Määruse eesmärk on kehtestada Märjamaa valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja kaugküttevõrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustus.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu; 2) kaugküttesüsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised; 3) kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus; 4) tõhus kaugkütte võrgupiirkond on võrgupiirkond, kus kasutatakse vähemalt 50 protsenti taastuvast allikast muundatud soojusenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostootmisrežiimis toodetud soojusenergiat või 50 protsenti taastuvast allikast muundatud soojusenergia ja heitsoojuse ning koostootmisrežiimis toodetud soojusenergia kombinatsiooni; 5) kaugküttevõrk (edaspidi võrk) on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, samas võrguks ei loeta kaugkütteseaduse tähenduses tarbijapaigaldisi; 6) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega; 7) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust; 8) liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga; 9) kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, hoones kasutatud ja sealt eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kui soojuse tootmiseks on kasutatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat, soojusenergiana maapinna all salvestunud energiat või ümbritseva keskkonna energiat; 10) ümbritseva keskkonna energia on looduslik soojusenergia ja keskkonda piiratud alal kogunenud energia, mis on salvestunud ümbritsevas looduslikus õhus ning pinna- või reovees; 11) heitsoojus on tööstus- või elektritootmiskäitises või teenindussektoris kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojusenergia; 12) soojusettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest; 13) võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks.
(1)Märjamaa valla kaugküttepiirkondade piirid on määratud skeemidel lisas 1.
(2)Märjamaa vallas on viis kaugküttepiirkonda: 1) Märjamaa alevi Tehnika tänava kaugküttepiirkond, mis hõlmab järgmisi aadresse: Metsanurga 1, 3, 5; Uus 3; Raua tänav 3; Tehnika tänav 1, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 11; Tehase tänav 1, 3; Laane tänav 1, 1a, 2, 3, 4, 4a, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14; Tööstuse tänav 1, 3; Pargi tänav 1,1a, 2, 3, 4, 5, 7, 8, 8a, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 19; 2) Märjamaa alevi Pärna tänava kaugküttepiirkond, mis hõlmab järgmisi aadresse: Pärna tänav 1, 2, 4, 8, 8 AJ, 10, 11, 12, 13, 14, 16, 16c, 16b, 16a, 16/1a, 16/1, 18, 22, 22a, 22b, 22c; Pihlaka tänav 2, 4; 3) Orgita küla kaugküttepiirkond, mis hõlmab järgmisi aadresse: Orgita keskus 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 13, 13a, 20, 22, 24, 24a, 26, 28, 30, 30a, 32, 32a, 34, 36, 38; Midrimaa, Mõisa, Tiigi, Veski, Vahtra, Saarealuse töökoda, Lauda, Katlamaja, Aedniku, Pargi, Koopa; 4) Märjamaa alevi Keskalevi kaugküttepiirkond, mis hõlmab järgmisi aadresse: Kasti tee 1; Pärnu mnt 22, 24, 26, 27, 28, 30, 32, 34, 36, 38, 40, 42, 44, 48, 53, 55, 56, 58, 59, 60, 62, 63, 64, 64a, 65, 66, 67, 67a, 68, 69, 69a, 69b, 70, 71, 72, 73, 75, 75a, 77; Raadio tänav 2, 4; Haimre pst 1, 3, 5; Lauluväljaku tänav 24, 26; Sauna tänav 1, 1a, 2, 3, 4, 6; Veski tänav 1, 3, 4, 5, 6; Oru tänav 1, 2, 4, 6, 8, 10, 12; Veetorni tänav 4, 4a, 6; Muru tänav 3, 4, 5, 6; Tamme tee 1; Rangu tänav 1,2; Keskpark; 5) Vana-Vigala kaugküttepiirkond, mis hõlmab järgmisi aadresse: Pikk tänav 3, 4, 5, 6, 6a, 7, 8, 9; Hariduse tänav 2, 4; Lauluväljaku tänav 2; Kodu tänav 5; Pargi tänav 1, 2, 4.
(3)Enne kaugküttepiirkonna määramist tiheasustusega uusehitisteks planeeritavale maa-alale tuleb analüüsida soojusvarustuse korraldamise võimalusi, lähtudes kaugküttepiirkonna definitsioonist.
(1)Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud käesolevas määruses § 5 nimetatud erandjuhtudel.
(2)Kaugküttepiirkonna määramisel tiheasustusega uusehitisteks planeeritaval maa-alal on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei näe ette teisiti.
(3)Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
(4)Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga, välja arvatud tiheasustusega uusehitiseks planeeritaval maa-alal asuvad isikud.
(5)Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
(6)Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(7)Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.
(1)Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on: 1) ajutised ehitised; 2) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 3) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult kütusevabu taastuvaid allikaid; 4) ehitised, mille puhul kütteks kasutatakse heitsoojust.
(2)Loa lõikes 1 loetletud erisuste kasutamiseks annab Märjamaa Vallavalitsus projektide läbivaatamise ja kinnitamise käigus.
(1)Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse ostu-müügilepingute lõpetamisega.
(2)Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1) võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamisel või konserveerimisel; 2) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult kütusevabu taastuvaid allikaid; 3) ehitise soojusega varustamiseks hakatakse kasutama kogu soojus vajaduse rahuldamiseks heitsoojust; 4) kui kaugkütte võrgupiirkond ei ole tõhus.
(3)Eraldumist taotlev tarbija peab soojusettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse.
(4)Soojusettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(5)Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks vähemalt 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest arvates; 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(6)Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma soojusettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(1)Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega.
(2)Kaugküttevõrgus peab soojusettevõtja hoidma stabiilset hüdraulilist režiimi ja soojuskandja temperatuurigraafikut, milles on tarbijaga kokku lepitud.
(3)Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojuse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse ostu-müügilepingus.
(1)Soojusettevõtja peab arendama oma võrke lähtudes valla üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Kaugküttepiirkonnas algatatud planeeringud kooskõlastatakse soojusettevõtjaga.
(2)Soojusettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstma nende efektiivsust, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
(1)Tunnistatakse kehtetuks Märjamaa Vallavolikogu 16.02.2010 määrus nr 12 „Märjamaa valla kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, piirhinna kooskõlastamise kord ja soojusettevõtja arenduskohustus”.
(2)Määrus jõustub 1. mail 2023.