Redaktsioonide võrdlus

(1) Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), tähenduses. (2) Käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete või järelevalvemeetmete kohaldamisel konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel hõlmavad mõisted „krediidiasutus”, „lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus”, „Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” ja „emaettevõtja” ka: 1) finantsvaldusettevõtjat ja segafinantsvaldusettevõtjat, kellele on antud heakskiit vastavalt käesoleva seaduse §-le 134; 2) krediidiasutust, keda kontrollib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui asjaomasele emaettevõtjale ei kohaldu kohustus saada heakskiit vastavalt käesoleva seaduse §-le 134; 3) muud finantsvaldusettevõtjat, segafinantsvaldusettevõtjat või krediidiasutust, kelle on finantsjärelevalveasutus konsolideerimisgrupis määranud teatud tähtajaks vastutavaks käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete täitmise tagamise eest konsolideeritud alusel. (3) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on filiaal, mille on asutanud: 1) ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ja kes osutab käesoleva seaduse § 2 lõikes 22 nimetatud teenuseid; 2) krediidiasutus, mille peakontor asub kolmandas riigis. (4) Kolmanda riigi peaettevõtja on ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ja kes on Eestis asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali, ning kui see on kohaldatav, selle ettevõtja vahepealsed või kõrgema tasandi emaettevõtjad. (5) Välisriik käesoleva seaduse tähenduses on nii Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik kui ka kolmas riik.

(1) 2 (2) 3 (3) Krediidiasutuse esindus on käesoleva seaduse mõistes krediidiasutuse asukohast eraldiasetsev struktuuriüksus, mille tegevuse eesmärgiks on krediidiasutuse esindamine ja tema huvide kaitsmine teataval territooriumil. (4) Krediidiasutuse esindusel on äritegevus keelatud.

(1) Investeerimisühing, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, peab esitama tegevusloa taotluse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 131 hiljemalt päeval, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tema koguvara keskmine maht ühes kuus 12 järjestikuse kuu jooksul on 30 miljardit eurot või rohkem; 2) tema koguvara keskmine maht ühes kuus 12 järjestikuse kuu jooksul on alla 30 miljardi euro ning investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate Euroopa Liidus asutatud investeerimisühingute, sealhulgas kõikide nende kolmandas riigis asutatud tütarettevõtjate ja filiaalide, kes tegelevad väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud tegevusega ning kellest iga üksiku investeerimisühingu vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisühing võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevusega jätkata kuni krediidiasutuse tegevusloa saamiseni. (3) Kui Finantsinspektsioon otsustab pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) artikli 95a kohase teabe saamist, et investeerimisühingul on vaja taotleda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-le 131, teavitab ta investeerimisühingut ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 26 nimetatud finantsjärelevalve asutust ning võtab tegevusloa andmise menetluse eelnimetatud finantsjärelevalve asutuselt teavitamiskuupäevast alates üle. (4) Finantsinspektsioon tagab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isiku tegevusloa menetluses arvestatakse võimaluse korral kehtivate tegevuslubadega seotud teavet. (5) Finantsinspektsioon võib vabastada investeerimisühingu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa taotlemise kohustusest, kui investeerimisühing on esitanud asjakohase taotluse. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust tegevusloa taotlemise kohustusest vabastamise taotluse saamisest, ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamuse ja teeb seejärel otsuse. (6) Finantsinspektsioon võtab otsust tehes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 95a kohast teavet, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamust ning järgmisi asjaolusid: 1) kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, selle konsolideerimisgrupi organisatsiooni struktuur, raamatupidamise peamine korraldus ja varade jaotus konsolideerimisgrupi üksuste vahel; 2) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus investeerimisühing on asutatud, ning kogu Euroopa Liidus tehtavate tegevuste laad, ulatus ja keerukus; 3) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus investeerimisühing on asutatud, ning kogu Euroopa Liidus tehtavate tegevuste olulisus ja süsteemne risk. (7) Kui Finantsinspektsiooni otsus erineb Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamusest, põhjendab ta otsuses arvamusest kõrvalekaldumist. (8) Finantsinspektsioon teavitab oma otsusest investeerimisühingut ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. (9) Finantsinspektsioon vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse üle iga kolme aasta tagant.

(1) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) krediidiasutus ei ole alustanud tegevust või krediidiasutuse asutajad on oma tegevuse või tegevusetusega näidanud, et krediidiasutus ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest, või krediidiasutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks; 2) on ilmnenud, et krediidiasutus on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente; 3) krediidiasutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele; 4) ilmnevad käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 või 5 sätestatud asjaolud; 5) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, krediidiasutusele või tema juhile on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või krediidiasutuse tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale; 6) krediidiasutus ei ole järginud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud kõrvaltingimusi; 7) krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist; 8) krediidiasutus avaldab oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või oluliselt ebaõiget või eksitavat reklaami; 9) krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus muul põhjusel kahjustab oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve, raharinglust või raha- ja kapitalituru korrapärast toimimist; 10) krediidiasutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele või krediidiasutus ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, välja arvatud selle määruse artiklites 92a ja 92b, kehtestatud usaldatavusnõudeid; 11) ilmneb, et krediidiasutus on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, krediidiasutuse tegevusele kehtestatud rangemate nõuete täitmisest; 12) krediidiasutus on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda; 13) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid hoiuste tagamise osafondi või investorikaitse osafondi osamakseid ning ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni vastavat ettekirjutust; 14) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust; 15) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on krediidiasutus rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või käesoleva seaduse § 201 lõike 6 või § 204 lõike 6 kohaseid lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi; 16) krediidiasutus ei ole täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust ja selle tagajärjel on krediidiasutuse juhiks määratud või on jätkuvalt krediidiasutuse juhtorgani liikmeks isik, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 17) krediidiasutus kasutab tegevusluba ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevuseks ja tema koguvara keskmine maht on viiel järjestikusel aastal väiksem, kui on nimetatud artiklis sätestatud; 18) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 39 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), artikli 18 lõike 1 punktides a–c nimetatud tingimused on täidetud. (2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha krediidiasutusele ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks. (3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse krediidiasutusele viivitamata kätte. (4) Finantsinspektsioon tunnistab kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõikes 31 nimetatud tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, lõppemisel või muul mõjuval põhjusel.

(1) Lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele Eestis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 214, 215, 22 ja 972 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes soovib asutada Eestis filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid, emaettevõtjast krediidiasutus teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 214 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid finantseerimisasutuse kohta, andmed finantseerimisasutuse omavahendite suuruse ja emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse näitaja kohta konsolideeritud alusel ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse väljastatud kinnituse, et finantseerimisasutus vastab järgmistele tingimustele: 1) emaettevõtja või -ettevõtjate tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks peab olema antud lepinguriigis, mille seadused reguleerivad finantseerimisasutuse tegevust; 2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehinguid ja toiminguid teostab finantseerimisasutus Eestis; 3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub vähemalt 90 protsenti finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest; 4) emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise; 5) emaettevõtja või -ettevõtjad on kinnitanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise; 6) finantseerimisasutus kuulub, eelkõige käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute osas, emaettevõtjaga või koos kõigi oma emaettevõtjatega konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige investeerimispiirangutesse, kapitali adekvaatsusesse ning riskide kontsentreerumise piirmääradesse puutuvalt.

(1) Kui välisriigi krediidiasutus soovib avada Eestis oma esinduse, peab ta esitama Finantsinspektsioonile sellekohase informatsiooni koos järgmiste andmete ja dokumentidega: 1) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et krediidiasutusel on kehtiv tegevusluba; 2) esinduse tegevuskava; 3) esindaja volitusi tõendav volikiri; 4) dokument krediidiasutuse registreerimise kohta tema päritoluriigis (äriregistri väljavõte või registreerimistunnistuse ärakiri); 5) krediidiasutuse põhikiri; 6) esinduse asukoht, aadress ja sidevahendite andmed. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid tuleb Finantsinspektsioonile esitada koos vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega. (3) Välisriikide krediidiasutuste esinduste kohta peab Finantsinspektsioon nimekirja, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) esinduse nimi eesti keeles; 2) esinduse aadress; 3) esinduse sidevahendite andmed; 4) esindaja nimi.

(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 291 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 30 lõikes 21 sätestatud teate esitamisest arvates. 1 (1¹) Finantsinspektsioon võib jätta teate läbi vaatamata, kui teade või sellele lisatud dokumendid on oluliste puudustega, näiteks kui teade ei sisalda käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud andmeid. (2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates. (3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. (4) Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu. 4 (4¹) Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja konsulteerib käesoleva seaduse § 291 punktis 5 sätestatud nõudele vastavuse hindamisel rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. Finantsinspektsiooni rahapesu kontrolli funktsiooni täitja esitab oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. (5) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani. (6) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on: 1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik; 2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või 3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel. (8) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.

(1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta pank kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või ületada kokku 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni. (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või panga kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 301 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust ning rahapesu kontrolli funktsiooni täitjalt käesoleva seaduse § 301 lõike 41 alusel saadud arvamusest. (3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui: 1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 291käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas kui omandaja asub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 3 punktis 18 nimetatud suure riskiga kolmandas riigis või sellises kolmandas riigis, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu piiravaid meetmeid, ning kui see mõjutab kavandava omandaja suutlikkust rakendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra nõuete täitmiseks nõutavaid tavasid ja protsesse; 2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesoleva seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente; 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) pank muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd; 5) omandaja üle omab kontrolli Finantsinspektsioonile nimetamata isik. (4) Finantsinspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks. (6) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes pangas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist. (7) Juhul kui omandaja või isik, kes omab pangas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka pangale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

(1) Aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine), kuiKrediidiasutus ning käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti. Panga esimese taseme omavahendeid ei tohi pärast aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist olla vähem, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2. (2) Muul eesmärgil aktsiakapitali vähendamiseks peab olema136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja teavitavad Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek. (3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõusoleku andmisest, kui aktsiakapitali vähendamine kahjustab panga maksevõimelisustkirjalikult ette oma kavatsusest võõrandada otseselt või muul viisil panga hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve. (4) Pangale ei kohaldata äriseadustikukaudselt käesoleva seaduse § 358 ja § 359 lõike371 lõikes 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega ning lõiget 2. Juhatus avaldab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest üleriigilise levikuga ajalehes teate aktsiakapitali uuenimetatud osalus, esitades võõrandatava osaluse suuruse kohta.

(1) Krediidiasutuse juhtideks loetakse krediidiasutuse nõukogu ja juhatuse liikmeid. (2) Krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellelFinantsinspektsioonil on õigus teha krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus juhi ja laitmatu ärialane reputatsioon. Isikul ei ole laitmatut reputatsioonivõtmeisiku sobivushindamine igal ajal, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Finantsinspektsioon arvestab isiku reputatsiooni hindamisel muu hulgas seda, kas isiku või tema juhitud või kontrollitava äriühingu varasem tegevus või tegevusetus on kaasa toonud pankroti- või saneerimismenetluse alustamise või isik on olnud süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moelsealhulgas krediidiasutusega seotud süüteoasjagariskide suurenemise ja juhi või isik on toime pannud õigusvastase, pettusliku või usaldust kuritarvitava teo või rahapesu või terrorismi rahastamise teo või olnud seotud sellise teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusegavõtmeisiku kohta uute asjaolude ilmnemise korral. 2 (2¹) JuhtideFinantsinspektsioon võib määrata sobivushindamise tegemise tähtaja olulise krediidiasutuse juhi või võtmeisiku valimise või määramise tulemusena peab nõukogu ja juhatuse liikmete koosseis olema piisavalt mitmekesine, vastama krediidiasutuse kehtestatud juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtetele ning tagama, et juhtorgan oleks töövõimeline ja seal oleksid esindatud eelkõige erinevate pädevuste ja ametialase taustaga isikudkorral. Juhtidel peavad olema kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, arvestades krediidiasutuse ärimudelit ning strateegiat, et mõista krediidiasutuse tegevust, sealhulgas peamisi riske. 2 (2²) Valitaval juhil peab olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal ning ta peab sobituma oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest juhtorgani koosseisu. (3) Krediidiasutuse juhtideks, samuti krediidiasutuse emaettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks on keelatud valida või määrata isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt onKui käesoleva seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja§ 481 lõikes 4 loetletud andmetes või kelle varasem tegevus äriühingu juhinadokumentides on näidanudpuudusi, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliseltvõib Finantsinspektsioon nõuda, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstudjuht või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjuselvõtmeisik ei ole sobiv äriühingut juhtima. 3 (3¹) Krediidiasutuse võtmeisikud on finantsjuht ning vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi üksuse juht, kes ei ole krediidiasutuse juht. Võtmeisikule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 3, 41, 6, 61asuks ametisse enne kõikide asjakohaste andmete ja 7dokumentide esitamist. (4) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusegaFinantsinspektsioon võib nõuda käesoleva seaduse § 481 lõikes 4 loetletud andmete täpsustamiseks ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetelekontrollimiseks lisaandmeid, lähtudes krediidiasutuse ning selle klientide huvidest. Krediidiasutuse juhtide-dokumente ja laenude andmisega tegelevate töötajate teadmised, oskused ja kogemused ning ametikohale esitatavad nõuded peavad tarbijale laenu andmisel vastama krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 40 lõigetes 2–5 sätestatuleselgitusi. 4 (4¹) Krediidiasutuses tuleb kehtestada kord ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele. (5) Krediidiasutuse juhid ja töötajadFinantsinspektsioonil on kohustatud seadma krediidiasutusekäesoleva seaduse § 481 lõikes 4 loetletud andmete kontrollimiseks õigus saada isikuandmeid ja muud teavet karistusregistrist ning selle klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidestmuudest allikatest. 5 (5¹) Krediidiasutuse organisatsiooni struktuur ja juhtimise korraldus peavad tagama krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise, sealhulgas ülesannete lahususe organisatsioonis ja huvide konfliktide vältimise. (6) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi valimiseFinantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuselt asjakohaste meetmete rakendamist, määramiseet tagada juhi või ametiaja pikendamise kavatsusest, esitades Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmedvõtmeisiku ametisse sobivus ja dokumendidnõuetele vastavus. Eeltoodud tähtaega (7) Finantsinspektsioon ei kohaldatapea tegema sobivushindamist, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik. 6 (6¹) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi tagasiastumisest või tema tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne nimetatud küsimuse otsustamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldatavõtmeisiku ametiaega pikendatakse, välja arvatud juhul, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik. (7) Krediidiasutuse juhtide valimiseks või määramiseksnimetatud isikut puudutav teave on vajalikmuutunud ja see võib mõjutada isiku kirjalik nõusolekametisse sobivust. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla (8) Käesolevas paragrahvis krediidiasutuse juhtkohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes.

(1) 1 (1¹) Krediidiasutuse juht võib olla muu äriühingu, sealhulgas sidusettevõtja nõukogu või juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhi kohustuste ja pädevusega, krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning ei too kaasa huvide konflikti. Kui krediidiasutus on järelevalve alla kuuluv oluline üksus Euroopa Keskpanga määruse nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (ELT L 141, 14.05.2014, lk 1–50), artikli 2 punkti 16 tähenduses, ei või olulise krediidiasutuse juht olla enamal kui: 1) ühel juhatuse liikme ametikohal ja kahel nõukogu liikme ametikohal või 2) neljal nõukogu liikme ametikohal. 1 (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud piirangute tähenduses loetakse järgmised ametikohad üheks ametikohaks: 1) juhi ametikohad samas konsolideerimisgrupis; 2) juhi ametikohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 nimetatud tingimustele vastavasse kaitseskeemi kuuluvates krediidiasutustes või äriühingus, milles kaitseskeemi kuuluvatel krediidiasutustel on oluline osalus; 3) juhi ametikohad äriühingutes, milles krediidiasutus omab olulist osalust. 1 (1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud piirangud ei laiene juhtidele järgmistel juhtudel: 1) lepinguriigi esindamiseks juhi ametikohale määramine; 2) nimetamine või valimine ametikohale ühingus, organisatsioonis või muus isikus, mis ei ole asutatud majandustegevuse kaudu tulu saamise eesmärgil; 3) Finantsinspektsioon on andnud loa ühele täiendavale nõukogu liikme kohale asumiseks. (14) Käesoleva paragrahvi lõike 13 punktis 3 nimetatud loa taotlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 6 ja 7-s 481 sätestatut. Finantsinspektsioon teavitab loa andmisest või sellest keeldumisest krediidiasutust ja nõukogu liiget ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. (2) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla: 1) 2) teise äriühingu prokurist ega audiitor. (3) Krediidiasutuse juhatuse liikmel on keelatud sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata pedagoogilise ega teadustegevuse suhtes. (4) Krediidiasutus peab tagama oma juhtide, võtmeisikute, välisriigis asuva tütarettevõtjast krediidiasutuse juhtide ning välisriigis asuva krediidiasutuse filiaali juhataja majanduslike huvide ja varaliste kohustuste kirjaliku deklareerimise krediidiasutusele. Deklaratsioon esitatakse enne vastavale ametikohale asumist ning vähemalt üks kord aastas vastava teabe uuenemisel. Majanduslikest huvidest ja varalistest kohustustest krediidiasutusele tekkivad riskid peavad olema maandatud. (5) Käesoleva seaduse § 571 lõikes 3 nimetatud krediidiasutuse töötajad on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt krediidiasutuses kehtestatud sise-eeskirjadele. Krediidiasutuse juhatuse nõudmisel peavad deklaratsiooni esitama ka käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata töötajad, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning vajalik, lähtudes krediidiasutuse organisatsioonilisest ülesehitusest, osutatavatest teenustest ja riskijuhtimise korraldusest.

(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi või võtmeisiku valimata või määramata jätmist või tagasikutsumist, kui: 1) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaseltisik ei vasta isik krediidiasutuse juhile või võtmeisikule kehtestatud nõuetele või 2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või 3) isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel või oma kohustuste täitmisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist või täita oma kohustusi selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, muu hulgas juhul, kui Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuses on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud või muud krediidiasutuse tegevusega seotud riskid; 4) Finantsinspektsioonile ei ole esitatud seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente isiku sobivushindamise tegemiseks või neis on olulisi puudusi. 1 (1¹) Käesolevas paragrahvis krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes. (2) 3 (3)

(1) Nõukogu on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis planeerib krediidiasutuse tegevust, annab juhatusele tegevusjuhiseid krediidiasutuse juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet krediidiasutuse tegevuse üle, samuti juhatuse tegevuse üle krediidiasutuse juhtimisel. (2) Nõukogu liikmed peavad tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse, selle juhatuse kui töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite sätetega. (3) Nõukogu liikmed peavad aru saama krediidiasutuse tegevusega kaasnevatest riskidest ning tagama krediidiasutuse juhatuse poolt riskide kindlaksmääramise, nende suuruse jälgimise ning kontrollimise. (4) Nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka kuuluvad: 1) krediidiasutuse strateegia ja tegevuse üldpõhimõtete kinnitamine; 2) krediidiasutuse üldiste riskijuhtimise põhimõtete kinnitamine; 2¹) käesoleva seaduse § 571 lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtete kinnitamine ja nende rakendamise hindamine; 3) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhimõtete kinnitamine; 4) krediidiasutuse tegevuse kontrollimise üldpõhimõtete kinnitamine; 5) siseauditi üksuse põhimääruse kinnitamine; 6) krediidiasutuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine; 7) krediidiasutuse siseauditi üksuse juhisisekontrollifunktsioonide täitmist juhtivate isikute ametisse nimetamine ja ametist vabastamine ning siseauditi üksuse juhi ettepanekul siseauditi üksuse töötajate ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 8) krediidiasutuse sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamisest lähtuvate peamiste finantsnäitajate, sealhulgas tulude, kulude, kasumi ja rahavoogude prognooside kinnitamine konsolideeritud alusel; 9) välisriigis filiaalide asutamise ja sulgemise otsustamine; 10) auditikomitee, krediidikomitee tegevuse üldpõhimõtete ja, riskikomitee, nomineerimiskomitee ning töötasukomitee pädevuse, õiguste ja tegevuspõhimõtete kinnitamine; 11) tehingute, mis väljuvad krediidiasutuse igapäevase majandustegevuse raamidest, tegemise otsustamine; 12) juhatuse liikmetega tehingute tegemise otsustamine ja nendes tehingutes krediidiasutuse esindaja määramine; 13) juhatuse liikme vastu nõude esitamine ja selles nõudes krediidiasutuse esindaja määramine; 13¹) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava kinnitamine; 14) muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine. 4 (4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 ja 10 sätestatud põhimõtteid tuleb regulaarselt läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada. (5) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 317 lõikes 1 ja lõike 7 kolmandas lauses sätestatut.

(1) Juhatus on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis juhib selle igapäevast tegevust, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud strateegiast ning tegevuse üldistest põhimõtetest ning kontrollib krediidiasutuse töötajate igapäevast tegevust. (2) Juhatus on muu hulgas kohustatud: 1) töötama välja äriplaani nõukogu poolt kinnitatud strateegia elluviimiseks; 2) kehtestama ja regulaarseltvähemalt iga kahe aasta järel üle vaatama krediidiasutuse riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid majandustsükli faasiga seotud riske ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite praegusest ning lühiajalisest, keskmise pikkusega ja pikaajalisest mõjust tingitud riske vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 52d; 2¹) kindlaks määrama krediidiasutuse riskitaluvuse kõigi asjasse puutuvate äriliinide ja äriüksuste kaupa; 2²) kehtestama krediidiasutuse kauplemisportfelli juhtimise põhimõtted ja protseduurid; 2³) heaks kiitma ja esitama Finantsinspektsioonile finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni; 3) pidevalt kindlaks määrama ja hindama kõiki krediidiasutuse tegevusega kaasnevaid riske ning tagama nende suuruse jälgimise ning kontrollimise; 3¹) tagama kõigi krediidiasutuse jaoks oluliste riskide juhtimiseks ja nende riskidega seotud varade hindamiseks ning väliste krediidikvaliteedi hinnangute ja sisemudelite rakendamiseks piisavate finantsvahendite ja töötajate või kolmandate isikute olemasolu; 4) kujundama krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhikirjas sätestatud põhimõtete alusel ning kinnitama krediidiasutuse struktuuri; 5) lähtudes nõukogu poolt kehtestatud põhimõtetest töötama välja ning rakendama krediidiasutuse tegevuse kontrollimise süsteemid, tagama nende järgimise, pidevalt hindama nende piisavust ning vajadusel neid täiustama; 6) tagama, et kõik krediidiasutuse töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ning krediidiasutuse juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest; 7) korraldama krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi tõhusa toimimise ja tagama kontrolli selle üle, et krediidiasutuse, selle juhtide ning töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidega ja heade pangandustavadega; 8) tagama süsteemide olemasolu ning töötamise, mis tagaksid krediidiasutuse töötajatele nende tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni õigeaegse edastamise; 9) tagama krediidiasutuse poolt kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise; 10) teavitama nõukogu tema kehtestatud ulatuses ja korras kõigist avastatud õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud siseeeskirjade ja muude reeglite rikkumistest. 11) jälgima, et krediidiasutuse kõigi tegevuste puhul oleks tagatud piisav funktsioonide lahusus, ning vältima huvide konflikti tekkimist; 12) korraldama krediidiasutuse poolt teabe avalikustamise. 2 (2¹) Juhatus peab tagama, et krediidiasutuse organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt piiritletud vastutusaladega ning et kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ning raporteerimise protseduurid, mis on piisavad ja proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on juhatus seoses riskijuhtimisega ja riskide hindamisega kohustatud täiendavalt: 1) kinnitama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral reitingute määramise ja krediidiriski parameetrite hindamise üldpõhimõtted; 2) kinnitama operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral äriliinide kaardistamise üldpõhimõtted; 3) kinnitama operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi kasutamise korral mudelite kirjelduse ja toimimise üldpõhimõtted; 4) tagama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral krediidiasutuse reitingusüsteemi nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma ülevaated reitingute määramise protsessi kohta, milles kirjeldatakse muu hulgas krediidiriski profiili reitinguklasside kaupa, reitingute muutumist, krediidiriski parameetrite hinnanguid reitinguklasside kaupa, reitingusüsteemi täiustamist vajavaid valdkondi ja eelnevalt kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamist ning võrreldakse tegelikke krediidiriski parameetrite näitajaid prognoositud krediidiriski parameetrite hinnangute ja stressitestide tulemustega; 5) tagama krediidiasutuse operatsiooniriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma vastava informatsiooni. 6) tagama krediidiasutuse likviidsusriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise, sealhulgas heaks kiitma käesoleva seaduse § 821 lõikes 10 nimetatud talitluspidevuse plaani ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni. (3) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate krediidiasutuse tegevusest ja majanduslikust olukorrast. (4) Juhatus peab kohe teavitama nõukogu liikmeid krediidiasutuse majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikese ja mittekeeruka krediidiasutuse (edaspidi väike ja mittekeerukas krediidiasutus) juhatus võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid üle vaadata harvem, kui on sätestatud sama paragrahvi sama lõike samas punktis.

(1) Krediidiasutuses moodustatakse krediidiasutuse nõukogu liikmetest töötasukomitee, mille ülesannejärgmised komiteed: 1) auditikomitee; 2) krediidikomitee. (2) Kui krediidiasutus on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutusesoluline lähtuvalt tema suurusest, sisemisest korraldusest ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimisetegevuse laadist, omavahenditeulatusest ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomiteekeerukusest, tuleb krediidiasutuses lisaks moodustada järgmised komiteed: 1) teostab järelevalvet juhtide ja töötajate tasustamise üleriskikomitee; 2) hindab vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamist ja teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseksnomineerimiskomitee; 3) valmistab krediidiasutuse nõukogule ette tasustamisalased otsuse projektidtöötasukomitee. (23) Krediidiasutus ei pea moodustama töötasukomiteedAuditikomitee, kui töötasukomitee on moodustanud tema krediidiasutustest emaettevõtjariskikomitee, nomineerimiskomitee ja töötasukomitee tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppimoodustatakse nõukogu liikmetest, sealhulgas sõltumatutest nõukogu liikmetest, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2 (2¹4) Töötasukomitee lähtub oma tegevusesAuditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel olla ka muud nõukogu määratud isikud, välja arvatud krediidiasutuse aktsionäridejuhatuse liikmed ja krediidiasutuse töötajad. (5) Krediidikomitee moodustatakse krediidiasutuse juhatuse liikmetest või krediidiasutuse töötajatest. Krediidiasutuse juhatuse esimees ei tohi olla krediidikomitee esimees ega juhtida selle komitee istungit komitee esimehe äraoleku korral. Vähemalt pooled ühistupanga krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad. (6) Riskikomitee liikmetel peavad olema vajalikud teadmised, oskused ja klientide pikaajalistest huvidestkogemused, et mõista ning avalikust huvistpidevalt jälgida krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtteid ja riskitaluvust. (37) Töötasukomitee tegevuse täpsem kordKui on välditud huvide konflikti tekkimist, võib ühendada omavahel: 1) nomineerimiskomitee ja töötasukomitee; 2) riskikomitee ja auditikomitee, kui krediidiasutus ei ole oluline vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul peavad komitee liikmetel olema mõlema komitee ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Krediidiasutus peab komiteede ühendamist Finantsinspektsioonile eraldi põhjendama. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud komiteede moodustamise täpsemad alused määratakse kindlaks krediidiasutuse sise-eeskirjades janing protseduurireeglites. (10) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista krediidiasutuses muude komiteede moodustamist.

(1) Krediidiasutus peab ette nägema sõltumatu vastavuskontrolli, mis on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. (2) Krediidiasutus tagab vastavuskontrolliks piisavad vahendid, volitused, ressursi ja ligipääsu, et võimaldada kontrollijal sõltumatult tema ülesandeid täita. (3) Krediidiasutus kehtestab sise-eeskirjadega tegevuspõhimõtted ja reeglid õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks (edaspidi vastavusrisk) ja nende maandamiseks või vältimiseks. Tegevuspõhimõtete ja reeglite ning meetmete kehtestamisel tuleb arvestada krediidiasutuse äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning osutatavate teenuste laadi ja ulatust. (4) Vastavuskontrolli ülesanne on järelevalve käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja eeskirjade ning krediidiasutuse kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning nende hindamine. Nende ülesannete täitmiseks teeb kontrollija sõltumatult analüüse ja kontrolle. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannetele ja tegevustele nõustab vastavuskontrolli teostaja krediidiasutuse juhte ja töötajaid vastavusriskiga seotud teemadel. Nõustamine hõlmab muu hulgas vastavusriskiteemalisi koolitusi ning sõltumatu arvamuse andmist uute toodete või olemasolevates toodetes, protsessides ja süsteemides oluliste muudatuste heakskiitmiseks. (6) Vastavuskontrolli teostaja esitab juhatusele ja nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate tuvastatud riskide, tehtud analüüside ja kontrollide tulemuste ning muude tegevuste kohta. Ülevaade peab sisaldama ka hinnangut potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas tulenevad õigusaktide muudatustest. (7) Vastavuskontrolli üksust võib kombineerida mõne muu kontrolli teostava üksusega, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ega mõjuta vastavuskontrolli teostaja sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.

(1) KrediidiasutusesSiseauditifunktsiooni täitja peab: 1) jälgima kogu krediidiasutuse tegevust ja andma sõltumatu ülevaate krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab pidevalt toimima sisekontrolli süsteemriskistrateegia tõhusa rakendamise kohta; 2) tagama, mis on proportsionaalne nende tegevuse laadiet kehtestatakse siseauditi kava, ulatusehindamaks krediidiasutuse protsesside ja keerukuse astmega ning mis tagab riskide kontrollisüsteemide, ühingu juhtimise heade tavade järgimisesealhulgas kogu sisekontrolli süsteemi ja siseauditi funktsiooni täitmise. (2toimingute asjakohasust ning tulemuslikkust; 3) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõikikontrollima ja hindama krediidiasutuse juhtimis-juhtide ja tegevustasandeidtöötajate tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vähemalt üks kord aastas, et tagada krediidiasutuse tegevuse efektiivsusvälja arvatud juhul, finantsaruandluse usaldatavuskui krediidiasutuses on moodustatud töötasukomitee; 4) analüüsima krediidiasutuse ning vastavus seadusteleselle juhtide ja muudele õigusaktidele, krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentideletöötajate tegevuses avastatud puudusi ning headele pangandustavadeleülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärsetegema ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja asjakohase informatsiooni aluselvigade vältimise abinõude kohta; 5) hindama krediidiasutuse kohustuste täitmise korral esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja tulemuslikkust; 6) esitama krediidiasutuse nõukogule ja juhatusele regulaarseid ülevaateid oma tegevuse kohta. (2) Riskikontrollifunktsiooni täitja peab: 1) olema aktiivselt kaasatud krediidiasutuse riskijuhtimispõhimõtete või -strateegia kindlaksmääramisse ja kõigi oluliste riskijuhtimise otsuste vastuvõtmisse; 2) kontrollima eelnimetatud põhimõtete või strateegia tulemuslikku rakendamist; 3) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi osana moodustatakse sõltumatu siseauditi üksusomama terviklikku arusaama krediidiasutuse kõikide riskide kohta; 4) esitama krediidiasutuse nõukogule regulaarselt aruandeid ja vajaduse korral teavitama nõukogu kohe riskidest, mis jälgib kogumillel võib olla oluline mõju krediidiasutuse tegevusttegevusele. (43) Siseauditi üksus hindabVastavuskontrollifunktsiooni täitja peab: 1) kontrollima regulaarselt krediidiasutuse tavapärast majandustegevustning selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, krediidiasutuse sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hindama krediidiasutuses kehtestatud sise-eeskirjade ja protseduurireegliteotsuste vastavust õigusaktidele (edaspidi vastavusrisk); 2) tagama, et vastavusriski võetakse arvesse krediidiasutuse riskistrateegias ja piisavustasjakohaselt ka kõigis olulistes riskijuhtimise otsustes; 3) tagama, et krediidiasutuse tegevusele ning kontrollib pidevalt nõukogujuhte ja juhatuse kehtestatud eeskirjadesttöötajaid nõustatakse käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes, protseduurireeglitestmis hõlmab muu hulgas vastavusriskiteemalisi koolitusi ja sõltumatu arvamuse andmist uute toodete kohta või olemasolevate toodete, limiitidestprotsesside ja muudest normidest kinnipidamist ning jälgib Finantsinspektsiooni ettekirjutuste täitmist.süsteemide oluliste muudatuste heakskiitmist; 4 (4¹) 4 esitama juhatusele ja nõukogule regulaarselt ülevaateid, sealhulgas ülevaateid õigusaktide muudatustest tulenevate riskide kohta. (4²) Siseauditi üksusSiseauditifunktsiooni täitja või muu samaväärne sõltumatu osapoolisik peab kontrollima ja hindama vähemalt üks kord aastaskolme aasta jooksul operatsiooniriski juhtimise korralduse toimimise ning operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral regulaarselt äriliinide kaardistamisekindlaksmääramise protsessi vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel antudkehtestatud õigusaktide nõuetele. 4 (4³5) Siseauditi üksus peab vähemalt üks kord aastas kontrollima ja hindamaKäesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud krediidiasutuse ning selle juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtetetegevuse vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuses on moodustatud töötasukomiteeFinantsinspektsiooni ettekirjutustele võib kontrollida vastavuskontrollifunktsiooni täitja asemel siseauditifunktsiooni täitja. (5) Siseauditi üksus analüüsib krediidiasutuse ja selle töötajate tegevuses avastatud puudusi, ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta, koostab oma tegevusest perioodilisi ülevaateid, mis esitatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras krediidiasutuse nõukogule ning juhatusele. 6 (6)

(1) Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhtsisekontrollifunktsiooni täitmist juhtivaks isikuks võib olla oma ülesannete täitmisel sõltumatu isik, kellel pealeon lisaks käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatu onsätestatule kõrgharidus ning siseauditi üksuseselle funktsiooni juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Sisekontrollifunktsiooni täitmist juhtiva isikuna käsitatakse isikut, kes vastutab krediidiasutuse sisekontrollifunktsiooni igapäevase toimimise juhtimise eest ja asetseb selles valdkonnas krediidiasutuse hierarhias kõige kõrgemal. 1 (1¹) Krediidiasutuse sisekontrollifunktsioonide täitmist juhtivate isikute vastutusalad peavad olema selgelt kindlaks määratud siseauditi üksuse juhile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeidning vastavus- ja riskikontrollifunktsiooni alusel. 1 (1²) Erandkorras ja kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse õiguslikke aluseidlaadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning tingimusel, et see on Finantsinspektsiooniga varem kooskõlastatud, ei pea määrama riski- ja vastavuskontrollifunktsiooni täitmist juhtima eraldi isikut. Eelnimetatud juhul võib mõni teine krediidiasutuse võtmeisik, kes täidab asutuses muid ülesandeid, välja arvatud siseauditifunktsiooni täitmist juhtiv isik, vastutada vastavus- või riskikontrollifunktsiooni täitmise eest, tingimusel et puudub huvide konflikt ja see isik: 1) vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sobivuskriteeriumitele ning tal on nendes valdkondades vajalikud teadmised, oskused ja kogemused; 2) tal on piisavalt aega, et täita mõlemat sisekontrollifunktsiooni nõuetekohaselt. (2) Krediidiasutuse siseauditi üksuse töötajasisekontrollifunktsiooni täitev isik peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon,maine ning sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ning kutsealane sobivusja kutsesobivus. (3) SiseauditiSisekontrollifunktsiooni täitmist juhtivad isikud ning siseauditi üksuse töötajad nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist krediidiasutuse nõukogu otsuse alusel. 3 (3¹) Sisekontrollifunktsiooni täitvatel isikutel peab olema võimalus kontakteeruda otse krediidiasutuse nõukogu liikmetega. Seetõttu peavad sisekontrollifunktsiooni täitvad isikud olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud krediidiasutuse põhiäritegevusest ja selle tegevuse eest vastutavatest krediidiasutuse juhatuse liikmetest ning peavad olema eelkõige võimelised krediidiasutuse nõukogu vajaduse korral teavitama ja hoiatama tuvastatud kitsaskohtadest või riskidest, mis mõjutavad või võivad mõjutada krediidiasutust. (4) Siseauditi üksuse töötajateSisekontrollifunktsiooni täitvate isikute arv peab olema temale pandud ülesanneteselle funktsiooni täitmiseks küllaldane. (5) Siseauditi üksuse töötajadSisekontrollifunktsiooni täitvad isikud on kohustatud hoidma saladuses neile seoses nende tegevusegaoma tegevuse tõttu teatavaks saanud informatsiooniteavet. EeltoodudSee nõue ei kehti informatsioonisellise teabe suhtes, mida edastatakse Finantsinspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses, krediidiasutuse põhikirjas või siseauditi üksusesisekontrolli üksuste põhimääruses sätestatud korras.

(1) Siseauditi üksus tegutseb krediidiasutuse nõukogu poolt kinnitatud põhimääruses sätestatud korrasKrediidiasutuse juhid peavad tagama, et sisekontrollifunktsioone täitvatel isikutel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja vahendid ning sobivad tingimused. (2) Siseauditi üksuse töötajatelSisekontrollifunktsioone täitvatel isikutel on õigus tutvuda krediidiasutuse kõikide dokumentidega, jälgida piiranguteta krediidiasutuse tööd igas lõigus ning osaleda juhatuse ja krediidiasutuse põhikirja alusel moodustatud komiteede koosolekutel. (3) Siseauditi üksuselSisekontrollifunktsioone täitvatel isikutel on õigus nõuda krediidiasutuse töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamist. (4) Siseauditi üksus töötab koostöös Finantsinspektsiooniga.

(1) Krediidiasutuses moodustatakse juhatuse tegevuse kontrollimiseks auditikomitee. Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega või krediidiasutus on süsteemselt oluline, tuleb krediidiasutuses lisaks moodustada riskikomitee ja nomineerimiskomitee. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komiteed moodustatakse nõukogu liikmetest, juhul kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Eelnimetatud komiteede pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted määrab krediidiasutuse nõukogu. (3) Auditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel olla ka muud nõukogu määratud isikud, välja arvatud krediidiasutuse juhatuse liikmed ja krediidiasutuse töötajad. (4) Riskikomitee pädevusse kuulub: 1) nõukogu ja juhatuse nõustamine krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal; 2) järelevalve riskijuhtimise põhimõtete rakendamise üle juhatuse poolt vastavalt nõukogu juhistele; 3) krediidiasutuse klientidele kehtestatud tasudes krediidiasutuse ärimudeli ja riskijuhtimise põhimõtete arvestamise kontrollimine ja puuduste korral paranduskava esitamine nõukogule; 4) tasustamise põhimõtetes riski, kapitali, likviidsuse ning tulude tõenäosuse ja ajastamise arvestamise kontrollimine. (5) Riskikomitee liikmetel peavad olema vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, et mõista ja pidevalt jälgida krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtteid ja riskitaluvust. (6) Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, võib riskikomitee ülesandeid täita auditikomitee. Sellisel juhul peavad auditikomitee liikmetel olema riskikomitee ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. (7) Nomineerimiskomitee kohustus on: 1) krediidiasutuse juhatuse liikme kandidaatide, nende ametiülesannete kirjelduse ja ametiperioodi pikkuse esitamine nõukogule; 2) sihttaseme määramine, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja poliitika ettevalmistamine, kuidas vähem esindatud soost isikute arvu suurendada, et jõuda seatud sihttasemini, ning käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle rakendamise kohta teabe avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c; 3) juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning vajaduse korral muudatusettepanekute tegemine; 4) juhatuse liikmete ja juhatuse kollektiivse organina tegutsemiseks vajaliku hariduse, kogemuste ja kutsealase sobivuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning tulemustest nõukogu teavitamine; 5) krediidiasutuses kehtivate juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete ning juhatuse valimise korra väljatöötamine ning regulaarne hindamine ja vajaduse korral muudatusettepanekute tegemine. (8) Juhatuse liikme kandidaatide esitamisel nõukogule tuleb nomineerimiskomiteel tagada juhatuse liikme kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste tasakaal ning krediidiasutuses kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete rakendamine. (9) Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess ei oleks liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi isikute huvidest, mis ei ole kooskõlas krediidiasutuse huvidega tervikuna. (10) Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat. (11) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata ühistupangale.

(1) Krediidiasutus peab kehtestama usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et säilitada adekvaatne omavahendite ja likviidsuspuhvrite tase, struktuur ja jaotus struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes krediidiasutuse võetud riskidest või potentsiaalsetest riskidest. Krediidiasutus peab keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide käsitlemisel võtma arvesse lühikest, keskpikka ja pikka perspektiivi. 1 (1¹) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegiate ja protseduuridega peab krediidiasutusel olema kõigi riskide, millele krediidiasutus on avatud, katmiseks piisav sisemine kapital ning piisavalt omavahendeid, et katta stressitestimise ja stsenaariumianalüüsi tulemusena hinnatud võimalik kahju. (2) Krediidiasutus peab tagama igal hetkel piisava likviidsuse, sealhulgas piisava suuruse ja kvaliteediga likviidsuspuhvrid, et tulla toime ootamatu likviidsuskriisi korral. (3) 4 (4) Strateegiaid ja protseduure tuleb regulaarselt ajakohastada, et tagada nende jätkuv proportsionaalsus krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. (5) Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile kord aastas ülevaate sisemise kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist. Ülevaade koostatakse finantsandmete alusel majandusaasta lõpu seisuga ning see esitatakse hiljemalt kolm kuud pärast majandusaasta lõppemist. (6) Finantsinspektsioon võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust erineva ülevaate esitamise sageduse ja kuupäeva, millise seisuga finantsandmete alusel tuleb ülevaade koostada.

(1) Krediidiasutuse ümberkujundamine ei ole lubatud. (2) Krediidiasutuste ühinemine ja krediidiasutuse jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis ning konkurentsiseaduses sätestatud erisusi. (3) Krediidiasutuste ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.4 (4) Krediidiasutuste ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut, samuti § 400 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja nõuet. 5 (5)

(1) Krediidiasutus võib ühineda ühendatava ühinguna üksnes lepinguriigi krediidiasutusega. Krediidiasutus võib ühendava ühinguna ühineda: 1) lepinguriigi krediidiasutusega; 2) finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga käesoleva seaduse § 6 lõike 2 tähenduses, kui eelnimetatud ettevõtja kuulub krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi ning abiettevõtjaga ühinemise eesmärgiks on käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud abistava või täiendava tegevuse üleandmine krediidiasutusele. 1 (1¹) Krediidiasutuse ühinemisega on tegemist järgmistel juhtudel: 1) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule ning nende väärtpaberituru seaduse § 2 lõikes 5 nimetatud omakapitaliväärtpaberi (edaspidi omakapitaliväärtpaber) Krediidiasutus võib ühineda uue krediidiasutuse asutamise teelomanikud saavad vastu ühendatava ühingu omakapitali väärtpaberid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse; 2) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule, ilma et ühendav ühing emiteeriks uusi omakapitaliväärtpabereid, tingimusel, et ühele isikule kuuluvad otseselt või kaudselt kõik ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid või omakapitaliväärtpaberi omanikele kuuluvad ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid samas proportsioonis; 3) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle tema asutatud ühingule (edaspidi käesolevas peatükis asutatav ühing) ning omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu asutatava ühingu omakapitaliväärtpabereid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse; 4) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühingule, mis valitseb kõiki ühendatava ühingu kapitali kuuluvaid omakapitaliväärtpabereid. Ühinemise tulemusena1 (1²) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1 ja 3 nimetatud juurdemakse suurusele kohaldatakse äriseadustiku § 392 lõikes 2 sätestatut. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 3 nimetatud asutatav krediidiasutusühing peab taotlema tegevuslubategevusloa käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel. Asutatavale ühingule ei kohaldata tegevusloa taotlemise korral käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa taotlemise kohustust ega § 69 lõikes 3 sätestatud tähtaega. 2 (2¹) Kui ühinevad samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud, sealhulgas selliste krediidiasutuste konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud, mis on keskasutusega püsivalt seotud ja mille üle teostatakse järelevalvet konsolideerimisgrupina, teavitavad nad Finantsinspektsiooni viivitamata pärast ühinemislepingu sõlmimist. Finantsinspektsioon otsustab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teate ja ühinevate ühingute konsolideerimisgruppi kuulumise põhjal, kas käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud ühingud peavad ühinemiseks taotlema ühinemisluba vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikele 1. 2 (2²) Otsuse käesoleva paragrahvi lõike 21 teises lauses nimetatud ühinemisloa taotlemise nõudmise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud teate saamisest arvates. (3) Ühendatava krediidiasutuse või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtja ühinemisel krediidiasutusega jätkatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 11 punktile 1 või 2 tegevust ühendava krediidiasutuse tegevusloa alusel. 4 (4) Asutatava või ühendava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase peab vastama käesoleva seaduse nõuetele.

(1) Ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud juhul, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine. (2) Ühinevate ettevõtjate juhatusedÜhinevad ühingud peavad kolme päeva jooksulviivitamata pärast ühinemislepingu sõlmimist teatamateavitama sellest FinantsinspektsioonileFinantsinspektsiooni ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava. Ühinemiskava sisaldab ühinemise ajagraafikut, ühinemise raames planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning krediidiasutuse ühinemisjärgset struktuuri. (3) Ühinemise korral tuleb koostada ühinemisaruanne ja majandusaasta aruande nõuetele vastav lõppbilanss, mis ei tohi olla koostatud varasema seisuga kui kolm kuud enne ühinemisaruande koostamist.

(1) Krediidiasutuste ühinemise korral määrab Finantsinspektsioon ühinevate krediidiasutuste ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori kõikidele ühinevatele krediidiasutustele. Krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga määrab Finantsinspektsioon neile krediidiasutuse ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori. (2) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude asendussuhte määramisel, ning annab oma arvamuse käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud valdkondade kohta ja selle kohta, kas ühendava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele.

(1) Ühinemisloa taotlemiseks peab ühendav krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja alljärgnevad dokumendid: 1) ühinemislepingu või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja; 2) ühinemisaruande; 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav; 4) audiitori aruande; 5) esimese kolme aasta äriplaani; 6) raamatupidamise sise-eeskirja projekti ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta; 7) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri kirjelduse; 8) dokumendid krediidiasutuse juhtide ja siseauditi üksuse juhi kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele; 8¹) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja viimase majandusaasta aruande; 8²) ühendatava finantseerimisasutuse viimase kolme aasta äritegevuse detailse kirjelduse ja analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt; 8³) ühendatava abiettevõtja viimase kolme aasta tegevuse detailse kirjelduse koos teabega abistava või täiendava tegevuse iseloomu ja osakaalu kohta tegevusmahust ning analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt; 84) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja auditeeritud vahearuande majandusaasta esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud; 85) teabe selle kohta, kas ühendatav finantseerimisasutus või abiettevõtja kuulub lepinguriigis finantsjärelevalve alla; 86) hinnangu ühendatava ühingu krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks nõutud ärialase reputatsioonimaine kohta ja nende asjaolude kirjelduse, mis seda võivad negatiivselt mõjutada; 9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta; 10) Konkurentsiameti otsuse koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava krediidiasutuse kinnituse, et ta on taotlenud Konkurentsiametilt koondumiseks luba ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5 alusel; 11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest, või ühendava krediidiasutuse kinnituse, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu luba ning on selle saanud sama seaduse § 11 lõike 1 kohaselt. (2) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda lisadokumente ja -teavet, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaidloetletud dokumente on vaja täpsustada ja informatsiooni. Samuti võib neid nõuda, kuikontrollida; 2) esitatud andmetedokumentide ja teabe põhjal ei ole võimalik veenduda, et ei esine käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise aluseid ei esine, või kui on vaja; 3) esineb vajadus kontrollida muid ühinemisega seotud asjaolusid ning lisadokumente ja -teavet. 2 (2¹) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ning lõikes 2 nimetatud dokumentide ja teabe kättesaamisest viivitamata, täiendavaid dokumentekuid hiljemalt kümnendal tööpäeval. 2 (2²) Kui ühinevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused, võib Finantsinspektsioon nõuda lisadokumente ja informatsiooni-teavet 50 tööpäeva jooksul ühinemisloa taotluse saamisest arvates. Nimetatud lisadokumentide ja -teabe esmakordse nõudmise ning krediidiasutuselt nõutud lisadokumentide ja -teabe saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei või kesta kauem kui 20 tööpäeva. 2 (2³) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud menetlustähtaja peatumist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui: 1) vähemalt üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest asub kolmandas riigis või tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust; 2) käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punktis 6 sätestatu hindamiseks peab Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja vahetama teavet rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. (24) Lisadokumentide ja -teabe nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu. (3) Kui ühendatava krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ettenähtud määrades, tuleb esitada ka eelnimetatud paragrahvis ettenähtud dokumendidkohaldatakse osaluse omandamise suhtes käesoleva seaduse §-des 30–33 sätestatut. (4) Finantsinspektsioon võib teostada ühinemisloa taotluses esitatud asjaolude kontrollimiseks kohapealset kontrolli nii ühendatavas kui ka ühendavas ühingus.

(1) Finantsinspektsioon võib keeldudakooskõlastab käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa andmisestandmise taotluse kohase keeldumisotsuse asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui lisaks krediidiasutusele osaleb ühinemises mõni järgmistest ettevõtjatest: 1) ühinevatel ettevõtjatel ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt juhtimis- ja finantsressursse; 2) ühinemine vähendab oluliselt efektiivset konkurentsi pangandusturul; 3) taotleja ei ole esitanud tähtaegseltselline krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või varahaldusettevõtja, kes on keeldunud esitamast Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentesaanud tegevusloa teises lepinguriigis või informatsiooni; 4) ühinemine võib kahjustada ühinevate ettevõtjate hoiustajatemuus sektoris kui see, klientide või teiste võlausaldajate huvemilles ühinemine toimub; 52) sellise krediidiasutuse ühinemine käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga võib kaasa tuua olulisi riske, muu hulgas reputatsiooni- ja operatsiooniriske; 6)kindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja emaettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud ühinemise eesmärgigatoimub; 73) ühinemine ei vasta muul juhul käesoleva seaduse nõuetelejuriidiline isik, muu hulgas ei ole ühendatava ühingu reputatsioon sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks võikellel on kontroll sellise krediidiasutuse juhtimiseks, ühendava ühingu järelevalveliste usaldatavusnormatiivide täitmine halveneks ühendamise tõttukindlustusandja, muutub ühendava ühingu riskiprofiilinvesteerimisühingu või varahaldusettevõtja üle, kes on ühinemisloa taotluse raames esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeidsaanud tegevusloa teises lepinguriigis või -dokumentemuus sektoris kui see, milles ühinemine toimub. (2) Finantsinspektsioon võib ühinemisloa andmisel kehtestada kohustuslikke kõrvaltingimusi, muu hulgas nõuda omavahendite suurendamist ühinemise tulemusena suurenevate riskide katteksedastab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalveasutusele vajaliku või piirata ühinemisloa kehtivusaega. (3) Otsuse krediidiasutuste ühinemiseks loa andmiseolulise teabe asjakohase järelevalveasutuse taotluse alusel või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmeteomal algatusel. Edastatav teave peab olema asjakohane ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamisttäielik. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksulFinantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et kooskõlastada käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise otsus eelnimetatud järelevalveasutusega ja tagada otsuse tegemise päevast arvatesühtsus.

(1) Jagunev krediidiasutus peab jagunemisloa saamise kohta viivitamata avaldama jagunemisteate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehesKrediidiasutused ning oma veebilehelsellised krediidiasutused, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi ja on tehingu ainukesed osalised, teavitavad Finantsinspektsiooni oluliste varade ja kohustuste ülekandmisest (edaspidi ülekandmine) kirjalikult enne müümist või muu tehingu sõlmimist. Kõik ülekandmises osalevad pooled täidavad teavitamiskohustust individuaalselt. (2) Jagunemise äriregistrisse kandmiseks tuleb krediidiasutusel esitada avaldus viivitamata pärast käesoleva seaduse §Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel käsitatakse ülekandmist olulisena, kui tehing hõlmab vähemalt kümmet protsenti krediidiasutuse koguvarast või -s 703kohustustest. Kui ülekandmine toimub sama konsolideerimisgrupi krediidiasutuste vahel, loetakse ülekandmine oluliseks, kui tehing hõlmab vähemalt 15 protsenti krediidiasutuse koguvarast või -kohustustest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protsendimäärade arvutamisel ei võeta arvesse: 1) viivisvara; 2) pandikirjaseaduse § 2 lõikes 6 määratletud tagatiste kogumi jaoks üle kantud vara; 3) ülekantavat väärtpaberistatavat vara; 4) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 2. peatüki 2. jaos ning 4.–6. peatükis sätestatud jagunemisloa saamistkriisilahenduse vahendite, õiguste ja korra kasutamise käigus ülekantud vara ega kohustusi. (4) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust käesoleva paragrahvi lõikeslõike 1 nimetatudkohase teate avaldamistkättesaamisest kirjalikult viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval teate kättesaamisest arvates.

(1) Krediidiasutus on oma usaldusväärsuse tagamiseks kohustatud pidevalt järgima käesoleva peatüki 21. jaos ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud usaldusnormatiive. (2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, järgitakse käesoleva peatüki 21. jaos kapitalipuhvrite kohta sätestatud nõudeid nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideerimisgrupi kohta tervikuna. (3) Krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis-, sisekontrolli ja vastavuskontrolli süsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise korrad, protseduurid ja süsteemid peavad võimaldama Finantsinspektsioonil igal hetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ning sellekohaste andmete ja aruandluse õigsuse, sealhulgas asjakohasel juhul konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Krediidiasutuse tütarettevõtja, kes ei ole käsitatav krediidiasutuse, investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtjana, peab täitma oma tegevusvaldkonna põhiseid tegevusnõudeid individuaalsel alusel. (4) Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, tagavad, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid kohaldatakse ka krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja, sealhulgas maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asutatud tütarettevõtja suhtes, kellele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus tõendab Finantsinspektsioonile, et seaduse nõuete kohaldamine on vastuolus tütarettevõtja asukohariigi õigusaktidega. (5) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamata teatama Finantsinspektsioonile usaldatavusnormatiivide või krediidiasutuse kohustusliku reservi nõuete rikkumisest. (6) Krediidiasutus on kohustatud hoidma vähemalt Euroopa Keskpanga sätestatud ulatuses oma likviidseid vahendeid Eesti Pangas, kui kehtivast õigusest ei tulene teisiti. 6 (6¹) Finantsinspektsioon julgustab oma ulatuselt, tegevuse laadilt ja keerukuselt olulisi krediidiasutusi arendama sisemist krediidiriski hindamise suutlikkust ning suurendama sisereitingute meetodi kasutamist omavahendite nõuete arvutamiseks seoses krediidiriskiga, kui nende riskipositsioonid on olulised absoluutarvestuses ning neil on samal ajal suur hulk olulisi vastaspooli, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa I jaotise 3. peatüki 1. jaos sätestatud kriteeriumite täitmist. 6 (6²) Finantsinspektsioon julgustab krediidiasutusi, võttes arvesse nende suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, arendama tururiski sisehindamise suutlikkust ning suurendama sisemudelite kasutamist, et arvutada omavahendite nõuded kauplemisportfellide positsioonide jaoks, koos sisemudelitega, mille abil arvutatakse omavahendite nõuded makseviivituse riski tõttu, kui nende makseviivituste riskide positsioonid on olulised absoluutarvestuses ja neil on suur hulk olulisi eri emitentide kaubeldavates võla- või omakapitaliinstrumentides võetud positsioone. Eeltoodu ei või piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise peatükis 1b sätestatud kriteeriumite täitmist. 6 (6³) Krediidiasutus peab teavitama Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust oma arvutuste tulemustest riskipositsioonide või muude positsioonide kohta, mis sisalduvad Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse näidisportfellides, kui: 1) krediidiasutus on saanud õiguse kasutada sisemeetodeid riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete arvutamiseks; 2) krediidiasutus kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise peatükis 1a sätestatud alternatiivset standardmeetodit tingimusel, et tema tururiskile avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on sama määruse artikli 325a lõike 1 punkti b kohaselt 500 miljonit eurot või rohkem. (64) Krediidiasutus, kes on saanud õiguse kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki kohaseid sisemeetodeid, ning krediidiasutus, kes kasutab sama määruse sama osa sama jaotise 2. peatüki kohast standardmeetodit, peavad teavitama Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust eelnimetatud meetodite põhjal tehtud arvutuste tulemustest eeldatava krediidikahju summa väljaselgitamise korral või näidisportfellides sisalduvate positsioonide kohta. (65) Krediidiasutus esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 63 ja 64 nimetatud arvutuste tulemused kasutatud meetodite selgitusega ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse nõutava kvalitatiivse teabega, mis selgitab nende arvutuste mõju omavahendite nõuetele. Eelnimetatu esitatakse Finantsinspektsioonile ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele vähemalt kord aastas, kasutades selleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 8 alusel välja töötatud vormi. (7) Finantsinspektsioon võib välja töötada sisemudelite näidisportfellid, kuid seda tuleb teha koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega. (8) Krediidiasutused esitavad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud näidisportfellide ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse välja töötatud näidisportfellide arvutused eraldi. (9) Finantsinspektsioon jälgib riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete suurusvahemikke käesoleva paragrahvi lõigete 63 ja 64 kohaselt krediidiasutuse esitatud teabe alusel selliste näidisportfellide riskipositsioonide või tehingute puhul, mis tulenevad selle krediidiasutuse kasutatud meetoditest. Finantsinspektsioon hindab nende meetodite kvaliteeti vähemalt sama sageli, kui seda peab tegema Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, pöörates eelkõige tähelepanu järgmistele meetoditele: 1) meetodid, mille puhul ilmnevad olulised erinevused omavahendite nõuetes sama riskipositsiooni korral; 2) meetodid, mille puhul ilmnevad omavahendite nõuete hindamises eriti suured või eriti väikesed erinevused ning mille puhul alahinnatakse omavahendite nõudeid oluliselt ja süsteemselt. (10) Juhul kui mõni krediidiasutus erineb märkimisväärselt enamikust temaga võrdsetest krediidiasutustest või juhul, kui sellised meetodid ei ole piisavalt ühitatud, mis viib tulemuste suure lahknevuseni, uurib Finantsinspektsioon selle põhjuseid ja rakendab parandusmeetmeid, kui on võimalik üheselt kindlaks teha, et krediidiasutuse meetod tingib omavahendite nõuete alahindamise, mida ei saa seostada riskipositsioonide või positsioonidega seotud riskide erinevusega. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud meetmete rakendamise korral peab Finantsinspektsioon võtma aluseks sisemudelite meetodite üldised eesmärgid ja tagama, et meetmete tõttu ei: 1) põhjustata standardiseerimist ega eelistata teatud meetodeid; 2) looda valesid stiimuleid või 3) põhjustata massikäitumist. (12) Sisemeetod käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1 nimetatud sisereitingute meetod, artiklis 221 nimetatud sisemudelil põhinev meetod, artiklis 283 nimetatud sisemudelite meetod, artiklis 325az nimetatud alternatiivne sisemudeli meetod ja artikli 265 lõikes 2 nimetatud sisehinnangu meetod.

(1) Krediidiasutuse juhatus peab koostama konkreetse kava, mis sisaldab mõõdetavaid eesmärke ja protsesse selliste finantsriskide jälgimiseks ning käsitlemiseks, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, ning jälgima selle rakendamist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava peab sisaldama ka nende riskide jälgimist ja käsitlemist, mis tulenevad kohandamisprotsessist ning üleminekusuundumustest keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega seotud asjaomastest Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide regulatiivsetest eesmärkidest ning õigusaktidest, eelkõige kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärkidest. Krediidiasutus järgibpeab asjakohasel juhul arvesse võtma ka asjaomaseid kolmandate riikide seatud regulatiivseid eesmärke. Kliimaneutraalsuse all mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses üldeesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesmääruse (EL) 20222021/25541119, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määrusimääruseid (EÜ) nr 1060401/2009, ja (EL) nr 6482018/2012,1999 (ELEuroopa kliimamäärus) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333243, 2709.1207.20222021, lk 1–7917), sätestatud nõudeidartikli 2 lõikes 1. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavas sisalduvate keskkonna-, sealhulgas kasutabsotsiaalsete ja haldab võrgu-juhtimisriskidega tegelemise kvantifitseeritavate eesmärkide ja infosüsteemeprotsesside puhul võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses sätestatu kohaselt(EL) 2021/1119 nimetatud Euroopa teadusnõukogu koostatud viimaseid aruandeid ja välja töötatud meetmeid, eelkõige Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamise valdkonnas. (24) Krediidiasutus töötab käesolevaKui krediidiasutus koostab ja avalikustab raamatupidamise seaduse § 82 lõikes 5 sätestatud talitluspidevuse plaani osana välja piisavad info-de 24 ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted31 kohase kestlikkusaruande, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava olema selle aruandega kooskõlas. Kavas sisalduvad krediidiasutuse ärimudeli ja plaanistrateegiaga seotud meetmed ning infotegevused peavad samuti olema kooskõlas kestlikkusaruandes esitatuga. (5) Krediidiasutus peab tagama, et tema keskkonna-, sotsiaalsete ja kommunikatsioonitehnoloogia reageerimisjuhtimisriskidega seotud juhtimis- ja taasteplaanid tehnoloogia jaoks, mida krediidiasutus kasutab teabe edastamiseks, et tagada tegevuse jätkumine tõsiste toimimishäirete korral ning piirata selliste häirete tagajärjel tekkida võivat kahju. Krediidiasutus töötab eelmises lausesriskijuhtimisprotsessid viiakse kooskõlla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud plaanid välja ning haldab ja testib neid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikliga 11kavas seatud eesmärkidega. (36) KrediidiasutuseleKäesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud küberturvalisuse tagamise nõudeidväikese ja hädaolukorra seaduse § 41 lõiget 1mittekeeruka krediidiasutuse suhtes.

(1) Makrofinantsjärelevalve raames võib Eesti Pank kehtestada kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele ning välisriikide krediidiasutuste Eestis tegutsevatele tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustelefiliaalidele nõuded: 1) elamu- ja ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide riskikaaludele ja kriteeriumidele, mida nendele riskipositsioonidele rakendatakse, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 124 sätestatut; 2) makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusele, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 164 sätestatut; 3) Eesti finantssüsteemile ja reaalmajandusele tõsist negatiivset mõju avaldavate süsteemsete riskide maandamiseks , arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 458 sätestatut. (2) Finantsinspektsioon edastab Eesti Pangale asjakohase olemasoleva teabe, sealhulgas subjektipõhised hinnangud ja nende olemasolu korral meetmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kehtestamiseks ja regulaarseks hindamiseks.

(1) Kui krediidiasutus ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, või kui see on kohaldatav, oma finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, on ta kohustatud koostama kapitali säilitamise plaani ja esitama selle Finantsinspektsioonile hiljemalt viis päeva pärast kombineeritud puhvri nõude või finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmata jätmise tuvastamist. Finantsinspektsioon võib kapitali säilitamise plaani esitamise tähtaega pikendada kümne päevani. (2) Kapitali säilitamise plaan peab sisaldama: 1) tulude, kulude ja bilansi prognoosi; 2) kapitali adekvaatsuse suhtarvude parandamiseks kavandatavaid meetmeid; 3) omavahendite suurendamise plaani ja ajakava kombineeritud puhvri nõude, või kui see on kohaldatav, finantsvõimenduse määra puhvri nõude täielikuks täitmiseks; 4) muud informatsiooni, mis on Finantsinspektsioonile vajalik kapitali säilitamise plaani hindamiseks. (3) Krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile kapitali säilitamise plaaniga tõendada, et selle rakendamisel on krediidiasutus võimeline säilitama kombineeritud kapitalinõudepuhvri nõude, või kui see on kohaldatav, finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmiseks vajalikku omavahendite taset või saavutama selle kohase aja jooksul. (4) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei taga kapitali säilitamise plaan kombineeritud puhvri nõude või finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmist, kohaldatakse krediidiasutuse suhtes vähemalt ühte järgmistest meetmetest: 1) krediidiasutust kohustatakse suurendama omavahendeid Finantsinspektsiooni määratud tasemeni ja tähtajaks; 2) rakendatakse käesoleva seaduse §-s 8650 sätestatud piiranguid või §-s 104 sätestatud õigusi ettekirjutuse tegemisel.

(1) VandeaudiitorFinantsinspektsioon hindab, kas selline kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal, mis kuulub tema järelevalve alla, on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludestsüsteemselt oluline ja võib põhjustada märkimisväärseid riske Euroopa Liidu või otsustestEesti finantsstabiilsusele, kui filiaal kuulub sellise kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, mille tulemusekskõigi Euroopa Liidus asuvate kolmanda riigi krediidiasutuste filiaalide varade koguväärtus on või võib ollaEuroopa Liidus vähemalt 40 miljardit eurot. (2) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise, kui kõigi samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate Euroopa Liidus asuvate kolmanda riigi krediidiasutuste filiaalide varade koguväärtus Euroopa Liidus on käesoleva seaduse § 953 lõigete 9–14 põhjal esitatud aruannete kohaselt vähemalt 40 miljardit eurot, kas: 1) krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumineviimase kolme majandusaasta aruande keskmisena; 2) krediidiasutuse tegevusloa andmise aluseks olevate tingimuste oluline rikkumine; viimase viie majandusaasta aruande vähemalt kolme aasta absoluutarvudena. (3) krediidiasutuse või krediidiasutuse tütarettevõtja tegevuse katkemine; Käesoleva paragrahvi lõikes 2 osutatud varade ülemmäär ei hõlma kolmanda riigi krediidiasutuste filiaalide varasid, mis on omandatud Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate keskpankadega sõlmitud tehingute kaudu. (4) märkustega või vastupidise arvamuse avaldamine või arvamuse avaldamisest loobumine krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta; Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel arvesse käesoleva seaduse § 8647 lõikes 2 ja § 954 lõikes 2 sätestatud süsteemse olulisuse näitajaid. (5) olukord või oht olukorra tekkimiseksFinantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kus krediidiasutus ei ole võimeline täitma oma kohustusikolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale, et hinnata finantsstabiilsuse riske, mida asjaomane kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal võib teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele tekitada. (26) Finantsinspektsioonile teabe esitamisega ei rikuta õigusakti või lepinguga vandeaudiitorile pandud andmete mitteavaldamise kohustust. Teave tuleb esitada samaaegseltFinantsinspektsioon esitab oma põhjendatud hinnangu kolmanda riigi krediidiasutuse juhtorganilefiliaali süsteemse olulisuse kohta Euroopa Liidu või Eesti jaoks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kui ei ole mõjuvaid põhjuseid seda mitte tehakus asjaomane kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale. (37) Kui vandeaudiitor auditeerib ettevõtjatFinantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, kes on krediidiasutusega märkimisväärses seoseset jõuda kokkuleppele hinnangu kohta koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega, misja kui see on tekkinud sellestkohaldatav, etkäesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettevõtja ja krediidiasutusnõuete kohta hiljemalt kolme kuu möödumisel arvates päevast, mil lõikes 6 nimetatud finantsjärelevalve asutused on kontrollitavad üheesitanud oma vastuväited. Pärast kolme kuu möödumist teeb Finantsinspektsioon otsuse filiaali süsteemse olulisuse ja sama isiku pooltkäesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud nõuete kohta. (8) Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud finantsstabiilsuse riskid, peabvõib ta Finantsinspektsiooni viivitamata kirjalikult teavitama kõigist talle kutsetegevuse käigus teatavaks saanudkehtestada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile nõuded, sealhulgas: 1) nõuda filiaali varade või tegevuse ümberkorraldamist selliselt, et ta ei liigituks enam süsteemselt oluliseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikeslõikele 1 nimetatud asjaoludest krediidiasutusega märkimisväärses seoses olevas ettevõtjasvõi ei põhjustaks enam põhjendamatut riski Euroopa Liidu või Eesti finantsstabiilsusele; 2) kehtestada täiendavad usaldatavusnõuded. (9) Kui Finantsinspektsioon hindab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali süsteemselt oluliseks, kuid ei rakenda käesoleva seaduse §-s 954 või käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 sätestatud nõuet, esitab ta Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus asjaomane kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale, põhjendatud teate selle kohta, miks ta on otsustanud jätta sellised õigused kasutamata.

(1) Krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate tegevuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, nõukogu määruses (EL) nr 1024/2013, Finantsinspektsiooni seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud alustel ja korras. (2) Finantsinspektsioon võib vajaduse korral järelevalve teostamisse kaasata sõltumatuid eksperte. (3) Finantsinspektsioon vaatab läbi krediidiasutuste tegevusloa, ühinemis- või jagunemisloa ja sisemeetodite kasutamise loa taotluse või muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või käesolevas seaduses ettenähtud taotlused ja nende juurde kuuluvad dokumendid ning kontrollib ja hindab nende vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (4) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt krediidiasutuste, ja kui on asjakohane, ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate tegevust ja seisundit, kontrollib usaldatavusnormatiivide järgimist ja sisemeetodite kasutamise loa nõuetele vastavust, samuti tegevuse ja seisundi vastavust muudele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides. (5) Finantsinspektsioon jälgib ja hindab pidevalt, kas krediidiasutuses rakendatavad strateegiad, juhtimise korraldus, sealhulgas juhtidele esitatavad nõuded, protseduurid, sealhulgas raamatupidamises rakendatavad protseduurid, aruandlussüsteemid ja sisekontroll on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, käesoleva seaduse ja muude õigusaktide nõuetega, et usaldusväärselt hinnata riske, sealhulgas süsteemset riski, digitaalse tegevuskerksuse testimise käigus tuvastatud riski ja stressitesti käigus ilmnenud riski, ning hindab, kas likviidsus ja omavahendid on piisavad krediidiasutuse usaldusväärseks juhtimiseks ja riskide katmiseks. Finantsinspektsioon hindab vähemalt kord aastas, kas krediidiasutuse kõik riskid on, lähtudes käesoleva seaduse § 631 lõikes 1 sätestatust, piisavalt omavahenditega kaetud. 5 (5¹) Võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse suurust ja süsteemset olulisust ning selle tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamist teostada harvem kui kord aastas, välja arvatud krediidiasutuse suhtes, mis kujutab endast süsteemset riski finantssüsteemile või mille jätkuvat majanduslikku usaldusväärsust ähvardavad märkimisväärsed riskid või mille puhul on Finantsinspektsioon viimasest hindamisest alates tuvastanud käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete olulise rikkumise. 5 (5²) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiseks välja töötada metoodika koos riskipõhiste võrdlusaluste ja kvantitatiivsete indikaatoritega, mis põhineb krediidiasutuste jaotamisel sarnase riskiprofiili alusel. Sellise metoodika kasutamine ei tohi mõjutada käesoleva seaduse § 104 alusel meetmete kohaldamist. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust metoodika kasutamisest. (6) Finantsinspektsioon hindab muu hulgas krediidiasutuse: 1) väärtpaberistamise tehingute tegemise tingimusi; 2) kauplemise eesmärkidel hoitavate positsioonide või portfellide väärtuste korrigeerimist; 3) kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevat intressimäära riski ja rakendab vajalikke meetmeid, kui krediidiasutuse majanduslik väärtus langeb intressimäära muutuse tõttu, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kuue järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis, rohkem kui 15 protsendipunkti võrra tema omavahenditest või kui krediidiasutuse netointressitulu väheneb märkimisväärselt intressimäärade muutuse tõttu, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kahe järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis; 4) avatust finantsvõimenduse riskile, mida peegeldavad liigse finantsvõimenduse indikaatorid, sealhulgas finantsvõimenduse määr. 6 (6¹) Finantsinspektsioon hindab ja jälgib krediidiasutuse arengut seoses kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski juhtimisega, sealhulgas käesoleva seaduse § 82 lõike 313 kohaselt välja töötatud kavu ning arengut seoses ärimudeli kooskõlla viimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 7a sätestatud nõuetega. (7) Finantsinspektsiooni järelevalve hõlmab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute juhtimise korraldamist, juhtorganite liikmete suutlikkust oma ülesandeid täita, sealhulgas juhtidele esitatavate nõuete järgimist, juhtorganite koosseisu mitmekesisust ja juhtide tasustamise põhimõtete järgimist. Järelevalve teostamiseks kogub Finantsinspektsioon andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c, edastab kogutud andmeid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja kasutab neid mitmekesisuse põhimõtete rakendamise hindamiseks. (8) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiasutuse tehingute üle oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga ja sellise emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega, sealhulgas eesmärgiga hoida ära krediidiasutuse finantsseisundi kahjustamist. (9) Finantsinspektsioon arvestab järelevalve teostamisel krediidiasutuse tegevuse iseloomu, keerukust, ulatust ja olulisust ning sellele vastavate riskide hajutamise ja maandamise mehhanismide mõju, riskide geograafilist paiknemist ja, krediidiasutuse ärimudelit ning krediidiasutuse käesoleva seaduse § 826 kohase keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest tulenevate riskide juhtimise kava ulatust, kvantifitseerivaid eesmärke ja protsesse. (10) Finantsinspektsioon peab oma ülesandeid ja võimalusi arvestades kavandama võimalusel vähemalt üheks aastaks ette järelevalvelisi protseduure (edaspidi järelevalvekava) krediidiasutuste suhtes, sealhulgas Eesti krediidiasutuse teises lepinguriigis asuvate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes. (11) Finantsinspektsioon peab järelevalvekava koostama vähemalt juhul, kui stressitesti tulemused kajastavad olulisi riske või viitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 või muude õigusaktide rikkumisele. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute riskide, sealhulgas süsteemse riski suurenemise korral Finantsinspektsioon: 1) suurendab kohapealsete kontrollide arvu või sagedust või pikendab nende kestust; 2) nõuab täiendavalt või sagedamini aruannete esitamist; 3) kontrollib täiendavalt või sagedamini äriplaani, strateegia elluviimist või äritegevuse tehinguid; 4) jälgib eriplaani alusel spetsiifilisi riske, mille realiseerumine on tõenäoline; 5) rakendab muid käesolevas seaduses sätestatud meetmeid.” (13) Finantsinspektsioon küsib käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 2 nimetatud teavet võimalusel nii, et arvestab juba varem saadud teabega. Finantsinspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõike 12 punkti 2 alusel lisateabe esitamist, kui ta on selle teabe varem saanud muus vormis ja teabel on sama kvaliteet ja usaldusväärsus. (14) Kui Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiasutuse üle, mida kontrollib teises lepinguriigis asutatud emaettevõtja, ja tal on vaja teavet käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud meetodite rakendamise kohta, mida valdab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, peab Finantsinspektsioon võimaluse korral esmalt pöörduma teabe saamiseks asjaomase konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse poole. (15) Finantsinspektsioon peab hindama ja jälgima krediidiasutuste praktika arengut seoses nende asutuste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisstrateegiatega ning strateegiatele vastavat riskijuhtimist, sealhulgas käesoleva seaduse § 826 alusel koostatavaid kavu. Eelnimetatud hindamise käigus võetakse arvesse krediidiasutuste kestlikkusega seotud teenuste või toodete pakkumisi, kestlikule majandusele ülemineku rahastamise põhimõtteid ja sellega seotud laenude väljastamise põhimõtteid ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite kohaseid eesmärke ja piiranguid. Finantsinspektsioon hindab nimetatud kavade usaldusväärsust järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi osana. Vajaduse korral teeb Finantsinspektsioon eelnimetatud hindamise käigus koostööd kliimamuutuste ja keskkonnajärelevalve eest vastutavate ametiasutuste või avalik-õiguslike asutustega. (16) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse ning asjakohaseid riskipositsioone. Nende protsesside ja riskipositsioonide piisavuse hindamise korral peab arvestama krediidiasutuse ärimudelit. (17) Krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud riskipositsioone hinnatakse, lähtudes ka krediidiasutuse käesoleva seaduse § 826 alusel koostatud kavast. Finantsinspektsioon kontrollib, kuidas on krediidiasutus viinud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsessid kooskõlla eelnimetatud kavas seatud eesmärkidega. (18) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus andma hinnangu ka krediidiasutuse käesoleva seaduse § 826 alusel koostatud kava ja edusammude kohta, mida on tehtud kliimaneutraalsuse saavutamisega seotud kohandamisprotsessist tulenevate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tegelemisel ning teiste asjaomaste, keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid puudutavate Euroopa Liidu regulatiivsete eesmärkide saavutamisel. (19) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste krüptovara riskipositsioone ning krüptovarateenuste osutamist puudutavaid juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse, arvestades krediidiasutuse riskide tuvastamise protseduure ja protsesse ning käesoleva seaduse § 82 lõike 311 alusel tehtud hindamiste tulemuste adekvaatsust. (20) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse läbivaatamise ja hindamise käigus rakendab Finantsinspektsioon proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 3 punkti 3 kohaselt avaldatud üldkriteeriumitega ning hindab, kas järgmised tingimused on täidetud: 1) krediidiasutus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus, kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus ega globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse üksus; 2) krediidiasutus ei ole käesoleva seaduse § 8648 lõigete 1 ja 2 kohaselt muu süsteemselt oluline krediidiasutus; 3) krediidiasutus kuulub gruppi, kus emaettevõtjal on raamatupidamise seaduse § 27 lõike 1 kohaselt valitsev mõju tema ja enamiku temaga samasse gruppi kuuluvate krediidiasutuste üle. (21) Käesoleva paragrahvi lõike 20 punktis 3 nimetatud krediidiasutused peavad vastama kõikidele järgmistele tingimustele: 1) nad või enamik neist liigituvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 27 lõike 1 punkti a kohaselt ühistupankadeks või muudeks sarnasteks ühinguteks ning nendele on seadusega kehtestatud väljamaksete ülempiir või maksimumtase; 2) nende koguvarade maht ei ületa 30 miljardit eurot individuaalsel või allkonsolideeritud alusel.

(1) Järelevalvet korraldatakse krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgrupi poolt edastatava aruandluse ning muu informatsiooni põhjal, samuti on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ning välisriigi krediidiasutuse filiaali kohapealset kontrolli. (2) Finantsinspektsioon teostab krediidiasutuses ja konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevas äriühingus kohapealset kontrolli mitte vähem kui üks kord iga kahe aasta järel. (3) Finantsinspektsioon teeb krediidiasutuses käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks asjakohastel juhtumitel stressiteste vähemalt kord aastas. 3 (3¹) Krediidiasutus ja teda stressitesti tarvis nõustav või temaga konsulteeriv ükskõik milline kolmas isik peavad hoiduma stressitesti tulemusi kahjustavatest tegevustest, näiteks võrdlusaluste kasutamisest, omavahelisest teabevahetusest, ühise käitumise kokkulepetest ja stressitesti sisendite optimeerimisest. Finantsinspektsioon võib kasutada kõiki seaduses ette nähtud meetmeid, et selline tegevus avastada. (4) Finantsinspektsioon hindab regulaarselt, kuid vähemalt iga kolme aasta järel, kas krediidiasutuse sisemeetodite kasutamine majandustegevuses, sealhulgas nende rakendamine uute finantsteenuste või toodete puhul, on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud sisemeetodite kasutamise loa tingimustega.

(1) Moratooriumihalduril on moratooriumi ajal õigus, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti: 1) esindada, juhtida ja kontrollida krediidiasutust; 2) peatada krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmine; 3) valitseda ja käsutada krediidiasutuse vara. 1 (1¹) Moratooriumihalduri volitusi lepinguriigis tõendab moratooriumi kehtestamise otsuse kinnitatud ärakiri koos moratooriumi kehtestamise otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest. 1 (1²) Moratooriumihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda moratooriumi käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab moratooriumihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks. (2) Moratooriumi kehtestamise otsuse alusel peatuvad krediidiasutuse juhtimisorganite liikmete volitused, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti. (3) Moratooriumihaldur on kohustatud kahe päeva jooksul pärast määramist: 1) paigutama krediidiasutuse asukohta, ja igasse filiaali ja esindusse teate moratooriumihalduri määramise kohta, tuues teates ära isikute nimed, kelle volitused krediidiasutuse nimel tehinguid sooritada on tühistatud või kelle varasem õigus anda krediidiasutuse poolt korraldusi maksete või ülekannete sooritamiseks on tühistatud; 2) avaldama käesoleva lõike punktis 1 sätestatud sisuga teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha ning filiaali asukoha kohalikus ajalehes ning kordama seda teadet nelja nädala jooksul kord nädalas; 3) teavitama korrespondentpanku ja väärtpaberite keskdepositooriumi, samuti teada olevaid sellesarnaste registrite pidajaid lepinguriikides, kus on asutatud Eesti krediidiasutuse filiaalid, isikutest, kes ei oma enam volitusi krediidiasutuse nimel käsutada krediidiasutuse vara või volituse alusel valitsetavat vara, ja isikutest, kellele on need volitused antud; 4) peatama igasuguse tulude jaotamise, sealhulgas preemiate, lisatasude ja muude soodustuste, laenude ning muude summade väljamaksmised krediidiasutuse juhtidele, töötajatele ja aktsionäridele või liikmetele. (4) Moratooriumihaldur esitab hoiustajatele ja Tagatisfondile andmed Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras. (5) Moratooriumihaldur saab krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab tema ülesannetele. Moratooriumihalduri tasu määrab Finantsinspektsioon. Moratooriumihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele, audiitoritele ja krediidiasutuse töötajatele võib maksta tasu, mis vastab nende ülesannetele ja kvalifikatsioonile. (6) Moratooriumihaldur peab välja selgitama, kas krediidiasutus suudab raskused kõrvaldada ja oma tegevust jätkata. (7) Moratooriumihaldur esitab Finantsinspektsioonile 30 päeva jooksul pärast ametisse määramist Finantsinspektsiooni nõutud vormis kirjaliku aruande krediidiasutuse finantsseisundi kohta. (8) Moratooriumihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. 9 (9)

(1) Käesoleva seaduse §-s 371 sätestatud osaluse omandamisest teavitamise kohustuse rikkumise või § 374 lõike 2 vastaselt osaluse omandamise või §-s 377 sätestatud osaluse võõrandamisest teavitamise kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1) Käesoleva seaduse § 881 lõikes 1 nimetatud kohustust ei kohaldata krediidiasutuseleKrediidiasutus peab viima oma tegevuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalile, kes ei osutanud võlaõigusseaduse § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid enne 2025dokumendid vastavusse käesoleva seaduse 2026. aasta 1517. juulit, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti. (2) Finantsinspektsioon võib kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutust ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali osutama võlaõigusseadusejuunil vastuvõetud redaktsiooni § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid, hinnates otsuse tegemisel käesoleva seaduse § 881 lõikes 3 nimetatud asjaolusid-des 574–61 tehtud muudatustega hiljemalt 2026. (3) Krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal, kes osutasid võlaõigusseaduse § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid enne 2025. aasta 151. juulit, peavad pärast nimetatud kuupäeva osutama põhimakseteenuseid vähemalt samas ulatuses kui enne nimetatud kuupäevaoktoobriks.