(1) Projekti maksimaalne toetuse osakaal on 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. Toetuse maksimaalset osakaalu võib projektis suurendada juhul, kui sama toetuse saaja projektide lõppemisel on tagatud omafinantseering kumulatiivselt vähemalt 30 protsenti abikõlblikest kuludest. 1 (1¹) Paragrahvi 9 lõikes 1 nimetatud linnapiirkonna tegevuskava muutmisel on uue esitatud projekti maksimaalne toetuse osakaal 85 protsenti abikõlblike kulude maksumusest, kui toetuse taotleja või partner on teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse kohaselt. (2) Toetuse maksimaalne summa § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevust sisaldava projekti kohta on 1 000 000 eurot. 2 (2¹) Paragrahvi 9 lõikes 1 nimetatud linnapiirkonna tegevuskava muutmisel on uue esitatud projekti toetuse maksimaalne summa § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava projekti kohta 1 200 000 eurot. (3) Projekti minimaalne abikõlblik summa on 250 000 eurot. (4) Kui toetus on käsitatav riigiabina või vähese tähtsusega abina, järgitakse lisaks lõigetes 5–12 sätestatud piiranguid. (5) Üldise grupierandi määruse alusel spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 55 lõikes 10 või 12 sätestatud metoodikale. (6) Üldise grupierandi määruse alusel kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 53 lõikes 6 või 8 sätestatud metoodikale. (7) Üldise grupierandi määrusel alusel kohalikule taristule antava investeeringuteks ette nähtud abi maksimaalne summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel eelnevalt maha arvata. (8) Üldise grupierandi määruse alusel investeeringuteks ette nähtud regionaalabi maksimaalne määr vastavalt Euroopa Komisjoni 19. novembri 2021. a otsusega SA.100251 kinnitatud Eesti regionaalabi kaardile on: 1) Ida-Virumaa linnapiirkondades suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest kuni 2027. aasta 31. detsembrini; 2) Tallinna linnapiirkonnas ja Pärnu linnapiirkonnas suurettevõtja puhul 20 protsenti abikõlblikest kuludest kuni 2024. aasta 31. detsembrini ja 15 protsenti abikõlblikest kuludest 2025. aasta 1. jaanuarist 2027. aasta 31. detsembrini ning keskmise suurusega ettevõtja puhul 30 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti abikõlblikest kuludest 2024. aasta 31. detsembrini ja keskmise suurusega ettevõtja puhul 25 protsenti ning väikese suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti abikõlblikest kuludest 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2027. aasta 31. detsembrini; 3) Tartu linnapiirkonnas suurettevõtja puhul 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 30 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti abikõlblikest kuludest kuni 2027. aasta 31. detsembrini. (9) Üldise grupierandi määruse alusel saastatud alade puhastamiseks antava investeeringuteks ette nähtud abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt üldise grupierandi määruse artiklis 45 sätestatule, arvestades lõikes 1
(1) Linnapiirkonna tegevuskavasse ettepanekute esitamise ajakava kinnitab rakendusüksus, arvestades linnapiirkonna tegevuskava koostaja arvamust. Ettepanekute esitamise tähtajaks määratakse minimaalselt 40 tööpäeva ettepanekute esitamise väljakuulutamisest arvates.
(2) Rakendusüksus ja linnapiirkonna tegevuskava koostaja teavitavad avalikult linnapiirkonna tegevuskava koostamise alustamisest ja linnapiirkonna tegevuskavasse ettepanekute esitamise tähtajast ning info avaldatakse rakendusüksuse ja linnapiirkonna tegevuskava koostaja veebilehtedel.
(3) Ettepanekud §-s 4 sätestatud tingimustele vastavate tegevuste linnapiirkonna tegevuskavasse lisamiseks esitatakse lõikes 2 nimetatud väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks e-toetuse keskkonna kaudu. Ettepanekuid saavad esitada kohaliku omavalitsuse üksused, sihtasutused ja mittetulundusühingud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja äriühingud. Ettepaneku ühisprojekti kohta esitab üks projektis osalevatest isikutest.
(4) Ettepanekute esitamise tähtajal on võimalik pöörduda rakendusüksuse poole ettepanekus kirjeldatava projekti eelnõustamiseks. Rakendusüksus annab eelnõustamisel soovitusi ettepaneku esitajale kavandatava teostamiseks, lähtudes kavandatavate tegevuste vastavusest toetuse andmise eesmärgile ja määruse tingimustele. Rakendusüksus võib kaasata eelnõustamisse vastava valdkonna eksperte, vastava maakondliku arendusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse üksuse.
(5) Ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni: 1) projekti kirjeldus ja projektist kasusaajad; 2) projekti elluviija koos potentsiaalse partneri või kaasatava organisatsiooniga ja omafinantseeringu finantseerimisallikad; 3) tegevuste indikatiivne maksumus koos hinnakujunemise kirjeldusega; 4) projekti panus väljund- ja tulemusnäitajatesse; 5) projekti jätkusuutlikkuse tagamise kirjeldus; 6) projekti ajakava, sealhulgas kavandatav taotluse esitamise tähtaeg, mis ei saa olla hilisem kui 2025. aasta 31. detsember; 7) projekti panus § 2 lõikes 6 nimetatud näitajatesse.
(6) Ettepaneku esitab selleks kehtestatud vormil ettepaneku esitaja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab ettepaneku tähtajaks esitamist, loetakse ettepaneku esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
(1) Toetuse andmise tingimustele vastavaid ettepanekuid hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide ja osakaalude alusel: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 35 protsenti valikukriteeriumide 1–4 koondhindest; hinnatakse toetuse mõju ja vajadust meetme eesmärkide seisukohast, panust vastavate meetme väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse, projekti tulemuste jätkusuutlikkust pärast projekti lõppu, projekti ruumilahenduste kvaliteeti ja esteetikat, ning strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamist ligipääsetavust toetaval moel; 1¹) punktis 1 nimetatud kriteeriumi hindamisel lisatakse 0,3 lisapunkti, kui projekti on taotleja ja partnerina kaasatud mitu erinevat § 10 lõikes 3 nimetatud organisatsiooni tüüpi; 2) projekti põhjendatus – 30 protsenti valikukriteeriumide 1–4 koondhindest; hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas püstitatud probleem, kitsaskoht või kasutamata võimalus, kas kõik kavandatud tegevused on projekti eesmärkidega seotud ning selle elluviimise seisukohast vajalikud, kas ettepanekus märgitud projekt tuleneb linnapiirkonna strateegiast ja kuidas projektiga panustatakse linnapiirkonna strateegias seatud eesmärgi suunas edenemisele; 3) toetuse taotleja või partnerite suutlikkus projekt ellu viia – 20 protsenti valikukriteeriumide 1–4 koondhindest; hinnatakse, kas projekti teostamiseks on toetuse taotlejal või partneritel võimekus leida projekti elluviimiseks vajalikud vahendid, kas neil on piisavalt kogemusi valdkonnas ja sarnaste projektide juhtimise kogemust ning kas projekti elluviimiseks on olemas vajalikud tehnilised eeldused (ehituslik põhiprojekt, ekspertiisid, load jms) või kas nende saamine on tõenäoline; 4) projekti kuluefektiivsus – 15 protsenti valikukriteeriumide 1–4 koondhindest; hinnatakse, kas projekti eelarve on põhjendatud ning planeeritud optimaalselt, et saavutada maksimaalne mõju ja tulemused, arvestades sarnaste tegevuste tavalist kulukust ja konkreetse projekti võimalikku eripära; 5) projekti panus strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel – valikukriteeriumide 1–4 koondhindele lisatakse 0,2 lisapunkti, kui projekti eesmärk on säästvate liikumisviiside arendamine, projekti raames võetakse kasutusele rohelahendused või projekt aitab kaasa keskkonnaseisundi parandamisele või kliimamuutuste leevendamisele. (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt ettepanekute esitamise tähtpäevast teavitamisel. (3) Rakendusüksus võib kaasata hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle hinnangut hindamiskomisjon ettepanekute hindamisel arvestab. (4) Projekte hinnatakse lõike 1 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4 ning valikukriteeriumide hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. (5) Hinnang ettepanekule loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75 ja kõiki lõike 1 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriume on hinnatud vähemalt hindega 2,00. (6) Hinnang ettepanekule loetakse negatiivseks ja ettepanekut ei esitata linnapiirkonna tegevuskavasse lisamiseks, kui sellele hindamisel antud koondhinne on alla 2,75 või vähemalt üht lõike 1 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumidest on hinnatud madalamalt hindest 2,00. (7) Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekti, millel lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on kõrgem. Kui lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumid on võrdsed, eelistatakse projekti, mille hinne vastavalt järgmisele hindamiskriteeriumile on kõrgem. Kõigi hindamiskriteeriumide võrdse hinde korral hääletab hindamiskomisjon, mis projekti eelistatakse. (8) Ettepanekute hindamistulemuste kohta koostab hindamiskomisjon hindamisprotokolli, mis peab sisaldama ettepanekute hindamistulemusi hindamiskriteeriumide lõikes.
(1) Linnapiirkonna tegevuskava koostaja võib kooskõlaskooskõlastatult rakendusüksusega algatada põhjendatud juhtudel linnapiirkonna tegevuskava muutmise, milleks korraldatakse lisavoor uute ettepanekute esitamiseks. Linnapiirkonna lisavooru korraldamiseks peab selle eelarve olema vähemalt 1 200 000 eurot. 1 (1¹) Lõikes 1 nimetatud lisavooru väljakuulutamisel on rakendusasutusel õigus täpsustada, milliste § 4 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tegevuste kohta saab linnapiirkonna tegevuskava muutmiseks ettepanekuid esitada.
(2) Linnapiirkonna tegevuskavasse uute projektide lisamisel lähtutakse §-des 10–14 sätestatust.
(3) Uued projektid kantakse linnapiirkonna tegevuskava reservnimekirja lõppu ning need võetakse menetlusse §-s 28 sätestatu kohaselt.
(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) toetust taotletakse projektile või projekti osale, mis on kajastatud linnapiirkonna tegevuskavas; 2) projekt on läbinud pärast linnapiirkonna tegevuskava kinnitamist rakendusüksuses eelnõustamise.
(2) Projekti tulemusena valminud objekti kasutamine peab olema tagatud viisil, mis muudab selle suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise (edaspidi universaaldisaini põhimõte).
(3) Taristuinvesteeringute kliimakindluse analüüsimisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027”.
(4) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente: 1) toetuse taotleja üldandmed; 2) partneri kaasamisel partneri üldandmed; 3) projekti andmed, sealhulgas projekti nimi, eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid, projekti elluviimise koht, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa; 4) projekti meeskonna liikmete elulookirjeldus; 5) toetuse taotleja põhikirja koopia, kui põhikiri ei ole äriregistrist kättesaadav; 6) projekti eelarve; 7) projekti ajakava; 8) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta, sealhulgas partneri panust tõendavad dokumendid; 9) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt; 10) kinnitus, et toetuse taotleja tagab ühissätete määruse artiklis 65 nimetatud kestvuse nõude täitmise; 11) kulude tekkimise ja maksete prognoos; 12) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba, ja kooskõlastused; 13) ehitiste puhul ehitusprojekti dokumentatsioon, mis vastab majandus- ja taristuministri 21. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud põhiprojektieelprojekti staadiumile esitatud nõuetele; 14) dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti kestel ja projekti lõppemisest arvates viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul, kui tegemist on väikese või keskmise suurusega ettevõtjaga, välja arvatud riigi omandis oleva maa või objekti puhul, kui piisab riigivara valitseja kirjalikust nõusolekust; 15) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral, kui tegemist on avalikuks kasutuseks mõeldud objektidega; 16) kinnitus, et toetuse taotleja tagab projektis universaaldisaini põhimõtete rakendamise; 17) rakendusüksuse nõudmisel kliimakindluse analüüs, kui see on vastava projekti puhul asjakohane; 18) toetuse taotleja kinnitus ja vajadusel analüüs, kuidas on tagatud, et projekt ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 19) rakendusüksuse nõutud dokumendid ja teave; 20) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 21) toetuse taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(5) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse tähenduses, tuleb taotlusele täiendavalt lisada: 1) abisaaja suurus; 2) regionaalabi puhul abisaaja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel investeering ning et abisaaja võtab kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud.
(6) Kui projekt kavatsetakse viia ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri allkirjaõigusliku isiku kinnitust projektis osalemise ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud tingimuste kohta.
(1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt linnapiirkonna tegevuskavas sätestatud taotluse esitamise aastal2025. Taotluse, välja arvatud reservnimekirjaaasta 31. detsembril. Reservnimekirja kantud projekti või tegevuskava muutmisel sellesse lisatud projekti taotluse, esitamise tähtpäev ei või olla hilisem kui 20252027. aasta 31. detsember. Taotlemine toimub jooksvalt.
(2) Linnapiirkonna tegevuskavas sätestatud taotluse esitamise tähtpäeva võib põhjendatud juhul rakendusüksusega kooskõlastades muuta, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada.