(1) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta mahepõllumajandusega jätkamise korral on: 1) 132 kuni 182 eurot teravilja, kaunvilja, õli- või kiukultuuri, rühvelkultuuri, välja arvatud kartul, ning muu tehnilise kultuuri (edaspidi koos põllukultuur) ja põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud heintaimede kasvatamise (edaspidi põldtunnustatud heinaseemnepõld) korral; 1¹) 100 kuni 150 eurot kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa korral; 2) 300 kuni 420 eurot kartuli, maasika, ravim- või maitsetaimede, puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral; 3) 800 kuni 1120 eurot köögivilja kasvatamise korral; 4) 25 kuni 35 eurot punktis 1 nimetamata rohumaa puhul, mille iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus ühe hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut; 5) 25 kuni 35 eurot punktis 1 nimetamata kuni ühe hektari suuruse rohumaa puhul, kui mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet. (2) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta mahepõllumajandusele ülemineku korral on: 1) 146 kuni 182 eurot põllukultuuride kasvatamise ja põldtunnustatud heinaseemnepõllu korral; 1¹) 110 kuni 165 eurot kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa korral; 2) 330 kuni 462 eurot kartuli, maasika, ravim- või maitsetaime, puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral; 3) 880 kuni 1150 eurot köögivilja kasvatamise korral; 4) 27 kuni 38 eurot punktis 1 nimetamata rohumaa puhul, mille iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus ühe hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut; 5) 27 kuni 38 eurot punktis 1 nimetamata kuni ühe hektari suuruse rohumaa puhul, kui mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet. (3) Mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, hobuste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise korral kasutatakse maaeluministri 30. septembri 2022. aasta määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine” § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente. (4) Mahepõllumajanduslikult peetavate veiste,
(1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) otsustab mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ühikumäära, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut. (2) Ühikumäära otsustamisel suurendab PRIA mahepõllumajanduslikust või üleminekuajal toodetud sertifitseeritud seemnest või mahepõllumajanduslikust heterogeensest paljundusmaterjalist põllumajanduskultuuri või mahepõllumajanduslikult või üleminekuajal toodetud sertifitseeritud seemnekartulist kartuli kasvatamise korral ühikumäärasid 20 protsenti selle maa hektari kohta, kus vastavat põllumajanduskultuuri kasvatati. Mitmeaastase põllumajanduskultuuri kasvatamise korral suurendatakse ühikumäära ainult sellise põllumajanduskultuuri külvamise, istutamise või maha panemise aastal. Kui mahepõllumajanduslikku või üleminekuajal toodetud sertifitseeritud seemet või mahepõllumajanduslikku heterogeenset paljundusmaterjali kasutatakse põllukultuuri allakülvina, suurendatakse põhikultuuri ühikumäära ainult siis, kui põhikultuuriks olevat põllukultuuri ei kasvatata eelnimetatud seemnest või paljundusmaterjalist. (3) Ühikumäära otsustamisel vähendab PRIA ühikumäära köögivilja kasvatamise korral 83 protsenti hektari kohta selle põllumaa pindala osa kohta, mis ületab kümmet hektarit ning ravim- või maitsetaimede kasvatamise korral 55 protsenti hektari kohta selle põllumaa pindala osa kohta, mis ületab viit hektarit. (4) Kui mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik rahuldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi ka minimaalse ühikumäära korral, rakendab PRIA minimaalset ühikumäära, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 5 sätestatut. (5) Lõikes 4 sätestatud juhul vähendab PRIA toetuse summat, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 5 sätestatut.
(1) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus arvutatakse taotleja § 3 lõike 1 punktides 1, 11, 4 ja 5 ning § 3 lõike 2 punktides 1, 11, 4 ja 5 sätestatud maa hektarite arvu järgi, mille kohta antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Toetuse suurus ühe hektari maa kohta kalendriaastas saadakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel selle maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust.
(2) Veiste, hobuste, lammaste ja kitsede puhul võetakse lõikes 1 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate selliste loomade keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse.
(3) Kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede puhul võetakse lõikes 1 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal peetud selliste loomade keskmine arv, keda peetakse põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse, ning kelle kohustuseaastale eelnenud kalendriaasta keskmine arv on vähemalt järgmine: 1) kalkun – 50 lindu; 2) hani – 50 lindu; 3) part – 50 lindu; 4) munakana – 50 vähemalt 18 nädala vanust lindu; 5) kanabroiler – 50 lindu; 6) pärlkana – 50 lindu; 7) vutt – 100 lindu; 8) siga – 5 siga; 9) küülik – 50 üle 4 kuu vanust küülikut 10) mesilaspere – 5 peret.
(4) Hobuste puhul võetakse lõikes 1 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende hobuste arv, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse ja keda taotleja peab põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas.5
(5) Lõikes 1 nimetatud ühik arvutatakse järgmiste koefitsientide alusel: 1) piimalehm – 3,7; 2) ammlehm, üle 6 kuu vanune veis – 1,0; 3) alla 6 kuu vanune veis – 0,2; 4) vähemalt 6 kuu vanune hobune – 0,6; 5) vähemalt 1 aasta vanune lammas – 0,3; 6) vähemalt 6 kuu vanune kits – 0,3; 7) emis või kult – 2,2; 8) vähemalt 2 kuu vanune nuum- või noorsiga – 1,2; 9) vähemalt 18 nädala vanune munakana ja teised kodulinnud – 0,08; 10) vutt – 0,01; 11) üle 4 kuu vanune küülik – 0,02; 12) mesilaspere – 0,47.
(6) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab PRIA lõike 1 kohaselt arvutatud toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 23 lõike 3 kohaselt, vähendades proportsionaalselt igale taotlejale antava toetuse suurust.