(1) Jõhvi valla raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on kehtestada Jõhvi valla kui raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise ja finantsaruandluse kord. (2) Eeskirja koostamisel on aluseks võetud Eesti finantsaruandluse standard. Eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS) ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), riigi raamatupidamise Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi üldeeskiri), samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (edaspidi IPSAS). (3) Eeskiri on täitmiseks kõikidele eeskirja § 2 lõikes 3 nimetatud raamatupidamisüksustele. (4) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ametiasutus – Jõhvi Vallavalitsus või Jõhvi Vallavolikogu Kantselei ametiasutusena; 2) töötaja – ametiasutuse ametnik või töötaja või hallatava asutuse töötaja.
(1) Vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma raamatupidamist ja aruandlust lähtuvalt käesolevast eeskirjast. (2) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Jõhvi Valla raamatupidamine on tsentraliseeritud ning seda teostatakse vallavalitsuse finantsteenistuses, kuhu on koondunud järgmiste raamatupidamisüksuste raamatupidamine: 1) Jõhvi Vallavolikogu Kantselei; 2) Jõhvi Vallavalitsus; 3) Jõhvi Põhikool; 4) Jõhvi Kesklinna Kool; 5) Jõhvi Lasteaiad; 6) Jõhvi Sotsiaalmaja; 7) Jõhvi Muusikakool; 8) Jõhvi Kunstikool; 9) Jõhvi Spordikool; 10) Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskus; 11) Jõhvi Keskraamatukogu; 12) Jõhvi Sport. (4) Finantsteenistuse struktuur ja ametijuhendid on esitatud valla veebilehel. (5) Raamatupidamise arvestust peetakse raamatupidamisüksuste lõikes. (6) Valla majandusarvestuse teostamiseks kasutatakse raamatupidamisprogrammi PMen. (7) Raamatupidamise arvestust peetakse moodulites 1) raha – pankade ja kassade arvestus; 2) võlad – nõuete ja kohustiste arvestus; 3) bilanss – pearaamat; 4) eelarve – sh eelarve muudatused; 5) palk – sh puhkusereserv, erisoodustuse maksud, töötamise ajutised peatamised; 6) varad – põhivara arvestus; 7) ladu – toiduainete ja kulumaterjali (väikevahendite) arvestus; 8) arved – arvete esitamiseks vajalik alginfo (hinnad, kogused, nimekirjad). (8) Moodulit „Ladu“ kasutatakse Jõhvi Lasteaias, Jõhvi Põhikoolis ja Jõhvi Kesklinna Koolis (toiduainete arvestus), moodulit „Kassa“ Jõhvi Sotsiaalmajas (elanike kommunaalkulude arvestus) ning Jõhvi Vallavalitsuses (perekonnaseisutoimingud). (9) Elektrooniliste arvete (masinloetavate arvete) vastuvõtmine ja saatmine toimub läbi finantstehnoloogia ettevõtte Fitek. (10) Haridusasutuste (toiduraha, õppemaks ning osalustasu) ja koduteenuste eest esitatud e-arved edastatakse vastavalt SEB Panka ja Swedbanki. (11) Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse RPS-is, üldeeskirjas, RTJ-ides ja teistes õigusaktides sätestatust.
(1) Lühim aruandeperiood vallas on kalendrikuu. Alates aruandekuule järgneva kuu kahekümne kaheksandast kuupäevast on üksuste juhtidel õigus saada finantsjuhilt (tekkepõhise) eelarve täitmise aruandeid. Aruandekuule järgneval kuul võivad andmete sisestajad teha parandusi ja täiendusi, hilisemad muudatused võib teha kokkuleppel saldoandmikku esitava isikuga. (2) Välistele infotarbijatele (Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, toetuse andjad jt) esitatakse perioodilisi aruandeid riigi ja valla õigusaktides ning valla sõlmitud lepingutes sätestatud korras.
(1) Saldoandmik edastatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektrooniliselt iga kuu kohta aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks. (2) Valla raamatupidamisüksustel on ühine tehingupartneri kood 175101 ning aruanne esitatakse konsolideeritult. Ühises saldoandmikus ei esitata omavahelistest tehingutest tulenevaid allüksuste vahelisi saldosid. (3) Kord kvartalis, kvartali lõpu seisuga, viiakse läbi varade, kohustiste, tulude, kulude ja netovara saldode võrdlused teiste saldoandmike esitajatega vastavalt üldeeskirjale. Saldode erinevuste korral ja konsolideerimisgrupi siseste täiendavate kannete vajadusel korrigeeritakse andmeid, kui saldode erinevused on olulised ja võrdlejad jäävad erimeelsusele, informeeritakse sellest Riigi Tugiteenuste Keskust. Saldode võrdlused ja korrigeerimised lõpetatakse 7 tööpäeva jooksul saldoandmike esitamise tähtajast, välja arvatud aasta lõpu saldoandmike korral. (4) Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikes tehakse korrigeerimisi (sealhulgas auditeerimise käigus ilmnenud puuduste likvideerimiseks) kuni järgmise aasta 31. märtsini. Peale 31. märtsi võib taotleda Riigi Tugiteenuste Keskuselt paranduste sisseviimist aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikesse, kui auditi käigus leitakse aruandekohustuslase aastaaruandes korrigeerimist vajavaid olulisi vigu. Pärast järgmise aasta 31. märtsi tehtud ebaolulised parandused või pärast 30. aprilli tehtud olulised parandused arvestatakse järgmise aruandeaasta saldode muutuste hulka. (5) Konsolideerivad üksused vastutavad oma valitsemisala piires saldoandmike tähtaegse laekumise eest, selgitades hilinemise korral selle põhjused ning informeerides hilinemisest juhtkonna liikmeid.
(1) Konsolideeritud saldoandmik on saldoandmik, milles ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelistest tehingutest tingitud varasid, kohustisi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod on elimineeritud. (2) Jõhvi valla konsolideerimisgrupi saldoandmikusse liidetakse rida- realt valitseva mõju all olevate tütarettevõtjate saldod. (3) Valla finantsteenistus teeb aasta lõpu seisuga konsolideerimisgrupi saldoandmikus sidusüksuste osaluste kajastamiseks kapitaliosaluse meetodil konsolideerimiskanded ja valitseva mõju all olevate üksuste kohta korrigeerivad kanded.
(1) Majandusaasta aruanne koostatakse vastavalt üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest ning lähtudes „Raamatupidamise seaduses” ja RTJ- des toodud nõuetest aastaaruandele. (2) Kui RTJ- des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. (3) Grupi konsolideeritud majandusaasta aruanne koosneb konsolideerimisgrupi tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest (sh valla konsolideerimata aruannete ja eelarve täitmise aruanne). (4) Grupi konsolideeritud majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruandega esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. maiks. (5) Grupi konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks, olles ära kuulanud revisjonikomisjoni arvamuse. (6) Nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruanne koos selle kõikide osadega avaldatakse valla veebilehel 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest, samuti esitatakse Rahandusministeeriumile nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruanne koos selle kõikide osadega 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest.
(1) Majandustehingute kirjendamisel kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks järgnevaid kontoplaani koode: 1) kontod – tunnused majandustehingute kirjendamiseks, mis on jagatud bilansi aktiva- ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning bilansivälisteks kontodeks (lisa 1). Kontole lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika või rahavoo kood, kui kontol on vastavas veerus märge „nõutav“; 2) tehingupartneri koodid – tunnused, mis on antud igale iseseisval bilansil olevale üksusele või üksuste grupile; 3) tegevusala koodid – tunnused, mida kasutatakse kulude ja tulude liigendamiseks üksuste tegevusvaldkondade lõikes; 4) allika koodid – tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida finantseerimisallikate lõikes; 5) rahavoo koodid – tunnused, mis võimaldavad koostada rahakäibe ja põhivarade liikumise aruandeid. (2) Kontoplaani iga erinevat kombinatsiooni, mis koosneb konto, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodist, nimetatakse kontokombinatsiooniks. (3) Majandustehingu kirjendamisel valitud kontole lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika ja/või rahavoo kood, kui kontol on kontoplaanis vastavas veerus märge „nõutav”. (4) Eelarve liigendamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele lisaks tulu- ja kulukoodidele muid tunnuseid: projekti, subjekti ja/või objekti koodi.
(1) Sissetulekute algdokumentideks on: 1) klientidele esitatud arved; 2) kassa sissetulekuorderid või muud sularaha sissemakset tõendavad maksedokumendid; 3) reklaamimaksu deklaratsioonid; 4) muud tuludokumendid. (2) Väljamineku algdokumentideks on: 1) hankijate arved ja aktid; 2) lepingud; 3) aruandekohustuslike isikute kuluaruanded ja lähetusaruanded; 4) hankijatele tehtavate ettemaksete aluseks olevad dokumendid; 5) põhivara valmidust kinnitavad aktid ja vaheaktid (nt põhivara etapiviisiline kasutuselevõtmine); 6) töötasu määramise dokumendid, tööajaarvestuse tabelid jms; 7) raamatupidamisõiendid; 8) sotsiaaltoetuste väljamaksulehed; 9) muud kuludokumendid. (3) Enne majandusinformatsiooni kajastamist raamatupidamisprogrammis kontrollib vastava halduse vastutav spetsialist, majandusüksuse juht või tema poolt volitatud töötaja kuludokumentide õigsuse ning kinnitab e-arvete süsteemis oma allkirjaga, et: 1) kuludokumendis on majandustehing kajastatud õigesti (sisu, kogused, hinnad vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, tellimiskirjadele ja/või saadud kaubale või teenusele); 2) ehituse ja rekonstrueerimisega seotud arvetele ning teenuse osutamise arvetele on lisatud selgitavad dokumendid: tööde teostamise ja/või vastuvõtmise aktid (allkirjastatud teostaja ja vastuvõtja poolt), saatelehed, sõidulehed jm selgitused; 3) kontoritarvete, toiduainete, kingituste ning esindus- ja vastuvõtukuludega seotud arvetele on lisatud aktid või selgitused kulu vajalikkuse kohta; 4) antud kauba või teenuse eest ei ole juba varem kuludokumenti esitatud (vältimaks topelttasumist). (4) Kui kuludokument ei vasta eelnevatele punktidele, tagastab kontrollija dokumendi koostajale ja teeb ettepaneku puudused kõrvaldada. (5) Valla finantsjuht (või vastava valdkonna eest vastutaja) määrab ametiasutuse kuludokumendi ning hallatava asutuse juht (või juhi poolt volitatud isik) määrab vastava hallatava asutuse kuludokumendi kulu eesmärgi ja majanduslikku sisu kajastavad eelarve tunnused lähtudes vallas kehtivast eelarve tunnuste klassifikatsioonist (lisa 2), lisab muu finantsinfo täiendavaks liigendamiseks nõutavad tunnused (projekti/subjekti/objektikoodid), ning kontrollib selgitavate dokumentide või selgituste olemasolu (vt eeskirja § 8 lg 3). Kuludokumendi aktsepteerimist kinnitab eelarve vastutav täitja või volitatud isik oma allkirjaga.
(1) Vallavalitsusse e-kirja teel saabunud kuludokument (arve) või paberarve saadetakse digiteerimisele. Elektroonilised arved liiguvad infosüsteemide vahel automaatselt. (2) E-arve keskkonnas kinnitatakse kuludokumendid vastavalt kinnitusringidele järgmiselt: 1) esimene kinnitaja – valdkonna juht ja/või vastava valdkonna abivallavanem - kontrollib arve õigsust, lisab vajalikud dokumendid (aktid, töölehed jms) ja/või lisab vajadusel selgituse. Majandusvaldkonna, projektide ja hariduskulude arvete esimene kinnitaja on vastava töölõigu eest vastutav spetsialist; 2) teine kinnitaja – finantsjuht, lisab puuduolevad kulukoodid, kontrollib vajalike dokumentide olemasolu; 3) kolmas kinnitaja – vallavanem, vajadusel nõuab juurde lisadokumendid või selgitused; 4) viimane kinnitaja – raamatupidaja, kontrollib ülekandeks vajalike rekvisiitide olemasolu, edastab arve raamatupidamise infosüsteemi. (3) Hallatavate asutuste kuludokumendid kinnitatakse e-arve keskkonnas vastavalt kinnitusringile kas vastava valdkonna töötaja ja asutuse juhi (või tema poolt kinnitatud töötaja) või ainult asutuse juhi poolt, viimane kinnitaja on raamatupidaja, kes edastad arve raamatupidamise infosüsteemi. (4) Töötajatele makstavate töölähetuse- ja majanduskulude, isikliku sõiduauto hüvitamise ja muude kulude hüvitamise aluseks on ametiasutuse juhi käskkiri, andmed sisestatakse raamatupidamisprogrammi moodulisse „Arveldused“. (5) Ostu-müügilepingud sisestatakse otse raamatupidamise infosüsteemi moodulisse „Arveldused“. (6) Kassadokumendid sisestatakse raamatupidamise infosüsteemi moodulisse „Kassa/pank“ (objekt Kassa). (7) Dokumentide esitamise tähtajad on kinnitatud eeskirja lisas 3.
(1) Raamatupidamisregistrite ja majandustehingute kirjendite ning nende aluseks olevate algdokumentide süstematiseerimisel ning säilitamisel lähtutakse RPS-i §-dest 9 ja 12. (2) Raamatupidamise algdokumendid liigitatakse ja säilitatakse vastavalt ametiasutuse dokumentide liigitusskeemile. (3) Algdokumendid säilitatakse elektroonselt, kui dokumendi säilitustähtaja jooksul on tagatud: 1) säilitatava info autentsus; 2) algdokumendi kirjaliku taasesitamise võimalus; 3) dokumendi õigsuse eest vastutavate isikute ja aktsepteerijate tuvastamise võimalus (näiteks müügiarved, pangakonto väljavõtted, maksudeklaratsioonid jms). (4) Paberdokumentidena säilitatakse raamatupidamise algdokumendid, mille puhul ei ole tagatud §10 lõikes 5 nimetatud nõuete täitmine või kui algdokumendi paberil säilitamise vajadus tuleneb üksuse tegevuse spetsiifikast, sihtfinantseerimise andja nõuetest vmt. Raamatupidamise algdokumentide paberil säilitamise korraldamise eest vastutab finantsteenistuse juht. (5) Projektide algdokumendid (originaalid), mille säilitusaeg on pikem vallavalitsuses kehtivatest säilitusaegadest, hoitakse eraldi projekti kaustas, kaustad peavad olema märgistatud (projektikood, projekti periood, kaustade sisu, säilitamise tähtaeg). (6) Paberil säilitatavad raamatupidamise algdokumendid arhiveeritakse kandeseeriate viisi avatud toimikutesse ning hoitakse kogu säilituse aja jooksul vallavalitsuse arhiivis. (7) Raamatupidamise algdokumendid paigutatakse toimikutesse üldjuhul kronoloogiliselt väljamakse kuupäevade järjekorras. (8) Raamatupidamise algdokumente hoitakse finantsteenistuses tagasiulatuvalt kuni üks kalendriaasta, st finantsteenistuses on jooksva kalendriaasta ja eelneva aasta algdokumendid. (9) Elektroonilised arved säilitatakse teenusepakkuja arhiivis vastavalt vallavalitsuse dokumentide loetelus kehtestatud säilitustähtaegadele.
(1) Valla hallatavate asutuste rahalisi arveldusi teostatakse vallavalitsuse pangakontodel. Valla hallatavatel asutustel iseseisvaid pangakontosid ei ole. (2) Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada finantsjuhil ja finantsjuhi asetäitjal. (3) Pangakontode saldosid võrreldakse igapäevaselt raamatupidamise infosüsteemi andmetega.
(1) Sularahakassa on lubatud vaid sissemaksete kogumiseks, sularahas ei koguta osalustasusid, toiduraha ega õppemaksu. (2) Sularaha kassad on: 1) Jõhvi Vallavalitsuses (perekonnaseisutoimingud); 2) Jõhvi Sotsiaalmajas; 3) Jõhvi Kesklinna Koolis (basseini piletitulud); 4) Jõhvi Keskraamatukogus; 5) Jõhvi Sport (spordikeskuse tulud); 6) Jõhvi Eakate Päevakeskuses; 7) Jõhvi Kalmistul; 8) Jõhvi Muusikakoolis (tasu õppematerjalide katteks); 9) Kultuuri- ja Huvikeskuses (ürituste piletitulu). (3) Sularaha hoiutingimused (sh lukustatav ja turvatud eraldi ruum, seif, lukustatav sularahakarp vms) peavad tagama sularaha turvalise säilitamise. (4) Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku ja raha panka viimiseks väljamineku order. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. (5) Sularaha tehingute toimumise päeva lõpuks täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja sularaha jääk. Kannete õigsuse kinnitab kassa eest vastutav isik oma allkirjaga. (6) Kassas oleva sularaha jääk kuu lõpus on lubatud Jõhvi Sotsiaalmajas, Jõhvi Eakate Päevakeskuses ning Jõhvi Spordis, sularahajäägi summa ei tohi ületada 200 eurot. (7) Kassa memoriaalorder esitatakse finantsteenistusele hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 3. tööpäeval.
(1) Deebetkaarti võib kasutada ainult töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute tegemiseks. Isiklike ostude tegemine maksekaardiga on keelatud. (2) Deebetkaardiga on lubatud panka sissemakseid teha selleks volitatud isikutel. (3) Krediitkaart väljastatakse vallavanemale. (4) Krediitkaarti on lubatud kasutada teenistusülesannetega seotud kulude ja esinduskulude tasumiseks. Muude kulude, samuti isiklike kulude tasumine krediitkaardiga on keelatud. (5) Krediitkaardiga tehtud maksete kohta esitab vallavanem arvestuskuule järgneva kuu esimese viie tööpäeva jooksul finantsteenistusele kõigi tehingute kohta kuludokumendid. Kuludokumendi puudumisel lisatakse väljavõttele kirjalik selgitus dokumendi puudumise asjaolude ja tehingu sisu kohta.
(1) Tulud kajastatakse nõudedokumendi (müügiarve) alusel tekkepõhiselt selle üksuse tuluna, kelle majandustegevuse tulemusel tulu tekib. (2) Riigilõivud (kontorühm 320) kajastatakse kassapõhiselt kui tegemist on üldjuhul väikeste lõivumääradega (kuni 100 eurot toimingu kohta) või ajavahemik lõivu laekumisest kuni toimingu teostamiseni on tavaliselt lühike (kuni üks kuu) või lõivuga maksustatava toimingu teostamise kuupäeva on keeruline määrata. (3) Tulu toodete ja teenuste müügist kajastatakse kontorühmades 322 ja 323. Muud tulud, sealhulgas kasum või kahjum varade müügist kajastatakse kontoklassis 38. Finantstulud kajastatakse kontoklassis 65 (tulud majandusliku sisu järgi lisa 4). (4) Perekonnaseisutoimingute ja eakate päevakeskuse teenuste kohta nõudeid ei esitata ning laekumised kajastatakse kontorühmas 32. (5) Trahvid kajastatakse tuluna selle määramise kuul. (6) Nõudeid ja kohustisi tasaarveldatakse poolte eelneval kokkuleppel. Tasaarveldamiseks esitatakse finantsteenistusele tasaarveldamisleping, kus on märgitud arvete numbrid ja summad ning leping on allkirjastatud mõlema osapoole esindaja poolt.
(1) Lasteasutuste õppe- ja osalustasude ning toiduraha ja Jõhvi Sotsiaalmaja üüritasu müügiarvete koostamiseks vajalikud algandmed edastatakse raamatupidajale mitte hiljem kui järgmise kuu kolmandal tööpäeval. (2) Muude müügiarvete koostamiseks vajalikud algandmed esitatakse raamatupidajale hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast kulu tekkimist. (3) Klientidele väljastatavad arved (v.a eeskirja § 15 punktis 1 nimetatud arved) koostatakse arve esitamise taotluse (lisa 5) ja/või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel. (4) Arvete koostamise õigsuse eest vastutab arve koostaja, arve aluseks olnud algandmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (5) Arved koostatakse ja väljastatakse kliendile üldjuhul viie tööpäeva jooksul andmete saamisest arvates. (6) Koostatud ja kliendile väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises koostatud kreeditarvega, millelt peab selguma korrigeerimise põhjus. (7) Juhul kui kliendilt laekub väljastatud arve eest suurem summa, tuleb otsustada (vajadusel läbirääkimisel kliendiga), kas: 1) enammakstud summa tasaarveldatakse järgmise müügiarvega või 2) tagastatakse ülelaekunud summa kliendile. (8) Ülelaekumine summas kuni 3 eurot kantakse kontole 388890 (muud tulud), kui ülelaekunud summa on püsinud vähemalt 6 kuud.
(1) Toetustena käsitatakse avaliku sektori üksustelt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid (2) Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele, v.a toetused ettevõtluseks; 2) sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning kasutamata toetus tuleb maksta andjale tagasi; 3) mittesihtotstarbeline finantseerimine – sihtotstarve on määramata ja eritingimustega sidumata, juriidilistele isikutele antud toetused, mida toetuse saaja kasutab oma äranägemisel; üldjuhul toetuse andja ei nõua toetuse saajalt aruandeid ja lepingu vms dokumendi kohaselt puudub toetuse andjal toetuse tagasinõude võimalus; 4) saadud annetused kajastatakse raamatupidamises kassapõhiselt mittesihtotstarbelise toetusena; 5) tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. (3) Sihtfinantseerimine jaotatakse toetuse päritolu järgi kodumaiseks ja välismaiseks sihtfinantseerimiseks: 1) kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine - toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele Sihtfinantseerimisele; 2) välismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt (sh rahvusvahelistelt organisatsioonidelt) saadud sihtfinantseerimine. (4) Sihtfinantseerimine jaotatakse toetuse kasutamise eesmärgi järgi tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks.
(1) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. (2) Sõlmitud toetuslepingute või toetuse väljaandmise otsuste alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustisi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid, mida ei ole aasta lõpu seisuga veel välja makstud või mis ei ole aasta lõpu seisuga laekunud või bilansis kohustise või nõudena kajastatud, kajastatakse bilansiväliste nõuete (konto 912010) ja kohustisena (kontol 911010). (3) Sihtfinantseerimise andja ja vahendaja kajastab antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuluna samas perioodis kui toetuste saaja kajastab tuluna. (4) Tegevustoetuse kajastab toetuse saaja tuluna (kontorühm 352) üldjuhul toetuse laekumise hetkel ja toetuse andja kuluna (kontorühm 452) toetuse ülekandmise hetkel. (5) Sotsiaaltoetused: 1) kajastatakse kuluna sellel kuul, mille eest need olid arvestatud, kajastatakse kontorühmas 413; 2) kajastamise aluseks on valla sotsiaalteenistuse poolt esitatud koondmakselehed koos maksefailidega; 3) kantakse toetuse saaja või tema poolt määratud isiku pangakontole. (6) Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse tuluna kontogrupis 3500. (7) Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena (kontogrupi alamgrupp 20385). (8) Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena (kontogrupi alamgrupp 10355). (9) Sihtfinantseerimise tekkepõhine kulu kajastatakse kontorühmas 450. Toetuse saajale antud sihtfinantseerimise ettemakset, mille osas toetuse kasutamisega seotud tingimused on toetuse saajal veel täitmata, kajastatakse nõudena kontogrupi alamgrupis 10385. (10) Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna kontoklassis 3502 toetuse saamise tekkepõhisel momendil. (11) Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendeid kohustisena (kontogrupi alamgrupp 20385). (12) Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (kontogrupi alamgrupp 10355). (13) Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse: 1) sihtfinantseerimist kolme osapoolega seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab või; 2) sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt. (14) Avalikku sektorisse kuuluvad toetuse andjad või vahendajad on kohustatud sihtfinantseerimise ülekandmisel hankijale informeerima toetuse saajat maksetaotluse aktsepteerimisest.
(1) Kulud kajastatakse selle üksuse raamatupidamises, kelle majandustegevuse tulemusena kulu tekkis või kelle eelarvesse antud kulud on planeeritud. (2) Tegevuskulud (kontoklassis 55) kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, millal tegevus toimus.
(1) Tööjõukulud (kontoklassis 50) ning nendega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need arvutati. (2) Tööjõukuludest kinni peetud maksud kajastatakse kohustisena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustis (toimusid väljamaksed või tekkis erisoodustuse maksukohustis). Kui arvestatud palk makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinni peetud maksud töötasu võlgnevuse kontorühmast 202 maksuvõlgade kontogruppi 2030 selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti.
(1) Töötasu arvutatakse töötajale määratud põhipalga ja tööajatabeli alusel. (2) Töötasu arvutamise aluseks olevad tööajatabelid edastab ja andmete õigsuse eest vastutab vallavalitsuses personalispetsialist ning hallatavas asutuses raamatupidamisüksuse juht. Lisatasu, tulemustasu ja preemia arvutamise aluseks on üksuse juhi käskkiri. (3) Töötasu makstakse töötajatele pangaülekandega üks kord kuus hiljemalt eelviimasel tööpäeval. (4) Töötasu ja arvutatud maksude kohta edastatakse tasu saajale palgateatis töötaja poolt soovitud meiliaadressile. (5) Maksuvaba tulu avalduse esitab töötaja finantsteenistusele tööle asumisel ning vajadusel töötaja tulu (töötasu, pensioni vms) muutumisel. (6) Füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel tasu maksmise kuupäev on kokku lepitud lepingus. (7) Välisprojektiga tegeleva töötaja töötasu või lisatasu arvestamisel lähtutakse projekti tingimustest ning lisafinantseerimise võimalustest.
(1) Puhkusetasu arvutamise algdokument on kinnitatud puhkuse ajakava ja/või asutuse juhi käskkirjaga. (2) Puhkusetasu (v.a õppepuhkus, isapuhkus ja lapsepuhkus) arvutatakse kas töötaja eelneva kuue kalendrikuu keskmise töötasu alusel või jätkatakse määratud või kokkulepitud töötasu maksmist, kui see on töötajale soodsam. (3) Õppepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Keskmise töötasu arvutamisel on aluseks õppepuhkuse alguse päevale eelnenud kuuel kalendrikuul töötaja teenitud töötasu. (4) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. (5) Ametiasutuse töötajale säilitatakse koolitusel osalemise ajal senine töötasu. (6) Hallatavas asutuses makstakse koolitusel osalemise ajal keskmist töötasu töölepingu seaduses sätestatud korra kohaselt. (7) Kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või määratud või kokku lepitud suurusega töötasu alusel arvutatud tasu maksmise kuupäeva, siis varem makstud keskmine ja määratud või kokku lepitud töötasu ümber ei arvutata.
(1) Tagasisaamisele mittekuuluvad maksu-, lõivu- ja trahvikulud kajastatakse kontogrupis 6010 (maksud ja lõivud). (2) Tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksukulu tegevuskuludelt kajastatakse kontol 601000 ja põhivara soetuselt kontol 601002. (3) Lõivude ja trahvide korral kajastab lõivu või trahvi maksja kuludes ja nõuetes tehingupartnerina lõivuga maksustatud toimingu teostaja või trahvi väljakirjutaja koodi. (4) Maksukohustised deklareeritakse maksuametile elektrooniliselt maksudeklaratsioonidena iga raamatupidamisüksuse kohta eraldi.
(1) Majanduskulude väljamakse aluseks on nõuetekohaselt täidetud kuluaruanne (lisa 6), millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid. (2) Ühe kuludokumendi summa ei tohi ületada 300 eurot, kui kulu on tehtud Eestis. Väljaspool Eestit teostatud tehingu summa ei või ületada 500 eurot, kulutegija peab lisama selgituse kulu sisu kohta. (3) Lähetuskulude hüvitamise aluseks on lähetuskulude aruanne (lisa 7) ning üksuse juhi käskkiri. (4) Valla krediitkaarti kasutab vallavanem, kulutuste kohta esitab ta korrektselt vormistatud originaaldokumendid, millele on märgitud selgitus kulu sisu kohta. Originaaldokumendi puudumisel esitab selgituse kulude kohta koos põhjendusega dokumendi puudumise kohta. (5) Lähetuskulude aruanne koos lisatud kuludokumentidega esitatakse finantsteenistusele lisas 3 toodud tähtajaks.
(1) Vara kajastatakse üksuses (valdkonnas), kellel on antud vara üle valitsev mõju, st kes kontrollib antud vara kasutamist ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. (2) Valla valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste netovarad kajastatakse vastava üksuse raamatupidamises. (3) Sihtfinantseerimise teel ja omavahenditest soetatud põhivara arvestust peetakse ühiselt. (4) Kui varad saadakse teiselt juriidiliselt isikult, võetakse vara bilansis arvele jääkväärtuses. (5) Vara eest vastutav töötaja: 1) on üldjuhul üksuse juht või tema poolt volitatud isik; 2) teab vara asukohta; 3) informeerib inventeerimiskomisjoni vara hävimisest, kadumisest jms; 4) osaleb inventuuridel selgituste andjana.
(1) Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine“ nõuetest lähtuvalt. (2) Kui konsolideerimata aruannetes kajastatud osaluse soetusmaksumus (või tuletatud soetusmaksumus) on kõrgem kui osaluse objekti netovara, mis on vähenenud dividendide väljamaksmise, kahjumi või mõnel muul põhjusel, hinnatakse osaluse soetusmaksumus (või tuletatud soetusmaksumus) alla kuni osaluse summani üksuse netovaras. (3) Kui osaluse summa üksuse netovaras järgnevatel perioodidel suureneb, taastatakse varasem allahindlus kuni osaluse soetusmaksumuseni (või tuletatud soetusmaksumuseni) või osaluse summani üksuse netovaras, olenevalt sellest, kumb neist on madalam. (4) Osalust sihtasutuses kajastatakse järgmiselt: 1) kui vallal on sihtasutuses valitsev mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest), kajastatakse osalust 100%; 2) kui vallal on sihtasutuses oluline mõju (üldjuhul 20-50% hääleõigusest), osalust ega ka finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata (sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse antud toetuste kuluna). (5) Sihtasutused, kelle juhtimises osaletakse alates 20% hääleõigusega, kuid keda bilansis osalustena ei kajastata, avalikustatakse aastaaruandes, lisades informatsiooni sarnaselt osaluste kohta avaldatule.
(1) Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust lühi- ja pikaajalisteks. (2) Ettemakseid on lubatud teha erandjuhul vara soetamisel, investeeringute ja remonditööde puhul kuid mitte rohkem kui 30% lõppmaksumusest. (3) Ettemakse kajastatakse raamatupidamises esmalt vastava ettemakse summa ülekandmisel. Esitatud, kuid tasumata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata. (4) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kui: 1) ettemaks on suurem põhivara kapitaliseerimise alampiirist, siis kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti; 2) ettemaks on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist, siis kantakse ettemaks kohe kuluks.
(1) Kaks korda aastas hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust; võimaluse ja vajaduse korral tuleb iga nõude laekumise tõenäosust hinnata eraldi. (2) Nõude allahindamise põhjusteks võivad olla: 1) võlgniku (tõenäoline) pankrot või olulised finantsraskused; 2) maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 3) võlgniku krediidireitingu langus;Alampunkti tekst 4) finantsraskustest tingitud aktiivse turu kadumine teatud finantsinvesteeringule; 5) on andmeid, mis viitavad finantsvarade grupist tulevikus eeldatavasti laekuvate rahavoogude vähenemisele alates nende esmasest kajastamisest. (3) Nõuete allahindamiseks koostatakse raamatupidamisõiend, millele lisatakse nõuete sissenõudmise eest vastutavate isikute selgitused nõude sissenõudmiseks rakendatud meetmete või teadaolevate asjaolude (pankrot, likvideerimine, vms) kohta. (4) Ebatõenäoliseks nimetatakse nõuet, mille maksetähtpäeva on ületanud 6 kuud ja enam. (5) Lootusetud nõuded viiakse bilansist välja vähemalt üks kord kalendriaastas nõuete inventeerimise tulemusel. (6) Lootusetud nõuded maksumusega kuni 3 000 eurot (kaasa arvatud) kantakse bilansist välja vallavanema käskkirjaga. Piirmäär kehtib ühe kliendi vastu olevatele nõuetele kokku. (7) Lootusetud nõuded alates 3 001 eurost, kantakse bilansist välja vallavalitsuse korraldusega. (8) Kõikide lootusetuks tunnistatud võlgnevuste osas peetakse bilansivälist arvestust ühe aasta jooksul pärast nende lootusetuks tunnistamist. Kui selle perioodi jooksul laekumist ei toimu, arvestatakse lootusetu võlgnevus bilansivälisest arvestusest maha. Kui laekub bilansist välja kantud nõue, kajastatakse seda tuluna.
(1) Varudena käsitletakse Jõhvi Keskraamatukogule tsentraliseeritud korras soetatud raamatud, mis väljastatakse maakonna raamatukogudele. (2) Varud kajastatakse kontol 108900 soetusmaksumuses ilma käibemaksuta. (3) Varude väljaandmine vormistatakse saatelehega, millest nähtub kauba väljastaja ja saaja kinnitus tehingu toimumise kohta, väljastatud toodete nimetused ja kogused ning nende hind ja maksumus. Saatelehed säilitatakse varude eest vastutava isiku ja varude saaja juures.
(1) Kinnisvarainvesteeringuks eeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. (2) Hooneid ja ruume, mida kasutavad avaliku sektori üksused, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Samuti ei käsitatakse materiaalse põhivarana valla sotsiaaleluruume, valla omandisse jäänud asustatud erastamata kortereid ja mittetulundustegevuse toetamise eesmärgil soodushinnaga üürile antud äriruume. (3) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil, st soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused. (4) Kinnisvarainvesteeringute arvestusega seotud toimingud on analoogsed põhivara arvestusega.
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 "Materiaalne ja immateriaalne põhivara“ esitatud põhimõtetest. Põhivara maksumusse ei kapitaliseerita käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (va tööjõukuludelt arvestatud maksud). (2) Bilansis kajastatakse materiaalset põhivara kontorühmas 155 ja immateriaalset põhivara kontorühmas 156. Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust (allahindlust) ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel kajastatakse kontorühmades 611 ja 613. Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811 ja 3813. (3) Põhivaratehingute kirjendamisel kontorühma 155-157 kontodele järgitakse raamatupidamiskonto täiendava liigendamise reegleid. Tehingupartneri ja tegevusala kood on nõutav märkida esmasoetamisel, sh parenduste lisandumisel. Rahavoo koodi kasutatakse kõikide nimetatud kontorühma kontodel kajastatud tehingute liigendamiseks. (4) Põhivara soetamisel, sh etapiviisilisel soetamisel ja parendamisel on raamatupidamiskirjendi koostamisel aluseks varaobjekti vastuvõtu akt, ostuarve või muu varaobjekti soetamist tõendav dokument. (5) Materiaalse põhivara arvele võtmisel ning selle kõlbmatuks tunnistamisel ja mahakandmisel järgitakse Jõhvi vallavara valitsemise korda ning põhivara ja väheväärtusliku kuluinventari arvele võtmise ja mahakandmise juhendit (lisa 9). (6) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. (7) Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest põhivarana arvele: 1) kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene; 2) raamatud ja muud teavikud avalikes raamatukogudes (Jõhvi Keskraamatukogu), kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks.
(1) Põhivara soetusmaksumusse arvestatakse kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, transpordi- ja paigaldamiskulutused, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). (2) Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita makse ja lõive ega varade soetamiseks võetud laenude kulu (sh intressikulu). (3) Rekonstrueerimisväljaminekud, mis oluliselt pikendavad vara kasulikku tööiga, mille käigus toimub konstruktsioonide väljavahetamine või muud olulised muudatused, mille alusel tehakse suuremaid ümberehitusi, lülitatakse põhivara maksumusse. (4) Hoonete rekonstrueerimisena käsitletakse töid, mille teostamise aluseks on projektdokumentatsioon ja mille teostamiseks on välja antud ehitusluba. Ülejäänud kulutused põhivarasse loetakse remondi- või hoolduskuludeks. (5) Rekonstrueerimisväljaminekud kapitaliseeritakse, suurendades põhivahendi jääkmaksumust rekonstrueerimisväljaminekute summa võrra. Lammutustööd ei kuulu rekonstrueerimisväljaminekute hulka ja kantakse otse kuludesse. (6) Tööjõukulude kapitaliseerimiseks tehakse kanded kontorühma 507 kreeditisse. Ülejäänud kululiigid kapitaliseeritakse otse põhivara kontodele (kontorühmad 155 ja 156), ilma et need läbiksid tulemiaruande kontosid.
(1) Väheväärtusliku varana kajastatakse vara, mille soetusmaksumus on 500 –9999 eurot. (2) Väheväärtusliku vara arvele võtmisel ning selle kõlbmatuks tunnistamisel ja mahakandmisel järgitakse Jõhvi vallavara valitsemise korda ja põhivara ja väheväärtusliku kuluinventari arvelevõtmise ja mahakandmise juhendit (lisa 9). (3) Kõlbmatuks muutunud väheväärtuslik vara kantakse maha akti alusel (lisa 11). (4) Väheväärtuslik vara kantakse kuludesse soetamise kuul ja arvestust peetakse bilansiväliselt raamatupidamisprogrammi moodulis „Ladu”. (5) Lõike tekstInfotehnoloogilise vara arvestust peetakse dokumendihaldussüsteemis Webdesktop moodulis IT vahendid (andmed sisestab IT spetsialist).
(1) Materiaalse põhivara arvestust peetakse eraldi allüksuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes raamatupidamisprogrammi moodulis „Varad”. (2) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivarakaartidel, mis võivad olla nii elektroonilised kui ka paberkandjal. Põhivarakaardil kajastatakse järgmisi andmeid: 1) põhivara nimetus (vajadusel projekti ja/või subjekti kood); 2) inventarinumber (varakaardi number); 3) kasutusse võtmise kuupäev; 4) kulumi arvestuse alguskuupäev; 5) soetusmaksumus; 6) kogus; 7) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistu number, 8) komplekti tunnus (kui varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni 9) kasulik eluiga (amortisatsiooninorm); 10) arvestatud amortisatsioon (kulum); 11) ümberhindluse kuupäev; 12) vara eest vastutav töötaja.
(1) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). (2) Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid arvele eraldi varakaartidel. (3) Kui põhivaraobjekti valmides selgub, et varaobjekti ehitamise või etapiviisilise soetuse käigus on kapitaliseeritud kulusid, mis ei kuulu kapitaliseerimisele (väheväärtuslikud varad või muud kapitaliseerimisele mittekuuluvad kulud), kirjendatakse need varaobjekti vastuvõtmisel kuludesse (kulukonto valitakse vastavalt majanduslikule sisule) või klassifitseeritakse ümber väheväärtuslikuks varaks. (4) Eelmisel aruandeaastal ekslikult kapitaliseeritud kulud võib kajastada jooksva aasta kuludes, kui tegemist ei ole olulise veaga. Oluliste vigade korral kajastatakse parandus eelmistes perioodides ja korrigeeritakse aruandeaasta algbilanssi.
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. (2) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ning avalikes raamatukogudes põhivarana arvelevõetud raamatuid ei amortiseerita. (3) Uute varade puhul lähtutakse järgmistest vahemikest kajastatuna põhivara liigi, eeldatava kasuliku eluea ja amortisatsiooninormina: 1) hooned, 20–50 aastat, 2–5%; 2) rajatised, 10–40 aastat, 2,5–10%; 3) masinad ja seadmed, 5–10aastat, 10–20%; 4) inventar, 2–10 aastat, 10–50%; 5) arvutustehnika, 2–3 aastat, 33–50%; 6) immateriaalne põhivara, 2–20 aastat, 5–50%. Detailsemalt on hoonete ja rajatiste amortisatsiooninormid kehtestatud Jõhvi valla põhivara maksumusele konstruktiivosade järgi aastaste kulumiprotsentide määramise tabelis (lisa 8). (4) Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Amortiseerimist alustatakse alates selle kasutuselevõtmise kuust ja lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. (5) Kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. (6) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine) viiakse läbi allahindlus. (7) Põhivara allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga (deebet kontorühm 611, kreedit vastava põhivaraliigi kulum kontorühmas 155). Samadel kontodel kajastatakse ka vara allahindlus, kui ilmneb, et vara kasulik eluiga vajab korrigeerimist.
(1) Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 kuni 3811. (2) Põhivara tasuta võõrandamist, mida ei saa lugeda osaluse või finantsinvesteeringu soetamiseks, (3) Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitatakse kui rendile andmist. Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega -kohustist ei teki, kajastatakse tehing mitterahalise sihtfinantseerimisena rendileandja põhivara jääkväärtuses.
(1) Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest järgmisest asjaolust: 1) põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem; 2) põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed. (2) Materiaalset põhivara on lubatud ümber hinnata ainult üks kord, ümberhindlust oli lubatud läbi viia üldjuhul kuni 31.12.2005 või teha seda esimesel võimalusel. (3) Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maa, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud. Eeskirja mõistes loetakse peremehetuks varaks ka pärimisseaduse §-s 18 nimetatud vara, millel testamendi järgi ei ole teisi pärijaid. Ümberhinnatud põhivara kajastatakse deebet kontorühm 155 ja kreedit kontogrupp 2904.
(1) Materiaalne põhivara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse bilansist välja, kui vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbel (sh juhtudel, kui vara on hävinud, kadunud), vara ei ole õnnestunud võõrandada ja vara säilitamine ei ole otstarbekas. Bilansist kantakse vara välja kõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmise akti alusel (lisa 10). (2) Põhivara bilansist väljakandmisel seoses müügiga või kõlbmatuks muutumisega järgitakse vallavara võõrandamise korda. Varaobjekti bilansist väljakandmisel on raamatupidamiskirjendi aluseks tehingu toimumist tõendavad dokumendid. (3) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm 611 või 613). (4) Juhul kui kõlbmatuks tunnistatud materiaalne põhivara kuulub hävitamisele või utiliseerimisele, hinnatakse vara kõlbmatuks tunnistamise otsuse alusel alla nullväärtuseni ning kantakse bilansist välja vara hävitajale või utiliseerijale üleandmisel vormistatud üleandmis - vastuvõtuakti alusel. Kui vara utiliseerimisest saadakse tulu, kajastatakse see nimetatud aktis ning akti alusel koostatakse tuluarve. (5) Immateriaalne põhivara tunnistatakse kõlbmatuks, kui vajadus seda kasutada on kadunud, vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks jmt juhtudel. (6) Immateriaalse põhivara kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama vara nimetust, kogust, soetamise aega, soetusmaksumust, jääkmaksumust, kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise põhjust ning vara eest vastutava isiku nime.
(1) Kohustised kajastatakse üldjuhul selle üksuse raamatupidamises, kes on juriidiliselt kohustatud antud kohustist täitma. (2) Laenukohustisteks loetakse laenusid ja kapitalirendi kohustusi. (3) Kohustiste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis. (4) Ettemaksena saadud tulu võetakse esmalt arvele kohustisena kontogrupis 2039 ning kantakse tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla eeskirja § 32 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda koheselt tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. (5) Avalikel pakkumistel nõutav tagatisraha kajastatakse kohustisena kontol 203620. (6) Bilansis kajastatakse laenukohustisi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena. Laenukohustisena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustised, nagu panga- ja muud laenud, arvelduskrediidid, kapitalirendikohustised ja muud sarnased võlakohustised, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu. (7) Käimasolevate kohtuprotsesside suhtes, mille puhul on tõenäoline, et vald peab seoses protsessidega kandma kulusid, moodustatakse valla bilansis eraldis.
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara aastainventuuri läbiviimiseks annab vallavanem käskkirja, milles määratakse: 1) hallatava asutuse inventeerimiskomisjoni esimees ja liikmed; 2) vallavalitsuse inventeerimiskomisjoni esimees ja liikmed; 3) inventuuri läbiviimise aeg ning inventuuri tulemuste esitamise tähtajad; (2) Inventeerimiskomisjoni moodustamisel juhindutakse järgmistest nõuetest: 1) komisjon koosneb vähemalt viiest liikmest (sh komisjoni esimees); 2) komisjoni esimees ei tohi olla ühegi inventeeritava varagrupi eest vastutav isik; 3) komisjoni liikmete tööjaotus peab välistama varade lugemise isikute poolt, kes on samaaegselt nende varade eest vastutavad isikud; 4) komisjoni liikmed tunnevad inventeerimise põhimõtteid; 5) komisjoni määratakse liikmed, kes on võimelised hindama varade seisukorda ja järelejäänud eluiga. (3) Vara eest vastutav isik osaleb inventeerimiskomisjoni töös selgituste andjana, sh annab oma pädevuse ulatuses inventeerimiskomisjonile hinnangu varade ümberhindluse vajaduse ja järelejäänud eluea kohta. (4) Väheväärtusliku vara aastainventuuri läbiviimise aja ja komisjoni moodustamise eest vastutab vallavalitsuses vallavanem ja hallatavas asutuses asutuse juht. (5) Komisjon peab arvestama aastainventuuride läbiviimisel tähtajaga, mis võimaldab koostada õigeks ajaks raamatupidamise aastaaruande. (6) Finantsteenistuse töötajad inventeerimiskomisjoni ei kuulu, vajadusel võivad nad osaleda komisjoni töös vaatlejana.
Varade ja kohustiste inventeerimise läbiviimise ajalised nõuded on alljärgnevad: 1) sularaha – kassainventuur iga kuu lõpus, ootamatu kontroll vähemalt üks korda aastas; 2) pangakontod – saldode võrdlemine iga päev, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt; 3) maksunõuded ja -kohustised – bilansisaldode võrdlemine iga kuu maksuameti kontokaartidega e-maksuameti infosüsteemist või maksuametist saabunud maksuteatistega, vahede selgitamine ja likvideerimine; 4) muud nõuded ja ettemaksed – registrite võrdlemine bilansisaldodega ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindamine iga kvartal. Saldovõrdluste väljastamine deebitoridele (välja arvatud õpilastele ja lasteaialastele toiduraha, õppemaksu ja osalustasu nõuded) 31. detsembri seisuga. Vähemalt kaks korda aastas, 31. juuni ja 31. detsembri seisuga, nimekirjade koostamine, lootusetute nõuete bilansist väljakandmiseks; 5) varud – füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu; 6) materiaalne põhivara, väheväärtuslik vara – füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu; hinnang järelejäänud kasuliku eluea õigsusele ning vara alla- või ümberhindluse läbiviimise vajadusele; 7) raamatute inventuur keskraamatukogus viiakse läbi üks kord 10 aasta jooksul; 8) muud varad (sh immateriaalsed varad) – inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu; 9) kohustised ja saadud ettemaksed – registrite võrdlemine bilansisaldodega iga kuu. Aasta lõpu seisuga saldode võrdlemine kreeditoridega. Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste omavaheliste saldode võrdlemine saldoandmike infosüsteemi päringute alusel igas kvartalis.
(1) Inventuuri läbiviimine on kohustuslik materiaalselt vastutava töötajaga teenistus või töösuhte ja materiaalse vastutuse lepingu lõppemisel. (2) Erakorralised inventuurid viiakse läbi varguste ja riisumiste juhtude avastamisel ning pärast tulekahju (viivitamata) ja materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel.
Iga kuu lõpus võrreldakse pearaamatu andmetega analüütiliste registrite (raamatupidamisprogrammi moodulis „Võlad” nõuded ja kohustised ning varud) saldosid. Erinevuste korral tehakse paranduskanded.
(1) Nõuete (sh tehtud ettemaksed) inventeerimisel: 1) periodiseeritakse nõuded tekkepõhisuse printsiibi alusel; 2) hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust ja vajadusel kantakse ebatõenäoliseks; 3) saadetakse saldokinnituskirju ja võrreldakse saabunud vastuseid raamatupidamise andmetega; 4) kinnituskirjad saadetakse nõuete kohta, mis on 50 eurot ja üle selle. (2) Kohustiste (sh saadud ettemaksed) inventeerimisel: 1) periodiseeritakse kohustised tekkepõhisuse printsiibi alusel; 2) võrreldakse maksukohustisi Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega; 3) saadetakse saldokinnituskirju ja võrreldakse saabunud vastuseid raamatupidamise andmetega; 4) hinnatakse ja võetakse arvele eraldisi ja potentsiaalseid kohustisi.
(1) Materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud), immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtusliku vara inventuuri käigus: 1) veendutakse vara olemasolus; 2) tehakse kindlaks üleliigsed, kasutult seisvad, hävinud või kadunud varad; 3) hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust (lähtuvalt järelejäänud elueast); 4) hinnatakse vara füüsilist seisukorda ja tehakse asjakohased ettepanekud, kui vara on vaja, ümber hinnata või kõlbmatuks tunnistada ja maha kanda; 5) kui varaobjekt on kantud riiklikusse registrisse, kontrollitakse inventuurinimekirjas oleva vara vastavust riikliku registri andmetega. (2) Varaobjekte, mida ei ole võimalik füüsiliselt üle lugeda (nt valla teed, rajatised), inventeeritakse kaardimaterjali ja riiklike registriandmete põhjal. (3) Lõpetamata ehituste ja etapiviisiliste soetuste inventeerimisel fikseeritakse inventuurinimekirjas objekti eeldatav valmimisaeg ning kontrollitakse, kas lõpetamata ehitusena kajastatud vara on juba valmis saanud. (4) Varasid lugenud inventeerimiskomisjoni liikmed ja komisjoni esimees allkirjastavad täidetud inventuurinimekirjad ning nende nimekirjade alusel koostatakse järgmised aktid: 1) vara arvele võtmise aktid; 2) vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise aktid (nt hävinud või kadunud vara mahakandmiseks); 3) vara allahindluse või allahindluse tühistamise aktid (nt kinnisvarainvesteeringu väärtuse languse kajastamiseks); 4) vara ümberklassifitseerimise aktid (nt hoone kasutusotstarbe muutumisel on tekkinud vajadus klassifitseerida vara ümber kinnisvarainvesteeringuks); 5) vara kasuliku eluea korrigeerimise aktid (nt vara järelejäänud kasuliku eluea hindamisel on selgunud, et vara aktiivsest kasutamisest tulenevalt on tegelik kasulik eluiga oluliselt lühem esialgu hinnatust). (5) Inventuuriaktid allkirjastavad inventeerimiskomisjoni esimees ja komisjoni liikmed.
Määrus jõustub 1. jaanuaril