(1) Arveldusagent on isik, kes pakub süsteemiarveldussüsteemi liikmetele (edaspidi süsteemi liige) või süsteemi liikmetele ja kesksele vastaspoolele arvelduskontosid, mille kaudu ülekandekorraldusi arveldussüsteemides arveldatakse, ning vajaduse korral annab arveldamise eesmärgil krediiti.
(2) Keskne vastaspool on juriidiline isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 2 punkti 1 tähenduses.
(3) Arvelduskoda on isik, kes vastutab süsteemi liikmete ja asjakohasel juhul ka keskse vastaspoole või arveldusagendi netopositsioonide arvestuse eest.
(1) Osaleja võib olla süsteemi korraldaja, arveldussüsteemi liige (edaspidi süsteemi liige), arveldusagent, arvelduskoda, keskne vastaspool ja keskse vastaspoole kliiriv liige. Vastavalt arveldussüsteemi reeglitele võib üks ja seesama osaleja tegutseda keskse vastaspoole, arveldusagendi või arvelduskojana või täita kõiki nende ülesandeid või osa neist.
(2) Kaudne osaleja võib olla süsteemi korraldaja, keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda ja süsteemi liige, kellel on süsteemis osalejaga lepinguline suhe, mis võimaldab kaudsel osalejal suunata ülekandekorraldusi arveldussüsteemi kaudu, tingimusel et kaudne osaleja on süsteemi korraldajale teada. Kaudne osalus ei piira selle süsteemis osaleja vastutust, kelle kaudu kaudne osaleja annab süsteemile ülekandekorraldusi.
(3) Süsteemi liige käesoleva seaduse tähenduses on süsteemis osaleja, kes vastutab ülekandekorraldustest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis. Süsteemi liige võib olla: 1) Eestis või teises lepinguriigis asutatud krediidiasutus; 2) Eestis või teises lepinguriigis asutatud investeerimisühing, välja arvatud väärtpaberituru seaduse § 47 lõikes 1 sätestatud isik; 3) kolmandas riigis asutatud isik, keda käsitatakse krediidiasutuse või investeerimisühinguna; 4) Eesti Pank, teise lepinguriigi keskpank või Euroopa Keskpank; 5) valitsusasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi asutatud sihtasutus. 3 (3¹) Süsteemi liige võib olla ka makseasutus või e-raha asutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, kui ta vastab järgmistele tingimustele: 1) ta vastutab käesoleva seaduse § 10 punktis 1 nimetatud ülekandekorralduste täitmise eest ja tema suhtes ei kohaldata makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 või 12 kohast erandit; 2) tema kohta on Finantsinspektsioon teinud otsuse arveldussüsteemis osalemise nõuetele vastavuse kohta.
(4) Keskse vastaspoole kliiriv liige on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 14 määratletud süsteemis osaleja.
(1) Isiku õigustatud huvi olemasolu ja vastava teabenõude saamise korral annab süsteemis osaleja teavet enda arveldussüsteemis osalemise ning selle süsteemi reeglite ja toimimise põhimõtete kohta.
(2) Maksesüsteemi korraldaja peab makseteenuse pakkujale tagama sellele süsteemile juurdepääsu õiguse, kehtestades selleks maksesüsteemiga liitumise tingimused (edaspidi ka maksesüsteemi reeglid), mis peavad olema liituja suhtes objektiivsed ja proportsionaalsed ning tagama võrdse kohtlemise.
(3) Juurdepääsu maksesüsteemile võib maksesüsteemi reeglitega piirata üksnes lähtuvalt konkreetsetest riskidest, eelkõige selleks, et ära hoida arveldusteenusega seotud riski, operatsiooniriski ja äririski ning tagada maksesüsteemi finantsstabiilsus, turvalisus ja stabiilne toimimine.
(4) Maksesüsteemi reeglitega ei tohi makseteenuse pakkujatele, makseteenuse pakkuja klientidele ega teistele maksesüsteemidele kehtestada: 1) piiranguid, mis takistavad osalemist teistes maksesüsteemides; 2) tingimusi, mis kohtlevad ebavõrdselt makseteenuse pakkujaid nende kui maksesüsteemis osalejate õiguste ja kohustuste suhtes; 3) piiranguid, mis lähtuvad maksesüsteemis osalejate institutsioonilisest vormist.
(5) Kui süsteemis osaleja võimaldab makseteenuse pakkujal, kes ei ole osaleja, suunata maksejuhiseid arveldussüsteemi kaudu, peab kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatuga seda võimaldama ka teistele makseteenuse pakkujatele. Süsteemis osaleja peab juurdepääsu taotlevale makseteenuse pakkujale ja muule süsteemis osaleda soovivale isikule juurdepääsutaotluse tagasilükkamist põhjendama.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–4 ei kohaldata: 1) arveldussüsteemide suhtes; 2) maksesüsteemide suhtes, mis koosnevad üksnes makseteenuse pakkujatest, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis koosneb omakorda seotud kapitaliga üksustest ning kus ühel seotud üksustest on tegelik kontroll teiste üle;. 3) maksesüsteemide suhtes, mille korraldaja on Eesti Pank, lepinguriigi keskpank või Euroopa Keskpank.
Asjaõigusseaduse § 3141 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „3) makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 3 lõikes 6 nimetatud süsteemiühenduse korraldaja; 4) makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud süsteemi korraldaja;”.–
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „
(8) Inspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus nõuda investeerimisühingult täiendavaid andmeid ja selgitusi investeerimisühingu osalemise kohta maksesüsteemis, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemis[Käesolevast tekstist välja jäetud.
(9) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest ning makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda investeerimisühingult regulaarset aruandlust. Aruandluse sisu ning esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad kehtestab Eesti Pank.”; 2) paragrahvi 188 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) aktsionärile või tema määratud kolmandale isikule komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1212 nimetatud teabe, mida teises lepinguriigis registreeritud aktsiate emitent või tema määratud kolmas isik esitab vahendajale aktsionäridele edastamiseks;”; 3) seaduse 5. osa tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 234 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kui Eesti Pank on teinud ettepaneku võtta meetmeid makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud juhul.”.]
Eesti Panga seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 19¹ järgmises sõnastuses: „§ 19¹. Arveldused Eesti Pangas (1) Eesti Pank võib toimida maksesüsteemide, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide korraldajana, kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik. Maksesüsteemide reeglid ja liitumistingimused kehtestab Eesti Pank. (2) Maksesüsteemiga, mida korraldab Eesti Pank, võivad osalejad liituda eeldusel, et nad täidavad maksesüsteemi reeglitega määratud liitumistingimusi ja sõlmivad asjakohase liitumislepingu.”; 2) paragrahvi 24² lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) õigusaktides sätestatud juhtudel annab hinnanguid maksesüsteemide toimimise põhimõtete ja reeglite kohta;”; 3) paragrahvi 24² lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) sõlmib õigusaktides sätestatud juhtudel kokkuleppeid järelevaatamise korraldamiseks.”.
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „ja tasaarvestust, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161), artikli 2 punktis k” tekstiosaga „ning makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud tasaarvestust”; 2) paragrahvi 40¹ lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide või nende korraldajate ees;”; 3) paragrahvi 43 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) makse- või ülekandekohustustele, mis tulenevad makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemi või süsteemi korraldaja korrapärasest toimimisest;”; 4) paragrahvi 44 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ” tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduse”; 5) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) makse- või arveldussüsteemi korraldajat, kui kriisilahendusmenetluses osalev isik on makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemis osaleja.”; 6) paragrahvi 59 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ kohaste makse- ja arveldussüsteemide” tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide”; 7) paragrahvi 71 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 määratletud maksesüsteemide või süsteemikorraldajate” tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide ning sama seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud süsteemi korraldajate”.
Kindlustustegevuse seaduse § 149 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Erirežiimi kehtestamise otsus ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestusi.”.
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „makse- ja arveldussüsteemi” tekstiosaga „maksesüsteemi, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi”; 2) paragrahvi 87 lõiked 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 87 lõike 5¹ esimeses lauses asendatakse sõna „Maksesüsteemiga” tekstiosaga „Makse- ja arveldussüsteemiga”; 4) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 5²–56 järgmises sõnastuses: „(5²) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et hinnata selle makse- ja arveldussüsteemi usaldusväärsust, mille liige ta otseselt või kaudselt on, ning liikmesusega kaasnevat mõju makse- ja arveldusteenuste toimimisele. (5³) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise tingimuste täitmine ning pidev juurdepääs makse- ja arveldusteenustele. Krediidiasutus tagab, et tema osalemine makse- ja arveldussüsteemis ei kahjusta klientide huve ega selle makse- ja arveldussüsteemi järjepidevat toimimist, mille liige ta otseselt või kaudselt on. (54) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5² ja 5³ sätestatut kohaldatakse ka makse- ja arveldusteenuste suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks. (55) Finantsinspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus nõuda krediidiasutuselt ja välisriigi krediidiasutuse filiaalilt Eestis täiendavaid andmeid või selgitusi krediidiasutuse osalemise kohta makse- ja arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi makse- ja arveldussüsteemis. (56) Finantsinspektsioon võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 55 nimetatud andmeid Eesti Pangale makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.”; 5) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „Eesti Panga seadusest” tekstiosaga „ning makse- ja arveldussüsteemide seadusest”; 6) paragrahvi 103 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) Eesti Pank on teinud makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud juhul ettepaneku võtta meetmeid.”; 7) paragrahvi 114 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna „maksesüsteemi” sõnaga „arveldussüsteemi”; 8) paragrahvi 114 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (10) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 314¹ nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestusi.”; 9) paragrahv 1349 tunnistatakse kehtetuks.
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 82 lõikes 9 asendatakse sõnad „riikliku statistika seadusest” sõnaga „seadusest”; 2) paragrahvi 82 lõike 11 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „Eesti Panga seadusest” tekstiosaga „ning makse- ja arveldussüsteemide seadusest”; 3) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) Eesti Pank on teinud makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud juhul ettepaneku võtta meetmeid.”; 4) seadust täiendatakse §-ga 1134 järgmises sõnastuses: „§ 1134. Piiriüleste maksete ja konverteerimistasude kohta kehtestatud nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1230 piiriüleste maksete kohta liidus (ELT L 274, 30.07.2021, lk 20–31) artiklis 3, 4, 5 või 6 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”.
Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Pankrotiavalduse tagamise abinõude rakendamine ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 314¹ nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestusi.”; 2) paragrahvi 109 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 213¹ lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavatele tasaarvestustele” tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavatele tasaarvestustele”.
Saneerimisseaduse § 112 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavaid tasaarvestusi” tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestusi”.
Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 709 lõige 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (19) Käesolevat jagu ei kohaldata maksetehingutele, mis tehakse maksesüsteemide, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses nimetatud arveldussüsteemide vahendusel.”; 2) paragrahv 710 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 713 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata maksesüsteemidele, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemidele.”; 4) paragrahvi 726 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Maksesüsteemis, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses nimetatud arveldussüsteemis, osaleja võib maksejuhise tagasi võtta ajal, mis on määratud makse- või arveldussüsteemile kohaldatavates õigusaktides ja tüüptingimustes.”; 5) paragrahvi 73314 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 710–711²” tekstiosaga „§ 710¹–711²”.
Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõikest 9² jäetakse välja tekstiosa „, kellel on vastavas emitendis üle 0,5 protsendi aktsiatega määratud häältest,”; 2) paragrahvi 6² lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „väärtpaberituru seaduse § 213¹ lõikes 1” tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses”; 3) paragrahvi 18 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „jagunemise korral” sõnadega „või äriühingu piiriülese ümberkujundamise korral, kui sellega peab kaasnema väärtpaberite üleviimine teise registrisse”.