(1)Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2)Määruse alusel ei anta toetust vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(1)Toetuse eesmärk on aidata kogukondadel rajada üldkasutatavaid elektroonilise side juurdepääsuvõrke.
(2)Toetuse andmise tulemusena rajatakse üldkasutatav elektroonilise side juurdepääsuvõrk ja luuakse sellega liitumise võimalus.
(1)Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning toetuse makseid teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA).
(2)TTJA otsuse või toimingu peale võib esitada vaide TTJA-le haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaie esitatakse esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. Vaideotsus toimetatakse kätte elektrooniliselt vaide esitaja e-posti aadressile.
(1)Aadressiobjekt on unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1–3 ja 7.
(2)Abikõlblik aadressiobjekt on aadressiobjekt, kus puudub vähemalt 100 megabitti sekundis allalaadimist võimaldav püsiühendus ja kuhu seda toetuse taotlemise ajal ei ole kavas lähema kolme aasta jooksul rajada.
(3)Aktiivseadmed on tehnilised vahendid, mida kasutatakse internetiühenduse teenuse osutamiseks vajalike signaalide edastamiseks või suunamiseks ja mis on ühendatud passiivsete kaablitega.
(4)Asustusüksus on asula vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõikele 2.
(5)Juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu on ühegi aktiivseadmeta juurdepääsuvõrgu osa, mis koosneb tehnorajatistest, maa-alusest torust või kulglast, mida kasutatakse kaablite paigutamiseks, kaablikanalisatsioonist, passiivsetest kaablitest, pimekiududest, kaablikappidest ja asjakohastest võrguelementidest.
(6)Juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus tähendab juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistupiirini või selle vahetusse lähedusse liini ehitamiseta.
(7)Tuumvõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) ülekandevõrke ning mille kaudu on sideettevõtja elektroonilise side võrk seotud teiste sideettevõtjate elektroonilise side võrkudega.
(8)Üldkasutatav elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi juurdepääsuvõrk) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab ülekandevõrku ja elektroonilise side seaduse § 2 punkti 27 mõistes lõppkasutajat.
(9)Ülekandevõrk on üldkasutatava elektroonilise side võrgu osa, mis moodustab tuumvõrgu ja juurdepääsuvõrgu vahelüli ning tagab andmevahetuse ülemaailmse interneti võrguga.
(1)Toetust antakse projektile, mille elluviimisel tehakse järgmised tegevused ja täidetakse nõuded: 1) projekteeritakse ja ehitatakse juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu koos selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve läbiviimise ja seadustamisega; 2) projekt loob juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse vähemalt viiele abikõlblikule aadressiobjektile, mis moodustavad projektiga hõlmatud ühes või mitmes kõrvuti asetsevas asustusüksuses asuvatest abikõlblikest aadressiobjektidest vähemalt 50 protsenti; 3) projektiga rajataval juurdepääsuvõrgul kinnitab oma valmisolekut pakkuda kõigile liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidele internetiühenduse teenust allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis vähemalt üks Eestis sideteenuseid pakkuv sideettevõtja.
(2)Toetatav projekt võib luua juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse ka aadressiobjektidele, mis asuvad projektiga hõlmatud asustusüksuse vahetus läheduses. Sellised aadressiobjektid ei lähe lõike 1 punktis 2 nimetatud osakaalu arvestusse ning nende eest täiendavalt toetust ei maksta.
(3)Toetust ei anta projektile, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist, välja arvatud § 6 lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud kulude osas, mis võivad olla tehtud kuni kuus kuud enne taotluse esitamist. Taotluse rahuldamata jätmisel jäävad nimetatud kulud taotleja kanda.
(1)Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
(2)Abikõlblik on kulu, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti abikõlblikkuse perioodil; 2) kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud ja proportsionaalne; 3) kulu on tõendatud kuludokumendiga ja selle on tasunud toetuse saaja; 4) kulu kajastub toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on muudest kuludest eristatav ja kontrollitav ning kulude kajastamine vastab raamatupidamise seadusele.
(3)Abikõlblik on § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalik kulu: 1) toetuse saaja projektijuhtimisega seotud kulu maksimaalselt kümme protsenti projekti abikõlblike kulude kogumahust; 2) juurdepääsuvõrgu projekteerimisega seotud kulud; 3) juurdepääsuvõrgu ehitamise kulud koos selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve, võrguinfo dokumenteerimise ja seadustamisega; 4) käibemaks, kui toetuse saajal ei ole selle tagastamist võimalik taotleda käibemaksuseaduse alusel.
(4)Abikõlblik ei ole: 1) aktiivseadmete paigaldamise kulu; 2) rajatava juurdepääsuvõrgu valmimise järgse haldamisega seotud kulu.
(1)Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad nendeks vajalikud kulud. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.
(2)Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud.
(1)Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 200 000 eurot.
(2)Toetuse maksimaalne suurus ühe liitumise võimaluse saava aadressiobjekti kohta on 10 000 eurot.
(3)Toetuse saaja omafinantseering peab olema vähemalt 300 eurot iga taotluse rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjekti kohta. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.
(4)Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad või enne taotluse esitamist tehtud § 6 lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud abikõlblikud kulud.
(1)Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga.
(2)Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab võimaldama sideettevõtjal ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigil juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel osutada internetiühenduse teenust tagatud allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis.
(3)Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab tagama tehnoloogilise valmiduse vähemalt kolmele sideettevõtjale hulgimüügitasandil juurdepääsuks, sealhulgas juurdepääsuvõrgu füüsilise eraldamise.
Toetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja mille asutajatest või liikmetest ei moodusta omavalitsusüksused ja äriühingud rohkem kui poole; 2) taotletud toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja toetuse taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse vähese tähtsuse abi määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid ja sama määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja mõistet; 3) taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 4) taotleja riiklike maksude maksuvõlg koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või selle tasumine on ajatatud; 5) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 6) kui taotleja on varem saanud teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas.
Toetuse taotleja on kohustatud: 1) esitama TTJA nõudmisel lisateavet TTJA määratud tähtaja jooksul; 2) kinnitama omafinantseeringu tasumise suutlikkust; 3) võimaldama toetuse taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides ja territooriumil ja osutama selleks igakülgset abi; 4) teavitama TTJA-d viivitamatult toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
(1)Toetuse taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud koos nõutud andmete ja dokumentidega; 2) toetust taotletakse § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud toetatavatele tegevustele; 3) toetust ei taotleta tegevusele, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.
(2)Toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente, andmeid ja kinnitusi: 1) toetuse taotleja nimi; 2) projekti nimi; 3) projekti algus- ja lõpukuupäev; 4) asustusüksuste ja neis asuvate aadressiobjektide nimekiri, kuhu toetuse taotleja toetuse abil liitumise võimaluse loob; 5) toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu projekteerimise ja ehitamise maksumused ning kogumaksumus koos käibemaksuga; 6) taotletava toetuse summa; 7) kui toetuse taotleja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjeldus või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, sellekohane põhjendus; 8) juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus koos asjakohase tehnilise dokumentatsiooni ja kinnitusega, et see lahendus vastab §-s 9 sätestatud tingimustele; 9) toetuse taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik, et maksab toetuse tagasi, kui ta on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või on rikutud toetuse kasutamise nõudeid; 10) kinnitus ühelt Eestis sideteenuseid pakkuvalt sideettevõtjalt valmisoleku kohta pakkuda kõigile liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidele internetiühenduse teenust allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis; 11) kinnitus omafinantseeringuks vajalike vahendite olemasolu kohta; 12) teavet selle kohta, kas samaks tegevuseks on taotletud toetust teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest; 13) toetuse taotleja aadress ja e-posti aadress dokumentide ja teabe kättetoimetamiseks; 14) toetuse taotleja esindaja volitusi tõendav dokument kui tegu ei ole seadusjärgse esindusega; 15) toetuse taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(1)Toetust taotletakse jooksvalt.
(2)Toetuse taotlus esitatakse digitaalselt allkirjastatuna TTJA veebilehel märgitud e-posti aadressile.
(3)TTJA kehtestab enne taotluste vastuvõtu alustamist toetuse rahastamise eelarve, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(4)Toetuse taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab TTJA teada oma veebilehel.
(5)TTJA peatab toetuse taotluste vastuvõtmise, kui taotluste rahastamise eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate toetuse taotlustega, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust ja teavitab sellest viivitamata oma veebilehel.
(1)Toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates toetuse taotluse TTJA-le esitamisest. Toetuse taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
(2)TTJA võib toetuse taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist. Toetuse taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selgituste ja lisateabe esitamiseks antud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümne tööpäeva võrra.
(1)TTJA tunnistab toetuse taotleja ja toetuse taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses esitatud nõuetele.
(2)Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb TTJA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(1)Taotleja ja toetuse taotluse nõuetele vastavaks tunnistamisel rahuldatakse toetuse taotlused nende esitamise järjekorras kuni kehtestatud eelarve ammendumiseni.
(2)Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimi; 4) projekti kogumaksumus; 5) toetuse summa ja osakaal abikõlblikest kuludest; 6) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv; 7) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri; 8) projekti abikõlblikkuse periood; 9) toetuse saaja kohustused; 10) taotluse rahuldamise otsuse muutmise alused; 11) toetuse maksmise tingimused ja kord; 12) projekti aruande esitamise tähtaeg ja kord; 13) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi; 14) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(3)TTJA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus või taotleja ei vasta käesoleva määruse nõudele; 2) taotleja ei nõustu toetuse taotluse osalise rahuldamisega; 3) taotluste rahastamise eelarve maht ei võimalda taotluse rahuldamist.
(4)Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimi; 4) toetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(5)Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajale kätte elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates.
(1)Toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu.
(2)TTJA teeb enne taotluse osalist rahuldamist taotlejale taotluse osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks.
(3)Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus TTJA ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks.
(1)Toetuse saaja võib taotleda digitaalselt allkirjastatud avaldusega taotluse rahuldamise otsuse muutmist vaid juhul, kui soovitakse asendada aadressiobjekte või korrigeerida aadressiobjektide andmetes esinevaid vigu viisil, mis ei muuda liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide üldarvu konkreetses asustusüksuses.
(2)Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.
(3)TTJA-l on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab TTJA 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates.
(1)TTJA tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) kulu ei ole abikõlblik; 3) juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei loodud taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele; 4) toetuse saaja ei järgi § 25 lõikes 2 sätestatud kohustusi; 5) toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel teadlikult esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 6) toetuse saaja taotlust toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2)Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.
(1)Toetust makstakse toetuse saajale maksetaotluse ja kuludokumentide alusel vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tekkinud ja tasutud või omafinantseeringu ulatuses tasutud kulude alusel.
(2)Toetust makstakse maksimaalselt neljas osas: 1) projektijuhtimisega seotud kulude katteks juhul, kui taotlus rahuldatakse; 2) projekteerimisega seotud kulude katmiseks pärast projekteerimise teostamist; 3) juurdepääsuvõrgu ehitamise, selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve ja võrguinfo dokumenteerimise kulude katteks pärast juurdepääsuvõrgu valmimist vähemalt 50 protsendi ulatuses; 4) punktis 3 sätestatud kulude ja juurdepääsuvõrgu seadustamisega seotud kulude katteks pärast juurdepääsuvõrgu täielikku valmimist.
(3)Enne toetuse maksmist lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel kontrollib TTJA toetuse saaja esitatud dokumente ja küsib vajadusel lisainfot.
(4)Enne toetuse maksmist lõike 2 punktide 3 ja 4 alusel viib TTJA läbi juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli.
(5)Toetust makstakse 30 tööpäeva jooksul alates lõikes 3 sätestatud dokumentide ja info saamisest ning lõikes 4 sätestatud kontrolli lõppemisest.
(6)Kui makse tehakse omafinantseeringu ulatuses tasutud kulude alusel, on toetuse saajal kohustus esitada TTJA-le toetuse osas kulu maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib TTJA peatada järgmise maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist.
(1)Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised dokumendid: 1) esitatud arve; 2) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping; 3) maksekorralduse koopia, mis tõestab abikõlbliku kulu eest tasumist omafinantseeringu ulatuses ning kuludokumendid, kui toetust makstakse tasutud kulude alusel.
(2)Toetuse saaja esitab lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele koos maksetaotlusega järgmised dokumendid, kui toetust makstakse § 20 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud kulude katteks: 1) asjakohasel juhul nimekiri juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest koos lõpp-punktide koordinaatidega; 2) juurdepääsuvõrgu teostusjoonised koos asjakohase tehnilise kirjeldusega ning kinnitusega, et valminud juurdepääsuvõrgu tehnilised parameetrid vastavad §-s 9 sätestatud tingimustele; 3) teostatud tööde omanikujärelevalve aktid.
(1)Enne toetuse maksmist kontrollib TTJA toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni ja viib läbi juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. TTJA võib lisaks § 21 lõikes 1 sätestatud dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle.
(2)Kohapealse kontrolli korral teavitab TTJA toetuse saajat kontrolli läbiviimise kohtadest ja ajakavast vähemalt viis tööpäeva ette.
(3)TTJA koostab esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta protokolli.
(4)Lõikes 3 nimetatud protokollis fikseerib TTJA määruses sätestatud tingimustele mittevastavad tööd, mille tõttu teostatud tööde eest toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks.
(5)Puuduste kõrvaldamise järgselt viib TTJA mõistliku aja jooksul läbi täiendava juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli.
TTJA avaldab oma veebilehel vähemalt järgmise informatsiooni: 1) käesoleva määruse seletuskiri; 2) toetuse taotlemiseks vajalikud taotlusvormid ja juhendid; 3) toetuse saajate nimed; 4) projektide kogumaksumused ja toetuste summad; 5) juurdepääsuvõrkudes kasutatavate tehnoloogiate kirjeldused.
(1)TTJA-l on õigus: 1) kontrollida juurdepääsuvõrgu ehitamist, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist; 2) tutvuda juurdepääsuvõrgu ehituse ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) muuta toetuse saaja taotluse alusel taotluse rahuldamise otsuses nimetatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekirja eesmärgiga täpsustada aadressiandmetes avastatud vigu ning puudujääke; 4) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid.
(2)TTJA-l on kohustus: 1) anda mõistliku aja jooksul toetuse taotlejale ja saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi; 2) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist; 3) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada sellekohaseid ülevaateid; 4) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada vähemalt kord aastas toetuse andmisega seotud infot kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase toetuse makse tegemist; 5) kanda antud vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 6) säilitada vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümme aastat alates viimase üksikabi andmisest.
(1)Toetuse saajal on õigus saada TTJA-lt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega.
(2)Toetuse saajal on kohustus: 1) ehitada juurdepääsuvõrk viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele, arvestades määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi; 2) täita pärast taotluse rahuldamise otsust elektroonilise side seaduse §-s 4 sätestatud teatamiskohustust; 3) esitada TTJA-le tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 4) teavitada TTJA-d digitaalselt allkirjastatult kõigist esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada juurdepääsuvõrgu ehitust või toetuse saaja kohustuste täitmist; 5) informeerida TTJA-d juurdepääsuvõrgu ehitust takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest muudatustest; 6) võimaldada rajatud juurdepääsuvõrgus mõistlikel ja õiglastel tingimustel juurdepääsu vähemalt kolmele sideettevõtjale internetiühenduse teenuse pakkumiseks; 7) säilitada juurdepääsuvõrgu ehituse dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat pärast juurdepääsuvõrgu valmimist.
(1)Toetuse saaja esitab TTJA-le projekti elluviimise kohta aruande 20 tööpäeva jooksul projekti lõppemisest arvates TTJA veebilehel märgitud e-posti aadressile.
(2)TTJA kehtestab aruande vormi ning teeb selle kättesaadavaks oma veebilehel.
(3)TTJA nõudmise korral täiendab toetuse saaja aruannet TTJA määratud tähtpäevaks.
(4)Aruandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide arv; 2) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide nimekiri; 3) juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektide nimekiri; 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.
(1)TTJA teeb taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamisel toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse.
(2)Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(3)Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates.