(1) Püsirohumaa ja püsikarjamaa (edaspidi koos püsirohumaa) on maa, millel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid, kas looduslikul viisil või harimise teel, ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viisseitse aastat või kauem.
(2) Lõikes 1 nimetatud looduslikud rohttaimed on taimed, mis tavapäraselt kasvavad looduslikel karja- või rohumaadel või mille seemned sisalduvad karja- või rohumaade jaoks mõeldud seemnesegudes.
(3) Pärandniit ehk poollooduslik kooslus on pikaajalise niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise mõjul kujunenud loodusliku elustikuga püsirohumaa, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav.
(4) Väärtuslik püsirohumaa on kõrge loodusväärtusega inventeeritud püsirohumaa, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks.
(5) Keskkonnatundlik püsirohumaa on Natura 2000 võrgustiku alal asuv: 1) püsirohumaa, mille muld on 100 protsendi ulatuses turvasmuld; 2) pärandniit; 3) inventeeritud väärtuslik püsirohumaa.
(6) Agrometsandussüsteem loetakse püsirohumaaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) puid kasvatatakse reas ja puude vahekaugus reas on maksimaalselt 10 meetrit; 2) puude ridade vaheline kaugus üksteisest on üle 15 meetri ja erinevates ridades kasvavate puude võrad ei ole omavahel liitunud; 3) püsirohumaal kasvavad puud ei takista põllumajanduslikku tegevust; 4) puude all kasvatatakse rohumaakultuure või looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi; 5) agrometsandussüsteemil rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid.
(7) Tagasirajatud püsirohumaa puhul kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artikli 48 lõikes 5 sätestatut.
(8) Püsirohumaana ei käsitata lõikes 6 sätestatud tingimustele vastavat maad, kus puid kasvatatakse dekoratiivsel eesmärgil, et neid turustada enne raieküpseks saamist.
(1) Enne selle määruse jõustumist põllumassiivi kaardile kantud põllumassiivi andmete töötlemist jätkatakse selle määruse alusel. (2) Põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” §-d 2–4, 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks. (3) Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle pärast taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembrit ja üleandja ei soovi „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” alusel antavat toetust, ei anta üleandjale ega ülevõtjale „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” raames antavat toetust. (4) Maad, mis vastas enne 1. jaanuarit 2026 püsirohumaa kohta kehtinud nõuetele, käsitatakse püsirohumaana ka pärast 1. jaanuarit 2026.