(1)Käesoleva määrusega reguleeritakse detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks kokkuleppimise alused.
(2)Rajatised käesoleva määruse mõttes on avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed, haljastus, välisvalgustus, tehnorajatised sh tuletõrje veevõtukoht, maaparandussüsteem jms, kuid ka muud planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ning sellega funktsionaalselt seotud rajatised.
(1)Rajatiste väljaehitamist ja kulude kandmist saab vald detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikult (edaspidi Arendaja) nõuda, kui: 1) tegemist on planeeringukohaste rajatiste väljaehitamisega detailplaneeringuala piires; 2) tegemist on planeeringualast väljaspool paiknevate rajatistega, mis on detailplaneeringu lahendusega funktsionaalselt seotud ja vajalikud planeeringuala toimimiseks.
(2)Lõikes 1 nimetatud rajatised ehitab Arendaja välja üldjuhul omal kulul.
(3)Muhu vallal (edaspidi Vald) ei ole õigust nõuda selliste rajatiste väljaehitamist, mille olemasolust ei sõltu planeeringulahenduse elluviidavus.
(1)Vald võib Arendajaga sõlmitavas halduslepingus kokku leppida rajatiste väljaehitamise kulutuste osalises või täielikus hüvitamises järgmistel juhtudel: 1) kulutused on ette nähtud valla eelarvestrateegias või jooksva aasta eelarves; 2) detailplaneeringuga kavandatu on valla arengulistel kaalutlustel oluline ja detailplaneeringu kehtestamata jätmine või sellega viivitamine on majanduslikult kahjulik.
(2)Nimetatud kulutuste täielikus või osalises hüvitamises lähtutakse valla eelarvestrateegias või eelarves sätestatud suurustest ja tähtaegadest ning seatakse tingimused lähtuvalt valla huvidest.
(3)Kui üheks osapooleks rajatiste väljaehitamise rahastamisel on Vald, hangitakse vajalike ehitustööde Valla poolt riigihangete seaduse ja Valla õigusaktide alusel.
(4)Peale detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist kaetakse valla eelarvest rajatiste, mis on suunatud avaliku huvi tagamisele ning mis on Arendaja poolt vallale üle antud, käibe ja korrashoidmisega seotud kulud.
(1)Halduslepingu detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohta sõlmib vald Arendajaga, kui puuduvad planeerimisseaduses sätestatud lepingu sõlmimist välistavad asjaolud.
(2)Haldusleping sõlmitakse enne detailplaneeringu algatamise otsustamist. Halduslepingus annab Arendaja kinnituse detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamiseks ja väljaehitamisega seotud tegevuste rahastamiseks.
(3)Kui Arendaja ei nõustu halduslepingut sõlmima, võib vald jätta detailplaneeringu algatamata.
(4)Kui esineb asjaolu, mis takistab Arendajal halduslepingus ettenähtud ülesannet täita, on vallal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada halduskoostöö seaduses sätestatud alustel. Sel juhul võib teha pädev organ otsuse detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta. Detailplaneeringu koostamisega juba tehtud kulusid Arendajale ei hüvitata.
(1)Haldusleping detailplaneeringu kohaste rajatiste väljaehitamise tagamiseks ja üleandmiseks vallale juhul, kui need asuvad valla omandis oleval maal või on suunatud avaliku huvi tagamisele, tuleb Arendajal sõlmida vallaga enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist.
(2)Avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatised tuleb üldjuhul välja ehitada detailplaneeringu elluviimise esimeses etapis. Detailplaneeringu täpsem elluviimise kava fikseeritakse halduslepingus.
(3)Lepingus lepitakse kokku meetmed rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt rajatiste väljaehitamise kuludele vastava tagatisraha deponeerimine valla arvelduskontol, kuludele vastavas suuruses panga- või finantseerimisasutuse garantii andmine või kinnisasjadele hüpoteekide seadmine.
(4)Juhul, kui Arendaja ei nõustu sõlmima halduslepingut enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist, on selleks pädeval organil õigus jätta detailplaneering kehtestamata ning detailplaneeringu koostamine lõpetada.
(5)Avalikuks kasutuseks mõeldud rajatiste üleandmist vallale võib Arendaja taotleda pärast rajatiste nõuetekohast väljaehitamist ja vajalike lubade saamist.
(1)Rajatiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud arvutatakse lähtudes detailplaneeringuga kavandatavate rajatiste orienteeruvast mahust või pindalast (ühiku hind), kasutatavate ehitusmaterjalide hinnast, ehitustööde maksumusest ja muudest asjakohastest tasudest.
(2)Rajatiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud arvutatakse Arendaja esitatud hinnapakkumisest, mis kajastab väljaehitatavate rajatiste eeldatavat maksumust. Kui vallal tekib kahtlus hinnapakkumise õigsuses, on vallal õigus huvitatud isiku kulul võtta võrdlev hinnapakkumine.
(3)Juhul, kui huvitatud isik ei esita rajatiste maksumuse hinnapakkumisi, lähtub vald rajatiste hinna arvutamisel sarnaste rajatiste ehitamiseks varasemalt valla või teiste hankijate läbiviidud riigihangete ligikaudsest maksumusest.
(4)Detailplaneeringu kohaste rajatiste ehituskohustuste hinnanguline koguväärtus lepitakse kokku halduslepingu sõlmimisel.
(5)Arendaja katab rajatiste väljaehitamise kulud, mis teenindavad otseselt detailplaneeringuala ja seob detailplaneeringuala juba olemasoleva taristuga.
(6)Detailplaneeringualaga funktsionaalselt seotud rajatiste ehitamiseks väljaspool detailplaneeringuala, kui tegemist on Valla arengukavas või valdkondlikus arengukavas (ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava vms) ja valla eelarvestrateegias valla enda poolt kavandatud rajatiste rajamise või uuendamisega, siis selliste rajatiste väljaehitamise rahastamisega seotud kulud jagatakse Valla ja Arendaja vahel proportsionaalselt taristu väljaehitamise kohustusele või kokkuleppele.
(7)Vald kannab rajatiste väljaehitamise kulud ühe üksikelamu krundi detailplaneeringu elluviimisega kaasneva avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste rajamiseks, kui tegemist on Valla arengukavas või valdkondlikus arengukavas (ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava vms) ja Valla eelarvestrateegias Valla enda poolt kavandatud rajatiste rajamise või uuendamisega.
(8)Mistahes juhtudel Arendaja kohustuste ülevõtmisel või ülekandumisel Vallale, jagab Muhu Vallavalitsus taristu väljaarendamise kulud detailplaneeringuala kruntide omanike vahel proportsionaalselt vastavalt krundile määratud maksimaalse hoonete ehitisealuse pinna suurusele.
(1)Arendaja poolt peavad olema rajatised valmis ehitatud vastavalt detailplaneeringu elluviimise kavas määratud tähtajaks.
(2)Valla poolt rajatavad rajatised peavad olema valmis ehitatud vastavalt Valla arengukava tegevuskavas ja Valla eelarvestrateegias kokku lepitud tähtaegadele.
(3)Arendaja ja Valla kulude jagamisel detailplaneeringualaga funktsionaalselt seotud rajatiste ehitamiseks väljaspool detailplaneeringuala, tasub Arendaja rajatiste ehitamise kulud Muhu Vallavalitsuse poolt esitatud arve alusel.
(4)Detailplaneeringuala krundile kavandatud hoone saab ehitusloa, kui rajatised on välja ehitatud krundi piirini sellises mahus, mis võimaldab ehitamise alustamist: 1) krundile viib vähemalt kruuskattega tee, mis võimaldab krundile ehitusaegset juurdepääsu veoautodega; 2) krundi teenindamiseks on rajatud detailplaneeringukohane elektrivõrguga liitumispunkt.
(1)Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud halduslepingud kehtivad nendes kokku lepitud tingimustel kehtivuse lõpuni.
(2)Käesoleva määruse jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.