(1) Toetusõiguslik põllumajandusmaa peab vastama maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” §-s 4 sätestatud nõuetele. (2) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt ühe hektari suuruse: 1) põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri, köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaime või lilli; 2) põllumaa kohta, millel asub mitmeliigiline väike põld; 3) põllumaa kohta, millel kasvatatakse heintaime; 4) põllumaa kohta, millel kasvatatav heintaim on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud (edaspidi heinaseemnepõld); 5) püsikultuuri aluse maa kohta, millel kasvatakse puuvilja- või marjakultuuri; 6) püsirohumaa kohta. (3) Lõikes 2 nimetatud põllumajanduskultuuri peab kasvatama põhikultuurina. Põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad mustkesas või söötis. Allakülvi ei loeta põhikultuuriks. LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal kasvatatakse põhikultuuri, kasutades nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid. Nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid võib kasutada kuni kümnel protsendil põllu pindalast. (4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud maa loetakse keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse elluviimise korral toetusõiguslikuks üksnes siis, kui sellel kasvatatakse köögivilja, rühvelkultuuri, lilli, ravim- või maitsetaimi 0,30 kuni 1,00 hektari suurusel põllul ja viiakse ellu mitmeliigilise väikese põllu lisategevust. (5) Toetusõigusliku põllu pindala hulka arvestatakse põllu otstes asuv kuni 15 meetri laiune teenindusala, mida kasutatakse põllutöömasinate ümberpööramiseks. (6) Toetust antakse sellise maa kohta, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri või maasikat, kui taimede istutustihedus on vähemalt järgmine: 1) õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu –100 istikut hektari kohta; 2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta; 3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta; 4) luuviljalised – 270 istikut hektari kohta; 5) astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta; 6) sõstar, karusmari – 800 istikut hektari kohta; 7) vaarikas, pampel – 3000 istikut hektari kohta; 8) viinapuu – 1300 istikut hektari kohta; 9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta; 10) kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta; 11) maasikas – 20 000 taime hektari kohta; 12) harilik sarapuu – 250 istikut hektari kohta; 13) söödav kuslapuu – 665 istikut hektari kohta; 14) harilik pihlakas – 150 istikut hektari kohta; 15) lepalehine toompihlakas – 1400 istikut hektari kohta. (7) Lõikes 6 nimetatud istutustiheduse määramisel ei arvestata teenindusala alla jäävat maad. (8) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel: 1) pärandniidu hooldamise toetust; 2) turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust; 3) põhjavee kaitse toetust või 4) pinnavee kaitse toetust. (9) Sama põllu kohta ei anta samal kohustuseaastal toetust: 1) orgaanilise multši kasutamise lisategevuse elluviimise eest ja vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest; 2) haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest ja vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest. (10) Haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust põllu kohta, millel taotleja kasvatab kohustuseaastal põhikultuurina köögivilja
(1) Taotleja peab põllumajandusmaa kohtapõllumaa puhul, millel kasvatab põllukultuuri või heintaime ja millel kasutab lämmastikku sisaldavat väetist või kasvatab lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri, põllupõhist arvestust lämmastiku mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta e-põlluraamatus.
(2) Taotleja esitab andmed lõikes 1 nimetatud arvestuse kohta PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks.
(1) Taotleja korraldab põllumajandusmaa kohta, mille kohta ta toetust taotleb, mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks mulla ja pinnase analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium) hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks. (2) Kui põllumajandusmaalt, mille kohta toetust taotletakse, on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, mulla orgaanilise süsiniku sisalduse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks. (3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari põllumajandusmaa kohta, mille kohta ta toetust taotleb, on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus. (4) Kui põllumajandusmaad, mille kohta toetust taotletakse, on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik. (5) Mulla happesus määratakse kaaliumkloriidi lahusest, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks kasutatakse Mehlich 3, Egnér-Riehmi topeltlaktaadi või Egnér-Riehm-Domingo ammooniumatsetaat-laktaadi meetodit. (6) Kui taotleja taotleb toetust aiakultuuri kasvatamise eest, korraldab ta mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni kolme hektari põllumajandusmaa kohta, mille kohta ta aiakultuuri kasvatamise eest toetust taotleb, on võetud üks mullaproov, millest on lisaks lõikes 2 nimetatud elementidele ja mulla happesusele võimalik määrata taimedele omastatava magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisaldus. Taimedele omastatava magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisaldust ei pea laskma määrata kokku alla 0,30 hektari suurusel põllumajandusmaal aiakultuuri kasvatamise eest toetuse taotlemise korral. (7) Kui põllumajandusmaalt, mille kohta taotleja taotleb toetust aiakultuuri kasvatamise eest, on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll lõikes 2 nimetatud elementide sisalduse ja mulla happesuse, taimedele omastatava magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks. (8) Võetud mullaproovidest peab mulla orgaanilise süsiniku sisaldus olema analüüsitud arvestusega, et põllumajandusmaa kohta, mille kohta toetust taotletakse, on iga kuni 20 hektari kohta analüüsitud vähemalt üks proov. (9) Laboratooriumi väljastatud laboriprotokollid analüüsitulemustega peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. PRIA nõudmisel esitab taotleja laboratooriumi väljastatud laboriprotokollid analüüsitulemustega PRIAle elektrooniliselt PRIA teatatud e-posti aadressil.
(1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab osalema kohustuseaasta 7. detsembriks vähemalt ühel keskkonnasõbraliku majandamise alasel koolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse või projekti „Climate Farm Demo“ raames või mille on korraldanud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse tähenduses, ülikool kõrgharidusseaduse tähenduses või kutseõppeasutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses. (2) Selle määruse tähenduses loetakse koolituseks infopäev, konverents, esitlustegevus. (3) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, ei pea lõikes 1 nimetatud koolitusel osalema, kui taotleja on vähemalt kolmel aastal toetust taotlenud ja taotleja või nimetatud isik on lõikes 1 nimetatud koolitusel nendel toetuse taotlemise aastatel osalenud.
(1) Köögivilja või kartulit kasvatatakse maal, millel kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal kasvatati põhikultuurina liblikõielisi heintaimi puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega. (2) Liblikõieliste heintaimede kaetus liblikõieliste-kõrreliste heintaimede ja liblikõieliste-haljasväetistaimede segu taimikus peab olema vähemalt 30 protsenti. (3) Porgandit kasvatatakse maal, millel kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal kasvatati põhikultuurina heintaimi puhaskultuurina või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega.
(1) Vahekultuur on külvatud hiljemaltHiljemalt kohustuseaasta 1. septembriks ja seda kasvatatakseseptembrist kuni vähemalt kohustuseaasta 1. novembrini kasvatatakse üksnes vahekultuuri.
(2) Vahekultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise korral teeb taotleja vahekultuuri kasvatamise tõendamiseks asukohapõhise pildi PRIA heakskiidetud mobiilirakendust kasutades.
(1) 2023. aastal ei kohaldata § 12 lõike 1 punkte 1 ja 2 põllumajandusmaa suhtes, millel kasvatatakse 2022. aastal külvatud ristõielisi talikultuure või taliteravilja.
(2) 2023. aastal ei kohaldata § 13 põllumajandusmaa suhtes, millel kasvatatakse 2022. aastal sertifitseerimata seemnega külvatud taliteravilja.
(3) 2023. ja 2024. aastal võetakse §-s 16 sätestatud nõude täitmisel arvesse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antava teadmussiirde pikaajaliste programmide rakendamise toetuse raames läbiviidud koolitust.
(4) 2023. aastal ei anta toetust vahekultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest.
(5) 2023. aastal algab § 28 lõikes 1 sätestatud ajavahemik hiljemalt 22. mail.
(6) 7
(7) 8
(8) 2023. aastal võetakse §-s 16 sätestatud nõude täitmisel arvesse keskkonnasõbraliku majandamise alane koolitus, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames, millel taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik osales kohustuseastakohustuseaasta 7. detsembriks.
(9) 2024. aastal algab § 28 lõikes 1 sätestatud ajavahemik hiljemalt 20. mail.
(10) Taotleja võib pidada põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestamata muus e-teenuse keskkonnas kuni 2025. aasta 30. aprillini. Alates 2025. aasta 1. maist peab taotleja pidama põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud e-teenuse keskkonnas.
(11) 2025. ja 2026. aastal kohaldatakse § 11 põllumajandusmaa kohta, millel kasvatakse põhikultuurina tali- või suvinisu.
(12) Määruse 1. märtsil 2026. aastal jõustuvat redaktsiooni kohaldatakse ülikooli suhtes kõrgharidusseaduse tähenduses alates 1. oktoobrist 2025. a.
(13) 2026. aasta mais jõustunud § 6 lõike 10, § 15 lõike 6, § 16 lõike 3, § 22 lõike 1 ja § 24 lõike 1 muudatusi kohaldatakse alates 2026. aastast esitatud taotluste puhul.