Redaktsioonide võrdlus

(1) Töötule, töötajale ja muule isikule osutatakse järgmisi teenuseid: 1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine; 2) töövahendus; 3) karjääriinfo vahendamine; 4) karjäärinõustamine; 5) oskuste arendamise seminar. 1 (1¹) Tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule ei osutata lõike 1 punktis 5 nimetatud teenust. (2) Töötule osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) töökeskne nõustamine; 2) 3) tööturukoolitus; 4) tasemeõppes osalemise toetus; 5) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 6) tööpraktika; 7) arengutreening; 8) ettevõtluse alustamise toetus; 9) 10) nõustamisteenused; 11) individuaalsed lahendused; 11¹) toetatud töölerakendamine; 12) palgatoetus. (3) Õppivale töötule ei osutata lõike 2 punktides 4, 6, 111 ja 12 nimetatud teenuseid. (4) Tervisest tuleneva takistusega töötule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) kogemusnõustamine; 2) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 3) tööalase abivahendi kasutada andmine; 4) tugiisikuga töötamine; 5) tööalane rehabilitatsioon. 6) (5) 6 (6) Töötajale, sealhulgas kinnipeetavale töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) töökeskne nõustamine; 2) 3) tööturukoolitus; 4) tasemeõppes osalemise toetus; 5) kvalifikatsiooni saamise toetamine. (7) Koondamisteatega töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 6 nimetatule nõustamisteenuseid. (8) Tervisest tuleneva takistusega töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 6 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) kogemusnõustamine; 2) individuaalsed lahendused; 3) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 4) tööalase abivahendi kasutada andmine; 5) tugiisikuga töötamine; 6) tööalane rehabilitatsioon. 8 (8¹) Pikaajalise haiguslehe alusel töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõikes 1 ning lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) kogemusnõustamine; 2) individuaalsed lahendused; 3) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 4) tööalase abivahendi kasutada andmine; 5) tugiisikuga töötamine; 6) tööalane rehabilitatsioon. (9) Töötajale, kes on saanud ettevõtluse alustamise toetust, osutatakse ettevõtluse järelteenuseid.10 (10) Muule isikule osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule töökeskse nõustamise teenust. (11) Kinnipeetavale muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) tööturukoolitus; 2) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 3) tööpraktika. (12) Pensioniealisele muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) tööturukoolitus; 2) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 3) tööpraktika;. 4) ettevõtluse alustamise toetus. (13) Tervisest tuleneva takistusega muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) tööalane rehabilitatsioon; 2) individuaalsed lahendused. (14) Tööandjale osutatakse järgmisi teenuseid: 1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine; 2) töövahendus; 3) koolitustoetus; 4) tööpraktika; 5) individuaalsed lahendused; 6) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 7) tööalase abivahendi kasutada andmine; 8) tugiisikuga töötamine; 9) tööandjate teavitamine ja nõustamine; 10) palgatoetus; 11) alaealise töötamise toetamine; 12) rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine. (15) Tööturuteenuseid saama õigustatud isikutele seatavad täpsemad tingimused on sätestatud vastava tööturuteenuse osutamise tingimustes käesoleva peatüki 2. jaos.

(1) Teenuseosutaja või tööandja peab arvestust teenusel osalejate kohta ning esitab töötukassale andmed töötukassa määratud tähtajal ja viisil järgmiste tööturuteenuste osutamisel: 1) 2) tööturukoolitus; 2¹) oskuste arendamise seminar; 3) tööpraktika; 4) arengutreening; 5) ettevõtluse järelteenuste puhul nõustamine mentorklubis; 6) 7) nõustamisteenused; 8) kogemusnõustamine; 9) tööalane rehabilitatsioon; 10) toetatud töölerakendamine. (2) Inimene, teenuseosutaja või tööandja esitab töötukassale teenuse osutamisega seotud andmed ja dokumendid töötukassa määratud tähtajal ja viisil. Töötukassal on õigus küsida lisateavet ja muid tõendeid ning vajaduse korral teha paikvaatlust.

(1) Töötukassa ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahetavad tööturuteenuse osutamisega seotud andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. (2) Töötukassa ja teenuseosutaja või tööandja võivad vahetada andmeid töötukassa infosüsteemi kaudu järgmiste tööturuteenuste osutamisel: 1) töövahendus; 2) 3) tööturukoolitus; 3¹) oskuste arendamise seminar; 4) koolitustoetus; 5) tööpraktika; 6) arengutreening; 7) ettevõtluse järelteenuste puhul nõustamine mentorklubis; 8) 9) nõustamisteenused; 10) kogemusnõustamine; 11) tööalane rehabilitatsioon; 12) toetatud töölerakendamine. (3) Töötukassa ja tööandja võivad töövahenduse teenuse osutamisega seotud andmeid vahetada EURESe andmevahetuskihi kaudu.

(1) Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada inimest kutse- või kõrghariduse omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega. (2) Tasemeõppes osalemise toetus on kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekava alusel kõrghariduse omandamise ajal makstav igakuine toetus, kui töötu või töötaja asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riigieelarvest. Kutsehariduse õppekavana ei arvestata kutsevaliku õppekava. (3) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on töötuskindlustuse seaduse § 62 lõigete 1 ja 3 ning § 7 lõigete 1–23 ja 4 alusel arvestatud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul, kui: 1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat; 2) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja põhiharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis; 3) tal puudub eri- või kutsealane haridus, üldkeskharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest on möödunud vähemalt kaheksa aastat; 4) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat; 5) tal on tervisest tulenev takistus või tema viimasel töövõime hindamisel töövõimetoetuse seaduse alusel on toetuse taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul tuvastatud vähemalt ühes võtmetegevuses vähemalt kerge piirang, kuigi töövõime vähenemist ei ole tal tuvastatud; 6) ta ei sobi töötervishoiuarsti otsuse kohaselt senisel töökohal töötama või töötervishoiuarst on tal diagnoosinud tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel. (4) Lõikes 3 nimetatud töötuskindlustusstaaži nõuet ei kohaldata kinnipeetavale töötajale. (5) 6 (6) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse lõike 3 punktides 1–4 nimetatud töötule ja töötajale, kui ta asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametis, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealadele vastavate õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda. (7) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse, kui inimene toetuse taotlemise ajal ei õpi kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval, või tema õppima asumisest eelnimetatud õppekaval ei ole möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva. Inimesele, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturumeetmete seaduse § 12 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 8 lõike 4 punkti 10 tingimustele mittevastamisega, makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta taotleb toetust 60 päeva jooksul õppima asumisest. Õppima asumist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel. (8) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui inimene esitab tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks taotluse ning asub õppima 12 kuu jooksul temaga tegevuskavas tasemeõppes osalemises kokkuleppimisest. (9) Toetust ei maksta inimesele, kes Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul katkestanud õpingud kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval, välja arvatud, kui inimene õppis õppe- või koolituskohal, mille õppekulud tuli õppijal hüvitada. (10) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus on 50% protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel, eelarveaastale eelnenud aasta 1. juuli seisuga, kuid mitte väiksem tasemeõppes osalemise toetuse suurusest, mis tuleb tasuda isikule, kelle tasemeõppes osalemise toetus on määratud enne 1. jaanuari 2026. a. (11) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse Eesti hariduse infosüsteemis märgitud õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul, välja arvatud akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest. (12) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. (13) Kui inimene katkestab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine ja sel juhul võib töötukassa maksta tasemeõppes osalemise toetust veel ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. (14) Toetuse maksmist ei lõpetata, kui Eesti hariduse infosüsteemi andmetel asub inimene uuesti õppima 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse perioodid. (15) Töötukassal on õigus tasemeõppes osalemise toetuse maksmine lõpetada, kui inimene ei osale mõjuva põhjuseta õppetöös, või tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus kehtetuks tunnistada, kui inimene ei ole õppima asunud.

(1) Koolitustoetuse eesmärk on soodustada majanduse struktuurimuutusi ning toetada tööandjat tema töötajatele muutustega kohanemiseks vajalike oskuste ja teadmiste õpetamisel. (2) Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale osaliselt töötaja koolitamisega seotud kulud. (3) Koolitustoetust makstakse, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud: 1) töötaja tööle võtmisel või teisele ametikohale asumisel valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametisse, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust; 2) töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel; 3) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks tasemeeksamiks ettevalmistaval eesti keele täienduskoolitusel; 4) töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks; 5) töötaja roheoskuste arendamiseks. 3 (3¹) Lõike 3 punktis 1 nimetatud põhikutsealadele vastavate ametite loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda. (4) Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. (5) Lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast. Kui tööandja töötukassa vahendusel sobivat töötajat ei leia, võib ta töötaja leida muul viisil ja tema tööle võtmiseks toetust taotleda. (6) Lõike 3 punktis 2 nimetatud: 1) majandustegevuse ümberkorraldamiseks loetakse muu hulgas olukorda, kui olulisel määral muutub ettevõtte tootmis- või teenindusprotsess, ettevõte siseneb uuele sihtturule või uude tegevusvaldkonda ning ümberkorraldusega kaasneb muutus töötajate arvus; 2) kvalifikatsiooninõuete uuenemiseks loetakse eelkõige olukorda, kus õigusakti või kutsestandardi muudatuse tõttu peab töötaja viima enda teadmised ja oskused vastavusse uute kvalifikatsiooninõuetega ja muudatus on jõustunud taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul; 3) tehnoloogia uuenemiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus võetakse kasutusele uued seadmed või masinad, millega töötamine eeldab töötajatelt uusi teadmisi ja oskusi, ja muudatus ei ole toimunud varem kui taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul. 6 (6¹) Lõike 3 punktis 5 nimetatud roheoskused on oskused, mis aitavad parandada energia- ja ressursitõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning hõlmavad ringmajanduse põhimõtete laialdasemat juurutamist. 6 (6²) Lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuse raames toetatakse õppimist õppekavadel, mille arendamist on rahastatud haridus- ja teadusministri poolt Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 7 lõike 1 alusel kehtestatud toetuse andmise tingimuste kohaselt. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib töötukassa toetada õppimist viidatud toetuse andmise tingimustes nimetamata õppekava alusel, mille töötukassa määrab koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Toetatavate õppekavade ja õppeasutuste loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda. (7) Lõike 3 punktides 2–5 nimetatud juhul makstakse toetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. (8) Koolitustoetust ei maksta töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel. (9) Koolituse maht on vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni 12 kuud. (10) Koolitustoetust makstakse, kui koolituse korraldaja on täienduskoolitusasutus või täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu täienduskoolituse pakkuja (edaspidi koos koolitusasutus). Kui koolitustoetust taotletakse eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavaks eesti keele täienduskoolituseks, peab täienduskoolitusasutusel olema tegevusluba asjaomasel keeleoskustasemel eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks. (11) Tööandjale makstakse koolitustoetust: 1) koolituse maksumuse hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel; 2) töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal; 3) töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel, kui koolitus toimub väljaspool Eestit. (12) Töötukassaga eelneval kokkuleppel võib tööandjale hüvitada lõikes 11 nimetatud kulude kogusummast: 1) kuni 80% protsenti, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot töötaja kohta; 2) kuni 100% protsenti, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul, kui tööandja võtab tööle töötuna arvel oleva isiku; 3) kuni 50% protsenti, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot töötaja kohta, kui § 47 lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja koolitustoetust makstakse § 47 lõikes 2 sätestatud riigiabina. (13) Lõike 3 punktides 1–4 sätestatud alustel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul. 13 (13¹) Lõike 3 punktis 5 sätestatud alusel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul. (14) Töötukassa võib põhjendatud juhul koolitustoetuse andmisest keelduda või toetust vähendada, muu hulgas juhul, kui koolituse maksumus ei ole põhjendatud, arvestades koolituse kestust või teiste samalaadsete koolituste hinda. (15) Koolitustoetust makstakse, kui: 1) toetuse taotlus on esitatud enne koolituse algust ja lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul pärast töölepingu sõlmimist, aga mitte hiljem kui nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest; 2) lõike 11 punktides 1 ja 3 sätestatud koolituskulusid tõendavad dokumendid on esitatud töötukassale hiljemalt kuue kuu jooksul koolituse lõppemisest. (16) Koolitustoetust ei määrata, kui: 1) tööandjal või koolitusasutusel on äriregistrist kustutamise hoiatus või tema suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus; 2) tööandja või koolitusasutus on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud koolituskaardi koostööpõhimõtteid; 3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud või 4) tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata. (17) Töötukassa keeldub koolitustoetuse andmisest või tunnistab koolitustoetuse andmise otsuse kehtetuks, kui tööandja on taotluses märgitud koolitusasutus, samuti siis, kui selgub, et tööandjaks oleva koolitustoetust taotleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse või hallatava asutuse juht või isik, kellele kuulub vähemalt 50% protsenti tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on: 1) koolitusasutuse juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või talle kuulub vähemalt 50% protsenti koolitusasutusest; 2) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev koolitusasutus või koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus sarnases rollis (edaspidi lektor) või 3) punktis 1 või 2 nimetatud isiku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine. (18) Töötukassal on õigus põhjendatud juhul koolitustoetuse andmise otsust muuta või otsus kehtetuks tunnistada, muu hulgas juhul, kui koolitus ei võimalda saavutada õppekavas ette nähtud või toetuse taotluses kirjeldatud eesmärke.

(1) Tööpraktika eesmärk on arendada inimese töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. (2) Tööpraktika on töökogemuse saamine ning töölesaamiseks vajalike ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine töökohal ja tööandja juhendamisel. (3) Tööpraktika teenuse osutamiseks sõlmib töötukassa tööandjaga halduslepingu. (4) Tööpraktika kestab kuni kaks kuud. (5) Tööpraktika võib kesta kuni neli kuud, kui see on tingitud inimese olukorrast tulenevalt suuremast tööpraktika vajadusest. (6) Tööandja tagab tööpraktikal osaleja juhendamise. Üks juhendaja võib samal ajal olla tööpraktika juhendajaks või § 37 tähenduses tugiisikuks kokku kuni neljale inimesele. (7) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu inimese tööpraktikal osaletud iga päeva eest esimesel kuul 100% protsenti, teisel kuul 75% protsenti ning kolmandal ja neljandal kuul 50% protsenti juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis. (8) Tööpraktika ajaks ei sõlmita inimesega töölepingut, kuid tööandja peab tagama töölepingu seaduse §-s 7, § 8 lõigetes 1 ja 2, § 43 lõigetes 1–3 ja 5, lõike 4 punktis 2 ja lõikes 41, § 46 lõikes 1 ning §-des 47, 49 ja 51–53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatu täitmise.

(1) Ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk on, et inimene looks majandusliku aktiivsuse kaudu endale püsiva tasustatud töökoha. (2) Ettevõtluse alustamise toetust antakse esmavajalike vahendite soetamiseks ja kulude katmiseks majandustegevusega alustamisel uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana. (3) Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär on 6000 eurot. (4) Ettevõtluse alustamise toetust võib taotleda inimene, kes on: 1) vähemalt 18-aastane ja 2) läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. (5) Ettevõtluse alustamise toetust taotlev inimene esitab töötukassale: 1) avalduse; 2) elulookirjelduse; 3) äriplaani ja finantsprognoosid; 4) koopiad dokumentidest, mis tõendavad lõike 4 punktis 2 nimetatud nõude täitmist. (6) Ettevõtluse alustamise toetust ei anta, kui töötu ei ole otsuse tegemise ajal töötuna arvel, välja arvatud, kui tema töötuna arvelolek lõpetatakse enne otsuse tegemist tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktis 2 või 14 sätestatud asjaoludel. (7) Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab töötukassa 30 tööpäeva jooksul toetuse avalduse esitamisest. (8) Ettevõtluse alustamise toetust ei anta: 1) olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks; 2) olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks; 3) isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld; 4) isikule, kellel on maksuvõlg riigi ees, välja arvatud, kui see on väiksem kui 100 eurot või maksuvõla tasumine on ajatatud; 5) isikule, kellel on täitemenetluses lapse elatise võlgnevus; 6) isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga; 7) isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50% muust äriühingust; 8) isikule, kes on või oli avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana; 9) isikule, kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saanud töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust; 10) tegutsemiseks valdkonnas, mis on vastuolus avaliku huviga; 11) tehinguteks tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 nimetatud seotud isikutega; 12) üürilepingu tagatisraha maksmiseks; 13) toetust taotleva inimese koolituskulude katteks; 14) kinnisvara ostuks. (9) Ettevõtluse alustamise toetus kantakse toetuse saaja isiklikule pangakontole kümne tööpäeva jooksul lõikes 7 nimetatud otsuse tegemisest. (10) Ettevõtluse alustamise toetuse saaja peab asutama uue äriühingu või registreeruma füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi käesolevas paragrahvis ettevõtja) kahe kuu jooksul toetuse tema pangakontole ülekandmise päevast. (11) Toetuse saaja peab toetuse üle kandma ettevõtja pangakontole ja kulud tuleb teha sellelt kontolt, välja arvatud ettevõtja äriregistrisse kandmise eest tasutud riigilõivu osa. (12) Kõik ettevõtluse alustamise toetuse eest tehtavad kulud peavad olema tehtud vastavalt esitatud äriplaanile kooskõlas toetuse andmise otsusega lõike 14 punktis 1 sätestatud esimese aruandlusperioodi jooksul. (13) Ettevõtluse alustamise toetusest võib vastavalt äriplaanile kasutada lõikes 3 sätestatud toetuse ülemmäärast: 1) kuni 20% turunduskuludeks; 2) kuni 30% tööjõukuludeks. (14) Töötukassa kontrollib kavandatud majandustegevust ja toetuse sihtotstarbelist kasutamist kahel aruandlusperioodil: 1) esimese aruandlusperioodi aruanne esitatakse kaheksandal kuul toetuse inimese pangakontole ülekandmise päevast ja see kajastab seitsme kuu tegevusi alates toetuse ülekandmise päevast; 2) teise aruandlusperioodi aruanne esitatakse 20. kuul toetuse inimese pangakontole ülekandmise päevast ja see kajastab 12 kuu tegevusi alates esimese aruandlusperioodi lõppemisest. (15) Aruande vormi kehtestab töötukassa. Töötukassal on õigus nõuda lisadokumente ja selgitusi ning teha paikvaatlusi. (16) Esimese aruandlusperioodi aruandele lisatakse toetuse kasutamist tõendavad dokumendid. Ettevõtluse alustamise toetuse eest tehtud kuludena arvestatakse ainult kulusid, mis on tehtud raamatupidamise algdokumentide alusel ja tasutud pangaülekande või kaardimaksega. (17) Esimesel aruandlusperioodil peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) ettevõtja on täitnud lõikes 10 sätestatud tingimuse; 2) toetust on kasutatud kooskõlas lõigetes 11–13 ja 16 sätestatuga; 3) ettevõtja majandustegevus on alanud. (18) Majandustegevus loetakse alanuks, kui ettevõtja on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist. (19) Teisel aruandlusperioodil peab ettevõtja majandustegevus jätkuvalt toimuma. (20) Kui mõjuval põhjusel ei ole äriplaanis ette nähtud majandustegevus alanud või toetus kasutatud esimesel aruandlusperioodil, võib töötukassa pikendada lõike 14 punktis 1 nimetatud esimest aruandlusperioodi viivitatud aja võrra, kuid kokku mitte rohkem kui kuue kuu võrra. Esimese aruandlusperioodi pikendamisel jääb esimese ja teise aruandlusperioodi pikkuseks kokku kuni 19 kuud. (21) Töötukassa nõuab ettevõtluse alustamise toetuse saajalt toetuse täies ulatuses tagasi järgmiste asjaolude ilmnemise korral: 1) äriplaanis ette nähtud majandustegevus ei ole alanud esimesel aruandlusperioodil, välja arvatud, kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel; 2) äriplaanis ette nähtud majandustegevus ei alanud mõjuval põhjusel esimesel aruandlusperioodil ega ole olenemata põhjusest alanud ka pikendatud perioodi jooksul; 3) äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne esimese või teise aruandlusperioodi lõppu, välja arvatud, kui majandustegevus lõpeb mõjuval põhjusel; 4) ettevõtluse alustamise toetuse saaja võõrandab talle kuuluva osa või aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist enne esimese või teise aruandlusperioodi lõppu; 5) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevus on peatatud või lõpetatud esimesel või teisel aruandlusperioodil, välja arvatud, kui peatamine või lõpetamine toimus mõjuval põhjusel; 6) ettevõtluse alustamise toetus on mõjuva põhjuseta esimese aruandlusperioodi või pikendatud esimese aruandlusperioodi jooksul kasutamata; 7) ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt; 8) ettevõtluse alustamise toetust kasutati lõike 8 punktis 1, 2 või 10–14 nimetatud eesmärgil; 9) ettevõtluse alustamise toetuse saaja ei ole täitnud lõikes 17 nimetatud tingimusi. (22) Kui ettevõtluse alustamise toetust on kasutatud osaliselt või vaid osaliselt sihtotstarbeliselt, nõuab töötukassa toetuse osaliselt tagasi.

(1) Ettevõtluse järelteenuste eesmärk on toetada ettevõtluse alustamise toetuse saaja äriplaani jätkusuutlikku elluviimist. (2) Ettevõtluse järelteenused on ettevõtluse alustamise toetuse saajale ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituse kulu ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine ning nõustamine mentorklubis. (3) Töötukassa sõlmib mentorklubis nõustamiseks teenuseosutajaga halduslepingu. (4) Ettevõtluse järelteenuseid osutatakse kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse inimese pangakontole ülekandmise päevast. (5) Ettevõtluse järelteenuste raames võib töötukassaga eelneval kokkuleppel hüvitada toetuse saajale kuludokumendi alusel koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot, sealhulgas individuaalse mentorluse kulu kuni 1250 eurot. (6) Lõikes 5 nimetatud kulu ei hüvitata, kui toetuse saaja on ise ettevõtluse järelteenuse avalduses märgitud teenuse osutaja.

(1) Tugiisikuga töötamise eesmärk on abistada ja juhendada inimest, kui ta vajab töötamisel juhendamist oma tervisest tuleneva takistuse või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja terviseprobleemi tõttu. (2) Tugiisikuga töötamisel toetab tugiisik inimest tööellu sisseelamisel, tööülesannete täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel või tööalasel suhtlemisel, kui inimene vajab selles tavapärasest töötajast rohkem abi ja juhendamist. Tugiisikuga töötamisel ei osutata füüsilist kõrvalabi. (3) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse, kui tervisest tuleneva takistusega inimene või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja asub tööle või töötab. (4) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse inimesele kuni 12 kuu jooksul teenuse kasutamise alustamisest. Põhjendatud vajaduse korral võib inimesele teenust osutada korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks. (5) Töötukassa sõlmib tugiisikuga töötamise teenuse osutamiseks halduslepingu: 1) tugiisikuga või 2) tööandja või muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes tagab tervisest tuleneva takistusega inimesele või pikaajalise haiguslehe alusel töötajale tugiisikuga töötamise teenuse osutamise. (6) Lõike 5 punktis 1 sätestatud juhul või punktis 2 sätestatud juhul, kui haldusleping sõlmitakse muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjaga, allkirjastab halduslepingu ka tööandja. (7) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse inimese eeldatavast töötamise ajast järgmises mahus: 1) 50% protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval paljudes tegevustes; 2) 75% protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes; 3) 100% protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval kõigis tegevustes. (8) Üks tugiisik võib samal ajal olla nimetatud tugiisikuks või § 27 tähenduses tööpraktika juhendajaks kokku kuni neljale inimesele. (9) Tugiisikuga töötamise teenuse eest makstava tasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis. (10) Tugiisikuga töötamise teenuse eest makstav tasu arvestatakse inimese iga töötatud päeva eest, korrutades tasu päevamäära teenuse osutamise halduslepingus kindlaks määratud inimese tööaja ja talle osutatava teenuse mahuga vastavalt lõikes 7 sätestatule. Tööaja arvutamisel lähtutakse sellest, et täistööajaga töötamise aeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. (11) Tugiisikuga töötamise teenuse eest ei maksta rohkem kui 22 päeva eest ühes kalendrikuus.

(1) Palgatoetuse eesmärk on toetada tööandja otsust võtta tööle väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras olev inimene ja soodustada tema tööle asumist. (2) Palgatoetus on tööandjale palgakulude osaline hüvitamine. (3) Palgatoetust makstakse, kui tööandja võtab tööle töötu, kes on olnud tööta 365 päeva viimase 450 päeva jooksul. 3 (3¹) Palgatoetust makstakse, kui tööandja võtab tööle töötu, kes on olnud tööta 180 päeva viimase 225 päeva jooksul ja kes on: 1) kuni 29-aastane (kaasa arvatud); 2) 55-aastane või vanem; 3) töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud või 4) tervisest tuleneva takistusega. 3 (3²) Lõigetes 3 ja 31 nimetatud tööta olemiseks loetakse perioodi, kui isik ei olnud hõivatud järgmiste tegevustega: 1) töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olemine, välja arvatud ajutine töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses; 2) ettevõtluskonto omamine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses; 3) ametis olemine Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosavanemana; 4) sõltumatu isikuna avalik-õigusliku ameti pidamine; 5) äriühingu juhatuse liikmeks, prokuristiks, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanikuks, välismaa äriühingu filiaali juhatajaks või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juhiks olemine; 6) juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemine, kui juhtimis- või kontrollorgani liige sai selle eest tasu; 7) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud olemine; 8) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasa või registreeritud elukaaslasena osalemine; 9) õppimine õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes; 10) viibimine ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses; 11) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga abikaasa või registreeritud elukaaslasena kaasas olemine, kui talle maksti abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel. (4) Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kui lõikes 3 või 31 nimetatud töötu võetakse tööle tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga. 4 (4¹) Tööandja saab sama inimese tööle võtmisel uuesti palgatoetust taotleda, kui lõikes 6 nimetatud halduslepingu lõppemisest selle inimesega seonduvalt on möödunud vähemalt viis aastat. (5) Palgatoetust ei maksta, kui töötu on või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse taotlemist olnud eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või prokurist või usaldusühingu või täisühingu osanik või kui talle kuulub või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse avalduse esitamist kuulunud sellest eraõiguslikust juriidilisest isikust rohkem kui 50% protsenti. (6) Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks tööandjaga halduslepingu 12 kuuks. Alla üheaastase tähtajalise töösuhte korral sõlmitakse haldusleping töölepingu kehtivuse ajaks. (7) Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50% protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50% protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ega suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse. (8) Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötukassa andmekogu (edaspidi töötukassa andmekogu) andmete alusel. 8 (8¹) Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötukassa andmekogu andmete kohaselt on inimesele välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. (9) Palgatoetust makstakse kuue kuu eest lõigetes 3 ja 31 nimetatud inimese tööle asumisest arvates, kuid mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates. (10) Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte pikema aja eest kui kuus kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates ning mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates. (11) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse enne kuue kuu möödumist töösuhte algusest või alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse enne poole nimetatud tähtaja möödumist ja töösuhte lõpetamise aluseks on: 1) töölepingu seaduse § 79 või 2) töölepingu seaduse § 89 lõige 1 või sama paragrahvi lõike 2 punkt 1. (12) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse tagasi osaliselt, kui töösuhe lõpetatakse lõikes 6 nimetatud halduslepingu kehtivuse ajal pärast kuue kuu möödumist töösuhte algusest või alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse pärast poole töösuhte tähtaja möödumist ja töösuhte lõpetamise aluseks on: 1) töölepingu seaduse § 79 või 2) töölepingu seaduse § 89 lõige 1 või sama paragrahvi lõike 2 punkt 1. (13) Lõikes 12 nimetatud osalise tagasinõude korral arvutatakse tagasinõude suurus, jagades väljamakstud palgatoetuse summa lõikes 6 nimetatud halduslepingu tähtajaga, arvutatult päevades, ning korrutades päevade arvuga, mille võrra töösuhe kestis halduslepingu tähtajast vähem.

(1) Alaealise töötamise toetamise eesmärk on toetada töökogemuse pakkumist noortele. (2) Alaealise töötamise toetamiseks makstakse tööandjale alaealise töötamise toetust 13–16-aastase alaealise (edaspidi alaealine töötaja) tööle võtmisel. (3) Alaealise töötamise toetust makstakse tööandjale, kes on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud alaealistele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot. (4) Alaealise töötamise toetust makstakse jooksva kalendriaasta I kvartalis tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest, kui toetuse taotlus on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil. (5) Alaealise töötamise toetuse suurus on iga alaealise töötaja eest 30% protsenti tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal. (6) Alaealise töötamise toetust makstakse töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötanud alaealise töötaja eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ning töötukassa andmekogusse kantud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. (7) Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui: 1) töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest maksnud palgatoetust § 41 alusel; 2) tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtteid; 3) tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata või 4) töötamise registris puudub kanne alaealise töötaja töötamise kohta.

(1) Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saaja tööhõives osalemist, aidata kaasa tema iseseisvale toimetulekule ja kohanemisele ning lõimumisele Eesti ühiskonda. (2) Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse tema kvalifikatsiooni saamise kulu, samuti töötamise ja tööle asumisega seotud tõlketeenuse kulu. (3) Tööandjale, kes võtab tööle või kelle juures töötab rahvusvahelise kaitse saaja, kellega on sõlmitud tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga tööleping, ning inimese esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või ajutise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest ei ole möödunud üle viie aasta: 1) hüvitatakse lõikes 2 nimetatud kvalifikatsiooni saamise ja tõlketeenuse kulud; 2) makstakse lõikes 2 nimetatud tööalase mentorluse tasu, kui rahvusvahelise kaitse saaja on töötanud tema juures vähemalt 30 päeva. (4) Töötukassa võib tööandjale maksta tööalase mentorluse ühekordset tasu 75% protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast, kuid mitte rohkem kui vähese tähtsusega abi jääk võimaldab. Tasu võib maksta üks kord nelja kuu jooksul rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumisest tööandja juures. Tööandja saab sama rahvusvahelise kaitse saaja kohta taotleda tööalase mentorluse tasu ühe korra. (5) Töötukassa võib tööandjale hüvitada kvalifikatsiooni saamise ning töötamise ja tööle asumisega seotud tõlketeenuse kulud kokku kuni 500 eurot töötaja kohta. (6) Lõikes 5 nimetatud kulud hüvitatakse ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest või tähtajaliselt töölevõtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest. Tõlkekulud hüvitatakse, kui tõlge on tellitud mõistliku aja jooksul enne rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumist. (7) Töötukassa võib tööalase mentorluse tasu maksmise otsuse kehtetuks tunnistada, kui selgub, et rahvusvahelise kaitse saaja ei ole tööandja juurde tööle asunud või tema töösuhe tööandja juures lõppes enne 30 päeva möödumist tööle asumisest.

(1) Koolitustoetus, ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse järelteenused, individuaalsed lahendused tööandjale, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, palgatoetus, alaealise töötamise toetamine ja rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL): 1) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023); 2) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), või 3) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). (2) Koolitustoetus, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, palgatoetus ja alaealise töötamise toetamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul kui: 1) lõigetes 3–8 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud ja 2) inimene, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab palgatoetuse ja alaealise töötamise toetamise teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning nimetatud määruse artiklite 32 ja 33 tingimused on täidetud; 3) inimene, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab tööruumide ja -vahendite kohandamise ja tugiisikuga töötamise teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule ning nimetatud määruse artikli 34 tingimused on täidetud; 4) isikule koolitustoetuse maksmisel on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 31 tingimused täidetud. (3) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära. (4) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri. (5) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2a sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri. Viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäär kohaldub juhul, kui kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõike 3 alusel ei ole otsustatud nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2a sätestatud ülemmäära kohaldumine. (6) Ühele ettevõtjale lõikes 1 nimetatud määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi ületada komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära. (7) 8 (8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023) alusel, tohib talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse (EL) 2023/2831, komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 ja komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kumuleerida nimetatud määrustes sätestatud tingimustel. (9) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (10) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. (11) Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõike 1 punktides a–f, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–c ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 lõike 1 punktides a–k nimetatud valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi vastava määruse alusel. (12) Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui viidatud komisjoni määruses ei ole sätestatud teisiti ja vastava erandi rakendamine on kooskõlas tööturuteenuse osutamise muude tingimustega. (13) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

(1) Määrusega reguleeritakse § 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud meetme toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda ning panustatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi a – parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu – tulemuse saavutamisse. (2) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed” alasihi „Arukas inimene” saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel hinnatakse mõõdikuga „tööjõus osalemise määr (15–74a)”. (3) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. (4) Aastatel 2024–2029 rahastatakse ESF+ist ja seda võimestavast riiklikust kaasfinantseeringust (edaspidi toetus) meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” raames: 1) paragrahvis 38 nimetatud tööalast rehabilitatsiooni, mille sihtrühma kuuluvad tervisest tuleneva takistusega inimesed kooskõlas § 9 lõigetega 4, 5, 8 ja 13 ning arvestades §-s 38 sätestatud erisustega; 2) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” § 2 lõigetele 3 ja 4 vastavaid teavitusürituse korraldamise kulusid; 3) paragrahvis 231 nimetatud oskuste arendamise seminari, mille sihtrühma kuuluvad töötud, töötajad ning muud isikud kooskõlas § 9 lõigetega 1 ja 11; 4) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud koolitustoetust töötaja roheoskuste arendamiseks, mille sihtrühma kuuluvad tööandjad vastavalt § 9 lõikele 14 ning arvestades §-s 26 sätestatud erisustega; 5) paragrahvi 46 lõikes 2 nimetatud tegevusi; 6) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5 nimetatud tegevusi. 4 (4¹) Aastatel 2024–2029 rahastatakse toetusest meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” raames: 1) paragrahvis 38 nimetatud tööalast rehabilitatsiooni, mille sihtrühma kuuluvad pikaajalise haiguslehe alusel töötajad kooskõlas § 9 lõikega 81 ning arvestades §-s 38 sätestatud erisustega; 2) lõike 4 punktis 2 nimetatud kulusid. (5) Toetuse andmine panustab lõike 4 punktides 1 ja 3–6 nimetatud tegevustega meetmete nimekirja väljundnäitaja „osaluskordade arv” saavutamisse. Toetuse andmise minimaalne väljundnäitaja on 12 949 osaluskorda. 5 (5¹) Toetuse andmine panustab lõike 41 punktis 1 nimetatud tegevusega projektispetsiifilise väljundnäitaja „pikaajalise haiguslehe alusel töötajate tööalase rehabilitatsiooni teenuse kasutajate arv” saavutamisse. Toetuse andmise minimaalne väljundnäitaja on 594 tööalase rehabilitatsiooni teenuse kasutajat. (6) Toetuse andmine panustab lõike 4 punktides 1 ja 3–5 nimetatud tegevustega meetmete nimekirja tulemusnäitaja „peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond” saavutamisse. Sihttase on 38% protsenti osaluskordade arvust. 6 (6¹) (7) Näitajate sihttasemete tõendamise alused ja kord on järgmine: 1) kui inimene osaleb mitmel teenusel, võib ühte inimest lugeda mitu korda, kuid ühe teenuse puhul on inimeste arv ühekordne; 2) tulemusnäitaja on seotud väljundnäitajaga „osaluskordade arv”, kusjuures tulemusnäitaja mõõdab teenusel osalenute hõives olemist pärast teenuse saamist. (8) Lõike 4 punktis 4 nimetatud töötaja roheoskuste arendamiseks antava koolitustoetuse raames annab tööandja töötukassa määratud ajal ja viisil lõigetes 5 ja 6 nimetatud näitajatesse panustamise arvestamiseks ja tagasiside kogumiseks töötukassale teenusel osaleva töötaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.

(1) Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-des 15, 16 ja 21 sätestatust. (2) Abikõlblikud on: 1) §-s 38 sätestatud tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks vajalikud kulud, mille sihtrühma kuuluvad tervisest tuleneva takistusega inimesed kooskõlas § 9 lõigetega 4, 5, 8 ja 13 ning pikaajalise haiguslehe alusel töötajad kooskõlas § 9 lõikega 81 ja arvestades §-s 38 sätestatud erisustega; 2) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” § 2 lõigetele 3 ja 4 vastava teavitusürituse korraldamise kulud; 3) paragrahvis 231 sätestatud oskuste arendamise seminari teenuse osutamiseks vajalikud kulud, mille sihtrühma kuuluvad töötud, töötajad ning muud isikud vastavalt § 9 lõigetele 1 ja 11; 4) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 5 sätestatud koolitustoetuse teenuse osutamiseks vajalikud kulud, mille sihtrühma kuuluvad tööandjad vastavalt § 9 lõikele 14 ning arvestades §-s 26 sätestatud erisustega; 5) paragrahvi 46 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimisega seotud kulud; 6) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tegevuste elluviimisega seotud kulud. (3) Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. (4) ESF+ tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2029. a. (5) Toetuse maksimaalne osakaal on 100% protsenti abikõlblike kulude maksumusest, millest 70% protsenti on ESF+ vahendid ja 30% protsenti riiklik kaasfinantseering.

(1) Elluviija esitab RA-le kinnitamiseks eelarve aastate kaupa toetatavate tööturuteenuste ja -toetuste lõikes. Eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (2) Kui ilmneb vajadus toetatavate tegevuste eelarvet muuta, esitab elluviija RA-le e-kirjaga põhjendatud taotluse eelarve muutmiseks (edaspidi eelarve muutmise taotlus). (3) RA edastab eelarve muutmise taotluse RÜ-le arvamuse avaldamiseks. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. (4) RA vaatab eelarve muutmise taotluse läbi kümne tööpäeva jooksul selle esitamisest. (5) Eelarve muutmise taotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaja võrra. (6) Muudetud eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (7) Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda lõikes 2 nimetatud eelarve muutmist konkreetse aasta eelarve muutmine tingimusel, et ESF+ kogutoetuse summa ei muutu ja eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% protsenti. (8) Pärast lõikes 7 nimetatud muudatuse RA-ga kooskõlastamist esitab elluviija muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le viie tööpäeva jooksul.