(1)Lüganuse valla (edaspidi valla) omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) reguleerib valla omandis olevate eluruumide üürile andmist ja nende valdamist, kasutamist, käsutamist ning Lüganuse Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) pädevust vastavate toimingute teostamisel.
(2)Käesolevas määruses reguleerimata juhtudel, aga samuti eluruumide võõrandamisel, kasutamise otstarbe muutmisel ja asjaõigustega koormamisel juhindutakse asjakohastest õigusaktidest ja Lüganuse Vallavolikogu 27.02.2020 määrusest nr 106 „Lüganuse vallavara valitsemise kord“.
(1)Valla omandis olev eluruum on korteriomand või selle osa, mis koosneb reaalselt piiritletud eraldiseisvast toast, tubadest või muust ruumist, samuti elamu, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele ja on kasutatav alaliseks elamiseks.
(2)Eluruumide üürile andmisega ja muude kasutamise või eluruumi omaniku esindusega seotud küsimuste lahendamise otsustab vallavalitsus, kui käesolevas määruses ja teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(3)Vallavalitsuse poolt määratud ametniku (edaspidi ametnik) ülesandeks on vallavalitsusele eluruumide üürile või muul viisil kasutusse andmise taotluste kohta arvamuse esitamine. Sotsiaaleluruumi üürile või muul viisil kasutusse andmise taotluste kohta teeb vallavalitsusele ettepaneku vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.
(4)Vallavolikogu võib vajadusel tunnistada valla omandis oleva eluruumi sotsiaaleluruumiks, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset vajavale isikule.
(5)Eluruumide haldamist ja majandamist korraldab vallavalitsus.
(6)Eluruumi varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks tunnistamise, samuti vajadusel eluruumides ehitus- ja kapitaalremondi teostamise otsustab vallavalitsus.
(1)Eluruumide üürile andmist on õigustatud taotlema: 1) isikud, keda loetakse sotsiaalhoolekande seaduse mõistes eluruumi tagamise teenust vajavateks isikuteks; 2) isikud, kelle vallas asuv eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutamiskõlbmatuks või kes muul mõjuval põhjusel on ilma jäänud eluasemest ja kellel ei ole teist eluruumi ning puudub võimalus seda endale või oma perekonnale soetada; 3) isikud, kes asuvad teenistusse või tööle valla ametiasutustesse või selle hallatavatesse asutustesse töö või teenistuse ajaks; 4) isikud, kellele eluruumi üürile andmine on põhjendatud muul viisil või avaliku huviga.
(2)Sotsiaalhoolekande seaduse mõistes eluruumi tagamise teenust vajavatele isikutele eluruumi üürile andmisel juhindutakse käesolevast määrusest ja Lüganuse Vallavolikogu 07.02.2018 määrusest nr 14 „Sotsiaalhoolekande abi andmise kord“.
(1)Eluruumi üürimiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalik taotlus (avaldus).
(2)Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja isiku-, elukoha- ja kontaktandmeid; 2) andmeid taotlejaga koos elavate isikute (perekonnaliikmete) kohta; 3) andmeid seni kasutatava eluruumi kohta (asukoht, tubade arv, üldpind jms); 4) eluruumi taotlemise põhjendust (asjaolud, mis tingivad eluruumi tagamise teenuse vajaduse või elamistingimuste halvenemise või eelmise elukoha kaotamise põhjused vms); 5) muid taotluse lahendamiseks olulisi andmeid.
(3)Taotluses esitatud andmete õigsust kinnitab taotleja oma allkirjaga.
(1)Ametnik vaatab eluruumi üürimiseks esitatud taotlused läbi 30 päeva jooksul.
(2)Ametnikul on õigus taotluse esitajalt, tema perekonnaliikmetelt ja kolmandatelt isikutelt küsida täiendavaid selgitusi ja dokumente esitatud taotluse kohta.
(3)Ametnik lõpetab taotluse menetlemise, kui taotluse (avalduse) esitaja ei kuulu käesoleva määruse paragrahvis 3 nimetatud õigustatud isikute hulka.
(4)Taotluse põhjendatuse korral ja vaba eluruumi olemasolul esitab ametnik vallavalitsusele ettepaneku eluruumi üürile andmise otsustamiseks. Eluruumi üürilepingu sõlmimise aluseks on vallavalitsuse korraldus.
(5)Üürileping sõlmitakse hiljemalt 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul pärast vallavalitsuse korralduse teatavakstegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul taotleja poolt mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel on vallavalitsusel õigus tunnistada korraldus kehtetuks.
(6)Vallavalitsusel on õigus täpsustada üürniku õiguseid, kohustusi ja kohustuste täitmise kontrollimise meetmeid üürnikuga sõlmitavas üürilepingus.
(1)Üürilepingu sõlmitakse tähtajaga kuni kaks aastat kohustusega vabastada eluruum pärast tähtaja möödumist, kui üürnik ei ole taotlenud üürilepingu pikendamist arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.
(2)Tähtaega määramata võib üürilepingu sõlmida isikutega, kes asuvad teenistusse või tööle valla ametiasutusse või selle hallatavasse asutusse või õpetaja ametikohale kohustusega vabastada eluruum pärast töölepingu või teenistussuhte lõppemist.
(3)Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel või lepingu lõppemisel muudel alustel.
(4)Üürilepingu lõppemisel on üürnik ja temaga koos elavad isikud kohustatud eluruumi vabastama ja üle andma selle vallavalitsusele kahe tööpäeva jooksul alates lepingu lõppemise kuupäevast.
(5)Eluruumi üürilepingu tähtaja möödumisel on üürnikul õigus taotleda üürilepingu pikendamist, kui eluruumi andmise alused ei ole ära langenud ning üürnik on täitnud kõik lepingujärgsed kohustused ja taotlus üürilepingu pikendamiseks on esitatud mõistliku aja jooksul enne üürilepingu tähtaja lõppemist.
(6)Eluruumi üürilepingu muutmise või senise üürnikuga üürilepingu pikendamise otsustab ametnik. Ametnikul on õigus teha ettepanek otsustamiseks vallavalitsusele.
(7)Eluruumi üürniku surma korral on selles eluruumis üürnikuga koos elanud perekonnaliikmel, kui tema majutamine oli kokku lepitud üürilepingus, õigus taotleda üürniku asemel eluruumi üürilepingusse astumist. Käesoleval juhul ei muudeta olemasoleva üürilepingu kehtivuse tähtaega.
(1)Üürnik on kohustatud tasuma vallavalitsusele eluruumi üürimise eest üüri ja kõrvalkulusid.
(2)Üür on tasu eluruumi kasutamise eest. Üüri arvestamise aluseks on eluruumi üldpind.
(3)Üüri suuruse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kuus kehtestab vallavalitsus arvestades Lüganuse Vallavolikogu poolt kehtestatud munitsipaalomandis olevatele eluruumidele kehtestatud üüri piirmäära. Üüri suurus eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta võib olla diferentseeritud arvestades eluruumi heakorrastust, seisundit või muid olulisi asjaolusid.
(4)Vallavalitsusel on õigus lähtudes majanduslikust põhjendusest üürimäärasid igal kalendriaastal korrigeerida.
(5)Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegevuste eest, mis on seotud üüritud asja kasutamisega, muuhulgas valitsemiskulud ja kommunaalkulud. Eelkõige on nendeks kuludeks: 1) tasu vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest; 2) tasu üldkasutatavate ruumide, hoone ümbruse ja eluruumi valgustuse ning muuks otstarbeks kasutatud elektrienergia eest; 3) tasu prügiveo teenuse eest; 4) tasu soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest; 5) kulud hoone ja selle juurde kuuluvate abi(teenindus)hoonete ehituskonstruktsioonide, tehnovõrkude, -seadmete ja -süsteemide hoolduseks ja remondiks (remondifond); 6) kulud üldkasutatavate ruumide sanitaarpuhastuseks, kahjurite ja näriliste tõrjeks ning hoone maa-ala või ümbruse korrashoiuks; 7) hooneväliste tehnovõrkude (soojus, vesi, kanalisatsioon, elekter jne) hooldus ja remondikulud 8) üürileandja muud eluruumiga seotud kulud (administreerimine, ettenägematud kulud jms).
(6)Lisaks üürile ja kõrvalkuludele tasub üürnik kõik kulud, mis on tekkinud tema poolt iseseisvalt sõlmitud muude teenuslepingute alusel (side, televisioon jms).
(7)Eluruumide üüri ja kõrvalkulude arvestamise ning nende eest tasumise perioodiks on üks kalendrikuu. Üüri ja kõrvalkulude tasumiseks esitab vallavalitsuse finantsteenistus üürnikule nõuetekohase arve hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 15-ks kalendripäevaks maksetähtajaga 14 kalendripäeva. Arvele märgitakse makseperioodil võetav üür, kõrvalkulud, muud maksed, võlgnevused, viivised jms.
(8)Eluruumi üüri ja kõrvalkulude arve või muu eluruumi kasutamisega seotud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on vallavalitsuse finantsteenistusel õigus rakendada tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,07 protsenti päevas iga viivitatud kalendripäeva eest alates arve tasumise maksetähtajale järgnevast päevast.
(1)Üürnikul on õigus: 1) kasutada temale üüritud eluruumi vastavalt sõlmitud üürilepingule; 2) majutada temale üürile antud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid; 3) teha vallavalitsuse nõusolekul kasutatavas eluruumis olulisi parendusi või muudatusi.
(2)Üürnikul on kohustus: 1) kasutada üüritud eluruumi vastavalt sihtotstarbele ja heaperemehelikult; 2) täita kõiki eluruumi kasutusega seotud õigusakte (sh sanitar-, tuleohutus jne), eluruumi asukohajärgse hoone valdaja või korteriühistu poolt kehtestatud reegleid ja eeskirju; 3) mitte andma üüritud eluruumi allüürile või allkasutusse; 4) tasuma õigeaegselt üüri ja kõrvalkulud ning muud arved; 5) üürilepingu lõppemisel vabastama eluruumi koos temaga elavate isikutega ja andma selle üle kahe tööpäeva jooksul alates lepingu lõppemise kuupäevast; 6) teostama eluruumis vajadusel hooldustöid (sanitaarremonti), et tagada seinte, lagede, uste, põranda, akende, veevarustuse ja kanalisatsiooni jms korrashoid, hooldus ja üürniku poolt tekitatud kahju korral asendamine; 7) tagama eluruumis asuvate, kuid ühisomandis olevate hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalike seadmete korrashoid.
(3)Üürniku poolt käesolevas paragrahvis loetletud, aga samuti muude üürilepingus sätestatud kohustuste mittetäitmisel on vallavalitsusel õigus üürileping ennetähtaegselt üles öelda vastavalt VÕS §-des 313-316 sätestatule ja nõuda üürilepingus sätestatud viivist ja/või tekitatud kahjude hüvitamist.
(1)Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud eluruumi üürilepingute tingimused kehtivad kuni lepingus märgitud tähtajani kuid mitte kauem kui 1. detsember 2023.
(2)Kiviõli Linnavolikogu 25.02.2010 määrus nr 9 „Õpetajale munitsipaaleluruumi üürile andmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(3)Kiviõli Linnavolikogu 26.05.2005 määrus nr 28 "Munitsipaaleluruumide üürile andmise korra kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.
(4)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(9)Üürilepingu sõlmimisel korteris oleva olmetehnika eest ei võta vald endale kohustusi.