(1) Määrusega reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia Teadmussiirde programmi meetmega „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ kooskõlas oleva tegevuse „Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine“ elluviimiseks toetuse andmist.
(2) Tegevuse rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti esimese prioriteedi erieesmärgi (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele läbi meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel“.
(3) Käesolev määrus on koostatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ rakendamiseks.
(4) Kui käesoleva määruse § 5 lõikeslõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklistartiklitest 25 ja 28, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(5) Kui käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(6) Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata, või juhul, kui taotleja on raskustes olev ettevõte.
(7) Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat määrust ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(8) Käesoleva määruse raames toetatavatele projektidele ei kehti kestvuse nõue, kuna antud tegevuse raames ei anta toetust investeeringuteks infrastruktuuri või tootlikku tegevusse eesmärgiga soetada, ehitada või renoveerida vara.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) eksperimentaalarendus – süstemaatiline tegevus tootearendusprotsessi käigus, mis põhineb alus- javõi rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse või parendatakse olemasolevaid; 2) innovatsiooninnovatsioonitegevused – teaduskõik arendus-, finantsilised ja arendustegevusel põhinev uue või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toote või teenuse kättesaadavaks tegemine või uuendatud protsessi kasutuselevõtmineärilised tegevused, mida ettevõte võtab ette eeldusel, et lõpptulemuseks on innovatsioon ettevõttele. Innovatsiooni eesmärkTegevusel on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis
(1) Käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava teadlase kaasamine era-, avaliku- või kolmanda sektori asutusse rakendusuuringute ja/või eksperimentaalarendusprojektide ja/või innovatsioonitegevuste elluviimiseks; 2) tippspetsialisti kaasamine ülikooli, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikku või riigi teadus- ja arendusasutusse või institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkooli õppe- ja/või teadus- ja/või arendus- ja/või innovatsioonitegevuste läbi viimiseks või tegelemiseks tehnoloogiasiirdega teadusasutuse vastavas struktuuriüksuses; 3) teadmussiirdedoktorantide palkamine era-, avaliku- või kolmanda sektori asutustesse. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 tegevuse raames toetatakse projekte, kus toetuse saaja sõlmib lepingu teadlasega, kes vastab käesoleva määruse § 2 punktis 10 sätestatule. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 tegevuse raames toetatakse projekte, kus toetuse saaja sõlmib lepingu tippspetsialistiga, kes vastab käesoleva määruse § 2 punktis 14 sätestatule. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tegevuse raames toetatakse projekte, kus era- või avaliku sektori asutus, mis ei ole positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslik teadus- ja arendusasutus ega ülikool, nimetab teenistusse või sõlmib töölepingu teadmussiirdedoktorandiga, kelle töö sisuks on doktoritööga seonduv tegevus, mis on kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga. Doktoritöö peab lähtuma ettevõtte või asutuse jaoks olulise küsimuse lahendamisest. (5) 6 (6) 7 (7) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud teadlasel on õigus töötada toetuse saaja juures ka osalise tööajaga, minimaalselt 0,5 koormusega. (8) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tippspetsialistil on õigus töötada toetuse saaja juures minimaalselt 0,1 koormusega. (9) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadmussiirdedoktorandil on õigus töötada toetuse saaja juures minimaalselt 0,5 koormusega. (10) Toetust ei anta projektile, kus esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) projekti raames tööle võetav isik, tema abikaasa, tööle võetava isiku vanem, tema vanavanem või tema abikaasa vanem ning tööle võetava isiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas tööle võetava isiku laps ja lapselaps, on toetust taotlevas asutuses omanik või kuulub toetust taotleva asutuse juhtorganisse; 2) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetuse taotlejaks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuse asutaja või juhatuse liige või isik, kes omab nendes osalust või on toetust taotleva asutuse rahastaja; 3) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks projekti raames tööle võetav isik on toetust taotlevas asutuses taotluse esitamise kuupäevale eelnenud aasta jooksul teinud asutusele tööd töölepingu, töövõtu- või käsunduslepingu alusel üle kolme kuu
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-dega 15, 19 ja 21 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 5 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud vastavalt käesoleva määruse lisale; 2) muud abikõlblikud kulud ühtse määra alusel 40% käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tööjõukuludest. (3) Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud abikõlblikud. (4) Abikõlbmatud on kulud, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodule ja ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. (5) Kui toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikes 3 nimetatud kulud. (6) Kui toetus on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele antav innovatsiooniabi, on abikõlblikud kulud üldise grupierandi määruse artikli 28 lõike 2 punktis b nimetatud kulud.
(1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusteks taotletava toetuse piirmäär on kuni 70% abikõlblikest kuludest ja omafinantseering on vähemalt 30%. Kui avaliku- ja kolmanda sektori asutusele antav abi kvalifitseerub riigiabiks, lähtutakse asutusele toetuse andmisel suurettevõtjale riigiabina antavatest toetuse määradest. (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks on taotletava toetuse piirmäär kuni 85% abikõlblikest kuludest ja omafinantseering vähemalt 15%. (3) Toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on rakendusuuring, on: 1) kuni 70% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele; 2) kuni 60% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele; 3) kuni 50% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele. (4) Toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on eksperimentaalarendus, on: 1) kuni 45% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele; 2) kuni 35% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele; 3) kuni 25% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele. 4 (4¹) Toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on innovatsioonitegevused, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 28 lõike 2 punktile b, on kuni 50% abikõlblikest kuludest. (5) Kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on nii rakendusuuring kui ka eksperimentaalarendus või innovatsioonitegevus, on toetuse määra arvutamise aluseks tehtavate tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile. (6)
(1) Toetuse taotleja on kohustatud järgima ühendmääruse § 2 lõikes 3 nimetatud kohustusi. (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul võib toetuse taotleja olla Eesti era- (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik) või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus), välja arvatud korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus ning tehnoloogia arenduskeskus või sellega seotud asutus, kes on taotleja rahastaja, kes võtab tööle teadlase. 2 (2¹) Juhul kui taotletakse toetust käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 1 tegevusele ja toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 28 mõistes, võib taotlejaks olla Eesti äriregistris registreeritud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse lisa I mõistes. (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul võib toetuse taotleja olla Eestis positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslik teadus- ja arendusasutus, ülikool või positiivselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkool, kes kaasab tippspetsialisti õppe- ja/või teadus- ja/või arendus- ja/või innovatsioonitegevuste läbiviimiseks või tegelemiseks tehnoloogiasiirdega asutuse vastavas struktuuriüksuses. (4) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul võib toetuse taotleja olla Eesti erasektori asutus (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik), sealhulgas korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud eraõiguslik teadus- ja arendusasutus ning tehnoloogia arenduskeskus või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus), kes võtab tööle teadmussiirdedoktorandi.
Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) projekti raames tööle võetava(te) isiku(te) andmed, sealhulgas olemasolul publikatsioonid ning varasem teadus- ja arendustegevuse alane tegevus ja projektid, välja arvatud käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul; 2) taotleja andmed, sealhulgas ettevõtte suurus; 3) projekti eesmärgi, tulemuste ja eeldatava mõju kirjeldus; 4) projekti läbiviimise koht; 5) projekti eelarve, taotletava toetuse suurus, isiku(te) töökoormus ja projekti ajakava, sealhulgas projekti alguse ja lõpukuupäev; 6) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse andmed projekti kvalifitseerumise kohta rakendusuuringuks ja/või eksperimentaalarenduseks ja/või innovatsioonitegevuseks; 7) kinnitus taotleja rahalise panuse kohta; 8) vastav teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest tegevusest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest; 9) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise, planeeritavate patenditaotluste ning publikatsioonide kohta; 10) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse toetuse taotlusele tuleb lisada tõend doktorandi immatrikuleerimise kohta või ülikooli nõusolek doktorandi immatrikuleerimise kohta või nõusolek avada konkurss vastavale teemale koostöös toetuse taotlejaga.
(1) Projektide hindamiseks ja rahastusettepanekute tegemiseks, projektide vahearuannete ja lõpparuannete kinnitamiseks, tegevuste arengu- ja tegevussuundade hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul hindamiskomisjoni, millesse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajad, teaduse ja ettevõtlusvaldkonna eksperdid ning rakendusüksuse esindaja vaatlejana. (2) Hindamiskomisjoni ülesanneteks on: 1) hinnata käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse taotlusi ja vajadusel kaasata hindamisprotsessi täiendavaid eksperte; 2) teha rakendusüksusele ettepanekud projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks; 3) kinnitada projektide vahe- ja lõpparuanded; 4) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel taotlejale ettepanekud projektide tegevuskava või eelarve muutmiseks. (3) Hindamises osalevad hindamiskomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest. (4) Projektide valikul lähtutakse ühendmääruse §-st 7. (5) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotlusi hindab hindamiskomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus teadus- ja arendustegevuse või innovatsioonitegevuse tunnustele ja seos nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga; 2) projekti kooskõla TAIE arengukavaga ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 3) projekti teaduslik-tehniline tase, sealhulgas selle kvaliteet ja metoodika, teadlas(t)e võimekus projekti ellu viia, tegevus- ja ajakava vastavus projekti eesmärkide täitmisele; 4) projekti põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas vastavus taotleja vajadustele, taotleja motivatsioon teadus- ja arendustöötaja töölevõtmiseks, taotleja võimekus teadus- ja arendustegevusest või innovatsioonitegevusest saadavat tulemit rakendada, taotleja omafinantseeringu tasumise suutlikkus ning projekti kuluefektiivsus kehtestatud ühikuhinna alusel; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse projekti vastavust teadus- ja arendustegevuse