(1)Käesoleva määrusega nähakse ette detailplaneeringust huvitatud isiku (edaspidi arendaja) ja Keila linna (edaspidi linn) vahel planeerimisseaduse § 131 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste (edaspidi rajatised) väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks kokkuleppimise alused ja kord.
(2)Määruses kasutatakse mõisteid planeerimisseaduse tähenduses.
(1)Arendajal tekib rajatiste väljaehitamise kohustus, kui ta on huvitatud detailplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest, kehtestamisest ja elluviimisest ning linna arengukava ja eelarve ei näe detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks kavandatud rajatiste ehitamist ette.
(2)Planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise ja rahastamise lepingu sõlmimist välistavate asjaolude puudumisel sõlmib Keila Linnavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus) arendajaga lepingu detailplaneeringu koostamise ja vajadusel keskkonnamõjude hindamise rahastamise kohta enne detailplaneeringu algatamise otsustamist.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepinguga võtab arendaja kohustuse rajatiste väljaehitamise ja/või väljaehitamisega seotud tegevuste rahastamiseks ning vastavasisulise halduslepingu sõlmimiseks enne detailplaneeringu kehtestamist.
(4)Kui arendaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingut sõlmima, siis detailplaneeringut ei algatata.
(5)Juhul, kui arendajal ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingut täita, loetakse leping ühepoolselt üles öelduks alates arendajalt vastavasisulise teate saamisest. Arendaja poolt lepingu täitmise võimatus on aluseks vastava detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Arendajale detailplaneeringu koostamisega kuni lepingu ülesütlemise hetkeni tehtud kulusid ei hüvitata.
(1)Enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist sõlmib arendaja ametiasutusega halduslepingu rajatiste väljaehitamiseks ja/või väljaehitamisega seotud tegevuste rahastamise tagamiseks ning võlaõigusliku lepingu rajatiste üleandmiseks linnale juhul, kui need asuvad linna omandis oleval maal või kinnisasjade üleandmiseks linnale juhul, kui need on kavandatud kasutamiseks avalikes huvides.
(2)Halduslepingus tuleb arvestada järgmiste tingimustega: 1) põhjendatud juhul ja kooskõlas detailplaneeringuga võib halduslepingus näha ette rajatiste välja ehitamise etappide kaupa; 2) arendaja peab enne detailplaneeringuga kavandatud esimesele hoonele ehitusloa andmist olema omal kulul teostanud kõik toimingud detailplaneeringus ettenähtud katastriüksuste moodustamiseks ja katastriüksuste sihtotstarvete määramiseks vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; 3) planeeringujärgsed servituudid on enne detailplaneeringuga kavandatud esimesele hoonele ehitusloa andmist kantud kinnistusraamatusse arendaja kulul; 4) rajatised on enne detailplaneeringuga kavandatud esimesele hoonele kasutusloa andmist välja ehitatud, sealjuures tehnovõrgud ja -rajatised on ehitatud olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni enne vastavale krundile detailplaneeringuga kavandatud hoonele ehitusloa andmist; 5) detailplaneeringu alusel moodustatud ja planeeringuga ette nähtud linnale võõrandatavad kinnistud on linnale tasuta võõrandatud enne detailplaneeringuga kavandatud esimesele hoonele kasutusloa andmist; 6) rajatiste väljaehitamise kuludele vastav tagatisraha on deponeeritud linna arvelduskontol.
(3)Juhul, kui arendaja ei nõustu sõlmima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingut enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist, on detailplaneeringu kehtestamise otsustajal õigus jätta detailplaneering kehtestamata ning detailplaneeringu koostamine lõpetada.
(4)Linnal on õigus keelduda detailplaneeringuga kavandatud hoone(te)le ehitus- ja/või kasutusloa andmisest, kui arendaja lepingulised kohustused on nõuetekohaselt täitmata.
(1)Kõik rajatiste väljaehitamisega seotud kulud on kohustatud kandma arendaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(2)Arendaja võib taotleda väljaspool planeeringuala asuvate rajatiste välja ehitamisega seotud kulude osalist - kuni 50 % ulatuses vastavate rajatiste ehitamise maksumusest - katmist linna poolt juhul, kui tegemist on linna üldplaneeringus kavandatud arendusalaga ning linna arengukavas on kavandatud detailplaneeringu elluviimise perioodil eelnimetatud rajatiste väljaehitamine. Kulude katmise täpne kord sätestatakse käesoleva korra § 3 lõikes 1 viidatud halduslepingus.
(3)Linnal on õigus määrata halduslepingus leppetrahv kohustuse täitmisele sundimiseks juhuks, kui lepingus sätestatud kohustusi ei täideta. Leppetrahv ei asenda kohustuse täitmist. Leppetrahvi summa määramisel võetakse aluseks rajatiste väljaehitamisega seotud kulude summa.
(1)Rajatiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud arvutatakse võimalusel ja vajadusel enne detailplaneeringu algatamist, kuid hiljemalt enne detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemist lähtuvalt detailplaneeringuga kavandatavate rajatiste orienteeruvast mahust või pindalast (ühiku hind), kasutatavate ehitusmaterjalide hinnast, ehitustööde maksumusest ja muudest asjakohastest tasudest.
(2)Rajatiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud arvutatakse lähtuvalt arendaja poolt ametiasutusele esitatud hinnapakkumisest, mis kajastab väljaehitatavate rajatiste eeldatavat maksumust. Kui ametiasutusel tekib kahtlus hinnapakkumises toodu õigsuses, on ametiasutusel õigus arendajalt nõuda vähemalt ühe täiendava hinnapakkumise esitamist.
(3)Juhul, kui arendaja ei esita rajatiste maksumuse osas omapoolseid hinnapakkumisi, lähtub linn rajatiste ühiku hinna arvutamisel linna poolt sarnaste rajatiste ehitamiseks detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemisele eelneva viie aasta jooksul läbiviidud riigihangetes esitatud pakkumuste ligikaudsest maksumusest.
(1)Detailplaneeringualaga funktsionaalselt seotud olemasoleva taristu ja vajadusel selleks rajatava taristuga opereerimiseks on arendajal kohustus tasuda linnale ühe aasta jooksul arvates detailplaneeringu kehtestamisest taristutasu. Tasu maksmises lepitakse kokku käesoleva korra § 3 lõikes 1 viidatud halduslepingus.
(2)Taristutasu all mõistetakse eelkõige kavandatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid kaudseid kulusid, sh detailplaneeringualaga funktsionaalselt seotud olemasolevat, juba avalikus kasutuses olevat taristut (sh teed ja teetaristu, tänavavalgustus, sademeveesüsteemid, mänguväljakud, koerteväljakud ja kogukonnaaiad, spordirajatised, haljasalad ja haljastuslahendused, puhkealad ja terviserajad jne). Linn võib otsustada taristutasu suunamise konkreetse detailplaneeringualaga seotud avaliku taristuobjekti väljaehitamisse. Sellistel juhtudel lepitakse selles arendajaga kokku käesoleva korra § 3 lõikes 1 viidatud halduslepingus.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu rakendatakse alates 4 elamuühiku kavandamisest detailplaneeringuga. Elamuühiku all mõistetakse ehituslikult eraldiseisvat ühe leibkonna elamiseks mõeldud hoonet või ruumide kooslust hoones, nt üksikelamu puhul kogu üksikelamut, korterelamu puhul korterit, ridaelamu puhul ridaelamuboksi jne.
(4)Üldplaneeringu kohase detailplaneeringu korral on taristutasu suuruseks 4000 eurot elamuühiku kohta, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul 10 000 eurot elamuühiku kohta. Taristutasu suuruse vaatab Keila linnavolikogu üle iga 3 aasta järel.
(1)Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud halduslepingud kehtivad nendes kokku lepitud tingimustel kehtivuse lõpuni.
(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamisest.