(1) Toetust antakse loomapidajale veterinaarseaduse § 5 lõike 1 tähenduses (edaspidi taotleja). (2) Taotleja peab kohustuseperioodi jooksul igal kohustuseaastal kohustuseaasta keskmisena vähemalt 101 piimatõugu lehma. (3) Nende piimatõugu lehmade keskmine arv, kelle kohta toetust taotletakse, võib erinevatel kohustuseaastatel olla erinev, kuid ei tohi olla väiksem lõikes 2 sätestatud arvust. (4) Taotleja võib pidada kohustuseaastal lõikes 2 sätestatud arvust vähem asjaomaseid loomi, kui see on tingitud vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest, sealhulgas: 1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 3 lõikes 1 nimetatud asjaolu; 2) lehm on taotleja tahte vastaselt karjast välja viidud ning taotlejal on selle tõendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile esitatud avalduse ärakiri; 3) lehm on haiguse või õnnetuse tõttu surnud või veterinaarsel näidustusel hukatud ja taotlejal on selle tõendamiseks veterinaararsti kirjalik kinnitus. (5) Kui taotleja ei ole vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise tõttu võimeline jätkama kohustuse täitmisega, siis kohustus lõpeb.
(1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevusesEuroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 88 lõike 1 punktides a ja b sätestatud juhtudel maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud majandamisnõuded ning töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused“ lisas 4 „Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded“ esitatud nõudeid.
(2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul.