(1) Käesolev seadus sätestab Eesti Vabariigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute (aktsiaselts, osaühing, mittetulundusühing, sihtasutus) asutamise ja nendes aktsionäri, osaniku või liikmena osalemise alused ja korra. (2) Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise eesmärgiks on eelkõige riigi funktsioonide parema täitmise ja riikliku majanduspoliitika elluviimise kindlustamine.
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) riigi äriühing - aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile, või osaühing, mille ainuke osa kuulub riigile; 2) enamusotsustusõigus - äriühingu üldkoosolekul põhikirja muutmise, aktsia- või osakapitali suurendamise, vähendamise, äriühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsuse vastuvõtmiseks äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1996, 40, 773) kohaselt nõutavat häälteenamust esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus; 3) otsustusõigus - äriühingu üldkoosolekul käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetamata otsuste vastuvõtmiseks äriseadustiku kohaselt nõutavat häälte arvu esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus; 4) vähemusotsustusõigus - äriühingu üldkoosolekul käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud otsuste vastuvõtmise tõkestamiseks äriseadustiku kohaselt nõutavat häältearvu esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus; 5) vähemusosalus - äriühingu aktsiate või osa omamine, mis esindab vähemalt 1/10 aktsia- või osakapitalist.
(1) Riigikogu poolt määratud komisjoni pädevusse kuulub riigi poolt Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja Riigikohtu (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) kaudu eraõiguslike juriidiliste isikute asutamisega ja nendes riigi osalemisega seotud järgmiste küsimuste otsustamine: 1) sihtasutuse asutamise otsustamine ja selle asutamisotsuse ja põhikirja projektide heakskiitmine; 2) nõusoleku andmine mittetulundusühingu asutamiseks ja selle asutamislepingu ja põhikirja projektide heakskiitmine; 3) riigi esindajale mittetulundusühingu liikmete üldkoosolekul hääletamiseks volituste andmine mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamiseks; 4) vajadusel korralduste andmine käesoleva lõike punktis 3 nimetamata küsimustes; 5) muude käesoleva seadusega Riigikogu komisjoni pädevusse antud küsimuste otsustamine. (2) Riigikogu poolt määratud komisjon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused põhiseadusliku institutsiooni ettepanekul, kes teostab riigi nimel liikme- või asutajaõigusi või taotleb liikme- või asutajaõiguste teostamist.
(1) Põhiseaduslike institutsioonide kaudu võib riik asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid ja osaleda nende tegevuses riigieelarves sihtotstarbeliselt selleks ettenähtud vahendite arvel. (2) Põhiseaduslike institutsioonide kaudu asutatud eraõigusliku juriidilise isiku omandisse ei või üle anda põhiseadusliku institutsiooni valitsemisel olevat riigivara.
(1) Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub riigi poolt ministeeriumi või maavalitsuse kaudu eraõiguslike juriidiliste isikute asutamisega ja nendes riigi osalemisega seotud järgmiste küsimuste otsustamine: 1) riigi äriühingu ja sihtasutuse asutamise otsustamine ja vastava juriidilise isiku asutamisotsuse ja põhikirja projektide heakskiitmine; 2) nõusoleku andmine juriidilise isiku asutamiseks, milles riik osaleb aktsionäri, osaniku või liikmena, ja vastava juriidilise isiku asutamislepingu ja põhikirja projektide heakskiitmine; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nimekirja kantud äriühingu nõukogus riigi esindajate kandidaatide heakskiitmine; 4) äriühingutes riigi kui aktsionäri või osaniku õiguste ja huvide teostamise üldstrateegia kujundamine käesoleva seaduse paragrahv 7 lõikes 7 nimetatud koondaruande põhjal; 5) tegutseva äriühingu aktsiate või osade omandamise ja võõrandamise otsustamine; 6) riigi esindajale äriühingu aktsionäride või osanike või mittetulundusühingu liikmete üldkoosolekul hääletamiseks volituste andmine juriidilise isiku lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning võlakirjade väljalaskmise otsustamiseks, samuti aktsiaseltsi aktsiakapitali või osaühingu osakapitali suurendamiseks ja vähendamiseks ning riigi osalusega äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamisel uute aktsiate omandamise või osa suurendamise eesõigusest loobumiseks või eesõiguse kasutamiseks võimalikust väiksemas mahus; 7) vajadusel korraldustega soovituste ja volituste andmine käesoleva lõike punktis 6 nimetamata küsimustes; 8) riigivara eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise otsustamine; 8¹) sihtasutuse, mille ainuasutajaks on riik, teise sihtasutusega (sihtasutustega) ühinemise heakskiitmine; 9) muude käesoleva seadusega Vabariigi Valitsuse pädevusse antud küsimuste otsustamine. (2) Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused ministeeriumi ettepanekul, kes valitseb äriühingu aktsiaid või osa või teostab riigi nimel liikme- või asutajaõigusi või taotleb valitsemist või liikme- või asutajaõiguste teostamist, samuti maavalitsuse ettepanekul, kes teostab riigi nimel liikme- või asutajaõigusi või taotleb liikme- või asutajaõiguste teostamist. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5, 6 või 7 nimetatud otsuse tegemisega kaasneb riigil olemasoleva enamusotsustusõiguse, otsustusõiguse või vähemusotsustusõiguse kaotus riigile strateegiliselt tähtsas äriühingus, võib Vabariigi Valitsus teha otsuse ainult Riigikogu eelneval nõusolekul. Riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kinnitab ja selles teeb muudatusi Riigikogu. (4) Eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivara üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
(1) Riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773) paragrahv 4 lõikes 1 nimetatud riigivara valitsejatest võivad riigile kuuluvaid aktsiaid või osi valitseda ainult ministeeriumid. Riigi liikme- või asutajaõigusi eraõiguslikes juriidilistes isikutes, mis ei ole äriühingud, võivad teostada ministeeriumid, maavalitsused ja põhiseaduslikud institutsioonid. (2) Riigi osalemisel äriühingus määrab Vabariigi Valitsus riigile kuuluvate aktsiate või osa valitsejaks ühe ministeeriumi. (3) Riigi osalemisel mittetulundusühingus ministeeriumi või maavalitsuse kaudu määrab Vabariigi Valitsus liikmeõiguste teostajaks ühe ministeeriumi või maavalitsuse. Sama kehtib sihtasutuse asutamisel ministeeriumi või maavalitsuse kaudu riigi poolt asutajaõiguste teostamiseks. (4) Riigi osalemisel mittetulundusühingus põhiseadusliku institutsiooni kaudu määrab käesoleva seaduse paragrahv 3 lõikes 1 nimetatud komisjon liikmeõiguste teostajaks ühe põhiseadusliku institutsiooni. Sama kehtib sihtasutuse asutamisel põhiseaduslike institutsioonide kaudu riigi poolt asutajaõiguste teostamiseks. (5) Aktsiate või osa valitseja või liikme- või asutajaõiguste teostaja korraldab järelevalvet käesoleva seaduse paragrahv 8 lõikes 1 nimetatud juhtorganitesse valitud isikute tegevuse üle.
(1) Äriühingu asutamisel esindab riiki Vabariigi Valitsuse poolt asutajaõigusi teostama volitatud ministeeriumi juhtiv minister. (2) Äriühingu aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul esindab riiki aktsiaid või osa valitsevat ministeeriumi juhtiv minister. (3) Mittetulundusühingu liikmete ja volinike koosolekul ning sihtasutuse asutajaõiguste teostamisel esindab riiki käesoleva seaduse paragrahv 6 lõikes 3 nimetatud juhul liikme- või asutajaõigusi teostavat ministeeriumi juhtiv minister või maavalitsust juhtiv maavanem. (4) Mittetulundusühingu liikmete ja volinike koosolekul ning sihtasutuse asutajaõiguste teostamisel esindab riiki käesoleva seaduse paragrahv 6 lõikes 4 nimetatud juhul liikme- või asutajaõigusi teostav põhiseaduslik institutsioon või liikme- või asutajaõigusi teostava põhiseadusliku institutsiooni juht. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikud arvestavad riigi esindamisel käesoleva seaduse paragrahv 5 lõike 1 punktides 6 ja 7 ning lõikes 3 sätestatut. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikud arvestavad riigi esindamisel käesoleva seaduse paragrahv 3 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatut. (7) Äriühingu riigile kuuluvaid aktsiaid või osa valitsevat ministeeriumi juhtiv minister esitab Rahandusministeeriumile igal aastal aruande riigi osaluse valitsemise kohta. Aruanne esitatakse ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tähtaja lõppemisest. Nõuded aruande sisule ja selle esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 7 (7¹) Rahandusministeerium esitab üks kord aastas Vabariigi Valitsusele käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud aruannete põhjal koostatud koondaruande, vajaduse korral koos ettepanekutega riigi majanduslike huvide paremaks järgimiseks eraõiguslikes juriidilistes isikutes ja seisukohtadega riigi osaluste võõrandamise kohta. Kui Vabariigi Valitsus on koondaruande läbi vaadanud, saadetakse see teadmiseks Riigikogule ja Riigikontrollile ning avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. (8) Äriühingud, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ja sihtasutused, mille asutajaks on riik, esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile majandusaasta aruande auditeeritud ja kinnitatud koopia.
(1) Riigi esindajateks äriühingu ja sihtasutuse nõukogus ning mittetulundusühingu juhtorganis on riigiametnikud ja/või teised asjatundjad. (2) Riigi esindajad sihtasutuse nõukogus ja mittetulundusühingu juhtorganis nimetab käesoleva seaduse paragrahv 7 lõigetes 3 ja 4 nimetatud isik. (3) Pooled riigi esindajatest äriühingu nõukogus nimetab käesoleva seaduse paragrahv 7 lõikes 2 nimetatud ministeeriumi juhtiv minister ja pooled rahandusminister, arvestades käesoleva seaduse paragrahv 5 lõike 1 punktis 3 sätestatut. Kui äriühingu nõukokku tuleb nimetada paaritu arv liikmeid, nimetab käesoleva seaduse paragrahv 7 lõikes 2 nimetatud ministeeriumi juhtiv minister ühe enamliikme. Kui äriühingu nõukogus esindab riiki üks isik, nimetatakse ta käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud ministeeriumi juhtiva ministri poolt. Käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud ministeeriumi juhtiv minister ja rahandusminister saadavad teineteisele teadmiseks nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise otsuste ning nõukogu liikmetele tasu määramise käskkirjade koopiad. (4) Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, nõukogu esimees valitakse isikute hulgast, kelle on riigi esindajaks määranud käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud ministeeriumi juhtiv minister, kusjuures häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. (5) Riigi esindaja äriühingu ja sihtasutuse nõukogus on kohustatud täitma nõukogu töös osalemisel teda nimetanud ametiisiku kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil antud suuniseid, kui see ei ole vastuolus äriühingu või sihtasutuse huvidega, ning andma teda nimetanud ametiisikule aru oma tegevusest nõukogu liikmena. Vabariigi Valitsus võib oma määrusega kehtestada riigi esindaja kohustuste täitmise täpsema korra. (6) Riigi aktsiaid või osa valitsevat ministeeriumi juhtiv minister peab äriühingu nõukogu liikmetele tasu määramisel lähtuma rahandusministri määrusega kehtestatud korrast ja piirmääradest. (7) Kui sihtasutuse ainuasutajaks on riik, määrab sihtasutuse nõukogu liikmetele tasu asutajaõigusi teostavat ministeeriumi või maavalitsust juhtiv minister või maavanem, lähtudes rahandusministri määrusega kehtestatud korrast ja piirmääradest. (8) Riigi esindaja tagasikutsumisel äriühingu või sihtasutuse nõukogust ei maksta talle hüvitust. (9) Riigi aktsiad või riigi osa valitsevaid ministeeriume juhtivad ministrid ning rahandusminister peavad äriühingute nõukogudesse määratud riigi esindajate koosseisu viima vastavusse käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetega hiljemalt 1998. aasta 1. septembriks.
(1) Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summad või dividendimäärad kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. (2) Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriühingu poolt makstavate dividendide summa või dividendimäära kohta esitab äriühingu riigile kuuluvaid aktsiaid või osa valitsevat ministeeriumi juhtiv minister koos käesoleva seaduse § 7 lõikes 7 nimetatud aruandega. (3) Riigi osalusega äriühingute, kus riigil ei ole enamusotsustusõigust või otsustusõigust, dividendi suuruse otsustamisel üldkoosolekul juhindub käesoleva seaduse paragrahv 7 lõikes 2 nimetatud isik rahandusministriga kooskõlastatud dividendimäärast. Kui rahandusminister dividendimäära ei kooskõlasta, lahendab küsimuse Vabariigi Valitsus.
Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, põhikirjaga ei või piirata äriseadustiku (RT I 1995, 26/28, 355; 1998, 91/93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6) § 317 lõikes 1 sätestatud nõukogu pädevust.
(1) Äriühingu aktsiad või osa omandab riik riigieelarves ettenähtud vahendite piires ja riigivara äriühingule üleandmise teel. (2) Äriühingu aktsiad või osa võõrandatakse riigivaraseaduses kehtestatud korras. Äriühingu riigile kuuluvaid aktsiaid või osa võib võõrandada ainult harilikule väärtusele vastava tasu eest.
(1) Riigi osalusega äriühingu asutamisel, samuti tegutseva äriühingu aktsiate või osade omandamise korral ei või riigi osalus olla vähemusosalusest väiksem. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata mitterahaliseks sissemakseks oleva riigivara üleandmisel asutatavale riigi osalusega äriühingule ja äriühingu aktsiate või osa omandamisel riigi poolt pärimise teel.
Käesolevat seadust ei kohaldata enne seaduse jõustumist erastamisnimekirja kinnitatud aktsiate ja osade võõrandamisel, samuti aktsiate ja osade võõrandamisel, mille nimekirja Vabariigi Valitsus kinnitab nelja kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest. Need erastatakse erastamisseaduses (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995, 22, 327; 54, 881; 57, 979; 1996, 36, 738) kehtestatud korras. Erastamisnimekirja kantud äriühingute aktsionäri- või osanikuõigusi teostab erastamisseaduses sätestatud ulatuses Erastamisagentuur.
Vabariigi Valitsus esitab käesoleva seaduse paragrahv 5 lõikes 3 nimetatud nimekirja Riigikogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest.
-17 § 15-17. [Käesolevast tekstist välja jäetud]