Määrusega kehtestatakse sõjapõgenikele vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe osutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord.
(1) Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) vaimse tervise teenus – sõjapõgenikele pakutav psühholoogiline ja psühhosotsiaalne abi ning psühhoteraapia; 2) psühholoogiline abi – psühholoogi või muu samaväärse spetsialisti rakendatav sõjapõgenikele suunatud professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada ja toetada vaimset tervist; 3) psühholoog – psühholoogias magistrikraadi või vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni omav isik; 4) psühhoteraapia – psühhoteraapia väljaõppega isiku osutatav tõendus- ja teaduspõhine psühhoterapeutiline sekkumine eesmärgiga parandada sõjapõgeniku toimetulekut ning leevendada trauma, kriisi või psüühikahäire negatiivset mõju; 5) psühhosotsiaalne abi – sõjapõgenike psühhosotsiaalset heaolu ja sotsiaalemotsionaalseid toimetulekuoskusi parandavad sekkumised, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistuse saanud isikud; 6) kogukondlik tugi – sõjapõgeniku kogukonda lõimumist ja tema heaolu toetavate tegevuste kogum (edaspidi ka tegevus); 7) toetuse andja – Sotsiaalministeerium. (2) Sõjapõgenik on isik, kes viibib Eestis ja vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumitest: 1) on sõjapõgenikuna majutatud ajutisse majutuskohta; 2) on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 3 lõike 1 tähenduses; 3) on rahvusvahelise kaitse saaja, kelle suhtes on jõustunud VRKS § 31 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsus tunnustada taotlejat pagulase või täiendava kaitse saajana ja anda talle rahvusvaheline kaitse; 4) on VRKS § 5 kohaselt ajutise kaitse saaja; 5) on punktides 1–4 nimetatud isiku perekonnaliige; 6) on muu Eestis viibiv Ukraina kodanik, kellel ei ole Vene Föderatsiooni agressiooni, okupatsiooni, otsese sõja- või terroritegevuse ja selle ilmse ohu või negatiivsete järelmite tõttu võimalik kodupaika turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda.
Toetust antakse eesmärgiga laiendada Eestis viibivatele sõjapõgenikele vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe pakkumist ning seeläbi soodustada sõjapõgenike integreerimist kohaliku kogukonnaga ja toetada nende psühhosotsiaalset heaolu, vaimset tervist ning iseseisvat toimetulekut.
(1) Toetust antakse perioodil 01.04.2023 kuni 31.12.2023 (edaspidi toetusperiood) tekkivate järgmiste kulude katmiseks: 1) kulud, mis kaasnevad vaimse tervise teenuste osutamisega; 2) kulud, mis kaasnevad kogukondliku toe tegevuste elluviimisega. (2) Toetust antakse tingimusel, et: 1) vähemalt 50% vaimse tervise teenuse mahust toimub vahetus kontaktis; 2) teenuseid osutatakse või tegevusi viiakse läbi teenuse saaja või tegevustes osaleja emakeeles või keeles, mida ta oskab ja kasutab.
(1) Toetuse taotlusvoor on avatud 2023. aasta 2. maist kuni toetuse eelarve lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2023. aasta 30. novembrini. Toetuse andja avaldab taotlusvooru info kodulehel. (2) Toetuseks eraldatud eelarve ammendumise korral sulgeb toetuse andja taotlusvooru ning avaldab vastava teabe asutuse veebilehel hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates sulgemisotsuse tegemisest.
(1) Toetuse taotlemine toimub alates taotlusvooru avamisest kuni selle sulgemiseni. (2) Taotleja esitab toetuse saamiseks digiallkirjastatud taotluse toetuse andjale e-kirjaga aadressil [email protected].
Taotleja saab olla juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele: 1) taotleja on registreeritud äriregistris hiljemalt 31.01.2023; 2) taotlejal puudub taotluse esitamise ajal riiklike maksude maksuvõlg või see on ajatatud; 3) taotleja on taotluse esitamise ajal täitnud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 4) taotlejal ei ole taotluse esitamisel ajal täitmata kohustusi toetuse andja ees.
(1) Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ajal, mil taotlusvoor on avatud; 2) taotlus on esitatud lisas 1 või 2 sätestatud vormil ning sellele on lisatud nõutud dokumendid; 3) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige; 4) taotluse on digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik; 5) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele. (3) Vaimse tervise teenuse osutamiseks toetuse taotlemisel esitab taotleja koos taotlusega teenust vahetult osutava isiku CV, mis kajastab selle isiku kutsealast ja hariduslikku ettevalmistust ning töökogemust.
(1) Toetuse suurus taotleja kohta on toetusperioodil minimaalselt 25 000 eurot ja maksimaalselt 100 000 eurot. (2) Põhjendatud juhul võib toetuse andja maksta lõikes 1 nimetatud miinimumsummast väiksemat või maksimumsummast suuremat toetust. (3) Kui pärast toetuse määramist esitab taotleja uue taotluse, lähtub toetuse andja uue toetuse suuruse arvutamisel käesolevas paragrahvis sätestatust, taotluses esitatud andmetest ja taotlejale juba määratud toetuse suurusest.
(1) Taotluse menetlus koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral. (2) Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata. (3) Ajal, mil toetusvoor ei ole avatud, esitatud taotlust menetlusse ei võeta ja sellest informeeritakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. (4) Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt selle esitamisele järgneva kalendrikuu viimasel tööpäeval.
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga taotluste hindamise kord ja moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). (2) Komisjon hindab taotluseid vaimse tervise teenuse osutamise toetamiseks järgmiste hindamiskriteeriumite järgi: 1) teenuse vastavus määruse eesmärgile; 2) teenust vahetult osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse piisavus teenuse osutamiseks; 3) teenust vahetult osutava isiku töökogemuse piisavus teenuse osutamiseks; 4) teenuse maksumuse optimaalsus. (3) Komisjon hindab taotluseid kogukondliku toe osutamise toetamiseks järgmiste hindamiskriteeriumite järgi: 1) tegevuse vastavus määruse eesmärgile; 2) tegevuse maksumuse optimaalsus. (4) Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisainfot, kui esitatud info ei ole täielik või on ebaselge. (5) Kui toetust taotletakse mitme teenuse või tegevuse rahastamiseks, hinnatakse lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriumite järgi iga teenust või tegevust eraldi ning taotluse vastava kriteeriumi hinne arvutatakse teenuste ja tegevuste punktisummade aritmeetilise keskmisena. (6) Taotluse koondhinne on hindamiskriteeriumite järgi antud punktide summa, mis moodustub määruse lisa 3 kohaselt antud hindepunktide alusel. Taotluse maksimaalne koondhinne on 28 punkti. (7) Komisjon kujundab hinnangu kalendrikuul laekunud taotluste rahastamise kohta hiljemalt järgneva kalendrikuu kümnendaks tööpäevaks.
(1) Toetuse andja lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest, määruses sätestatud tingimustest ja § 11 lõikes 7 nimetatud komisjoni hinnangust. (2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt. (3) Toetust ei määrata: 1) kui taotleja ega taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele; 2) kui esitatud taotlus on puudustega, mis ei võimalda toetust määrata; 3) kui taotluse koondhinne on väiksem kui 14 punkti; 4) teenuse või tegevuse eest, mida on hinnatud § 11 lõikes 2 või 3 nimetatud kriteeriumi järgi null punktiga; 5) kui teenust või tuge osutatakse üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või koolieelses lasteasutuses tugispetsialisti tegevusena; 6) teenuste ja tegevuse eest, mida juba rahastatakse riigieelarvest; 7) kui taotlejale on juba määratud toetus ulatuses, mis vastab § 9 lõikes 1 nimetatud toetuse summa ülempiirile ning toetuse andja ei pea nimetatud summat ületava toetuse määramist põhjendatuks (4) Kalendrikuul, mil komisjoni ettepanek taotluste rahuldamiseks ületab eelarve jääki, rahuldab toetuse andja taotlused hindepunktide alusel koostatava paremusjärjestuse alusel kuni eelarve ammendumiseni. Võrdsete koondhinnetega taotluste korral asetatakse paremusjärjestuses kõrgemale kohale taotlus, mis on saanud § 11 lõike 2 punktis 1 või lõike 3 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul kõrgema hinde. Kui kõik nimetatud kriteeriumid on võrdsed, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. (5) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse saajad, neile määratava toetuse suuruse ja toetuse andmise tingimused, ning toetuse taotlejad, kelle taotlust ei rahuldata. Taotlejat informeeritakse otsusest hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käskkirja allkirjastamist. (6) Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja taotluses märgitud pangakontole kümne tööpäeva jooksul arvates lõikes 5 nimetatud käskkirja allkirjastamisest.
(1) Toetuse saaja kasutab toetust taotluse ja toetuse andmise käskkirja kohaselt. (2) Toetuse saaja teavitab toetuse andjat, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati, muutuvad oluliselt. Toetuse saaja võib toetusperioodil muuta toetuse määramise aluseks olevaid teenuse osutajaid ning osutatava teenuse või tegevuse mahtu üksnes toetuse andja kirjalikul nõusolekul. (3) Toetuse saaja teavitab teenuse osutamise alustamisel sihtgruppi teenuse ja tegevuse osutamisest ning nende osutamise korraldusest. (4) Toetuse saaja peab toetuse kasutamise kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, pidades eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks oleva teenuse või tegevuse kohta, ning eristab maksmise aluseks oleva teenuse või tegevuse dokumendid muudest dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. (5) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust. (6) Toetuse saaja esitab 20 kalendripäeva jooksul arvates toetusperioodi lõppemisest toetatud teenuse või tegevuse aruande lähtudes lisas 4 toodud vormist. (7) Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on välja makstud toetusest väiksemad, maksab toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe toetuse andjale tagasi kümne tööpäeva jooksul arvates lõikes 6 nimetatud aruande esitamisest.
Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi järgmistel juhtudel: 1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on teenuse osutamisel või tegevuse korraldamisel rikkunud isikuandmete kaitse nõudeid; 3) teenust osutatakse ebaprofessionaalselt või kutse-eetika nõudeid rikkudes; 4) teenuse osutamise või tegevuse korraldus ei vasta taotluses kirjeldatule; 5) toetuse saaja loobub toetusest; 6) toetuse saaja ei esita tähtaegselt § 13 lõikes 6 nimetatud aruannet või esitab selles ebatõeseid andmeid; 7) toetuse andja ei tagasta vabatahtlikult tagastamisele kuuluvat kasutamata jäänud toetust.
Otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.