(1) Käesolevas seaduses sätestatakse: 1) tööturumeetmed ja nende eesmärgid; 2) tööturumeetmete pakkumise korraldamise, pakkumise ja rahastamise põhimõtted; 3) töötuna arvelevõtmise nõuded; 4) töötutoetuse maksmise tingimused ja kord ning rahastamise põhimõtted; 5) töövahendus ja renditööjõu vahendamine ettevõtja poolt; 6) vaidluste lahendamine, õigusliku aluseta makstu tagasinõudmine ja järelevalve.
(2) Tööturumeetmed käesoleva seaduse tähenduses on tööturuteenused ja tööturutoetused.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(4) Käesolevas seaduses nimetatud otsused, sealhulgas tegevuskava, ja muud dokumendid toimetatakse kätte elektrooniliselt, posti teel lihtkirjaga või töötukassa kohalikus osakonnas, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(1) Käesoleva seaduse alusel korraldab tööturumeetmete pakkumise ja pakub tööturumeetmeid töötukassa.
(2) Tööturumeetmete pakkumist võivad korraldada ja tööturumeetmeid võivad pakkuda kohaliku omavalitsuse üksused ja muud asjaomased füüsilised ja juriidilised isikud seaduses sätestatud juhul või valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tööturumeetmete pakkumise tingimustel ja korra kohaselt.
(3) Ettevõtja võib käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis 2 nimetatud töövahenduse tööturumeedet pakkuda ja renditööjõudu vahendada käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatu kohaselt.
(4) Tööturumeetme pakkumise otsustab tööturumeetme pakkumise korraldaja, võttes arvesse: 1) isiku eriala, töökogemust ja vajadusi ning õigust endale vabalt tööd valida ja töötada; 2) tööandja vajadusi ja õigust endale vabalt tööjõudu valida; 3) tööturumeetme eesmärki, tööturu olukorda, sealhulgas tööjõu nõudluse ja pakkumise tasakaalu ja piirkondlikke eripärasid.
(5) Töötukassa korraldab tööturumeetmete pakkumist ning muud tööle saamiseks ja tööl püsimiseks vajalikku abi koostöös tööandjate, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste teenuseosutajatega, vajaduse korral kaasates isiku nõusolekul tema lähivõrgustikku.
(6) Töötukassal on õigus kaasata tööturumeetme vajaduse hindamisse eksperte.
(7) Tööturumeetmete pakkumise korraldamiseks ja pakkumiseks ning töötutoetuse maksmiseks võivad töötukassa ja tööturuteenuse osutaja töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed: ees- ja perekonnanimi, isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik või selle puudumise korral sugu ja sünniaeg, teovõime andmed, elukoha aadress, kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress); 2) kodakondsuse, elamisloa või -õiguse kehtivuse andmed, lühiajaliselt Eestis töötamise andmed, andmed rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või taotleja seisundi kohta, surmaandmed, pangakonto number; 3) andmed esindusõiguse kohta ning esindaja üldandmed: ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed; 4) andmed isiku töötamise, sealhulgas välisriigis elamise ja töötamise kohta, ettevõtlusega tegelemise ning ettevõtluskonto omamise kohta; 5) isiku sissetuleku andmed; 6) andmed isiku terviseseisundi, töövõime hindamise ning tuvastatud töövõime ulatuse, püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute kohta; 7) andmed isikule riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt toetuse, pensioni, hüvitise ja elatisabi maksmise ja teenuse pakkumise kohta ning andmed isikule koostatud juhtumiplaani kohta; 8) andmed isikule tööturumeetme pakkumise kohta; 9) hariduse, antud kutse, pädevuse või ameti ning õppimise andmed; 10) keelteoskuse, digipädevuse ja mootorsõiduki juhtimise oskuse andmed; 11) muud andmed, mis on käesolevas seaduses nimetatud eesmärkidel aluseks isikule tööturumeetmete pakkumise korraldamisel ja pakkumisel
(1) Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse. Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress, kontaktandmed ja pangakonto number.
(2) Töötukassa kontrollib isiku töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kui andmed puuduvad või on ebaõiged, on töötukassal töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavuse kontrollimiseks õigus nõuda isikult lisaandmeid.
(3) Otsuse isiku töötuna arvelevõtmise või sellest keeldumise kohta teeb töötukassa hiljemalt teisel tööpäeval nõuetekohase avalduse esitamise päevast arvates. Isik võetakse töötuna arvele avalduse esitamise päevast, kuid kõige varem käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast.
(4) Töötuna ei võeta arvele isikut, kes: 1) on noorem kui 1618 aastat, välja arvatud juhul, kui alla 18-aastane isik on täitnud õppimiskohustuse; 2) on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud vanaduspensioniikka või kellele on sama seaduse alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension; 3) töötab töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 5) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit; 6) on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes61 lõike 1 punktis
(1) Töötu on eelkõige kohustatud: 1) osalema tegevuskava koostamisel ja seda täitma; 2) osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul; 3) olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma; 4) otsima tööd iseseisvalt ja teavitama töötukassat enda tööotsingutest.
(2) Nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta.
(3) Töötu on valmis kohe tööle asuma, kui puuduvad tema töölerakendumist takistavad asjaolud või need on sellised, mida on võimalik tööturumeetmetega kõrvaldada. Eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis. Välisriigis töö otsimine peab olema enne töötukassaga kokku lepitud.
(4) Töötu peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud põhikohustustele täitma ka muid käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
(5) Sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd: 1) mis tervislikel põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud; 2) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu töötul rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast; 3) mis vastab töötu haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele; 4) mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, kusjuures isiku sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse töötuna arvelevõtmisele eelnenud viimase kuue kuu kolm esimest kuud.
(6) Sobivaks tööks töötule alates 21. nädalast töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd: 1) mis tervislikel põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud; 2) mis võib olla tähtajaline; 3) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu töötul rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast; 4) mille eest pakutav töötasu on täistööajaga töötamise korral suurem kui töötu samal perioodil saadav töötuskindlustushüvitis, kuid ei ole väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär; 5) mis ei pea vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele.
(7) Kui isik võetakse kuue kuu jooksul töötuna arveloleku lõpetamisest arvates uuesti töötuna arvele ja ta ei ole selle aja jooksul olnud hõivatud käesoleva seaduse § 18
(1) Töötu, töötaja, tööandja ja muu isik, kellele pakutakse tööturumeetmeid, on kohustatud viivitamata teatama töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa töötuna arveloleku lõpetamise või tööturumeetme saamise õiguse lõppemise.
(2) Töötu, kellele makstakse töötutoetust, on kohustatud viivitamata teatama töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa töötutoetuse maksmise peatamise või lõppemise.3
(3) Töötu on kohustatud viivitamata teatama töötukassale ajutisest töötamisest.
(4) Töötu, töötaja ja muu isik, kes osalevad tööturumeetmes, on kohustatud viivitamata teatama töötukassale meetmes osalemise katkestamisest.
Töötutoetust rahastatakse riigieelarvest sihtotstarbelise eraldisena töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest.
(1) Töötutoetust on õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud juhud, ja kelle ühe kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetuleku hulka ei arvata: 1) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust; 2) perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi; 3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi; 4) perekonnaseaduse alusel lapsele makstavat elatist; 5) perehüvitiste seaduse alusel makstavat elatisabi; 6) ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstud toetust; 7) käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud ajutise töötamise eest makstavat tasu; 8) käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi alusel makstavaid toetusi ja Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavaid toetusi; 9) riigieelarve või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid või perioodilisi toetusi ega kulu kompenseerimiseks makstud hüvitisi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevus on: 1) töötamine töölepingu alusel või avalikus teenistuses Eestis või Eestist lähetatud töötajana välisriigis; 2) ametis olemine Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanemana või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 3) avalik-õigusliku ameti pidamine sõltumatu isikuna; 4) Eestis teenuse osutamine töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja teenuse osutamine või kauba müümine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses; 5) tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või osalemine abikaasana füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses, kui abikaasa oli kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana maksukohustuslaste registrisse, kusjuures füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja abikaasana füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise aja hulka ei arvata ajavahemikku, millal ettevõtte tegevus oli peatatud või hooajaline tegevus lõppenud; 6) õppimine õppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, juhul kui isik on oma õpingud lõpetanud, kusjuures õppimise aja hulka ei arvata akadeemilisel puhkusel viibimise aega; 7) aja-, asendus- või reservteenistuses viibimine; 8) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga mittetöötava abikaasana kaasasolek, kui talle makstakse välisteenistuse seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud abikaasatasu, või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga mittetöötava abikaasana kaasasolek, kui talle makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse § 46 lõike 1 alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2, 4 ja 8 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevust, välja arvatud ametis olemine Euroopa Parlamendi liikmena, arvestatakse maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registri andmete alusel.
(5) Varasemat tööga või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust ei nõuta töötult, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva: 1) kasvatanud ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni; 2) olnud haiglaravil; 3) hooldanud kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel sellist haiget, püsivalt töövõimetut, osalise või puuduva töövõimega isikut või vanurit, kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka; 4) hooldanud puudega isikut ning valla- või linnavalitsus on maksnud talle hooldamise eest toetust; 5) olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise või tuvastatud puuduva töövõime tõttu; 6) olnud vahi all või kandnud karistust vanglas või arestimajas.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 1 alusel makstakse töötutoetust sellele vanemale, kelle juures laps elab. Lapse kasvatamise aja arvestamiseks töötutoetuse taotleja hõivena tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek või taotleja kirjalik põhjendus, miks ei ole võimalik teise vanema kirjalikku nõusolekut esitada.
(7) Kui töötu on olnud hõivatud ühe käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud töö või tööga võrdsustatud tegevusega või lõikes 5 loetletud tegevusega vähem kui 180 päeva, liidetakse töötutoetuse määramisel hõivatuse ajavahemikud, mis ei kattu.
(8) Töötutoetuse määramisel ei võeta arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud töö ja tööga võrdsustatud tegevuse ega lõikes 5 loetletud tegevusega hõivatuse ja ajutise töötamise perioode, mis kattuvad töötuna arveloleku ajaga.
(9) Alates töötutoetuse määramisest loetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud tegevusega hõivatuse perioodid nulliks.
(10) Töötul ei ole õigust saada töötutoetust ajavahemikul, mille jooksul talle makstakse töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel.
(11) Töötul ei ole õigust saada töötutoetust ajavahemikul, mille eest talle makstakse töövõimetoetust töövõimetoetuse seaduse alusel, välja arvatud juhul, kui töövõimetoetust makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest.
(12) Kui töötule on määratud paindlik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, ei ole tal õigust saada töötutoetust, välja arvatud juhul, kui paindlikku vanaduspensioni makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest.
(13) Töötukassa kontrollib isiku töötutoetuse saamise tingimustele vastavust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kui andmed puuduvad või on ebaõiged, on töötukassal töötutoetuse saamise tingimustele vastavuse kontrollimiseks õigus nõuda isikult lisaandmeid ja -dokumente.
(1) Töötutoetuse saaja peab osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil ning täitma tegevuskavas kokkulepitud tingimusi ja tegevusi.
(2) Töötul, kes on saanud toetust käesoleva seaduse § 18 lõike 5 alusel, on õigus nimetatud lõike alusel korduvalt toetust saada, kui: 1) talle viimasest toetuse määramisest käesoleva seaduse § 18 lõike 5 alusel on möödunud vähemalt viis aastat või 2) ta on korduvale töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul vähemalt 180 päeva olnud hõivatud käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud töö või tööga võrdsustatud tegevusega.
(3) Töötul, kellel ei ole täitunud käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nõutud vähemalt 180-päevane hõive ja kellele on lõpetatud töötutoetuse maksmine enne § 22 lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemiku möödumist või töötuskindlustushüvitise maksmine enne 270-päevase ajavahemiku möödumist, on õigus saada töötutoetust, kui ta: 1) on 12 kuu jooksul eelmisest töötuna arvelevõtmise päevast arvates uuesti töötuna arvele võetud; 2) on vahepeal olnud hõivatud käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktis 1–5, 7 või 8 nimetatud tegevusega; 3) vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötutoetuse saamise tingimustele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata: 1) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud isikutele; 2) käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikutele, kui nende töötuna arvelolek on lõpetatud § 12 lõike 1 punkti 7 alusel.
Töötutoetuse taotlemiseks esitab töötu nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid töötukassale. Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress, pangakonto number ja kontaktandmed ning andmed käesoleva seaduse § 18 lõigetes 3 ja 5 nimetatud asjaolude kohta, kui andmed ei ole kättesaadavad andmekogudest.
(1) Töötukassa teeb otsuse töötutoetuse määramise või määramata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse esitamisest arvates. Kui isik esitas samal ajal töötutoetuse taotlemise avaldusega töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse, teeb töötukassa otsuse toetuse määramise kohta kümne tööpäeva jooksul töötuskindlustushüvitise määramata jätmise või avalduse läbi vaatamata jätmise päevast arvates.
(2) Töötutoetus määratakse kaheksandast päevast töötutoetuse taotlemise avalduse esitamise päevast arvates, kuid kõige varem kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates.
(3) Töötule, kes on õppinud enne töötuna arvelevõtmist õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, määratakse töötutoetus 61. päevast töötutoetuse taotlemise avalduse esitamise päevast arvates.
(4) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud töötule määratakse töötutoetus avalduse esitamise päevast arvates, kuid kõige varem töötuskindlustushüvitise maksmise lõppemise päevale järgnevast päevast arvates. Kui töötu esitas töötutoetuse taotlemise avalduse pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõppemist, määratakse töötutoetus töötuskindlustushüvitise maksmise lõppemise päevale järgnevast päevast.
(5) Töötule, kes taotles, töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel, kuid kellele seda ei määratud, määratakse töötutoetus kaheksandast päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamise päevast arvates. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud töötule, kes taotles töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel, kuid kellele seda ei määratud, määratakse töötutoetus 61. päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamise päevast arvates.
(6) Käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud juhul määratakse töötutoetus avalduse esitamise päevast, kuid kõige varem isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates.
(1) Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva.
(2) Töötule, kelle viimane teenistussuhe lõpetati avaliku teenistuse seaduse § 94 lõike 1 alusel või kelle viimane tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel, makstakse töötutoetust kuni 210 päeva.
(3) Töötule, kellele on makstud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse § 8 kohaselt lühema ajavahemiku jooksul kui 270 päeva, makstakse töötutoetust kuni 270 päeva täitumiseni.
(4) Töötule makstakse töötutoetust pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemiku möödumist kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni, kui töötul on vanaduspensionieani jäänud vähem kui 180 päeva.
(5) Käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud juhul ei või töötutoetust maksta kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul kokku rohkem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud päevade eest.
(1) Töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega, kusjuures päevamäära 31-kordne korrutis ei või olla väiksem kui 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel.
(2) Töötutoetus arvutatakse tagasiulatuvalt töötu nõustamisel osalemiste vaheliste päevade eest. Esimest korda arvutatakse töötutoetus alates töötutoetuse määramise päevast kuni töötu nõustamisel osalemise päevani (kaasa arvatud). Edaspidi arvutatakse töötutoetus alates töötu nõustamisel osalemise päevale järgnevast päevast kuni tema järgmise nõustamisel osalemise päevani (kaasa arvatud).
(3) Töötutoetust makstakse vähemalt üks kord 30 päeva jooksul.
(4) Kui töötutoetuse maksmine on peatatud käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud alusel, arvutatakse töötutoetus peatamise ajavahemikule järgnevast päevast kuni nõustamisel osalemise päevani (kaasa arvatud).
(5) Töötutoetus makstakse: 1) töötu pangakontole Eestis maksja kulul; 2) töötu pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või 3) töötu elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
(1) Töötutoetuse maksmine peatatakse viimase nõustamise päevale järgnevast päevast, kui: 1) töötu keeldub sobivast tööst mõjuva põhjuseta esimest korda – kümneks päevaks; 2) töötu keeldub tegevuskava täitmisest mõjuva põhjuseta esimest korda – kümneks päevaks; 3) töötu ei osale nõustamisel temaga kokkulepitud ajal või viisil mõjuva põhjuseta esimest korda – kuni nõustamisel osalemise päevani (kaasa arvatud); 4) töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek – 30 päevaks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud juhtudel vähendatakse töötutoetuse saamise päevade arvu nimetatud punktides sätestatud päevade võrra.
(1) Töötutoetuse maksmine lõpetatakse enne tähtaega, kui: 1) töötu ei osale nõustamisel temaga kokkulepitud ajal või viisil mõjuva põhjuseta teist korda; 2) töötu keeldub tegevuskava täitmisest mõjuva põhjuseta teist korda; 3) töötu keeldub sobivast tööst mõjuva põhjuseta teist korda; 4) töötuna arvelolek lõpetatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 1 alusel; 5) töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune püsiv kuusissetulek; 6) töötule on määratud töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse alusel – õiguse tekkimise päevast; 7) töötule on määratud paindlik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel – õiguse tekkimise päevast.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud püsivaks kuusissetulekuks loetakse sissetulek, mida isik saab vähemalt talle määratud töötutoetuse maksmise perioodi lõpuni.
(3) Kui töövõimetoetust makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest, lõpetatakse töötutoetuse maksmine töövõimetoetuse otsuse tegemise päevale eelneva viimase töötutoetuse arvutamise päevale järgnevast päevast.
(4) Kui paindlikku vanaduspensioni makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest, lõpetatakse töötutoetuse maksmine paindliku vanaduspensioni määramise otsuse tegemise päevale eelneva viimase töötutoetuse arvutamise päevale järgnevast päevast.
Isik, kes leiab, et töötuna arvelevõtmisel, tegevuskava koostamisel, või tööturumeetmete pakkumisel või töötutoetuse määramisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide töötukassale.
(1) Töötukassa võib tööturumeetmete raames osutatud tööturuteenustele ja makstud tööturutoetustele ning töötutoetusele õigusliku aluseta kulunud summad (edaspidi alusetult makstu) tagasi nõuda. Töötukassa nõuab käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud juhtudel tööturuteenustele ja tööturutoetustele kulunud summad tagasi.
(2) Töötukassa võib alusetult makstu isikult tagasi nõuda korraga või vastavalt isikuga sõlmitud kirjalikule kokkuleppele osade kaupa tagasimaksegraafiku alusel.
(3) Kui kirjaliku kokkuleppeni ei jõuta või kui isik kokkulepet ei täida, on töötukassal õigus alusetult makstu korraga või osade kaupa järgmiste kalendrikuude eest makstavast töötutoetusest kinni pidada. Töötutoetuse kinnipidamisel säilitatakse isikule vähemalt 50 protsenti maksmisele kuuluvast töötutoetusest. Isiku kirjalikul nõusolekul võib kinni pidada rohkem kui 50 protsenti maksmisele kuuluvast töötutoetusest.4
(4) Töötukassa võib eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu raskustesse sattunud isikute puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa tagasinõudmisest loobuda, välja arvatud juhul, kui summa on välja makstud seoses eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks kehtestatud tööturuteenuse või tööturutoetusega. Tagasinõudmisest ei saa loobuda ja loobumine on tühine, kui isik on teadvalt esitanud valeandmeid või tagasinõudmisest loobuti isiku pettuslikul viisil toimimise tõttu. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud erisust võib kohaldada ja tagasinõudmisest loobuda kuni 270 kalendripäeva jooksul eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.
(5) Kui isik alusetult makstut tagasi ei maksa, teeb töötukassa selle tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Ettekirjutus koos hoiatusega toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(1) Kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvelevõetud isiku suhtes kohaldatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist tööturumeetmete seaduses sätestatut. (2) Kui isik on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud töötukassale avalduse töötuna arvelevõtmiseks ja tema kohta ei ole tehtud töötuna arvelevõtmise otsust, tehakse asjakohane otsus kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel. (3) Kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel tööotsijana arvelevõetud isiku tööotsijana arvelolek lõpeb 2023. aasta 31. detsembril. Alates 2024. aasta 1. jaanuarist käsitatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini tööotsijana arvelevõetud isikut käesoleva seaduse § 3 lõigete 4 ja 5 tähenduses töötajana või muu isikuna ja tema suhtes kohaldatakse tööturumeetmete seaduses sätestatut. (4) Kui isik on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud töötukassale avalduse tööotsijana arvelevõtmiseks ja tema kohta ei ole tehtud tööotsijana arvelevõtmise otsust, käsitatakse isikut alates 2024. aasta 1. jaanuarist käesoleva seaduse § 3 lõigete 4 ja 5 tähenduses töötajana või muu isikuna ja tema suhtes kohaldatakse tööturumeetmete seaduses sätestatut, ning tööotsijana arvelevõtmise otsust ei tehta. (5) Käesoleva seaduse § 8 lõike 4 punkti 1 enne 2025. aasta 1. septembrit kehtinud redaktsiooni kohaldatakse alla 18-aastasele isikule, kes esitas töötukassale töötuna arvelevõtmise avalduse või kes on töötuna arvele võetud enne 2025. aasta 1. septembrit või kellele ei kehti õppimiskohustus.
(1) Isikule, kellele alustati kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse, välja arvatud töötutoetus, maksmist või kellega oli teenusel osalemine kokku lepitud, osutatakse tööturuteenust või makstakse tööturutoetust, välja arvatud töötutoetus, kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud tingimustel. Käesoleva seaduse § 6 lõike 6 alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud juhul võib isikule osutada tööturuteenust või tööturutoetust tööhõiveprogrammis sätestatud tingimustel, kui need on isikule soodsamad. (2) Kui isik on enne käesoleva seaduse jõustumist avaldanud töötukassale soovi saada tööturuteenust ja selle osutamist ei ole alustatud, osutatakse tööturuteenust tööturumeetmete seaduses sätestatud tingimustel. Kui käesoleva seaduse § 6 lõike 6 alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis ei ole taotletud tööturuteenust sätestatud, osutatakse tööturuteenust kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud õigusaktide alusel. (3) Isikule, kellele alustati töötutoetuse maksmist enne käesoleva seaduse jõustumist, makstakse töötutoetust tööturumeetmete seaduses sätestatud tingimustel. (4) Kui isik on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud töötukassale töötutoetuse saamise avalduse ja töötutoetuse maksmise kohta ei ole tehtud vastavat otsust, tehakse asjakohane otsus tööturumeetmete seaduses sätestatud tingimustel. (5) Kui isik on enne 2026. aasta 1. jaanuari esitanud töötukassale töötuskindlustuse seaduse alusel avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks ja hüvitise määramata jätmise otsus tehakse pärast 2025. aasta 30. novembrit, on tal õigus esitada töötutoetuse saamise avaldus ka pärast 2025. aasta 31. detsembrit. Nimetatud juhul tehakse asjakohane otsus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel. (6) Kui isik on enne 2026. aasta 1. jaanuari esitanud töötukassale töötutoetuse saamise avalduse ja töötutoetuse maksmise kohta ei ole tehtud otsust enne 2026. aasta 1. jaanuari, tehakse asjakohane otsus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel. (7) Isikule, kellele makstakse töötutoetust või kellele töötutoetuse maksmine on peatatud käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ning kelle töötutoetuse saamise periood lõppeb pärast 2025. aasta 31. detsembrit, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni kuni toetuse maksmise lõpetamiseni. (8) Käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel määratud töötutoetuse maksmist rahastatakse riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest.
(1) Kui töötukassa on alustanud isikule tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse, välja arvatud töötutoetus, maksmist 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, toimub alusetult makstu tagasinõudmise menetlus tagasinõudmise asjaolu tekkimise ajal kehtinud seaduse alusel.
(2) Kui isikule on töötutoetus määratud 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, toimub alusetult makstu tagasinõudmise menetlus käesoleva seaduse alusel.
(3) Kui töötukassa on alustanud alusetult makstu tagasinõudmist 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, kohaldatakse alusetult makstu tagasinõudmisel 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatut ning töötutoetuse tagasinõudmisel ka käesoleva seaduse § 29 lõikeslõike 3 enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis sätestatut.
(4) Kui isikule on makstud töötutoetust käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ning tagasinõudmise menetlust alustatakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit, toimub alusetult makstu tagasinõudmise menetlus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.
(5) Kui töötukassa on alustanud alusetult makstu tagasinõudmist enne 2026. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse alusetult makstu tagasinõudmisel käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni.
Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 21 punktides 2 ja 3 asendatakse sõnad „tööturuteenuste ja -toetuste” sõnaga „tööturumeetmete”.–
Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 7 ja § 19 lõike 1 punktis 1 asendatakse läbivalt sõnad „tööturuteenuste ja -toetuste” sõnaga „tööturumeetmete”; 2) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 18[Käesolevast tekstist välja jäetud. Töötuna arvelevõetud osalise töövõimega isikule töövõimetoetuse maksmise peatamine
(1) Töötuna arvelevõetud osalise töövõimega isikule peatatakse töövõimetoetuse maksmine enne käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–2 nimetatud perioodi lõppemist kümneks kalendripäevaks, kui ta mõjuva põhjuseta esimest korda: 1) ei osale nõustamisel temaga kokkulepitud ajal või viisil – nõustamisel osalemata jätmise päevale järgnevast päevast; 2) keeldub tööturumeetmete seaduse §-s 7 sätestatud tegevuskava täitmisest või sama seaduse § 9 lõigetes 5 ja 6 sätestatud sobivast tööst – toetuse saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast.
(2) Töötuna arvelevõetud osalise töövõimega isikule peatatakse töövõimetoetuse maksmine enne käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–2 nimetatud perioodi lõppemist 30 kalendripäevaks, kui ta mõjuva põhjuseta teist korda: 1) ei osale nõustamisel temaga kokkulepitud ajal või viisil – nõustamisel osalemata jätmise päevale järgnevast päevast; 2) keeldub tööturumeetmete seaduse §-s 7 sätestatud tegevuskava täitmisest või sama seaduse § 9 lõigetes 5 ja 6 sätestatud sobivast tööst – toetuse saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast.
(3) Kui isiku töötuna arvelolek ja töövõimetoetuse maksmine lõpetatakse ajal, kui talle töövõimetoetuse maksmine oli peatatud ning ta võetakse uuesti töötuna arvele, tekib tal õigus töövõimetoetusele pärast maksmise peatamise perioodi lõppemist.
(4) Töötukassa teeb töövõimetoetuse maksmise peatamise otsuse viie tööpäeva jooksul selle aluseks olevast asjaolust teadasaamise päevast.
(5) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse isikule kätte elektrooniliselt, posti teel lihtkirjaga või töötukassa kohalikus osakonnas.”; 3) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk Andmevahetus ja andmed”; 4) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks; 5) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 22² järgmises sõnastuses: „§ 22². Andmed Andmed töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise kohta kantakse töötukassa andmekogusse.”.
Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) tööturumeetmete seaduse § 6 lõikes 9 nimetatud halduslepingud;”.
Liikluskindlustuse seaduse § 75 lõike 71 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „töövõime hindamise ja töövõimetoetuse” sõnaga „töötukassa”.
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25¹ lõike 2 kolmandas lauses asendatakse sõnad „tööturuteenuste ja -toetuste” sõnaga „tööturumeetmete”; 2) paragrahvi 29 punkt 15¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „15¹) Eesti Töötukassale tööturumeetmete seaduses, töötuskindlustuse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas töötutoetuse, kindlustushüvitiste ja töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks, tööturumeetmete pakkumiseks ning põhjendatuse üle kontrolli tegemiseks;”.
Perehüvitiste seaduse § 39 lõike 61 teises lauses asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42” tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 11”.
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõikes 6 asendatakse sõnad „Tööturuteenuste ja -toetuste” sõnaga „Tööturumeetmete”.
Ravikindlustuse seaduse § 331 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „tööturuteenuste ja -toetuste” sõnaga „tööturumeetmete”.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 6 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 12 lõikes 1” tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 2”.
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 59 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) isikut ei ole töötuna arvele võetud tööturumeetmete seaduse alusel ja 2) isik ei ole hõivatud tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3–9 nimetatud tegevusega ega omanda põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust.”; 2) paragrahvi 63 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 23¹ kohast” tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud”; 3) paragrahvi 133 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” sõnadega „tööturumeetmete seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi”; 4) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava täitmata või keeldunud talle pakutud sobivast tööst;”.
Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 4 punktis 5 ning § 6 lõike 1 punktis 6¹ asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6” tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 8”; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) tööturumeetmete seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud tööpraktikal, tööharjutusel või vähemalt 80 tundi kestval tööturukoolitusel osalev isik, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6, 6¹ või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel või kui talle on määratud paindlik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel;”.
Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „31) tööturumeetmete seaduses sätestatud tööturuteenusel osalemise toetamise tööturumeetme raames ja Euroopa Liidu vahenditest füüsilisele isikule makstavat tööturutoetust tööturuteenusel osalemisega seotud kulude hüvitamiseks ja tööturuteenusel osalemise soodustamiseks, kui see on makstud tööturumeetmete seaduse §-s 15 sätestatud piirmääras;”.
Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 6¹ asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 38 punktis 2” tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 26 punktis 2”; 2) paragrahvi 10 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 4² alusel töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise korral tähtajalisi töölepinguid samalaadse töö tegemiseks kestusega kuni kaheksa kalendripäeva sõlmida kuue kuu jooksul piiramatult. Kui pärast kuuekuulise perioodi lõppu sõlmivad sama töötaja ja tööandja järgneva kuue kuu jooksul uue tähtajalise töölepingu, loetakse see tööleping tähtajatuks. Töötaja peab tööandjale avaldama ja kinnitama registreeritud töötuna arvelolekut.”; 3) paragrahvi 10 lõike 1¹ esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 4²” tekstiosaga „Tööturumeetmete seaduse § 11”; 4) paragrahvi 100 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. (5) Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati.”; 5) paragrahvi 109 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. (2) Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on rase, kellel on õigus saada emapuhkust või kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.”.
Tööturuteenuste ja -toetuste seadus tunnistatakse kehtetuks.
Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 2 ning § 23 lõikes 1 asendatakse sõnad „tööturuteenuste ja -toetuste” sõnaga „tööturumeetmete”; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6” tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 8”; 3) paragrahvi 6 lõikes 2¹ asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 4²” tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse §-s 11”; 4) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturumeetmete seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul, kui ta on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, välja arvatud tööturumeetmete seaduse §-s 11 nimetatud ajutine töötamine, ja ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.”; 5) paragrahvi 6 lõikes 5, § 7 lõikes 4, § 9 lõikes 1 ja § 14² lõikes 2 asendatakse läbivalt sõna „töötuskindlustuse” sõnaga „töötukassa”; 6) paragrahvi 7 lõigetes 2³ ja 3 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 4²” tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 11”; 7) paragrahvi 9 lõike 1 neljandas lauses asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 4² lõikes 3” tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 11 lõikes 3”; 8) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse tööturumeetmete seaduse § 12 lõike 1 punktide 1, 3 ja 6–11 alusel; 2) hüvitise saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu keeldub mõjuva põhjuseta tööturumeetmete seaduse §-s 7 sätestatud tegevuskava täitmisest või sama seaduse § 9 lõigetes 5 ja 6 sätestatud sobivast tööst; 3) nõustamisel osalemata jätmise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu ei osale mõjuva põhjuseta nõustamisel temaga kokkulepitud ajal või viisil;”; 9) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) maksab tööturutoetusi ja töötutoetust;”; 10) paragrahvi 23 lõike 2 punktid 4–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 ning § 6 lõike 1 punktide 5–7 ja 11 alusel; 5) peab arvestust töötute, tööturuteenuse osutamise, tööturutoetuste ja töötutoetuse maksmise, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise ning käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle; 6) analüüsib tööturu olukorda ning töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust; 7) osaleb töötuskindlustuse, tööturumeetmete ja töötutoetuse ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustusega, tööturuteenuste ja -toetustega, töötutoetusega ning töövõime hindamise ja töövõimetoetusega seotud õigusaktide eelnõude kohta;”; 11) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7¹ järgmises sõnastuses: „7¹) kontrollib töötukassa rahastatavate tööturumeetmete kvaliteeti;”; 12) paragrahvi 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid õigus saada kõikidelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt, tööandjatelt, töötutelt, tööturumeetmete ja hüvitise taotlejatelt, samuti teistelt isikutelt, kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega.”; 13) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 35. Töötukassa andmekogu (1) Töötukassa andmekogu (edaspidi ka andmekogu) pidamise eesmärk on täita käesolevast seadusest, tööturumeetmete seadusest, töövõimetoetuse seadusest ja teistest seadustest tulenevaid töötukassa ülesandeid, sealhulgas: 1) isikute töötuna arvelevõtmise ja töötute üle arvestuse pidamine; 2) tööturumeetmete pakkumise korraldamine ja pakkumine, tööandjale töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmise otsustamine välismaalaste seaduse alusel ning töötajate vaba liikumise soodustamiseks Euroopa Liidu õigusaktide alusel pandud ülesannete täitmine; 3) töötutoetuse määramine ja maksmine; 4) sotsiaalmaksu erijuhtudel määramine ja maksmine; 5) hüvitiste määramine ja maksmine ning töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamine; 6) töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine; 7) statistika ja analüüside tegemine. (2) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmeandjad ja andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis; 2) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 3) andmete säilitamise täpsem kord; 4) muud korraldusküsimused. (3) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa. (4) Andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed – ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja sugu või isikukood, teovõime, kontaktandmed, surmaaeg; 2) isiku muud andmed – kodakondsus, elamisloa ja -õiguse andmed, lühiajaliselt Eestis töötamise andmed, andmed rahvusvahelise või ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja seisundi kohta, esindusõiguse ja esindaja andmed, andmed töötamise, ettevõtlusega tegelemise ja õppimise kohta, andmed emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse kohta, andmed sissetuleku kohta; 3) andmed terviseseisundi ja puude kohta; 4) töötuna arvelevõtmise andmed; 5) tegevuskava andmed; 6) isikule tööturumeetmete osutamise ning hüvitiste, töötutoetuse ja töövõimetoetuse määramise alusandmed; 7) isikule osutatud tööturumeetmete ning hüvitiste, töötutoetuse ja töövõimetoetuse maksmise andmed; 8) kindlustatute töötuskindlustusstaaži andmed; 9) tööandja ja tööturuteenuse osutaja üldandmed; 10) töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise ja andmise andmed; 11) sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise andmed; 12) töövõime hindamise andmed. (5) Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda poliitika kujundamiseks andmekogusse kantud isikuandmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed, välja arvatud ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] (6) Andmekogu andmeid säilitatakse teenuste osutamiseks, toetuste ja hüvitiste maksmiseks ning töövõime hindamiseks isikustatult järgmiselt: 1) töötuna arvelevõtmise, tegevuskava, tööturumeetmete, tööandja ja tööturuteenuse osutaja, töötutoetuse ja töövõimetoetuse maksmise ning töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma; 2) kindlustatu ja hüvitiste saajate ning hüvitiste määramise ja maksmise andmeid ning töötuskindlustusmakse andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma; 3) sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma; 4) töövõime hindamise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma; 5) logid säilitatakse andmekogu põhimääruse kohaselt. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–4 sätestatud tähtaegade möödumisel andmed pseudonüümitakse üks kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. (8) Andmekogusse kantud pseudonüümitud andmeid säilitatakse 65 aastat. Andmed anonüümitakse üks kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.”; 14) seadust täiendatakse §-ga 526 järgmises sõnastuses: „§ 526. Töötukassa andmekogu moodustamine (1) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud töötukassa andmekoguna käsitatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud: 1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 8 lõike 2 alusel asutatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrit; 2) töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 4 alusel asutatud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu ning 3) töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 4 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogude andmete töötlemist jätkatakse käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud korras.”.