Määrusega kehtestatakse Harku vallas koolikohustuslikule isikule (edaspidi õpilane),mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud, Eesti Vabariigi akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja õpilasele ja koolikohustuslikust east nooremale lapsele (edaspidi laps), kelle elukoha aadress Eestirahvastikuregistri järgi on Harku vald: 1) elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord; 2) põhiharidust omandava õpilase ülemineku kord teise kooli; 3) koolist väljaarvamise kord.
(1) Elukohajärgne kool on üldjuhul õpilase elukohale kõige lähemal asuv kool, kus õpivad pere teised lapsed või kool, mille Harku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on määranud õpilasele elukohajärgseks kooliks. (2) Elukohajärgsed koolid Harku vallas on Tabasalu Kool, Harkujärve Põhikool, Vääna Mõisakool, Vääna-Jõesuu Kool ja Muraste Kool. (3) Elukohajärgses koolis põhihariduse omandamise võimaldamiseks tagab vallavalitsus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolides põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolides võib vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnaga kooskõlastatult moodustada klasse, mille komplekteerimisel käesoleva määruse sätteid ei kohaldata. Õpilaste vastuvõtul nendesse klassidesse lähtub kool direktori poolt määratud õpilaste arvust, võttes arvesse õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu, kooli teenindava eripedagoogi ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud piirarve eriklassidele.
Elukohajärgse kooli määramisel lähtutakse eelkõige järgmistest olulistest asjaoludest: esmajärjekorras õpilase elukoha lähedus koolile ja sama pere teiste laste õppimine samas koolis ning võimaluse korral arvestatakse vanemate soove.
(1) Vallavalitsus määrab koolikohustuslikus eas olevale õpilasele, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks elukohajärgse kooli, lapsevanema või eestkostja (edaspidi seaduslik esindaja) Harku valla haridusasutuste haldussüsteemis ARNO (edaspidi e-keskkond) esitatud taotluse (edaspidi taotlus) alusel. (2) Kuni 1. maini tehtud seadusliku esindaja taotluse alusel tagab vallavalitsus võimaluse põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis koolikohustuslikust east nooremale lapsele, kui kooliväline nõustamismeeskond või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud tema koolivalmidust, sealhulgas sotsiaalset küpsust ja soovitanud kooli õppima asumist. (3) Koolikohustuslikust east noorema lapse, kelle seaduslik esindaja on õppima asumise soovist teavitanud ja taotluse esitanud pärast 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta õpilaseks vaba õppekoha olemasolul. (4) Elukohajärgse kooli määramisel lähtub vallavalitsus määruse §-s 3 sätestatud olulistest asjaoludest. (5) Tabasalu Kool korraldab vajadusel esimesse klassi astujale vabatahtlike teadmisete ja oskuste hindamise teste. Õpilasele määratakse sooritatud tulemuse põhjal võimetekohane klass.
(1) Koolikohta saab õpilase seaduslik esindaja taotleda 1. veebruarist - 1. maini (k.a) e-keskkonna kaudu. (2) Taotluses tuuakse välja järgmised andmed: 1) õpilase andmed (nimi, isikukood, elukoht); 2) seadusliku esindaja andmed (nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed); 3) elukohajärgsete koolide eelistused, alates kõige eelistatumast; 4) samast perest teiste laste (isikukood) käimine samas koolis; 5) vajadusel muud andmed.
(1) Vallavalitsus teavitab lapse või õpilase seaduslikku esindajat e-keskkonna kaudu tehtud elukohajärgse koolikoha pakkumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul alates taotlemisperioodi lõppemisest. (2) Seaduslik esindaja teavitab vallavalitsust kümne kalendripäeva jooksul pakkumise esitamisest arvates e-keskkonna kaudu: 1) koha pakkumise sobivusest või 2) koha pakkumisest loobumisest, märkides loobumise põhjenduse. (3) Kui lapse või õpilase seaduslik esindaja ei ole koolikoha pakkumisele vastanud seitsme kalendripäeva jooksul, saadetakse talle koolikoha pakkumise kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis meeldetuletus. (4) Seaduslik esindaja loetakse kohast loobunuks, kui ta kümne kalendripäeva jooksul pakkumisele ei vasta.
(1) Seaduslik esindaja võib õpilasele määratud elukohajärgse kooli muutmiseks esitada taotluse, kui: 1) koolikoha pakkumisel pole arvestatud asjaoluga, et sama pere teine laps õpib teises elukohajärgses koolis; 2) õpilase elukoha andmed on rahvastikuregistris muutunud; 3) elukohajärgse kooli muutmiseks on muud mõjuvad põhjused. (2) Taotlus elukohajärgse kooli muutmiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-keskkonnas kümne kalendripäeva jooksul õpilase elukohajärgse kooli määramise kohta teate saamisest. (3) Elukohajärgse kooli muutmise taotluse menetleb vastava valdkonna ametnik lähtudes vanema taotlusest ja arvestades vabu kohti elukohajärgsetes koolides ning §-s 3 sätestatud olulistest asjaoludest kümne kalendripäeva jooksul arvestades kohapakkumise aegumisest.
Kui seaduslik esindaja ei ole vallavalitsust õpilase esimesse klassi astumise või elukohajärgse kooli muutmise soovist määruses sätestatud tähtaegadel ja korras teavitanud valib seaduslik esindaja pärast 15. juunit kooli, kus on vaba õppekoht.
(1) Õpilase seaduslik esindaja esitab e-keskkonna kaudu lähtuvalt haridus- ja teadusministri 19.08.2010 määrusest nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ hiljemalt 31. maiks elukohajärgsele koolile põhikooli vastuvõtu taotlusega sisseastumiseks nõutavad dokumendid: 1) sisseastuja isikut tõendava dokumendi, selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi, ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte; 2) kui taotluse esitab vanem, siis vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte; 3) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist selle olemasolul; 4) võimalusel koolivalmiduskaardi; 5) võimalusel ja olemasolul nõustamiskomisjoni dokumendid, individuaalse arengu jälgimise kaardi ja individuaalse õppekava. (2) Õpilane või vanem ei pea taotlusele lisama enda või sisseastuja isikut tõendavat dokumenti e-keskkonnas taotluse esitamise korral. (3) Põhikooli vastuvõtu taotluses tuuakse välja järgmised andmed: 1) õpilase andmed (nimi, isikukood, elukoht); 2) seadusliku esindaja andmed (nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed); 3) elukohajärgse kooli nimi ja klass; 4) samast perest teiste laste käimine samas koolis; 5) seadusliku esindaja kinnitus, et ta on tutvunud käesoleva määrusega; 6) vajadusel muud andmed.
(1) Seitsmendasse klassi astuda soovivale õpilasele määratakse elukohajärgne kool seadusliku esindaja e-keskkonnas esitatud taotluse alusel. (2) Harku vallas on elukohajärgne kool, kus toimub õpe 7. kuni 9. klassis, Tabasalu Kool. Õppetööd viiakse läbi Tabasalu Kooli Tabasalu õppehoones ja Tabasalu Kooli Meriküla õppehoones. (3) Elukohajärgse kooli õppehoone määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 3 sätestatud olulistest asjaoludest.
(1) Koolikoha taotlemiseks järgmiseks õppeaastaks Tabasalu Kooli saab õpilase seaduslik esindaja esitada taotluse e-keskkonnas kuni õppeaasta 1. aprillini. (2) Alates 1. aprillist esitatud taotluste puhul lähtutakse õppehoone määramisel kooli õppehoonetes olevatest vabadest kohtadest. (3) Taotluses tuuakse välja järgmised andmed: 1) õpilase andmed (nimi, isikukood, elukoht); 2) seadusliku esindaja andmed (nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed); 3) elukohajärgse kooli nimi, klass ja õppehoone eelistus; 4) samast perest teiste laste käimine samas koolis; 5) seadusliku esindaja kinnitus, et ta on tutvunud käesoleva määrusega; 6) õpilase eelneva kooli nimetus; 7) vajadusel muud andmed.
Elukohajärgne kool teavitab seaduslikku esindajat õpilasele e-keskkonna kaudu määratud elukohajärgse kooli õppehoonest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt juunikuus.
Õpilase seaduslik esindaja esitab e-keskkonna kaudu elukohajärgsele koolile käesoleva määruse § 16 lõikes 2 nimetatud sisseastumiseks nõutavad dokumendid.
Seaduslik esindaja teavitab elukohajärgse koolikoha pakkumisest loobumisest läbi e-keskkonna, märkides loobumise põhjenduse.
(1) Õpilase ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud. (2) Õpilase üleminekuks ühest koolist teise esitab seaduslik esindaja vastavasse kooli taotluse läbi e-keskkonna, lisades sellele juurde haridus- ja teadusministri 19.08.2010 määrusest nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ tulenevad dokumendid: 1) sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte; 2) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust; 3) väljavõtte õpilase tervisekaardist; 4) direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu; 5) kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi või kursuse hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel; 6) võimalusel ja olemasolul nõustamiskomisjoni dokumendid, individuaalse arengu jälgimise kaardi ja individuaalse õppekava. (3) Sisseastuja või vanem ei pea taotlusele lisama enda või sisseastuja isikut tõendavat dokumenti e-keskkonnas taotluse esitamise korral. (4) Taotluses tuuakse välja käesoleva määruse § 11 lõikes 3 välja toodud andmed. (5) Kui vabale õppekohale on soovijaid rohkem, kui vabu õppekohti, võetakse vabale kohale vastu ajaliselt esimesena taotluse esitanud soovi avaldaja, kes vastab käesoleva määruse §-le 3.
(1) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis. (2) Euroopa koolist tulnud õpilase puhul arvestatakse Euroopa koolide põhikirja konventsioonis sätestatut. Õpilane asub õppima selles klassis, mis vastab haridus- ja teadusministri 19.08.2010 määruse nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ lisas välja toodud Euroopa kooli klassile, kus ta õpingud katkestas. (3) Õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava lähtudes eelnevast õpikogemusest ja arvestades kooli õppekava. (4) Välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud, määrab klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust. (5) Sisseastuja, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele paragrahvis 16 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud dokumentide asemel välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja. Välisriigis omandatud hariduse või läbitud õpingute taseme hindamisel lähtutakse 1997. aastal UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED).
(1) Õpilane arvatakse koolist välja, kui: 1) õpilane või piiratud teovõimega õpilase seaduslik esindaja on koolile esitanud sellekohase taotluse e-keskkonnas; 2) õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja talle ei rakendata välisriigis õppimise ajal seadusliku esindaja taotlusel koduõpet. Üldkeskharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui ta jätkab välisriigis õppimise ajal õppimist eksternina; 3) koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama; 4) õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane; 5) õpilane puudub põhiharidust omandades mõjuva põhjuseta õppetundidest omandamata õppekavas ettenähtut ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane; 6) mittestatsionaarses õppes õppides ei ole õpilane viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane; 7) õpilane on täitnud põhikooli lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus; 8) õpilase surma korral. 1 (1¹) Kui õpilasel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui koolile on teada, et õpilane viibib Eestis, ning õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud kinnituse selles koolis õpingute jätkamiseks. (2) Enne kooli lõpetamist õpilase koolist väljaarvamisel väljastab kool õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslikule esindajale vastava taotluse alusel: 1) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust; 2) väljavõtte õpilase tervisekaardist; 3) direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu; 4) kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi või kursuse hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel. (3) Õpilase koolist väljaarvamisel seoses kooli lõpetamisega väljastab kool õpilasele lõputunnistuse ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja taotlusel väljavõtte õpilase tervisekaardist.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.