(1)Puude raie- ja hoolduslõikuseks loa andmise kord (edaspidi kord) reguleerib Raasiku valla tiheasustusalal kasvavate puude raieks loa andmist, asendusistutuse määramist ja kehtestab puu hoolduslõikuse kooskõlastamise nõuded.
(2)Korra eesmärk on tagada puudele soodsad kasvutingimused ja nende kaitse, säilitada mitmekesist looduslikku kooslust, kompenseerida haljastuse vähenemisest tulenevaid negatiivseid keskkonnamõjusid ja kujundada tiheasustusala.
(3)Korda ei kohaldata puude raiele kasvavas metsas metsaseaduse tähenduses ning erakinnistutel kasvavate vilja- ja ilupuude ning võõrliikide raieks ja hoolduslõikuseks.
Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) ametiasutus on Raasiku valla ametiasutus Raasiku Vallavalitsus; 2) asendusistutus on raiutud puude asemele uute puude või põõsaste istutamine; 3) eksperthinnang on kutselise puittaimede hindaja, dendroloogi või arboristi poolt koostatud hinnang puu seisundi kohta; 4) hoolduslõikus on puu okste lõikamine võra olulise kujundamise teel, mille käigus säilitatakse puu liigi- (sordi-) omane võrakuju ning elujõulisus, v.a. kuivanud ja murdunud okste ja vesivõsude eemaldamine; 5) puu on puittaim, mille rinnasdiameeter on vähemalt 10 cm ning millel on selgelt nähtav(ad) või määratav(ad) tüvi ja võra; 6) põlispuu on puittaim, mille ümbermõõt on vähemalt 220 cm või mis on liigile omasest keskmisest kõrgema vanusega või bioloogilise, looduskaitselise, esteetilise või kultuuriloolise tähtsusega puu; 7) põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekest; 8) püsihaljastus on asendusistutuse korras istutatav puu/puud või põõsas/põõsad; 9) raie on puu(de) langetamine, puu tüveharu ja ladva eemaldamine ning puu võra vähendamine rohkem kui 25%, sh raiejäätmete koristamine; 10) raieloa taotleja on füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb raieluba puude või põõsaste raieks või hoolduslõikuseks; 11) raieluba on luba, mis annab õiguse puude või põõsaste raieks või hoolduslõikuseks ning vajadusel määrab raietööde kõrvaltingimused; 12) raierahu on ajavahemik lindude pesitsemise ajal, millal võib piirata raietööde tegemist. Raierahu algab 15. märtsil ning kehtib 15. juulini; 13) rinnasdiameeter on puu tüve läbimõõt, mõõdetuna 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast; 14) tiheasustusala on maa-ala, mis on Raasiku vallas kehtiva üldplaneeringuga määratud tiheasustusalaks, kompaktselt asustatud või kompaktselt hoonestatud alaks; 15) vallavalitsus on Raasiku valla kollegiaalne täitevorgan Raasiku vallavalitsus.
(1)Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa taotlemine toimub käesoleva korra kohaselt ja ametiasustuse poolt väljastatud raieloa ning hoolduslõikuse kooskõlastuse alusel.
(2)Raieluba ei ole vaja taotleda: 1) puude raieks, mille rinnasdiameeter 1,3 meetri kõrguselt on alla 10 cm; 2) kuivanud ja murdunud okste ning vesivõsude eemaldamiseks; 3) viljapuude raieks; 4) erakinnistutel põõsaste ja hekkide eemaldamiseks; 5) puukoolides ja istandustes puude raieks; 6) puude raiumiseks raudtee kaitsevööndis, kui see on vajalik ja ette nähtud raudteeliikluse ohutuse tagamiseks; 7) puu- ja põõsarinde raieks elektri- ja gaasipaigaldiste, sideehitiste ja surveseadmete kaitsevööndis, kui see on vajalik nende ohutuse ja kaitse tagamiseks; 8) puittaimestiku raieks maaparandussüsteemi veejuhtmel, nõlvadelt ja kraavi äärtelt maaparandushoiutööde teostamiseks; 9) tormiheite, -murru või teistel põhjustel osaliselt või täielikult murdunud ning kohest likvideerimist vajavale (avariiohtlikule) puule, kui on oht inimese elule, tervisele või varale, arvestades käesolevas korras toodud erisust; 10) puude raieks päästetöödel; 11) ametiasutuse poolt tellitud puude raieks või hoolduslõikuseks Raasiku valla avalikel aladel.
(3)Kohest likvideerimist nõudva puu või okste korral on kinnistu omanik kohustatud vallavalitsusele esimesel võimalusel teatama kohest likvideerimist vajava puu asukoha, puude arvu, liigi ja rinnasläbimõõdu ning võimalusel saatma foto.
(4)Puu raiumise, hoolduslõikuse, okste äraveoga ja raieloas esitatud tingimuste täitmisega kaasnevad kulud kannab isik, kellele raieluba on antud kui ei ole määratud teisiti.
(1)Väärtusklassid: 1) I väärtusklass – haruldast liiki või kaitsealused puud; 2) II väärtusklass – väärtuslikud lehtpuud (tamm, harilik pöök, harilik jalakas, hobukastan, pärn, pähklipuu) väärtuslikud okaspuud (mänd, lehis, kuusk, nulg), dekoratiivse ja/või pikaajalise puuliigi eriti suur ja elujõuline isend; 3) III väärtusklass – enam levinud, kiirekasvulised või dekoratiivsed lehtpuud (saar, saarvaher, remmelgas, viirpuu, vaher, kask, pooppuu, harilik jalakas, hõbehaab, sanglepp, pappel, lepp, pihlakas, toomingas, haab, paju).
(2)Puu väärtusklassist lähtudes: 1) I väärtusklassi puu tuleb säilitada maksimaalses ulatuses; 2) II väärtusklassi puu säilitada võimaluse korral maksimaalses ulatuses; 3) III väärtusklassi puu raiuda soovi korral taotluse alusel.
Raiet eristatakse põhjuse järgi: 1) ehitusraie – puu raiutakse ehitamise tõttu; 2) hoolduslõikus – lõikus, millega eemaldatakse haiged, kuivanud, murdunud, ebadekoratiivsed ning segavad harud ja oksad, samuti puu okste eemaldamine (kärpimine, pügamine, tagasilõikamine), millega säilib puu elujõulisus ning mille tagajärjel vähemalt üks tekkiv lõikehaav on 3 cm või suurema läbimõõduga; 3) hooldusraie – puu raiutakse, et parandada kõrval kasvavate puude seisundit ja kasvutingimusi; 4) kahjustatud puu raie – raiutakse puu, mis on saanud kahjustada ehitamise käigus või muu inimtegevuse tõttu ning selle väärtus on vähenenud; 5) kujundusraie – puu raiutakse vastavalt haljastusprojektile, et kujundada ümber või uuendada kõrghaljastust; 6) sanitaarraie – raiutakse puu, mis on kuivanud, kuivamas, ulatusliku tüve- või juuremädanikuga, tüvekahjurite kahjustatud, kasvuvigadega või muul põhjusel nõrga struktuuriga või perspektiivitu; 7) muu raie – puu raiutakse, sest see võib kahjustada ehitist, on kasvanud liigile sobimatult või kasvab tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndis.
Raieluba võib taotleda: 1) puu kasvukoha kinnistu omanik või seaduslik valdaja omaniku lihtkirjaliku volituse alusel; 2) riigimaal riigimaa valitseja või seaduse või lepingu alusel heakorra- ja hooldustöid teostav isik või tema volitatud esindaja; 3) valla omandis oleval maal lepingu alusel heakorratöid teostav isik või tema volitatud esindaja; 4) tänavate, trasside ja muude kommunikatsioonide rajamisel ettejäävate puude raiel trasside valdaja või tema poolt volitatud isik.
(1)Taotleja esitab ametiasutusele põhjendatud vormikohase kirjaliku (lisa 1) või digitaalselt allkirjastatud elektroonilise taotluse, millele lisatakse krundiplaan või ehitusprojektide puhul asendiplaan, millel on näidatud raiutavad puud.
(2)Raieloa taotluses peavad sisalduma järgmised andmed: 1) raieloa taotleja nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); 2) kinnistu omaniku nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber), kui taotleja pole kinnistu omanik; 3) puude asukoht (aadress koos katastritunnusega); 4) planeeritav tegevus (raie, hoolduslõikus); 5) raiutavate puude liik, rinnasdiameeter ja puude arv; 6) tegevuse põhjendus; 7) tegevuse eeldatav algus ja lõpp; 8) taotluse esitamise kuupäev.
(3)Raieloa taotlusele lisatakse: 1) kirjalik volitus, kui tegutsetakse volituse alusel või esindusõigust tõendav dokument, kui taotluse esitab esindaja või elektrooniliselt esitatava raieloa taotluse puhul maa omaniku digitaalne allkiri; 2) kaasomandi puhul kaasomaniku või kaasomanike enamuse kirjalik nõusolek või elektrooniliselt esitatava raieloa taotluse puhul kaasomaniku(e) digitaalne allkiri; 3) korteri- või elamuühistu üldkoosoleku protokoll või juhatuse otsus, kui raieõigust taotletakse ühistu territooriumil olevale puule; 4) naaberkinnistu omaniku kirjalik või digitaalselt allkirjastatud nõusolek puude raiumiseks, kui puud asuvad kahe kinnistu piiril; 5) kaitstava loodusobjekti või kaitseala valitseja kirjalik nõusolek, kui raiutav puu asub kaitstaval loodusobjektil või -alal; 6) Keskkonnaameti kirjalik nõusolek, kui raiutav puu või põõsas asub veekaitsevööndis, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 7) Muinsuskaitseameti luba, kui raiutav puu asub kinnismälestisel või muinsuskaitsealal või kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevööndis; 8) eksperthinnang, kui see osutub vajalikuks puu tervisliku seisundi hindamiseks;
(4)Ehitusprojektis peab asendiplaanil kajastuma täpne raiutav puude arv ja liigiline koosseis.
(5)Puu raieks loa ja hoolduslõikuseks kooskõlastuse taotlemisega peab omanik ametiasutuse ametnikule võimaldama ligipääsu taotleja kinnistule, et puid hinnata ja mõõta.
(1)Ametiasutus registreerib raieloa taotluse ja suunab menetlemiseks keskkonnaspetsialistile, kes: 1) kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotluse põhjendatust, vajadusel nõuab taotlejalt täiendavaid dokumente (eksperthinnangut, haljastusprojekti vms) ja selgitusi; 2) kaasab otsuse tegemisse vajadusel teisi eksperte; 3) korraldab vajadusel raieloa andmise korral raiutavate puude looduses märgistamise; 4) vormistab otsuse või raieloa digitaalselt või paberkandjal.
(2)Ametiasutus võib loa väljastamisel seada täiendavaid tingimusi puu raie, edasise käitlemise, asendusistutuse korraldamise ja istutatud puu hooldamise osas, samuti keelata raie teostamine raierahu perioodil.
(3)Raieluba väljastatakse või raieloa taotluse rahuldamata jätmisest teavitatakse 30 kalendripäeva jooksul raieloa taotluse lahendamiseks viimase vajaliku ja nõuetekohase dokumendi registreerimisest.
(4)Kui ametiasutus peab vajalikuks, et raieloa taotlejal tuleb tellida eksperthinnang puu raie vajaduse hindamiseks, pikeneb menetlustähtaeg kuni nõuetekohase hinnangu esitamise aja võrra.
(1)Raieloaga määratakse kindlaks raie maht ja vajadusel lisatingimused, mille rikkumise korral on ametiasutuse vastutaval ametnikul õigus raieluba muuta või kehtetuks tunnistada.
(2)Raiega seotud töid tuleb teha kasutatava seadme või abivahendi kasutamist reguleerivaid ohutusnõudeid järgides.
(3)Enne raietööde tegemist peab raietööde tegija veenduma, et raiesse kuuluvatel puudel või põõsastel poleks lindude või imetajate pesasid koos munade või poegadega. Kui need avastatakse, tuleb raietööd koheselt peatada ning teavitada edasiste juhiste saamiseks ametiasutust.
(4)Raietööde tehniliselt õige teostamise, ohutuse ja raiekoha puhastamise eest vastutab raieloa taotleja või kinnistu omanik.
(5)Raieloa taotleja on kohustatud kaitsma teistele isikutele kuuluvaid ehitisi ja tehnovõrke ning vältima kahju tekitamist kolmandate isikute elule, tervisele ja varale.
(6)Raiekoha koristamisel tuleb järgida Raasiku valla jäätmehoolduseeskirja ja heakorra eeskirja.
(1)Raieloa väljastab ametiasutuse haldus- ja ehitusosakond.
(2)Raieluba väljastatakse tasuta. Ametiasutusel on õigus puu raieloa andmisel seada kõrvaltingimusi ja määrata asendusistutuse kohustus, mille täitmisega kaasnevad kulud kannab raieloa saanud isik.
(3)Raieloa (lisa 2) väljastamisel avalikustatakse teave taotlejale raie asukoha, puude arvu, loa väljaandmise kuupäeva ja kehtivuse kohta valla dokumendihaldussüsteemi kaudu.
(4)Raieloa kehtivus on kuni üks aasta alates selle väljastamise kuupäevast.
Raieloa väljastamisest võib keelduda, kui: 1) puu on terve ja elujõuline, ei jää kavandatava ehituse alla ning ei ohusta hoonete ja rajatiste struktuure (vundamenti, seinu, katust, taristuid) ning avalikus kohas liikujaid; 2) raiuda soovitakse puud, mis on määratud säilitatavaks detailplaneeringuga või ehitusprojektiga; 3) puu on riikliku või kohaliku looduskaitse all, on haruldane liigilt või mõõtmetelt või tegemist on põlispuuga; 4) raieloa taotleja pole esitanud nõutud kaitstava loodusobjekti- või ala valitseja või Muinsuskaitseameti kooskõlastust ning teisi täiendavalt nõutud dokumente või seletusi; 5) raieloa taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 6) raie ei ole piisavalt põhjendatud; 7) raieloa taotleja on jätnud täitmata varasema ametiasutuse poolt määratud asendusistutuse kohustuse; 8) taotluse esitaja ei ole antud tähtajaks kõrvaldanud taotluses puudusi või esitanud täiendavaid nõuetekohaseid dokumente ja seletusi.
(1)Hoolduslõikuseks on vaja luba taotleda juhul, kui puu võra vähendatakse rohkem kui 25%.
(2)Hoolduslõikuseks võib kooskõlastust taotleda korra § 6 lõike 1 punktides 1 kuni 4 nimetatud isik.
(3)Hoolduslõikuseks loa saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik või digitaalselt allkirjastatud taotlus. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja kontaktandmeid: telefon, aadress ja e-posti aadress; 2) puu asukoha aadress; 3) hoolduslõikuse põhjendus.
(4)Võimalusel esitatakse taotlusega koos foto olemasolevast olukorrast.
(5)Hoolduslõikusloa taotlusele lisatakse: 1) korteriühistu juhatuse otsus, kui on moodustatud ühistu või kaasomanike enamuse kirjalik nõusolek, kui kaasomandi eset ei valitseta ühistu kaudu; 2) puu kasvukoha kinnistu omaniku kirjalik volitus, kui taotluse esitab volitatud isik; 3) eksperthinnang lõikuse vajalikkuse ja ulatuse osas, kui see osutub vajalikuks puu tervisliku seisundi ja hoolduslõikuse vajalikkuse hindamiseks.
(1)Ametiasutus kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning vajadusel teostab puu kasvukohas puu ülevaatuse (paikvaatluse).
(2)Ametiasutus hindab hoolduslõikuse põhjendatust, kaasates vajadusel eksperte ning otsustab hoolduslõikuse kooskõlastamise või selle keelamise 30 kalendripäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
(3)Ametiasutus otsustab puu hoolduslõikuse lubamise või keeldumise kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud vormis ning määrab vajadusel hoolduslõikuse teostamisele kõrvaltingimused ja eksperdi kaasamise nõude.
(4)Hoolduslõikuse luba antakse ühekordseks lõikuseks. Loa kehtivuse tähtaeg märgitakse otsusesse.
(1)Hoolduslõikusloa kooskõlastamisest võib keelduda, kui: 1) lõikuse tagajärjel väheneks puu elujõulisus ja dekoratiivsus; 2) taotleja soovitud lõikusmeetod ei sobi taotluses nimetatud puu liigile; 3) bioloogiliselt ei ole õige aeg puu hoolduslõikuseks; 4) eksperdi hinnangul ei ole puu hoolduslõikus vajalik või kahjustaks puud; 5) loa taotleja on esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele; 6) muul põhjendatud juhul.
(2)Hoolduslõikusloa andmata jätmisel põhjendab ametiasutus oma otsust taotlejale kirjalikult.
(1)Hoolduslõikus tuleb teostada tehniliselt õigesti ning koht pärast lõikuse teostamist korrastada. Koha puhastamise ja jääkide käitlemise eest vastutab raieloa saaja.
(2)Hoolduslõikuse teostamisel tuleb tagada ohutus töö teostamise piirkonnas ning ei tohi tekitada kahju või kujutada ohtu kolmandate isikute elule, tervisele ja varale.
(3)Hoolduslõikuse teostamisel ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda, piirkonda jäävaid teisi raiumisele mittekuuluvaid ja säilitatavaid puid ja põõsaid.
(4)Puude seenhaigustesse nakatumise riski vähendamiseks vältida suure läbimõõduga tehtavate lõikehaavade tekitamist.
(1)Ametiasutusel on õigus looduskeskkonna taastamise eesmärgil ja muudel põhjendatud eesmärkidel raieloa väljastamise kõrvaltingimusena nõuda raiutavate puude asendamist.
(2)Asendusistutuse kohustust rakendatakse: 1) kui soovitakse raiuda tervet ja elujõulist puud ning vallavalitsus ei pea raie keelamist otstarbekaks; 2) ehitusalase raie või ehitustegevuse kõrvaltingimusena; 3) muudel raiega seotud põhjendatud juhtudel.
(3)Asendusistutuse kohustust ei rakendata: 1) kuivanud või ilmselgelt kuivamas puude, tuuleheite, tormimurru ja avariiohtlike puude korral v.a Aruküla männikus; 2) muudel põhjendatud juhtudel.
(4)Asendusistutuse kohustus märgitakse raieloale ning asendusistutuse korral vormistatakse raieloa lisana asendusistutuse garantiikiri (lisa 3).
(5)Asendusistutuse garantiikirjas on õigus määrata asendusistutuse aeg ja koht. Võimaluse korral viiakse asendusistutus täide samas asukohas, kus raiet teostati, või sama asula piires, arvestades asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi ning avalikku huvi.
(6)Ametiasutusel on õigus määrata detailsed tingimused asendusistutuse korral istutatavatele istikutele, sealhulgas, kuid mitte ainult: istikute liik, vanus, kõrgus, võra läbimõõt.
(7)Kõik asendusistutuse kulud kannab raieloa saaja.
(1)Üldjuhul määratakse asendusistutus põhimõttel, et iga raiutava puu asemele istutatakse üks puu või muu püsihaljastus.
(2)Asendusistutusel kohaldatakse järgmist erisust: 1) I väärtusklassi kuuluvate puude korral istutatakse iga raiutava puu kohta kolm uut puud; 2) II väärtusklassi kuuluvate puude korral istutatakse iga raiutava puu kohta kaks uut puud;
(3)Kui soovitakse raiuda tervet ja elujõulist puud, võib määrata asendusistutuse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud hulga kahekordses mahus.
(4)Erandina võib asendusistuseks määrata elupuu, viljapuu või põõsa istutamise puu raie asendusistutusena. Elupuu või põõsa istutamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 toodud asendusistutuse arvestust ja ametiasutusel on õigus määrata suurem istikute arv.
(1)Kui asendusistutust ei ole võimalik läbi viia avalikel aladel või krundil, kus toimus raie, on põhjendatud juhul võimalus kompenseerida asendusistutuse asendustäitmine vastavalt vallavalitsuse poolt määratud hinnale.
(2)Vallavalitsus kehtestab korraldusega rakendatava ühe puu keskmise maksumuse.
(3)Asendusistutuse kohustuse rahalise kompenseerimise suurus kinnitatakse asendusistutuse rahalise kompenseerimise vormiga (lisa 4).
(4)Ametiasutus kasutab kompensatsioonist saadud raha asendusistutuste tegemiseks avalikele aladele või keskkonna valdkonna arendamiseks.
(1)Asendusistutuse kohustus tuleb täita mitte hiljem kui 18 kuu jooksul raie kuupäevast.
(2)Isik, kellele on pandud asendusistutuse kohustus, on kohustatud raieloa väljastanud ametnikule kohe teavitama puu raiest. Juhul, kui isik ei teavita puu raiest, loetakse asendusistutuse kohustuse täitmise alguseks raieloa andmise kuupäev.
(3)Keskkonnaspetsialistil on õigus pikendada asendusistutuse kohustuse täitmise tähtaega, kui istutust pole võimalik teha seoses pooleliolevate ehitustöödega või muudel mõjuvatel põhjustel.
(1)Asendusistutus antakse kohe pärast töö valmimist raieloa väljastanud ametnikule üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga (lisa 5).
(2)Asendusistutuse valmimisest tuleb ametiasutust kirjalikult teavitada ning võimaldada ametiasutusel kontrollida asendusistutuse nõuetele vastavust. Juhul, kui istutustöö ei vasta nõuetele, on ametiasutusel õigus nõuda puuduste kõrvaldamist.
(3)Asendusistutuse kohuslane on kohustatud andma asendusistutusele kaheaastase garantii. Kaheaastase garantii algust arvestatakse § 20 lõikes 1 nimetatud akti koostamise kuupäevast. Keskkonnaspetsialistil on õigus vabastada asendusistutuse kohuslane asendusistutuse garantiist või lühendada garantii tähtaega.
(4)Garantii kestuse ajal peab asendusistutuse kohuslane tagama puule nõuetekohased kasvutingimused ja hoolduse vastavalt puude istutamise korra nõuetele, kui kokku ei lepita teisti.
(5)Kui istutatud taim garantii kestuse ajal kahjustub või hävib, siis on ametiasutusel õigus nõuda taime asendamist ja hooldamist, v.a kui asendusistutuse kohuslane tõendab, et taim kahjustus või hävis temast mittesõltuvatel asjaoludel. Taime kahjustumine või hävimine fikseeritakse kirjalikult.
(6)Garantii tähtaja lõppemisel kontrollib keskkonnaspetsialist taime seisundit ja vormistab akti, milles märgitakse taime seisund ja tuvastatud puudused nende olemasolul. Keskkonnaspetsialistil on õigus nõuda puuduste kõrvaldamist.
(1)Ametiasutusel on õigus peatada raieloa kehtivus või see kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et: 1) taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 2) rikutakse raierahu perioodi; 3) raiutakse raieloale mittekantud puid; 4) puu kasvukoha kinnistule antud ehitusluba tunnistatakse kehtetuks; 5) ilmnevad asjaolud, mis raieloa väljastamise ajal ei olnud teada ja mis võivad tingida raieloa hilisema kehtetuks tunnistamise.
(2)Raieloa peatamisest või kehtetuks tunnistamisest teavitab ametiasutus taotlejat kirjalikult. Loa peatamise puhul teavitatakse taotlejat loa peatamise kestvusest.
(1)Riiklikku järelevalvet määruse täitmise üle teostab ametiasutus.
(2)Määruses sätestatud nõuete rikkumise korral on väärteo kohtuväline menetleja ametiasutuse määratud isik.
(3)Asendusistutuse kohustuse mittetäitmisel on ametiasutusel õigus teha ettekirjutus, mille tähtajaks täitmata jätmise korral võib rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.
(4)Korra rikkumisel kohaldatakse looduskaitseseaduses sätestatud vastutust.
(1)Määrusega kinnitatakse järgnevad vormid: 1) raieloa taotluse vorm (lisa 1); 2) raieloa vorm (lisa 2); 3) asendusistutuse garantiikirja vorm (lisa 3); 4) asendusistutuse rahalise kompenseerimise vorm (lisa 4); 5) asendusistutuse üleandmise-vastuvõtmise akt (lisa 5).
(2)Enne määruse jõustumist puu raieks ja hoolduseks välja antud load kehtivad nende kehtivuse tähtaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.
(3)Enne määruse jõustumist määratud asendusistutuse kohustus tuleb täita täies mahus.
(4)Tunnistada kehtetuks Raasiku Vallavolikogu 13. novembri.2012. a määrus nr 15 "Raieloa andmise kord".
(5)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.