnas koosneb koormuste talumiseks vajalikust tugimaterjalist (killustik) ja selle vahele jäävaid tühimikke täitvast kasvusubstraadist, mis võimaldab juurte elutegevust; 3) rajamiseks kaevatakse vajaliku suurusega süvend. Raske lõimisega aluspinnase puhul rajatakse süvendi põhja drenaaž; 4) süvend täidetakse kihtidena, arvestades ca 70 mahuosa killustikku (50−150 mm tükid) ja 30 mahuosa kasvusubstraati (kompostmuld + liiv); 5) orgaanilise aine sisaldus substraadis peab olema võimalikult väike.
(16)Tugevdatud struktuuriga kasvualuse põhimõtteline joonis ja rajamise etapid on toodud lisas 4.
(3)Nõuded maapinnale ja niisutusele: 1) maapind olemasolevate säilitatavate kõrg- ja/või madalhaljastuse juurekaela ja aktiivse juurestiku osa ümbruses tuleb säilitada samal tasemel; 2) maapinna tõstmisel või langetamisel tuleb arvestada kõrg- ja/või madalhaljastuse liigilisi eripärasid ja tundlikkust pinnase muutmisele; 3) maapinna tõstmise või langetamise korral üle 20 cm tuleb rakendada kõrg- ja/või madalhaljastuse kaitsmiseks sobivaid meetmeid; 4) sademe- ja pinnasevesi tuleb kõrg- ja/või madalhaljastusest eemale juhtida maapinna kaldega ja vajadusel paigaldada drenaaž tüve ümber koguneva sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks; 5) enne kõrg– ja/või madalhaljastuse istutamist ning haljastuse rajamist peab olema tagatud ehitusala sademe- ja pinnasevee äravool; 6) maapinna tõstmisel üle 0,5 m tuleb projekteerida ja rajada kõrghaljastuse puhul juurtele drenaaž, kastmise ja õhustussüsteemid.
(4)Üldnõuded haljastuse taastamiseks: 1) haljastuse taastamisel tuleb katta taastatav maa-ala vähemalt 10 cm paksuse sõelutud kasvumulla kihiga, mis ei tohi sisaldada kive, killustikku, jäätmeid, taimedele kahjulikke aineid jms; 2) rohu muldkeha alune pind tuleb tasandada. Rohi tuleb külvamise ajal agrotehniliselt õigete võtetega rullida; 3) kaevetööde käigus planeeritust suurema ala kahjustamise korral tuleb haljastus kogu ulatuses nõuetekohaselt taastada.
(5)Nõuded teeäärse haljasala haljastuse taastamiseks: 1) haljastuse taastamisel on keelatud kaevandi tagasitäitmisel ja tihendamisel maapinda tõsta teekatendist kõrgemale ning tagada tuleb kõvakattega pinnalt sademevee äravool haljasalale ja selle imbumine seal; 2) haljastuse taastamisel tuleb nii tihe- kui hajaasustusalal asuv taastatav maa-ala katta vähemalt 15 cm paksuse sõelutud kasvumulla kihiga mis ei tohi sisaldada kive, killustikku, jäätmeid, taimedele kahjulikke aineid jms ning mis peab olema tihendatud selliselt, et hiljem ei tekiks vajumisi ega veelohkusid; 3) rohu muldkeha alune pind tuleb tasandada. Rohi tuleb külvamise ajal agrotehniliselt õigete võtetega rullida; 4) taastamistöödel on keelatud külmunud pinnase kasutamine; 5) olemasoleva ja taastatava haljastuse üleminek tuleb ühtlustada ja taastada niidukõlblikkus.