Seadus sätestab Eesti kohanimede ametliku korraldamise ja kasutamise alused.
(1) Kohanimi on kohale kui looduslikule või inimtekkesele geograafilisele objektile kinnistunud või kinnistatav nimi. (2) Kohanime määramine on selleks käesoleva seadusega volitatud organi või ametiisiku poolt: 1) ametliku nimeta kohale nime määramine; 2) ametliku kohanime muutmine; 3) ametliku kohanime tühistamine.
Kohanimi on ametlik, kui ta määratakse vastavalt käesolevale seadusele või on määratud muude kehtivate õigusaktide kohaselt.
(1) Ametlik kohanimi peab olema: 1) maakonnal, vallal ja linnal (haldusüksusel); 2) osavallal ja linnaosal; 3) asustusüksusel; 4) tänaval, väljakul ja muul aadressis kasutataval väikekohal (aadressikohal); 5) maaregistrisse kantaval katastriüksusel, kui sellel on väljaspool tänavavõrku paiknevaid aadressi vajavaid objekte. Katastriüksusele võib nime määrata ja tema nimi säilib ka siis, kui talle on antud aadress tänava järgi; 6) riiklikus katastris või registris oleval loodusobjektil või riiklikult kaitstaval kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal; 7) raudteejaamal ja rongipeatusel, ühissõidukipeatusel, sadamal, tuletornil, lennuväljal ja -jaamal. (2) Ametliku kohanime võib määrata ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kohtadele, kui koha eristamine on vajalik valitsusasutustele või kohaliku omavalitsuse organitele nende tegevuses.
(1) Haldusüksuse nime määrab Vabariigi Valitsus. (2) Asustusüksuse nimi määratakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (3) Osavalla, linnaosa, maaregistri katastriüksuse ja väikekoha nimi määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras. (4) Raudteejaama, rongipeatuse, sadama, tuletorni, akvatooriumiobjekti, lennuvälja ja -jaama ning riigile kuuluva maantee ja sellel asuva liiklusrajatise nime määrab majandus- ja kommunikatsiooniminister. (5) Riiklikus katastris või registris oleva loodusobjekti nime määrab keskkonnaminister. (6) Riiklikus registris oleva kinnismälestise ja muinsuskaitseala nime määrab kultuuriminister. (7) Kohanime määrav minister küsib enne ametliku kohanime määramist vastava kohaliku omavalitsuse organi ning kohanimenõukogu arvamust. Riiklikus registris oleva kohanime määramine toimub kooskõlas vastava registri kohta kehtestatud õigusaktidega. (8) Eraomandis olevale maaregistri katastriüksusele ja sellel paiknevale kohale nime määramisel küsitakse omaniku arvamust.
(1) Vabariigi Valitsus moodustab regionaalministri valitsemisalas 11 kuni 15 liikmega kohanimenõukogu (§-d 7-9), millel on oma põhimäärus. (2) Kohanimenõukogu liikmed, sealhulgas esimehe nimetab Vabariigi Valitsus kuni viieks aastaks.
Kohanimenõukogu: 1) nõustab kohanime määravaid organeid ja ametiisikuid ning annab nende taotlusel oma arvamuse; 2) teeb kohanime määravatele organitele ja ametiisikutele regionaalministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramiseks; 3) jälgib ametlike kohanimede kasutamist ning vajaduse korral teeb regionaalministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega; 4) teeb regionaalministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramist ja kasutamist sätestavate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks; 5) osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel; 6) täidab teisi talle põhimäärusega pandud ülesandeid.
(1) Kohanimenõukogul on õigus saada riigiasutustelt ja omavalitsusasutustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente, õiendeid ja muid andmeid. (2) Kohanimenõukogu võib nõuda kohanime määranud ministrilt või kohaliku omavalitsuse volikogult määratud nime valiku kirjalikku põhjendust.
(1) Nimeteadusliku usaldusasutuse ülesandeks kohanimede alal on anda nimede asjus eksperdihinnanguid ning korraldada sihtuuringuid kohanimenõukogu ja kohanimesid määravate organite tellimusel. (2) Vabariigi Valitsus määrab regionaalministri ettepanekul usaldusasutuseks teadusasutuse, kus on nimeteadusele spetsialiseerunud teadustöötajaid.
(1) Ametlikku kohanime võib muuta või tühistada käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud korras. (2) Ametliku kohanime muutmise aluseks võib olla: 1) ametlike kohanimede samasus või eksitav sarnasus; 2) nime kirjutusviisi moonutatus või mittevastavus õigekirjareeglitele; 3) kasutusel olevate nimevariantide ühtlustamine; 4) mitteametliku kohanime püsiv eeliskasutus sellest erineva ametliku kohanime ees; 5) ajaloolise eestipärase kohanime taastamine; 6) senise nime eksitavus. (3) Muul alusel ametliku kohanime muutmiseks annab kohaliku omavalitsuse volikogule nõusoleku regionaalminister, olles ära kuulanud kohanimenõukogu arvamuse. (4) Ametliku kohanime tühistamise aluseks on nimetusobjekti kaotamine või häving.
(1) Kohaliku omavalitsuse volikogu avaldab eelteate kohanime määramise kohta linna või valla põhimäärusega sätestatud korras vähemalt 30 päeva enne kohanime määramist. (2) Kohanime määrav minister avaldab eelteate kohanime määramise kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 30 päeva enne kohanime määramist.
(1) Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused kohanimede määramise kohta avaldatakse Riigi Teatajas seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse organite kohanime määramise aktid avaldatakse linna või valla põhimäärusega sätestatud korras. (3) Jõustunud ametliku kohanime määramise aktid saadetakse viivitamatult kohanimeregistri pidajale ja kohanimenõukogule.
(1) Valitsusasutustevahelised nimevaidlused lahendatakse alluvuskorras. Nimevaliku ja -kasutamisega seonduvat vaidlust lahendav organ küsib enne vaidluse lahendamist kohanimenõukogu arvamust. (2) Ametlike kohanimede määramise ja kasutamise seadusele vastavust võib seaduses sätestatud korras vaidlustada halduskohtus.
(1) Eesti kohanimed on eestikeelsed. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Kohanimede keelsuses võib lubada aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandeid. Ära hoidmaks põliste kohanimede moonutamist ja põhjendamatuid muudatusi nendes, arvestatakse erandite tegemisel sellega, millise keele kõnelejad asusid asjaomases kohas pikaaegselt ja seisuga 1939. aasta 27. september (põlisvõõrkeele arvestamine). (3) Võõrkeelse kohanime määramiseks annab kohaliku omavalitsuse volikogule nõusoleku regionaalminister, olles ära kuulanud kohanimenõukogu arvamuse. (4) Rahvusvahelises ameti- ja ärisuhtluses on Eesti kohanimede tuumad ja hargtäiendid identsed Eestis kasutatavatega. Erandina võib kasutada maanime "Eesti" ja riikidevaheliste veekogude nimede tõlkeid.
(1) Kohanimi tuleb dokumenteerida eesti-ladina tähestikus. Mitteladina tähestikes tuleb kohanime kirjakuju edasi anda vastavuses ametlike tähetabelitega. (2) Ametlikud tähetabelid reeglistavad nimede transkribeerimise ja translitereerimise. Tabelid kinnitab haridus- ja teadusminister. (3) Kohanime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjareeglitele, aga võib kajastada kohapealset (murdepärast) häälduskuju. Võõrkeelse kohanime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjale ja mitteladina tähestikust lähtumise korral olema kooskõlas ametliku tähetabeliga. (4) Sama nimetuuma kirjapilt peab kõikides kohanimedes olema ühesugune. Nimetuumaks loetakse nime ilma liigisõnata (koha liiki tähistava sõnata) ja hargtäiendita (korduva tuumosaga nimesid eristava eestäiendita).
(1) Igal kohal võib olla üks ametlik nimi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettetoodud juhud. (2) Kohal, kuid mitte haldusüksusel ega aadressikohal, võib olla kaks ametlikku nime, neist üks põhi- ja teine rööpnimena: 1) põlisvõõrkeelse nime (§ 14 lg. 2) säilitamiseks aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel, kui kohal juba on või talle määratakse eestikeelne nimi; 2) teise eestikeelse nime säilitamiseks aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 rakendamise korral tehakse põhi- ja rööpnime valik järgmiselt: kui elanike enamik oli asustusüksuse alal seisuga 1939. aasta 27. septembrini eestikeelne, jääb põhinimeks eestikeelne nimi, vastasel juhul põlisvõõrkeelne nimi, kusjuures erandi eestikeelse nime põhinimeks lugemise kasuks võib teha selle üleriigilise tuntuse ja tarvituses juurdumuse tingimusel. (4) Rööpnime määramiseks annab kohaliku omavalitsuse volikogule nõusoleku regionaalminister, olles ära kuulanud kohanimenõukogu arvamuse.
(1) Ametliku kohanime määramisel eelistatakse kohapeal tuntumat ja levinumat, samuti suurema aja- ja kultuuriloolise tähendusega nime. (2) Kui kohanime ei saa määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnuste alusel, eelistatakse nime määramisel: 1) paikkonnas kasutusel olevaid või nendega seonduvaid kohanimesid; 2) koha iseärasustega seonduvaid nimesid; 3) üle-eestilise tähendusega nimesid. (3) Isiku nime ei või kohale pühendusnimeks määrata selle isiku eluajal. Pühendusnimede määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (4) Nimeks ei või määrata numbrit ega muud mittesõnalist tähist. Pärast käesoleva seaduse jõustumist ei või sellist tähist määrata ka hargtäiendiks (§ 15 lg. 4). (5) Ametliku kohanime määramisel tuleb välistada kohanimede samasus või eksitav sarnasus, nime labane või halvustav tähendus, sobimatus maa ja rahva aja- või kultuurilooga.
(1) Samanimelised on kohad, mille nimed on samased täiskujul (koos liigisõnaga). (2) Samanimelised ei tohi olla haldusüksused, samuti ühe valla või linna piires asuvad asustusüksused ning ühe asustusüksuse piires asuvad väikekohad.
(1) Ametlikud kohanimed kantakse riigi kohanimeregistrisse Vabariigi Valitsuse määratud korras. (2) Riigi kohanimeregistriks on riikliku kartograafilise andmebaasi kohanimistu. Registri põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. (3) Kohalikud omavalitsused peavad kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil asuvate kohtade nimistut. Ministeeriumid peavad nimistut kohanimedest, mille määramine kuulub vastava ministri pädevusse. (4) Riigi kohanimeregistri andmeid kasutatakse vastavalt registri põhimäärusele. Registri andmed, samuti kohalike omavalitsuste ja ministeeriumide nimistud on avalikud, nende andmete vahetamine tasuta.
(1) Maaregistri katastriüksuse koha-aadressi moodustavad: 1) aadressikoha (§ 4 lg. 1 p. 4) nimi koos majanumbriga (korteri või muu ruumi number lisatakse sidekriipsu järel) või maaregistri katastriüksuse nimega (väljaspool tänavavõrku: ainult maakatastriüksuse nimi); 2) asustusüksuse (kui see pole omavalitsusüksus) nimi; 3) omavalitsusüksuse nimi; 4) maakonna nimi; 5) riiginimi (välissuhtluses). (2) Maaregistri katastriüksuse sideaadressi moodustavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 esitatud andmed, sihtnumber (välissuhtluses koos riigitähisega) ja sideasutuse kohanimi koos sideasutuse järjenumbriga või ilma. Eestikeelne aadress säilib ka välissuhtluses, kusjuures riiginime võidakse lisada tõlkes. (3) Aadressi täpsema vormistuse määrab riiklik standard.
(1) Riigi- ja omavalitsusorganite dokumentides, maakaartidel, teabelevis, avalikel siltidel, viitadel ja kuulutustes, samuti juriidiliste isikute aadressides tuleb kasutada ametlikku kohanime. (2) 3 (3) Uurimustes ning õppe- ja teatmekirjanduses kasutatakse eeskätt ametlikku ja eestikeelset kohanime, millele võib lisada mitteametliku ja võõrkeelse nimekuju. (4) Kui kohale on määratud põhi- ja rööpnimi (§ 16 lg. 2), tuleb riigi- ja omavalitsusorganite dokumentides, maakaartidel, avalikel siltidel, viitadel ja kuulutustes kasutada mõlemat nime kohanime määramise aktis antud järjekorras. Samal viisil ja juhtudel võib kasutada nimekuju, mis on kirjutatud oma kirjakeelega eesti murde õigekirjas. (5) Vabariigi Valitsus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetele 1-4 määrata juhtumeid, kus ametliku kohanime kasutamine on kohustuslik.
(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse dokumentides, maakaartidel, teabelevis, avalikel siltidel, viitadel ja kuulutustes, andmekogudes ja registrites, samuti juriidilise isiku aadressides ametliku kohanime kasutamise nõuete rikkumise eest ametiisiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keeleinspektsioon.
(1) Seaduse jõustumise ajal kasutatavad ametlikud kohanimed tuleb enne riigi kohanimeregistrisse kandmist viia vastavusse käesoleva seadusega. (2) Kohanimede käesoleva seadusega kooskõlla viimise eest vastutavad kohanimesid määravad organid.
(1) Järelevalve käesoleva seaduse täitmise üle kohalike omavalitsuste osas on maavanematel. (2) Ametliku kohanime kasutamise nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus. (3) Valitsusasutustes valvatakse kohanime määramise ja kasutamise üle teenistusliku järelevalve korras.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]