lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine
→
18 § muudetud+418 sõna lisatud−380 sõna eemaldatud
§ 9Strateegia muutminemuudetud

(1) Heakskiidetud strateegiat võib muuta, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu kohalik tegevusrühm ei vasta enam §-des 2–5 sätestatud nõuetele, või kui strateegia ei vasta kohaliku tegevusrühma vajadustele. (2) Kui kohalikust tegevusrühmast astub välja või tema liikmeks astub vähemalt üks kohaliku omavalitsuse üksus, muudetakse strateegiat kuue kuu jooksul arvates selle liikme väljaastumise või liikmeks astumise päevast. (3) StrateegiaHeakskiidetud strateegia muutmist taotlev kohalik tegevusrühm esitab PRIA-le järgmised dokumendid: 1) muudetud strateegia muudatuse koos, milles on iga muudatus selgelt eristatav muust tekstist; 2) kokkuvõte strateegia muudatusest ja selle vajalikkuse põhjendusega japõhjendus; 3) kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsusegaotsus strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta koos üldkoosolekul osalenute nimekirjaga. (4) PRIA kontrollib strateegia muudatuse vastavust §-s 6 sätestatud nõuetele 1520 tööpäeva jooksul arvates muudatuse saamisest ja edastab teabe strateegia muudatuse nõuetekohasuse kohta koos lõikes 3 nimetatud dokumentidega ministeeriumile viie tööpäeva jooksul arvates sellekohase otsuse tegemisest. (5) Ministeerium hindab strateegia muudatuse vastavust hindamiskriteeriumite miinimumnõudele. Ühisstrateegia puhul hindab ühisstrateegia muudatuse vastavust hindamiskriteeriumite miinimumnõudele ministeerium koos Euroopa Sotsiaalfond+ või muu asjakohase fondi korraldus- või rakendusasutusega. (6) Ministeerium teeb strateegia muudatuse heakskiitmise otsuse, kui muudatus vastab nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele. (7) Ühisstrateegia puhul edastab ministeerium ühisstrateegia muudatuse heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse Euroopa Sotsiaalfond+ või muu asjakohase fondi korraldus- või rakendusasutusele.

§ 11Nõuded rakenduskava kohtamuudetud

(1) Heakskiidetud strateegiat rakendab kohalik tegevusrühm, kes koostab iga kalendriaasta kohta rakenduskava, mis avalikustatakse kohaliku tegevusrühma veebilehel. (2) Rakenduskava sisaldab järgmiseid andmeid: 1) kohaliku tegevusrühma nimi ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood ning kohaliku tegevusrühma esindaja nimi; 2) strateegia meetmete nimetuste loetelu, sealhulgas nende meetmete nimetused, mille raames saab projektitoetust taotleda üksnes kohalik tegevusrühm; 3) strateegia meetmete taotlusvoorude toimumise ajad; 4) strateegia meetmete raames projektitoetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotus ja taotletav projektitoetuse summa, sealhulgas nende meetmete vahendite jaotus ja taotletav projektitoetuse summa, mille raames saab projektitoetust taotleda üksnes kohalik tegevusrühm; 5) strateegia meetme täpsem kirjeldus, sealhulgas strateegia meetme nimetus, selle rakendamise vajaduse lühikirjeldus, eesmärk ja saavutatav tulemus, toetatavad tegevused, kohaliku tegevusrühma nõudedtingimused projektitoetuse taotlejale ja projektitoetuse saajale, sealhulgas projektitoetuse taotlusega (edaspidi projektitaotlus) esitatavad vajalikud andmed ja dokumendid ning, sealhulgas seireks ja hindamiseks vajalikud andmed ja dokumendid, projektitaotluste hindamise tingimused, sealhulgas hindamiskriteeriumid, projektitoetuse maksimaalne suurus ja määr, meetme sihtrühm, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artiklis 7 sätestatud näitajad, sealhulgas tulemusnäitajad, ning ÜPP-strateegiakavas nimetatud sihtväärtus ja § 6 lõikes 3 sätestatud eesmärk, mille saavutamisele strateegia meetme rakendamine enim kaasa aitab.

§ 12Strateegia rakendamise nõudedmuudetud

Heakskiidetud strateegia rakendamise perioodil vastab kohalik tegevusrühm kõikidele tema kohta sätestatud nõuetele, välja arvatud § 3 lõikes 2 sätestatud juhul, ja täidab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, täpsemalt: 1) töötab välja ja avalikustab tegevuspiirkonna elanikele kättesaadava kohaliku või üleriigilise levikuga väljaande kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne projektitaotluste vastuvõtu tähtaja algust teabe taotlusvooru kohta, mis sisaldab projektitaotluste vastuvõtmise tähtaega ja toetatavaid tegevusi, mille elluviimiseks on võimalik projektitoetust taotleda, ning avalikustab oma veebilehel teabe selle kohta, kus on võimalik tutvuda teabega taotlusvooru kohta; 2) töötab välja ja avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne taotluste vastuvõtu tähtaja algust projektitoetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse strateegiale ja rakenduskavale vastavuse kontrollimise korra, taotluse hindamise korra, sealhulgas taotluste paremusjärjestuse koostamise ja taotluse hindamiskriteeriumitele vastavuse korra, mille järgi hindab kohalik tegevusrühm taotlusi, ning otsuste vastuvõtmisel osalevate liikmete huvide konflikti ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise korra, mis muu hulgas sisaldab töörühma liikme ja temaga seotud isiku taotluse hindamisest taandamist haldusmenetluse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt; 3) korraldab oma tegevuspiirkonnas isikute vastuvõtmise, mille käigus nõustab toetatava tegevuse strateegiale ja rakenduskavale vastavuses, selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal ja -kohas; 4) võtab vastu projektitaotlused; 5) kontrollib projektitoetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust strateegiale ning rakenduskavale; 6) moodustab projektitaotluste hindamiseks töörühma, kelle liikmeks ei ole kohaliku tegevusrühma juhatuse liige ega töötaja; 7) tagab, et vähemalt üks kolmandik töörühma liikmetest vahetub kolme aasta jooksul arvates nende liikmete valimisest; 8) tagab, et tema töörühm hindab elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas nõuetekohaseid projektitaotlusi strateegias ja rakenduskavas esitatud hindamiskriteeriumite alusel, mille põhjal moodustab taotluste paremusjärjestuse või otsustab taotluste hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse,

§ 15Kohaliku tegevusrühma toetuse määr ja suurusmuudetud

(1) Paragrahvi 14 lõikes 1 sätestatud toetatava tegevuse abikõlblikelluviimiseks vajalik kulu hüvitatakse ühtse määra alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti d kohaselt. (2) Kohaliku tegevusrühma toetuse ühtne määr on 26 protsenti projektitoetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks makstud summast. (3) PRIA arvutab kohaliku tegevusrühma toetuse suuruse ühtse määra järgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 2 punkti a alapunkti i kohaselt käesoleva määruse alusel projektitoetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks makstud summast ning ühisstrateegia puhul Euroopa Sotsiaalfond+ või muu asjakohase fondi vahenditest projektitoetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks makstud summast pärast § 10 lõike 1 alusel strateegia rakendamise eelarve suuruse määramist.

§ 18Kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse ja kohaliku tegevusrühma nõuetekohasuse kontrolliminemuudetud

PRIA kontrollib vastuvõetud kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning kohaliku tegevusrühma ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud ning ÜPP-strateegiakavas esitatud nõuetele.

§ 19Kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätminemuudetud

(1) Kui kohaliku tegevusrühma toetuse taotlus, kohalik tegevusrühm ja toetatav tegevus vastavad nõuetele ning ministeerium on strateegia heaks kiitnud, rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused toetusteks ettenähtud vahendite piires Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 alusel. (2) Kohaliku tegevusrühma toetuse taotlus vastab nõuetele, kui kohalik tegevusrühm, strateegia, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud ning ÜPP-strateegiakavas esitatud nõuetele. (3) Kui kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et kohalik tegevusrühm, strateegia, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) PRIA teeb kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

§ 20Kohaliku tegevusrühma toetuse saaja kohustusedmuudetud

(1) Kohalik tegevusrühm vastab §-des 2–5 sätestatud nõuetele ja täidab §-s 12 nimetatud ülesandeid heakskiidetud strateegia rakendamise perioodi lõpuni. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatud kohustustele võtab kohalik tegevusrühm järgmised kohustused: 1) tagada toetatavate tegevuste elluviimise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kulude abikõlblikkusmõistlikkus; 2) võimaldada teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muid kohaliku tegevusrühma toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutada selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldada viibida kohaliku tegevusrühma kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 3) esitada auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 4) eristada selgelt oma raamatupidamises kohaliku tegevusrühma toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 5) säilitada kohaliku tegevusrühma toetusega seotud dokumente vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 6) teavitada PRIA-t kohaliku tegevusrühma toetuse taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust; 7) näidata avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevusega, ning kasutada selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaselt. (3) Kohalik tegevusrühm esitab kohaliku tegevusrühma toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on strateegia meetmes nimetatud näitajad, sealhulgas tulemusnäitajad, ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1475, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade hindamise ning seireks ja hindamiseks teabe esitamise kohta (ELT L 232, 07.09.2022, lk 8–36), VII lisas nimetatud andmed, ministeeriumi või PRIA nõudmisel.

§ 21Kohaliku tegevusrühma toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keelduminemuudetud

(1) Kohaliku tegevusrühma toetus makstakse kohaliku tegevusrühma esitatud maksetaotluse alusel. PRIA arvutab kohaliku tegevusrühma toetuse suuruse §-s 15 sätestatud ühtse määra järgi vastavalt selle määruse alusel, võttes aluseks selleks hetkeks kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas projektitoetuse saaja esitatud maksetaotluseleraames toetatavate tegevuste elluviimiseks makstud summa. (2) PRIA teeb kohaliku tegevusrühma toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda kohaliku tegevusrühma arvelduskontole hiljemalt projektitoetuse maksmise otsuselelõikes 1 nimetatud maksetaotluse esitamisele järgneva kuu 25. kuupäevaks. (3) PRIA teeb kohaliku tegevusrühma toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. (4) Kohaliku tegevusrühma toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.

§ 22Kohaliku tegevusrühma toetuse maksmine enne kulutuste tegemistmuudetud

(1) Kohaliku tegevusrühma toetuse võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 2 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest maksta pärast kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja enne projektitoetuse raames toetatava tegevuse elluviimiseks vajaliku töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest maksmist tagatist nõudmata, kui kohalik tegevusrühm on piisavalt usaldusväärne ning kui tegevuse elluviimist rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti c kohaselt. (2) Kohaliku tegevusrühma toetuse esmakordsel maksmisel enne kulutuste tegemist arvutab PRIA igale kohalikule tegevusrühmale toetuse summa, mis moodustab kuni 50 protsenti § 10 lõike 1 alusel kohalikule tegevusrühmale määratud kohaliku tegevusrühma toetuse summast (edaspidi enne kulutuste tegemist makstav toetussumma). (3) PRIA maksab kohalikule tegevusrühmale enne kulutuste tegemist makstava toetussumma kahes osas üks kord aastas kahe aasta jooksul, kusjuures kahe makse vahele peab jääma vähemalt kuus kuud. (4) PRIA maksab enne kulutuste tegemist makstava toetussumma esimese osa, mis moodustab 50 protsenti kogu enne kulutuste tegemist makstavast toetussummast, kohaliku tegevusrühma arvelduskontole 20 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte enne PRIA teavitamist maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus” alusel strateegia rakendamise lõpetamisest. (5) PRIA maksab kohaliku tegevusrühma poolt PRIA-le esitatud ettemaksutaotluse alusel enne kulutuste tegemist makstava toetussumma teise osa, mis moodustab 50 protsenti kogu enne kulutuste tegemist makstavast toetussummast, kohaliku tegevusrühma arvelduskontole kõige varem kuus kuud pärast lõikes 4 nimetatud esimese osa maksmist. (6) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 30 lõike 6 alusel arvestatakse kohalikule tegevusrühmale makstavast toetusrahast tasaarvestuse korras maha lõigetes 4 ja 5 sätestatud enne kulutuste tegemist makstav toetussumma 60 protsendi ulatuses selle määruse alusel projektitoetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks makstud summast. (7) Kohaliku tegevusrühma toetuse maksmise jätkamiseks võib PRIA peatada lõike 6 kohase kohalikule tegevusrühmale varem makstud toetusraha tasaarvestuse kuni kuueks kuuks arvates sellekohase kohaliku tegevusrühma taotluse esitamisest. PRIA rahuldab nimetatud taotluse, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) kohalikul tegevusrühmal ei ole varem toetusraha tasaarvestust peatatud; 2) taotluses on tasaarvestuse peatamise vajadus objektiivselt põhjendatud; 3) taotluses on realistlikult selgitatud, kuidas kavatsetakse tasaarvestada enne kulutuste tegemist makstav kogu toetussumma hiljemalt programmiperioodi lõpuks.

§ 24Projektitoetuse raames toetatavad tegevusedmuudetud

(1) Projektitoetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti b kohaselt strateegia meetmes nimetatud tegevuse elluviimiseks, mis panustab selle tegevuse eesmärgi täitmisesse ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toetatakse: 1) materiaalsesse või immateriaalsesse varasse investeeringu tegemist; 2) ühistegevuse või koostöötegevuse elluviimist; 3) kogukonnateenuse arendamist; 4) väikeprojekti ehk vihmavarju-tüüpi projekti rakendamist. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse osaks võivad olla sellega otseselt seotud järgmised tööd ja teenused: 1) ehitise ehitamisega kaasnev keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus ning energiaauditi, teostatavusuuringu, projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja geodeetilise uurimistöö tellimine (edaspidi koos ettevalmistav töö); 2) koolitus, ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine, muinsuskaitseseaduse alusel muinsuskaitselise järelevalve teostamine ja turundustegevus, sealhulgas turu-uuringu tegemine. (3) Ehitise ehitamiseks või renoveerimiseks või seadmemateriaalse vara soetamiseks antakse projektitoetust, kui on täidetud järgmised nõuded: 1) ehitise ehitamisel, välja arvatud uue ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel, või renoveerimisel on see ehitis ja sellealune maa projektitoetuse taotleja otseses valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui projektitoetuse taotleja on VKE, või vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui projektitoetuse taotleja ei ole VKE; 2) uue ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel on hoonealune maa projektitoetuse taotleja omandis või on sellele maale projektitoetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui projektitoetuse taotleja on VKE, või vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui projektitoetuse taotleja ei ole VKE

§ 25Projektitoetuse raames toetatava tegevuse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kuludmuudetud

(1) Abikõlblikud on eelarveprojektis kavandatud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas EAFRD toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse maksumus, mis on sihtotstarbelised, mõistlikud, majanduslikult soodsaimad, üksikasjalikult kirjeldatud ja vajalikud projektitoetuse eesmärgi saavutamiseks. (2) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) 2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 3) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks; 4) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide ja kohtumenetluse korral menetluskulu; 5) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu; 6) stipendiumi ja annetuse kulu; 7) nende kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete asendamisekstäitmiseks tehtav kulu, mis on nimetatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3 punktis 1, välja arvatud sellisteselline nimetatud ülesannete asendamisekstäitmiseks tehtav kulu, mis lisavadlisab uuenduslikku väärtust või elemente; 8) eksperdi või projektijuhi töötasu, sealhulgas sotsiaal- ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse, kui ekspert või projektijuht on ametnik või avaliku teenistuse töötaja või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse hallatava asutuse töötaja, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega; 9) sõiduauto

§ 26Kulude mõistlikkuse tõendamise viisidmuudetud

(1) Projektitoetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse mõistlikkuse ja põhjendatuse välja selgitama selles paragrahvis sätestatud viisil, arvestades § 24 lõikes 10 sätestatud nõuet. (2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on 5000 eurot või sellest väiksem, küsib projektitoetuse taotleja asjakohase hinnapakkuja käest vähemalt ühe hinnapakkumuse. 2 (2¹) Lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata ühistegevuse ega koostöötegevuse korral. Sel juhul koostab projektitoetuse taotleja ühistegevuse või koostöötegevuse kohta hinnakalkulatsiooni koos kulude mõistlikkust selgitava põhjendusega ning kui ühistegevuse või koostöötegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 1000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja vähemalt ühe kulude mõistlikkust tõendava dokumendi, mis sisaldab teavet tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse ja koguse kohta. (3) Projektitoetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik. (4) Hinnapakkumus peab sisaldama projektitoetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. Hinnapakkumuseks loetakse ka muud dokumenti, millest peavad selguma nimetatud andmed, välja arvatud taotleja nimi, hinnapakkuja registrikood ja töö, teenuse või vara käibemaksuta maksumus. (5) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele ehitise kohta järgmiseid andmeid: 1) ehitise nimetus; 2) olemasolu korral ehitise ehitisregistri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu. 5) (6) PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.

§ 27Projektitoetuse määr ja suurusmuudetud

(1) Projektitoetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusestabikõlblikest kuludest, täpsemalt: 1) mittetulundusühingule, sihtasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele kuni 90 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusestabikõlblikest kuludest; 2) koostöötegevuse elluviimiseks kuni 90 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusestabikõlblikest kuludest; 3) kohalikule tegevusrühmale piiriülese koostöötegevuse algatamise ettevalmistamiseks kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusestabikõlblikest kuludest; 4) kogukonnateenuse arendamiseks kuni 90 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusestabikõlblikest kuludest; 5) VKE-le kuni 60 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusestabikõlblikest kuludest ning mittetulundusühingule, sihtasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele kuni 60 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusestabikõlblikest kuludest

§ 29Nõuded projektitaotluselemuudetud

(1) Projektitoetuse taotleja esitab avalduses enda kohta järgmised andmed: 1) nimi ja äriregistri kood või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud andmed; 3) VKE puhul teave olemasolevate töökohtade ja töötajate arvu kohta ning toetatava tegevuse tulemusel loodavate uute töökohtade kohta; 4) VKE puhul teave, kas ta on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja; 5) VKE puhul teave kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; 6) VKE puhul prognoositavad andmed tema jooksva majandusaasta töötajate arvu ja bilansi kogumahu kohta; 7) teave projektitoetuse saamiseks esitatavatele nõuetele vastavuse kohta; 8) seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1475 VII lisa lõike 2 punktides c ja d ning selles strateegia meetmes, mille raames projektitoetust taotletakse, nimetatud andmed. (2) Lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele esitab projektitoetuse taotleja toetatava tegevuse kohta järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle strateegia meetme nimetus, mille raames projektitoetust taotletakse; 2) toetatava tegevuse, sealhulgas tegevuse mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi nimetus, kirjeldus, elluviimise asukoht ja tähtaeg, sealhulgas kavandatav algusaeg, ning selge ja konkreetselt sõnastatud eesmärgi ja tulemuse kirjeldus; 3) toetatava tegevuse, sealhulgas tegevuse mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi raames taotletav projektitoetuse suurus; 4) toetatava tegevuse, sealhulgas tegevuse mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi eelarveprojekt kululiikide kaupa ja kogumaksumus; 5) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 26 nimetatud dokumendid; 6) ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 7) ühistegevuse korral § 24 lõikes 5 nimetatud tegevuskava, koostöötegevuse korral sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöökokkulepe ja piiriülese koostöötegevuse algatamise korral sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühiste kavatsuste kokkulepe; 8) kui toetatava tegevuse elluviimist on alustatud enne kohalikule tegevusrühmale projektitaotluse esitamist, siis teave enne seda tehtud toetatava tegevusega seotud maksete kohta

§ 32Projektitaotluse rahuldamine ja rahuldamata jätminemuudetud

(1) Kui projektitaotlus on nõuetekohane ja vastab vajaduse korral hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldab PRIA projektitaotluse projektitoetusteks ettenähtud vahendite piires strateegias või rakenduskavas esitatud projektitaotluste hindamise tingimuste kohaselt. (2) Projektitaotlus on nõuetekohane, kui projektitoetuse taotleja, projektitaotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud ning ÜPP-strateegiakavas, strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele. (3) Kui projektitaotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha projektitaotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades projektitoetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikelõikes 5 aluselsätestatud tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra. (4) Kui projektitoetuse taotleja ja projektitaotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et projektitoetuse taotleja, projektitaotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse. (5) PRIA teeb projektitaotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse 70 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil kohalik tegevusrühm esitas PRIA-le § 30 lõikes 7 nimetatud ettepaneku ja dokumendid, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 või 8 alusel. (6) PRIA teeb kohaliku tegevusrühma esitatud projektitaotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse 70 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil kohalik tegevusrühm esitas PRIA-le projektitaotluse, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 või 8 alusel.

§ 33Projektitoetuse saajale esitatavad toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõudedmuudetud

(1) Projektitoetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, ja võtab projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, seejuures: 1) saavutab toetatava tegevuse eesmärgi ja tulemuse; 2) ehitise ehitamise või renoveerimise korral alustab toetatava tegevuseselle elluviimisega üheksa kuu jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 3) ühistegevuse elluviimise korral viib tegevuskava ellu kuni kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029; 4) koostöötegevuse elluviimise korral viib tegevuse ellu kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. 1 (1¹) Kui ehitis ehitatakse või renoveeritakse mitmes etapis, võib projektitoetuse saaja jaotada ehitise ehitamise või renoveerimise kõige rohkem kuni neljaks eraldiseisvaks etapiks tingimusel, et iga etapi puhul on võimalik hinnata selle etapi tulemuse saavutamist. (2) Projektitoetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara ning kasutab seda sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE

§ 34Projektitoetuse saaja kohustusedmuudetud

(1) Projektitoetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida projektitoetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 3) teavitab viivitamata PRIA-t ja kohalikku tegevusrühma projektitaotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule; 3¹) tagab asjaomasel juhul PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu hankele; 4) 5) 6) näitab avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, ning kasutab selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt. (2) Projektitoetuse saaja vastab § 23 lõike 2 punktides 2, 3, 5 ja 7 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. (3) Projektitoetuse saaja vastab § 23 lõike 2 punktis 5 sätestatud nõuetele kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.4 (4) Projektitoetuse saaja esitab kohaliku tegevusrühma või PRIA nõudmisel projektitoetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on selles strateegia meetmes, mille raames projektitoetust saadi, nimetatud andmed. (5) Lisaks lõigetes 1–4 sätestatud kohustustele peavad projektitoetuse saajal olema täidetud toetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas: 1) hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt; 2) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt; 3) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on projektitoetuse saajal tegevusluba või esitatud majandustegevusteade, kui projektitoetust on saadud sellise tegevuse elluviimiseks, mille puhul on asjakohases seaduses sätestatud juhul nõutud, et ettevõtjal on enne sellel tegevusalal majandustegevuse alustamist tegevusluba või esitatud majandustegevusteade.

§ 35Projektitoetuse maksmise tingimused ning maksetaotluse ja dokumentide esitaminemuudetud

(1) Projektitoetus makstakse kindlasummalise maksena PRIA-ga varem kokku lepitud eelarveprojekti ja projektitaotluse rahuldamise otsuse alusel, milles on arvestatud asjakohast projektitoetuse määra. (2) Projektitoetuse maksmiseks esitab projektitoetuse saaja pärast toetatava tegevuse või selle etapi täielikku elluviimist PRIA-le kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) aruanne, mis sisaldab elluviidud tegevuse või selle etapi ning eesmärgi täitmise ja tulemuse saavutamise kirjeldust; 2) dokument, mis tõendab, et tegevus või selle etapp on ellu viidud ning eesmärk on täidetud ja tulemus on saavutatud; 3) liisingu puhul liisinguleping, millest selgub liisingulepingu lõppemise kuupäev ja liisingueseme üleandmist tõendav dokument. (3) Ühistegevuse maksetaotluse koos lõikes 2 nimetatud dokumentidega esitab projektitoetuse saaja vastavalt tegevuskava elluviimise perioodi pikkusele kuni kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. (4) Koostöötegevuse maksetaotluse koos lõikes 2 nimetatud dokumentidega esitab projektitoetuse saaja kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. (5) Projektitoetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) projektitoetuse saaja nimi ja äriregistri kood või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood ning selle projektitaotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) projektitoetuse summa, mille maksmist taotletakse, ja teave elluviidud tegevuse eest täieliku tasumise kohta; 3) teave tegevuse elluviimisega seotud lõikes 2 nimetatud dokumentide kohta.

← Tagasi teksti juurde
ning teeb
kohalikule tegevusrühmale põhjendatud
töörühma hindamise tulemuste põhjal
ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või taotluste hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ning iga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta, lähtudes strateegiast ja rakenduskavast; 9) esitab PRIA-le projektitaotluste hindamise protokolli, milles on muu hulgas välja toodud oluline teave projektitaotluse hindamisega seotud asjaolude kohta, sealhulgas teave töörühma liikme taandamise kohta ja hindamata jäetud projektitaotluse hindamata jätmise põhjendus, ning asjakohase teabe, milleks on projektitaotluse vastuvõtu kuupäev, aeg, millal töörühm hindas projektitaotlust, ja töörühma koosseis, milles on muu hulgas välja toodud kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindajad; 10) esitab PRIA-le otsusega vastuvõetud ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ning projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja projektitaotluses nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta koos punktis 9 nimetatud protokolliga 20 tööpäeva jooksul arvates nimetatud ettepaneku kohta otsuse tegemisest; 11) esitab iga kalendriaasta kohta
koostatud
vastuvõetud
rakenduskava PRIA-le teadmiseks hiljemalt eelneva kalendriaasta 30. novembriks ning rakenduskava muudatuse PRIA-le teadmiseks vähemalt 30 tööpäeva enne kavandatud projektitoetuse taotlusvooru algust; 12) avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel teabe korraldatava ürituse, sealhulgas kohaliku tegevusrühma otsustusorganite ja töörühma koosoleku ning sidusrühmade vahelise teabevahetuse hõlbustamise kohta ning tagab teabe kättesaadavuse kolme kalendriaasta jooksul arvates ürituse toimumise kuupäevast, kuid kõige kauem 31. detsembrini 2032.
; 3) sellise
seadme
materiaalse vara
soetamisel, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, on see ehitis projektitoetuse taotleja
otseses
valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest
, kui taotleja on VKE, või vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE
. (4) Kui strateegia meetmes nimetatud toetatav tegevus sisaldab investeeringu tegemist, antakse projektitoetust, kui investeering vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 73 ja ÜPP-strateegiakavas selle investeeringu kohta sätestatud tingimustele ning Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele. (5) Ühistegevuse elluviimiseks antakse projektitoetust, kui selle viivad kuni kaheaastase tegevuskava alusel ellu partnerid, kelleks on vähemalt kaks juriidilist isikut või füüsilisest isikust ettevõtjat ja kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm, ning kui tegevuskava sisaldab järgmiseid andmeid: 1) ühistegevuses osaleva partneri nimi, registrikood ja kontaktandmed ning osalevate poolte üksikasjalik ülesannete kirjeldus; 2) ühistegevuse ning selle eesmärgi ja tulemuse kirjeldus, sealhulgas laiem mõju tegevuspiirkonnale; 3) tegevuskava elluviimise periood, sealhulgas ühistegevuse ajakava; 4) selle olukorra kirjeldus, mille lahendamisele on ühistegevus suunatud. (6) Koostöötegevuse elluviimiseks antakse projektitoetust, kui selles osaleb partneritena vähemalt kaks kohalikku tegevusrühma, kes rakendavad §-s 6 sätestatud nõuetele vastavat strateegiat, või muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühendus, kelle põhikirjaline eesmärk on maaelu arendamine ja kes on oma piirkonna kohta välja töötanud nõuetekohase strateegia, ning kui need partnerid sõlmivad allkirjastatud koostöökokkuleppe, mis sisaldab järgmiseid andmeid: 1) partneri nimi ning tema esindaja nimi ja kontaktandmed, andmed selle kohta, kas partner on kohalik tegevusrühm või muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühendus, ning asjakohane identifitseerimisnumber, kui partner on piiriülene kohalik tegevusrühm; 2) koostöötegevuse nimetus; 3) koordineeriva kohaliku tegevusrühma nimi ning tema esindaja nimi ja kontaktandmed; 4) kokkuleppe sõlmimise eesmärk ning kokkuleppe tulemuse ja tegevuste elluviimise kirjeldus, sealhulgas laiem mõju; 5) tegevuse elluviimise periood; 6) partneri kaasamise ja lahkumise kord; 7) partneri õigused ja kohustused, sealhulgas partneri tegevuse kirjeldus; 8) tegevuse kogumaksumus ja kavandatud eelarve tegevuse elluviimiseks kaasatud rahastamisvahendite kaupa. (7) Piiriülese koostöötegevuse algatamiseks antakse ettevalmistavat projektitoetust, kui kohalik tegevusrühm on sõlminud potentsiaalse partneriga kavandatava koostöötegevuse ühiste kavatsuste kokkuleppe, milles sisalduvad andmed partneri ning kokkuleppe eesmärgi, tulemuse, tegevuse ja koostöötegevuse elluviimise ajakava kohta. (8) Kogukonnateenuse arendamiseks antakse projektitoetust, kui teenus lähtub kogukonna vajadusest ja on strateegias kirjeldatud. (9) Üksnes kohalikule tegevusrühmale antakse projektitoetust ka selleks, et korraldada kolmanda isiku poolt väikeprojekti rakendamist strateegias või rakenduskavas esitatud nõuete kohaselt. (10) Toetatav tegevus ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui projektitaotlus on kohalikule tegevusrühmale esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehtud või mitte. Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada § 25 lõike 2 punktis 18 sätestatud kulude abikõlblikkuse nõuet.
ja kutseliseks kalapüügiks kasutatava veesõiduki
soetamise
, sealhulgas liisimise
kulu; 10) liisingulepinguga seotud kulu, nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulu, üldkulu ja kindlustusmakse; 11)
ühistegevuse puhul partneri tegevuskulu
kulu, mille on tasunud ühistegevuses osalev partner
; 12) ehitusmaterjali ostmise kulu ilma ehitustegevuseta; 13)
sellise ehitustegevuse kulu, mida ei ole teinud ehitusalal tegutsev ettevõtja;
14) sellise ehitustegevuse kulu, mis ei võimalda selle elluviimise järel ehitist sihipäraselt kasutada; 15) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu, välja arvatud kontoriruumi üürimise ja rentimise kulu ning ürituse korraldamiseks vajaliku maa ja ruumi üürimise ja rentimise kulu; 16) 17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu; 18) enne kohalikule tegevusrühmale projektitaotluse esitamist tekkinud kulu, välja arvatud ettevalmistava töö kulu, mis on tekkinud alates 1. jaanuarist 2023; 19) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu. (3)
Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele on mitteabikõlblik kasutatud seadme
Kasutatud materiaalse vara
, sealhulgas masina
, eriotstarbelise sõiduki
või
mootorsõiduki
seadme
soetamise
ja liisimise
kulu
on abikõlblik
,
välja arvatud juhul,
kui
projektitoetust taotlev VKE, mittetulundusühing või sihtasutus tõendab, et nimetatud seadme: 1) soetamiseks ei ole hinnapakkuja varem saanud toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi; 2) hind ei ületa
selle
turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam ning 3)
eeldatav kasutusiga kestab vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.
7
(7)
Projektitoetuse
Hinnapakkumuse küsimisel hoidub projektitoetuse
taotleja
ei
huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus projektitoetuse taotlejal
või
küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses
tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena
. 7 (7¹) Lõikes 7 sätestatud nõuet ei kohaldata ühistegevusega ega koostöötegevusega seotud projektijuhtimise korral. (8) Projektitoetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Projektitoetuse taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. (9) Lõigetes 1–8 sätestatut ei kohaldata, kui projektitoetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui projektitoetuse taotleja korraldab riigihanke pärast projektitaotluse esitamist, teeb ta enne projektitaotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt. (10) Väljaselgitatud toetatava tegevuse maksumuse põhjal koostab projektitoetuse taotleja eelarveprojekti, milles esitab andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.
, kui kavandatud tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks
;
.
6)
väikelaeva, maastiku- ja mootorsõiduki, välja arvatud liikurmasina soetamiseks VKE-le, mittetulundusühingule ja sihtasutusele kuni 30 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
(2) Paragrahvi 24 lõikes 2 nimetatud tegevuse abikõlbliku kulu kogumaksumus võib olla kuni 15 protsenti § 24 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse
abikõlbliku kulu maksumusest
abikõlblikest kuludest
. (3) Projektitoetuse maksimaalne suurus ühe taotluse kohta on 200 000 eurot. Lõikes 4 nimetatud vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale projektitoetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava projektitoetusega ületada komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 lõikes 2 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot. (4) Kui projektitoetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artiklite 60 ja 61 tähenduses, kohaldatakse sellele nimetatud määruses sätestatut. Kui komisjoni määrus (EL) 2022/2472 ei kohaldu, antakse projektitoetust vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) 2023/2831 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (5) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saaja on konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ettevõtja, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatava tegevuse elluviimisel. (6) Riigiabi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artiklis 8 sätestatud abi kumuleerimisreegleid ning vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (8) Projektitoetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti c kohaselt kindlasummalise maksena.
. (3) Projektitoetuse taotleja esitab PRIA-le koos avaldusega järgmised dokumendid: 1) mittetulundusühingu, välja arvatud usulise ühenduse puhul tema liikmete nimekiri mitte varasema kui projektitaotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga, kui see ei ole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kättesaadav; 2) sihtasutuse puhul tema asutajate ja nõukogu liikmete nimekiri, kui see erineb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris olevast nimekirjast; 3) eraõigusliku juriidilise isiku puhul tema juhtimis- ja järelevalveorganitesse kuuluvate isikute nimekiri, kui see ei ole äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kättesaadav; 4) kohaliku tegevusrühma puhul üldkoosoleku otsus tema projektitaotluse vastuvõtmise kohta koos üldkoosolekul osalenute nimekirjaga, milles on muu hulgas välja toodud, millist huvirühma liige esindab; 5) ehitise ehitamise korral
väljavõte ehitusprojekti joonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga
ehitusprojekt
, kui
need
see
on
nõutavad
nõutav
ehitusseadustiku kohaselt.
(edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).