Määrus reguleerib Põhja-Sakala valla eelarvest rahastatava hooldusteenuse osutamise korda ja tingimusi.
(1)Üldhooldusteenus (edaspidi teenus) on kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav väljaspool isiku kodu osutatav teenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(2)Põhja-Sakala vald osaleb teenuse eest tasumises, kui isiku rahvastikuregistri järgne elukoht on Põhja-Sakala vald ja kelle võimalused ei ole piisavad iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks.
(3)Käesoleva määruse mõistes ei suunata teenusele isikuid, kes ei vaja hooldusteenust.
(1)Teenuse taotlemiseks esitatakse Põhja-Sakala Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) taotlus, milles märgitakse: 1) hoolekandeasutuse nimi, mille teenuse osalist rahastamist soovitakse; 2) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg, kui taotlejaks on kolmas isik, siis märgitakse taotlusele ka tema andmed; 3) taotleja kinnitus hooldekodu teenuse kuludes osalemise kohta; 4) ülalpidamiskohustuslas(t)e olemasolul nende nimed ja kontaktandmed, ülalpidamiskohustuslas(t)e puudumise korral kinnitus selle kohta, ülalpidamiskohustuslas(t)e sissetulekute andmed; 5) kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks; 6) taotluse koostamise kuupäev ja reeglina ka taotleja allkiri.
(2)Teenust vajava isiku võimetusel kirjalikku avaldust esitada ja teenust vajava isiku ülalpidajate või eestkostja puudumisel või nendega kontakti mitte saamisel, alustab sotsiaaltööspetsialist (edaspidi spetsialist) menetlust teenust vajava isiku suulise avalduse alusel, mis fikseeritakse sotsiaaltoetuste ja –teenuste infosüsteemis isiku pöördumisena ja milles märgitakse isiku nõusolek teenuse saamise kohta.
(3)Spetsialist hindab isiku teenusevajadust, vajadusel külastab hooldusvajaduse hindamiseks taotleja kodu ning vajadusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente.
(4)Spetsialistil on õigus teha sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri vahendusel asjakohaseid päringuid ning vajaduse korral nõuda avaldajalt ja/või tema lähedastelt täiendavaid andmeid majandusliku olukorra kohta.
(5)Vallavalitsus võib jätta taotluse rahuldamata, kui vajaduse hindamise tulemusest ei tulene teenuse vajalikkus.
(1)Otsuse teenusele suunamise kohta teeb vallavalitsus sotsiaalosakonna ettepanekul 10 tööpäeva jooksul taotluse ja vajalike lisadokumentide vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisest või vastavate asjaolude teadasaamisest arvates.
(2)Teenuseosutaja valikul lähtutakse isiku abivajadusest, vabade kohtade olemasolust teenuseosutaja juures ning hooldust vajava isiku enda soovidest.
(3)Vabade kohtade puudumisel hooldust vajava isiku poolt eelistatud hoolekandeasutuses või kui isiku hooldamine tema poolt soovitud hoolekandeasutuses ei ole võimalik, võib isiku suunata mõnda teise hoolekandeasutusse.
(4)Juhul, kui isik tuleb tema terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel viivitamatult suunata teenusele, kogub spetsialist käesoleva korra paragrahvis 3 nõutud dokumendid mõistliku aja jooksul.
(5)Teenusele suunamisel sõlmitakse vallavalitsuse, teenuseosutaja ja teenuse saaja vahel teenusleping.
(1)Kui kohaliku omavalitsuse spetsialist on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele, rahastatakse teenuskoha maksumust teenuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja isikult võetavast tasust.
(2)Kohalik omavalitsus rahastab hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid: 1) tööjõukulud; 2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud; 3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud; 4) koolituse ja supervisiooni kulud.
(3)Vallavalitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse. Üle piirmäära jäävad kulud tasub teenuse saaja.
(4)Teenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud: 1) teenuse saajale isiklikuks käiberahaks jääb 5% tema sisstulekust, teenuse saaja soovist lähtuvalt on võimalik vähendada või loobuda igakuisest käiberahast; 2) sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
(5)Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab kohaliku omavalitsus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe.
(6)Kuni 2023. aasta 31. detsembrini kohaldatakse käesoleva määruse lõikes 5 sätestatud väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude katmise puhul Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni 1,06-kordset suurust.
(7)Teenuse saaja omaosalus ning valla eelarvest makstav teenuse maksumusest puudujääv osa määratakse vallavalitsuse korraldusega juhtumipõhiselt, arvesse võttes teenuse mahtu, teenuse maksumust ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikku olukorda.
(1)Teenuse osutamine lõpetatakse: 1) teenusevajaduse lõppemisel; 2) teenuse saaja või ülalpidajate soovil; 3) muudel põhjendatud juhtudel.
(2)Teenuseosutaja vahetamine toimub teenuse saaja avalduse alusel või vallavalitsuse algatusel vallavalitsuse otsuse alusel. Kui teenuse saaja poolt soovitud uue teenuseosutaja kohamaks on kõrgem, otsustab vallavalitsus ümberpaigutamise lubamise korral ka valla rahastatava osa suuruse.
(1)Juhul, kui isik vajab teenust viivitamatult, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda varalise olukorra väljaselgitamiseni.
(2)Kui teenust vajav isik ja/või ülalpidamiskohustuslased jätavad maksmata vallavalitsuse määratud omaosaluse, on vallavalitsusel võlaõigusseaduses sätestatud käsundita asjaajajana tegutsemise sätete alusel õigus maksmata jäänud osa sisse nõuda.
Vallavalitsus võib teenuse rahastamisest keelduda eelkõige järgmistel juhtudel: 1) teenuse vajaduse hindamisel ei tuvastatud teenuse vajadust ja abivajadus on võimalik ja otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga; 2) teenust vajav isik ja ülalpidajad ei esita vajalikke dokumente.
Teenuse korraldamise või sellest keeldumise otsusega seotud vaiet on õigus esitada Põhja-Sakala vallavalitsusele sotsiaalseadustiku üldosa seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Määrus jõustub 01.07.2023.