(1) Määrusega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud investeeringu „Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine” elluviimiseks toetuse andmist.
(2) Määruse alusel taaste- ja vastupidavusrahastust toetuse taotlemisele, taotlejale ja partnerile esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrust nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi üldmäärus). 2 (2¹) Pärast § 9 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist jätkatakse projekti elluviimist atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise, aruandluse ja teavitamise üldtingimused” (edaspidi määrus nr 121) alusel.
(3) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond) digitaalselt allkirjastatuna taotleja või lõppsaaja esindusõigusliku isiku poolt. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja või lõppsaaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
(1) Toetust antakse vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) alusel. Toetuse taotlused rahuldatakse alates Euroopa Komisjoni poolt käesoleva määruse vastuvõtmise hetkel veel menetluses oleva üldise grupierandi määruse muutmise määruse vastuvõtmisest ja vastava teatise esitamisest Euroopa Komisjonile.
(2) Transpordivahendi soetamiseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud abi keskkonnasõbralike või heiteta sõidukite omandamiseks ning sõidukite moderniseerimiseks üldise grupierandi määruse artikli 36(b) tähenduses.
(3) Tankimistaristu rajamiseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud abi laadimis- või tankimistaristule üldise grupierandi määruse artikli 36(a) tähenduses.
(4) Rohevesiniku tootmisüksuse jaoks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud abi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses. 4 (4¹) Keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse jaoks antav toetus on keskkonnakaitseks antav investeeringuteks ette nähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 36 tähenduses.
(5) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6.
(6) Toetust ei anta: 1) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–56 sätestatud juhtudel, sealhulgas taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta; 2) raskustes olevale ettevõtjale.
(7) Ebaseadusliku võija väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral nõuab vahendusasutus toetuse koos intressiga tagasi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile.
(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval.
(2) ProjektiTaaste- ja vastupidavusrahastust toetatava projekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 1. juuni 2026. a.
(3) Rohevesiniku tootmiseks vajalikud seadmed peavad olema hangitud, paigaldatud ja kasutusvalmis hiljemalt 1Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel toetatava projekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 31. juunil 2026detsember 2029. a.
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta lõppsaaja avalduse alusel või KIKi algatusel ning tingimusel, et projekti tulemused saavutatakse.
(2) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(3) KIK otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 päeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(4) Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda.5
(5) KIK võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks üldmääruse § 11 lõikes 1 toodud asjaolu või kui ilmneb, et tegemist on ebaseadusliku riigiabiga.6
(6) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse7
(7) Taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuksotsust võib põhjendatud juhul muuta nõnda, et projekti toetatavaid tegevusi rahastatakse kuni 1. juunini 2026. a taaste- ja vastupidavusrahastust ning pärast seda atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel.
(1) Lõppsaajal ja partneril on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega.
(2) Lõppsaaja ja partner tagavad projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste kohaselt. Partner vastutab projekti elluviimise ning selle tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt lõppsaajaga.
(3) Lõppsaaja või partner peab alustama projekti elluviimisega kümne kuu jooksul taotluse esitamisest.4
(4) Rohevesiniku tervikahela loomise käigus soetatud või rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil Eestis kasutusel vähemalt kuni 1. märtsini 2031. a.
(5) Lõppsaaja on kohustatud viivitamata vastama KIKi küsimustele partneri ning rohevesiniku tervikahela loomise ja kasutamise kohta.
(6) Lõppsaaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda valduses olevate dokumentidega ning raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel.
(7) Lõppsaaja peab andma KIKi või ministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne päeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest.
(8) Lõppsaaja peab võimaldama KIKil teostada kohapealset kontrolli nii enda kui partneri valduses projekti raames soetatud vara nõuetele vastavuse kontrollimiseks või projektiga seotud dokumentide kontrollimiseks. KIK võib kaasata kohapealsesse kontrolli eksperdi.
(9) Lõppsaaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või kohustusi.
(10) Lõppsaaja ja partner peavad toetuse abil rajatud tootmisüksuses kasutama ainult taastuvenergiat.
(11) Lõppsaaja peab müüma taotluses näidatud hinnaga ja koguses vesinikku abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.
(12) Muudelt kasutajatelt peale abisaaja või -saajate laadimis- või tankimistaristu kasutamise eest nõutavad tasud peavad vastama turuhindadele.
(13) Lõppsaajal ega partneril ei ole lubatud toetuse abil omandatud vara müüa liisinguandjale liisingusse võtmiseks enne viie aasta möödumist pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(14) Kui tegevust rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust, peab lõppsaaja teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid rahastusallikast üldmääruse § 12 kohaselt ning kui tegevust rahastatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel, siis määruse nr 121 § 71 kohaselt.
(1) Aruandlusperioodi kestus on kuus kuud. Lõppsaaja esitab KIKile vahearuandede-toetuse keskkonnas projekti vahearuande kaks korda aastas 31. märtsidetsembri seisuga hiljemalt 415. aprillil jajaanuaril ning 30. septembrijuuni seisuga hiljemalt 415. oktoobril ning lõpparuandejuulil. Lõpparuanne tuleb esitada abikõlblikkuse perioodi lõpuks, aga mitte hiljem kui 1. märts 2026. a.
(2) Vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule. 2 (2¹) Lõppsaaja esitab KIKile lõpparuande e-toetuse keskkonnas etteantud vormil ja see sisaldab järgmist: 1) projekti väljundite, tulemuste ja mõju ülevaade; 2) viide meetme või projektiga seotud veebilehele ning avalikkuse teavitamisega seotud tegevuste kirjeldus.
(3) KIK kinnitab vahe- ja lõpparuande või saadab selle taotlejalelõppsaajale täiendamiseks 30 päeva jooksul selle esitamisest.
(4) Arvates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest viie aasta jooksul esitab lõppsaaja KIKile kord aastas andmed vastavalt etteantud vormile: 1) taastuvenergia kasutamise ja päritolu kohta; 2) lähteainete kasutuse ja päritolu kohta; 3) tegeliku tekkiva positiivse keskkonnamõju kohta; 4) tootmisüksuse, laadimistaristu ja transpordivahendi kasutamise ning omaduste muutumise kohta. 4 (4¹) Lõppsaaja esitab lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud andmete kohta järgmise teabe: 1) taastuvenergiast toodetud ja kasutusele võetud rohevesiniku kogus; 2) taastuvelektri päritolutunnistused; 3) taastuvelektri ostu-müügi dokumendid. 5 (5) Lõppsaaja esitab KIKile finantsanalüüsi ellu viidud projekti kohta 2031. aasta 31. detsembri seisuga kulude liigse hüvitamise kontrollimiseks.
(1) Kulu peab olema tekkinud ja lõppsaaja või partner selle eest tasunud abikõlblikkuse perioodil.
(2) Toetus makstakse maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide alusel lõppsaajale, partnerile või otse töövõtjale tegelike kulude alusel täielikult tasutud või omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel. Kui tegevust rahastatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel, siis makstakse toetus lõppsaajale või partnerile, lisaks eelmises lauses sätestatule, lepingu kohase ettemaksu katteks tingimusel, et lõppsaaja või partner on vastava kulu tasunud ja töövõtja kohase ettemaksu garantii lõppsaajale või partnerile andnud. Makse tehakse 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest.
(3) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) makse aluseks olev leping, kui see ei ole KIKile teatavaks tehtud; 2) lepingu muudatused; 3) õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused; 4) arve või muu raamatupidamisdokument; 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6) kulu tasumist tõendav dokument; 7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus; 9) laenu- või liisinguleping selle olemasolul.
(4) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK lõppsaajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lõikes 2 sätestatud makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub lõppsaajal puuduste kõrvaldamiseks.
(5) KIK võib peatada lisaks üldmääruse § 9 lõikes 7 sätestatud juhtudele maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata.6
(6) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui KIK on lugenud projekti tegevused abikõlblikkuse perioodil ellu viiduks.
KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui: 1) kulu ei ole toetatav; 2) kuludokumendid ei vasta nõuetele; 3) lõppsaajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus; 4) üldmääruse § 9 lõikes 7 loetletud juhtudelesineb põhjendatud kahtlus, et toetuse kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on tuvastatud pettus või korruptsioonijuhtum või esineb huvide konflikt; 5) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et lõppsaaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks ellu.
(1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi üldmääruse §-s 11, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõigetes 1–4 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel.
(2) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi.
(3) Kui lõppsaaja ja partner ei säilita toetuse abil soetatud vara viis aastat pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ja eiega kasuta seda viie aasta jooksul sihtotstarbeliselt, siis nõutakse toetusvõib KIK nõuda toetuse proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil. Taotluses toodud õhuheite vähendamise ja CO2e vältimise ulatuse mittesaavutamisel nõutakse toetus tagasi võrdeliselt saavutamata jäetud osaga.
(4) Kui § 23 lõike 5 alusel esitatavast finantsanalüüsist selgub, et projekti diskonteeritud kasum on üle kümne protsendi suurem sellest, mis oli aluseks taotluse rahuldamisel, on lõppsaaja kohustatud kümme protsenti kasumlikkust ületava osa tagastama.
(5) Eelnevates lõigetes sätestatu ei piira ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmist vastavate otsekohalduvate Euroopa Liidu aktide aluselvastavalt konkurentsiseaduse §-le 42.