Redaktsioonide võrdlus

(1) Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanneValdkonna eest vastutav minister moodustab täiskasvanuhariduse valdkonnas on riikliku hariduspoliitika põhimõtetepoliitika kujundamiseks ja eesmärkide kavandamine ja rakendamine, hariduspoliitika teostamiseks vajaliku õigusruumi arendaminerakendamiseks täiskasvanuhariduse nõukogu ning hariduspoliitika rakendamise eesmärgipärasuse ja järjepidevuse tagaminekinnitab selle töökorra käskkirjaga. Lisaks tagab Haridus- ja Teadusministeerium hariduspoliitika efektiivseks rakendamiseks koolitusvajaduse analüüsimise ja hindamise. (2) Täiskasvanuhariduse Nõukogunõukogu on nõuandev kogu, kuhu kuuluvad asjassepuutuvate ministeeriumide, täienduskoolitusasutuste, tasemeõppeasutusteformaalõppeasutuste, tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide ning teiste täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevate asutuste ja isikute esindajad. Täiskasvanuhariduse Nõukogu moodustab ja selle töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Täiskasvanuhariduse Nõukogu: 1) nõustab Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teisi osapooli täiskasvanuhariduse valdkonna strateegilise planeerimise, rahastamise ja korraldamise küsimustes; 2) osaleb valdkonda puudutavate arengukavade koostamisel ning nende täitmise jälgimisel; 3) annab eksperdihinnanguid ja vahendab Täiskasvanuhariduse Nõukogus esindatud organisatsioonide seisukohti valdkonna kohta.

(1) Täienduskoolitusasutuse pidajanaTäienduskoolitusasutusena tegutsemiseks esitab täienduskoolituse läbiviija majandustegevusteate, kui tal ei ole seadusega ette nähtud kohustust taotleda täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba. (2) Majandustegevusteade täienduskoolituse läbiviimiseks sisaldab lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule loetelu käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud täienduskoolituse õppekavarühmadest (edaspidi täienduskoolituse õppekavarühm), milles täienduskoolitust läbi viiakse.

(1) Täienduskoolitusasutuse pidajaTäienduskoolitusasutus, kes viib läbi üksnes täienduskoolitust, ei tohi täienduskoolitusasutuse nimes mingil viisil viidata tasemeõppeformaalõppe läbiviimise võimalusele. (2) Sõna „rahvaülikool” võib oma nimes kasutada üksnes täienduskoolitusasutus, millel on kindel tegevuskoht ja mis pakub pidevalt täienduskoolitust vähemalt kolmes täienduskoolituse õppekavarühmas.

Täienduskoolitusasutuse pidaja on kohustatud pidama täienduskoolituseTäienduskoolitusasutus avalikustab käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nõutud teabe avalikustamiseks veebilehtetäienduskoolitusasutuse veebilehel või muus avalikult ligipääsetavas digikeskkonnas.

(1) Täienduskoolitusasutuse pidajaleTäienduskoolitusasutusele kehtestatud majandustegevuse nõuete olulise rikkumise korral võib Haridus- ja Teadusministeerium haldusaktiga peatada või keelata täienduskoolituse läbiviimise täienduskoolitusasutuse pidajanatäienduskoolitusasutusena. Kui Haridus- ja Teadusministeerium annab täienduskoolituse läbiviimise peatamise või keelamise haldusakti või teeb ettekirjutuse, mille järgimata jätmine võib kaasa tuua täienduskoolituse läbiviimise peatamise või keelamise haldusakti andmise, avaldab Haridus- ja Teadusministeerium haldusakti resolutsiooni ja põhjendused osas, mille avaldamiseks on avalik huvi, haldusmenetluse seaduse §-s 31 sätestatud korras ning oma veebilehel. (2) Täienduskoolituse läbiviimisest loobumisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 34 sätestatut. Täienduskoolituse läbiviimisest täielikult loobunuks loetakse ka täienduskoolitusasutuse pidajatäienduskoolitusasutus, kes ei ole täitnud käesoleva seaduse § 8 lõikes 5 sätestatud andmete esitamise kohustust kuue kuu möödumisel selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates.

(1) Täienduskoolitusasutuse pidajaTäienduskoolitusasutus kehtestab täienduskoolituse õppekorralduse alused ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused. (2) Täienduskoolituse õppekorralduse alustes sätestatakse õppijate täienduskoolituseleõppija õppesse vastuvõtu ja koolituseltõppest väljaarvamise tingimused ja kord ning, täienduskoolituse eest õppetasu maksmise, sellest vabastamise ja selle tagastamise tingimused ja kord ning teised õppe korraldamiseks olulised tingimused. (3) Täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alustes sätestatakse vähemalt täienduskoolituse õppekavade, täienduskoolituskursuseganende arendamise, täienduskoolitusega seotud täiskasvanute koolitajate ja õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja kord ning täienduskoolituse kohta tagasiside kogumise ja arvestamise kord.

(1) Täienduskoolitusasutuse pidajaTäienduskoolitusasutus avalikustab Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem)infosüsteemi kaudu täienduskoolitusasutuse õppekavarühmad, milles ta täienduskoolitust läbi viiakseviib, täienduskoolituse läbiviimise tegevusloa väljaandmise aluseks olnud õppekavad, tegevusloa andmed, asutuseoma kontaktandmed ja veebilehe või avalikult ligipääsetava digikeskkonna aadressi. (2) Täienduskoolitusasutuse pidajaTäienduskoolitusasutus avalikustab eesti keeles oma veebilehel või avalikult ligipääsetavas digikeskkonnas täienduskoolituse õppekorralduse alused, täienduskoolituse õppekavad, täienduskoolituskursusegatäienduskoolitusega seotud täiskasvanute koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega, täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused ja loakohustusega täienduskoolituse läbiviimiseks antud tegevusloa andmed ning täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused. Teave peab olema ajakohane, kergesti leitav ja üheselt mõistetav. (3) Täienduskoolitusasutuse pidaja loob võimalused käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud dokumentidega tutvumiseks täienduskoolitusasutuses. (4) Täienduskoolitusasutuse pidajaTäienduskoolitusasutus ei pea avalikustama või tutvumiseks kättesaadavaks tegematellimuskoolituste õppekavasid ja nendega seotud täiskasvanute koolitajate andmeid, kui õppekava. Tellimuskoolitus on lepingu alusel välja töötatud üksnes lepingus määratletud isikute koolitamisekstellija soovidest ja vajadustest lähtuv täienduskoolitus, mida viiakse läbi tellijaga kokku lepitud tingimustel ja korras. (54) Täienduskoolitusasutuse pidajaTäienduskoolitusasutus teeb iga aasta 31. märtsiks hariduse infosüsteemi kaudu kättesaadavaks Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 32 alusel kehtestatud ministri määruses sätestatud tegevusnäitajad eelmise kalendriaasta kohta. (65) Täienduskoolitusasutuse pidaja peab tagamaTäienduskoolitusasutus tagab, et käesoleva paragrahvi lõikes 54 nimetatud andmetetegevusnäitajate õigsus on dokumentaalselt tõendatav. Täienduskoolitusasutus säilitab tegevusnäitajate aluseks olevaid dokumente kolm aastat arvates selle kalendriaasta lõpust, mil dokument loodi.

(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täienduskoolituse standardi, milles sätestatakse täienduskoolituse õppekava nõuded, täienduskoolituse läbimist ja selles osalemist tõendavate dokumentide nõuded ning täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu. (2) Täienduskoolitust viiakse läbi täienduskoolitusasutuse pidaja kinnitatud täienduskoolituse õpiväljundipõhise õppekava ja täienduskoolituse õppekorralduse aluste kohaselt. Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised ja oskused, mille saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata. (3) Täienduskoolituse õppekava maht määratakse akadeemilistes tundides. Üks akadeemiline tund vastab 45 minutile. Mikrokvalifikatsiooniõppe maht määratakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile õppija tööle teadmiste ja oskuste omandamisel.

Õppekeskkond on õppijate õppimist ja arengut toetav füüsiline või digitaalne keskkond. Täienduskoolitusasutuse õppekeskkond peab olema piisav täienduskoolituse läbiviimiseks ning õppekava eesmärkidetäienduskoolituseks ja õppekava õpiväljundite saavutamiseks piisav. Täienduskoolitusasutuse pidaja kirjeldab täienduskoolituse õppekavas õppekeskkonda, kus täienduskoolitust läbi viiakse.

(1) Täiskasvanute koolitaja on käesoleva seaduse tähenduses spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust. Täiskasvanute koolitajal peavad olema koolitatavas valdkonnas erialased ja täiskasvanute koolitaja kompetentsid. Täiskasvanute koolitaja kompetentside olemasolu hindab täienduskoolitusasutus. (2) Täienduskoolituse läbiviimiseks tagab täienduskoolitusasutuse pidajatäienduskoolitusasutus õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajaliku arvu õppekavas kirjeldatud kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemusega koolitajate olemasolu. (3) Täiskasvanute koolitaja väljaõppe koolitajal peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule olema magistrikraad haridusteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon või vähemalt 7. taseme täiskasvanute koolitaja kutse.

(1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosaÕppekavarühma kvaliteedihindamist korraldab valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus (edaspidi hindamist korraldav asutus). Hindamist korraldav asutus moodustab täienduskoolituse hindamisnõukogu, kinnitab nõukogu töökorra ja nõukogu otsuste peale esitatud vaiete lahendamise korra. (2) Täienduskoolituse hindamisnõukogu kehtestab käesoleva seaduse § 31129 lõikes 2 sätestatule teeb täienduskoolitusasutuse pidaja täienduskoolituses osalejale4 nimetatud ja koolituse rahastajale teatavaks vähemalt järgmised andmed§ 129 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise hindamisjuhised ja dokumendidmetoodika ning võtab vastu õppekavarühma kvaliteedihindamise otsused. (3) Täienduskoolituse hindamisnõukogu hindab täienduskoolitusasutuse õppekavarühma õppetöö kvaliteeti järgmiselt: 1) täienduskoolituse õppekavakui õppekavarühma õppetöö vastab täielikult käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, teeb hindamisnõukogu positiivse otsuse viieks aastaks; 2) täienduskoolitust läbi viiva täiskasvanute koolitaja nimikui õppekavarühma õppetöö vastab käesolevas seaduses ja andmed tema kvalifikatsiooni kohta; 3) täienduskoolituse toimumise aeg; selle alusel kehtestatud nõuetele osaliselt või ei vasta nõuetele, teeb hindamisnõukogu negatiivse otsuse. (4) täienduskoolituse läbiviimise koht ja aadress; Hindamisnõukogu otsused kvaliteedihindamise läbinud täienduskoolitusasutuse õppekavarühmade kohta avalikustatakse hariduse infosüsteemis. (5) õppemaksu suurus ja muud õpingutega kaasnevad kuludHindamisnõukogu võib õppekavarühma kvaliteedihindamise positiivse otsuse kehtetuks tunnistada, sealhulgas õppevahendite kuludkui ilmneb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) riikliku või haldusjärelevalve käigus selgub, et täienduskoolitusasutuse tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või muu õigusaktiga; 62) õppemaksu tasumise kord ja tähtaegtäienduskoolitusasutus ei ole täitnud riiklikku või haldusjärelevalvet teostava haldusorgani ettekirjutust ettekirjutuses märgitud tähtpäevaks või korras; 73) õppemaksu tagastamise alused ja kordtäienduskoolitusasutus on esitanud õppekavarühma kvaliteedihindamisel valeandmeid, mis on otsust mõjutanud; 84) vaidluste lahendamise kord. (täienduskoolitusasutus ei vasta käesoleva seaduse § 129 lõigetes 4 ja 5 ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele; 5) Kui täienduskoolituse tellija tellib täienduskoolitust riigihangete seaduse alusel või korraldab koolituse tellimiseks muu konkursi, viiakse täienduskoolitus läbi tellija teatavaks tehtud tingimuste kohaselttäienduskoolitusasutus on esitanud majandustegevusest loobumise teate.

(1) Töötajale ja ametnikule (edaspidi koos töötaja) antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppesformaalõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tööandja huvidest lähtuva koolituse puhul lähtutakse töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktis 5 või avaliku teenistuse seaduse §-s 31 sätestatust. Õppepuhkust antakse ka välisriigi samaväärses õppeasutuses tasemeõppesformaalõppes või täienduskoolitusel osalemiseks. (2) Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest selle õppekava läbimiseks või lõpetamiseks, mille alusel toimuvad õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. (3) TasemeõppesFormaalõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. (4) TasemeõppeFormaalõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu. Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse õppepuhkuse päevade arv töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu määraga. Ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu määra leidmiseks jagatakse töötasu alammäär kalendriaasta päevade arvu ja arvu 12 jagatisega. Tööandja võib keelduda tasemeõppeformaalõppe lõpetamiseks puhkuse andmisest, kui ta on samale töötajale juba andnud puhkust sama õppekava lõpetamiseks. (5) Õppepuhkuse taotluses määrab töötaja, kas ta soovib võtta õppepuhkust õppes osalemiseks või tasemeõppeformaalõppe lõpetamiseks. (6) Puhkuste ajakavasse märkimata õppepuhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt neliteist kalendripäeva ette. (7) Kõrgkooli eksternõppes osalejale antakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule õppepuhkust tasemeõppeformaalõppe lõpetamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustel ja käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(1) Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. (2) Tööandjal on õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata töölepingu seaduse § 69 lõikes 5 ettenähtud tingimustel. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on töötajal õigus kasutada kasutamata jäänud õppepuhkuse osa tasemekoolitusesformaalõppes või täienduskoolituses osalemiseks talle sobival ajal, arvestades käesolevas peatükis kehtestatud piiranguid.

(1) Täienduskoolituse kulud katab sellest huvitatud isik või asutus. (2) Riigi- jaRiigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarve ning struktuurifondi vahenditestüksuse eelarvest ja välistoetustest on lubatud rahastada või hüvitada üksnes täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavat täienduskoolitust, mis vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis kehtestatud nõuetele. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tingimust ei kohaldata, kui täienduskoolitust viivad läbi ühe isiku või asutuse töötajad sama isiku või asutuse töötajatele või kui koolitust viib läbi riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja teise riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse töötajale või kui koolituse läbiviimine kuulub riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja töö- või teenistusülesannete hulka. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tingimusttingimuse võib põhjendatud erandina jätta kohaldamata, kui soovitud täienduskoolitust ei korralda ükski täienduskoolitusasutuse pidajatäienduskoolitusasutus või kui koolitus tellitakse väljaspool Eestit tegutsevalt täienduskoolituse pakkujalt, kes ei ole täienduskoolitusasutus käesoleva seaduse tähenduses. Käesolevas lõikes nimetatud juhul seab täienduskoolituse kvaliteedile nõuded täienduskoolituse tellija.

(1) Ministeerium võib esitada täienduskoolitusasutuse pidajaletäienduskoolitusasutusele või nende liidule riikliku tellimuse täienduskoolituse pakkumiseks (edaspidi riiklik täienduskoolituse tellimus). Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamisel lähtutakse riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajaduse uuringutest ja prognoosidest või muust infost koolitusvajaduse kohta. (2) Riiklik täienduskoolituse tellimus on riigieelarvest rahastatavate täienduskoolituskohtade arv täienduskoolituse õppekavarühmade või kursuste kaupa. (3) Riikliku täienduskoolituse tellimuse maksumus täienduskoolituskoha kohta kujuneb akadeemiliste tundide arvu järgi.4 (4) Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise korra ning täienduskoolituskoha maksumuse arvestamise korra ja akadeemilise tunni või ainepunkti maksumuse õppekavarühmade kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Akadeemilise tunni maksumuse kehtestamisel arvestatakse täienduskoolituse õppekavarühmade õppe keerukusest tulenevate kulude erisustega, täienduskoolituse läbiviimiseks vajalike materjalidega ning õppekeskkonna kuludega.6 (6) Riikliku täienduskoolituse tellimuse alusel moodustatud õppekohal õppimine on õppija jaoks tasuta, kui selle tellimuse esitamisel ei ole õppija jaoks kehtestatud omaosaluse määra.

(1) Haridus- ja Teadusministeerium teostab riiklikku või haldusjärelevalvet täienduskoolitusasutuse pidajatetäienduskoolitusasutuste ja nende tegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. 1 (1¹) Haridus- ja Teadusministeerium võib riikliku või haldusjärelevalve teostamisel kaasata eksperte. 1 (1²) Mikrokvalifikatsiooniõppe ja selle läbiviija üle riikliku või haldusjärelevalve teostamisel võib Haridus- ja Teadusministeerium kaasata hindamist korraldava asutuse, kes tuvastab käesoleva seaduse § 129 lõikes 4 nimetatud ning § 129 lõike 5 ja § 1210 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete täitmise eelhaldusaktiga. (2) Haridus- ja Teadusministeerium teostab riiklikku või haldusjärelevalvet täienduskoolitust läbi viiva täienduskoolitusasutuseks mitte oleva isiku või asutuse üle, kui tema läbiviidavast täienduskoolitusest lähtub kõrgendatud või oluline oht ning muu korrakaitse- või majandushaldusorgan ei ole pädev seda ohtu tõrjuma.

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist erakooliseaduse alusel tööalase või vabaharidusliku koolituse läbiviimiseks väljastatud koolitusload või tegevusload kehtivad kuni 2016. aasta 30. juunini. Nimetatud koolitusloa või tegevusloa alusel täiskasvanute koolitusasutuste pidajad on kuni loa kehtivuse lõpuni võrdsustatud täienduskoolitusasutuse pidajaga käesoleva seaduse tähenduses. (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist täiskasvanute koolitusasutusena tegutsenud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kuni 2016. aasta 30. juunini võrdsustatud täienduskoolitusasutuse pidajaga käesoleva seaduse tähenduses. (3) Täienduskoolitusasutuse pidajad peavad käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused kehtestama hiljemalt 2016. aasta 1. juuliks. (4) Täienduskoolitusasutus viib hariduse infosüsteemis ning oma veebilehel ja muus avalikult ligipääsetavas digikeskkonnas enda andmed vastavusse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatuga 2025. aasta 31. detsembriks. (5) Täienduskoolitust võib alates 2026. aasta 1. jaanuarist läbi viia käesoleva seaduse § 11 lõike 1 teises lauses sätestatud nõuetele vastav täiskasvanute koolitaja. (6) Täiskasvanute koolitaja väljaõpet võib alates 2026. aasta 1. jaanuarist läbi viia käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastav koolitaja. (7) Täienduskoolitusasutus võib alates 2025. aasta 1. septembrist läbi viia mikrokvalifikatsiooniõpet, kui mikrokvalifikatsiooniõpe vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele.